Sirvides Autor "Taimsaare, Allar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Mitmekordse hoone seinte ja postide koormusolukorra hinnang
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Taimsaare, Allar; Paane, Peeter
    Töös käsitletud hoone jäikusseintele mõjuvate tuulekoormustega tehtud arvutuste põhjal selgus, et seinte paiknemine omab suurt rolli mõjuvate jõudude osas. Hoone suhtes sümmeetriliselt paiknevate jäikusseinte korral vähendab seinte vahelise vahekauguse suurendamine oluliselt pöördumisest tekkivaid momente. Tehtud arvutuste põhjal selgus, et seinte paiknemine mõjutab oluliselt nende koormuseid ja sisejõudusid. Hoone suhtes sümmeetriliselt paiknevate jäikusseinte korral on oluline hoida seinte vahekaugus võimalikult suur. See vähendab ebasümmeetrilise koormuse ebasoodsat mõju. Seintes esinevad vertikaal- ja horisontaalkoormustest põhjustatud pikipinged. Ühes seina otsas summeeruvad survepinged, teises võib suure tuulemomendi ja ebapiisava vertikaalsurve korral tekkida tõmme. Kõigi valitud seinte korral jäävad ülemised kolm korrust täielikult surutuks ning tõmbepingeid seintes ei esine. Suurimad tõmbe- ja survepinged esinevad alumistel korrustel. Ülemistel korrustel pinged vähenevad. Konstruktsioonilahenduses on otstarbekas seda asjaolu arvestada ning kujundada seina paksus ja armeering vastavaks sisejõududele. Vundamentide mõõtmed on määratud lähtudes pinnase kandevõimest. Mõõtude määramisel eeldati vundamendi ülapinna kõrguseks 0,6 m põranda pinnast ja suurendati taldmiku paksust vastavalt vajadusele. Ühtlasi suurenes sel juhul ka rajamissügavus. Arvutustulemused näitasid seinte vahekauguse suurendamise ja sümmeetrilise asendi soodsat mõju. Kaks hoone ühes servas paiknevat seina vajavad töös käsitletud lähenemise korral nii massiivset vundamenti, et ilmselt õnnestuks leida ka otstarbekamaid lahendusi. Esimene eelistus on hoone jäikusskeemi muutmine – seinte paigutamine hoone suhtes sümmeetriliselt või uue jäikusseina lisamine hoone teise otsa. Büroohoone postide käsitsiarvutatud vertikaal- ja horisontaaljõudusid on võrreldud arvutusmudelist saadud tulemustega. Mudelist on saadud postide tarvis ka paindemomendid, millega on läbisurumisarvutuses arvestatud. Lisaks büroohoonele on koostatud arvutusmudel tüüpse parkimismaja kahe tasapinnalise raami tarvis, et hinnata postides tekkivaid sisejõudusid, ennekõike paindemomente. Standartne staatikaarvutus annab postidesse suured paindemomendid, mis omakorda põhjustavad postide pragunemist ja sellest lähtuvat paindejäikuse vähenemist. Arvutusmudelis on korrigeeritud postide jäikust pragunemise- ja lisaks roome mõju arvestades ning selle tulemusena on saadud tunduvalt väiksemad paindemomendid. See võimaldab oluliselt vähendada armeeringu vajadust.