Sirvides Autor "Suursild, Piret" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-le ja finantsanalüüs OÜ-s Vinare Logistika
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suursild, Piret; Luts, Siiri
    Ettevõtte finantsaruannete koostamisel peab järgima raamatupidamise seadust ning juhinduma Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Ettevõtte omanike üks eesmärkidest on saada kasumit, mille üheks võimaluseks on suurendada ettevõtte tulude poolt ja teiseks omada ülevaadet tulude ja kulude õigest kajastusest finantsaruannetes. Sellepärast on kasumi õige arvestamine väga oluline ning samuti on kasumiaruanne ettevõttes väga oluline finantsaruanne. Kasumiaruande skeem 2 on sobilik tootmisettevõtetel, kuna annab ülevaate kulude struktuurist funktsioonide alusel ning seal on vajalik eristada kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Nii tulude kui ka kulude kajastamisel on oluline korrektne algdokument, mis vastab ettevõttes kehtestatud sise-eeskirja nõuetele ning mille alusel tehakse kanded raamatupidamisregistrites. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot kulude osas õigetel kasumiaruande kirjetel ning see toob kaasa vale brutokasumi ning annab juhtkonnale ebaõiget infot. Lõputöö uurimisobjektiks valiti logistika ja laondusega tegelev osaühing Vinare Logistika. Uurimusobjektiks olev ettevõte oli saanud auditi käigus mitu aastat järjest märkuse kulude ebaõigest kajastamisest kasumiaruandes. Lõputöö eesmärkideks oli välja selgitada selle ettevõtte tulude ja kulude arvestus ja kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ning läbi viia kasumiaruande finantsanalüüs. Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik uurida milliseid tulusid ja kulusid ettevõte kasumiaruande kirjetel kajastatakse. Saadud andmete alusel teostada analüüs tulude ja kulude kontodel kasutatud finantskannete kohta. Kasumiaruande finantsanalüüsi koostamiseks võrreldi 2018 ja 2019 aasta kasumiaruande kirjeid ning koostati saadud info alusel horisontaal-,vertikaal- ja suhtarvude analüüs. Töö esimeses osas kirjeldati kasumiaruandes skeem 2 tulu- ja kulukirjeid ning kasumiaruande analüüsimeetodeid. Selle tulemusena sai töö autor teada kasumiaruande skeemi 2 kirjete teoreetilisest olemusest, milliseid tulusid ja kulusid tuleb kirjetel kasutada, et kasumiaruanne annaks õiget ja arusaadavat infot aruande tarbijatele. Samuti on oluline ettevõttes kasumiaruande analüüs, et saada teada ettevõtte finantsnäitajaid ja nende alusel teha otsuseid. Töö teises osas andis lõputöö autor ülevaate lõputöö metoodikast. Töö kolmandas osas viis töö autor läbi uurimuse kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest, koostamisest ning analüüsist laoteenuseid ostutavas ettevõttes Vinare Logistika OÜ. 44 Andmete kogumise meetodina kasutati lõputöö uuringu läbiviimiseks ja vajalike andmete saamiseks dokumendivaatlust. Selleks vaadeldi erinevaid algdokumente (müügiarveid, teenuste kuluarveid, pearaamatut, käibeandmikku) perioodiga 01.08.2019 – 31.10.2019 ning selgitati välja, kas tulude ja kulude kanded finantsarvestuses on vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Uurimustöös valiti vastav vaatlusperiood, kuna algdokumentide maht ettevõttes oli suur ning ettevõtte igapäevase tegevusega seotud tulude ja kulude arved olid sarnased. Kasumiaruanne on ettevõtte üks olulisemaid aruandeid, mis näitab ettevõtte põhitegevust kahe bilansipäeva vahel ning selle koostamisel peab juhinduma tulude ja kulude õigest vastandamisest. Tulude kajastamisel on oluline jälgida tulu tekkimise momenti ja tulu õiglast väärtust. Oluline on eristada tulude tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. Uurimustöös selgus, et Vinare Logistika OÜ tulud koosnesid suures osa põhitegevusega seotud klientide kaupade ladustamise ja ekspedeerimisega seotud teenustest. Vähesel määral moodustas müügitulust tolliteenuste pakkumine. Enamus müügitulust saadi teenuste müükidest kohalikele klientidele, kus suurem protsent on teenuste müük kontserni ettevõtetele. Ettevõttes tulude kajastamisel eksimusi ei olnud ning kasumiaruandes olid tulud kajastatud RTJ 10 toodud nõuetele. Kasumiaruande skeemis 2 on ettevõttele oluline näitaja brutokasum, mis saadakse müüdud kaupade ja teenuste kulu lahutamisel müügitulust. Brutokasum näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest, enne perioodikulusid, intresse ja tulumaksukulu. Läbiviidud uurimustöö tulemusel selgus, et uuritud ettevõttes ei käsitletud turustuskulusid ja müüdud teenuste kulusid õigesti lähtudes seadusandlusest. Vaatlusperioodil oli palju eksimusi algdokumentidel, kus põhitegevusega seotud kulud ei olnud kajastatud kasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. Dokumentide vaatlemisest ja läbiviidud intervjuudest ettevõtte juhi ning finantsjuhiga jõuti järeldusele, et ettevõttes registreeritud algdokumendid on viseeritud ja kinnitatud juhtkonna poolt korrektselt. Üldjuhul on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mõningatel juhtudel on tehtud paranduskandeid, et tehingud viia vastavusse RPS § 16 lg 6 toodud nõuetele. Korrektselt koostatud kasumiaruande alusel on võimalik ettevõtte juhtkonnal ja analüütikutel koostada erinevaid analüüse ning teha õigeid äri- ja juhtimisotsuseid. Kasumiaruande finantsanalüüsi järelduste tegemine toimus võrdlemise teel, mille käigus võrreldi ettevõtte 2018 ja 2019 aasta kasumiaruandeid töö autori uurimuse põhjal tehtud 45 kasumiaruande analüüsiga. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et ettevõte on 2019 aastal olnud edukam, sest tõusnud on kõik kolm rentaablusnäitajat. Kogurentaablus on tõusnud 4,02, ärirentaablus 4,86 ja puhasrentaablus 3,45 senti. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande põhjal tehtud analüüs näitas, et ettevõtte brutorentaablus on oluliselt muutunud. 2019 muutus brutorentaablus väiksemaks 41,14 sendi võrra ja 2018 aastal 47,80 sendi võrra. Käibe kogurentaablus on autori poolt koostatud kasumiaruande tulemusel 2019 aastal 14,67 senti ja 2018 aastal 12,03 senti. Ettevõtte ja töö autori koostatud kasumiaruandeid võrreldes selgus, et uurimustöö põhjal koostatud kasumiaruande käibe kogurentaablus on vähenenud. See tulenes vähenenud brutokasumist, sest müüdud teenuste kulu kasumiaruandes suurenes. Brutokasum muutus, kuna uurimustöö põhjal tõsteti põhitegevusega seotud kulud ümber turustuskuludest müüdud teenuste kuludesse. Selleks, et ettevõtte kulud saaksid edaspidi kajastatud õigel kasumiaruande kirjel, peaks tegevjuht kõikide kuluarvete saabumisel need viseerima vastavalt kulude funktsioonile. Uuritavas ettevõttes oli kulude liigitamiseks kasutusel dimensioonid osakondade näol ning selle alusel oli võimalik aru saada, milliste osakondade kulud on seotud põhitegevusega. Vaatlusperioodi käibeandmikku ja pearaamatut osakondade lõikes kasutades koostas lõputöö autor kasumiaruande, kus tulud ja kulud olid kajastatud RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Põhitegevusega seotud kulud kirjendas autor kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ ja kõrvaltegevusega seotud kulud perioodikuludena kirjel „Turustuskulud“. Kõikide põhitegevusega otseselt seotud kulude puhul peaks tegevjuht viseerima algdokumendile kulukontoks müüdud teenuste kulu ning ülejäänud kulud liigituvad siis vastavalt kas turustuskuludeks, üldhalduskuludeks, ärikuludeks või finantskuludeks. Töö autor on seisukohal, et vastavad muudatused tuleks viia sisse ka ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Selle järgi on raamatupidajal võimalik kulusid kirjendada majandustarkvaras vastavalt RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Kui ettevõte kajastab kulud õigetel kasumiaruande kirjetel, saab selle alusel koostada korrektse kasumiaruande ja finantsanalüüs. Kasumiaruande finantsanalüüsi alusel saab juhtkond hinnata ettevõtte rentaablust. Uurimustöö tulemusel valminud kasumiaruande ja ettevõttes uuritud kasumiaruande finantsanalüüs tõi välja ebakõla brutokasumi kajastamisest finantsarvestuses. Töö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.