Sirvides Autor "Talpsepp, Jakob" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tehase analüüs AS Harju Elekter Teletehnika näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-24) Talpsepp, Jakob; Kase, Andres; Pihl, Toomas
    Lõputöö eesmärgiks oli välja tuua Harju Elekter Teletehnikas esinevad raiskamised ja nende kulud. Hüpoteesiks püstitati, et Harju Elekter Teletehnikas esineb palju raiskamisi, mida pole võimalik vältida. Leiti, et üheks suurimaks kuluks on ettevõttes esinevad kasutuskõlbmatud alad, mis esinevad tootmises. Nende alade mahuks on tehases 14,3 % ja selle kulu ettevõttele on 42 134,4 € aastas. Enamikele välja toodud kasutuskõlbmatutele aladele polnud võimalik paremat kasutust leida, kuna antud piirkondi piirasid kandvad seinad, mis välistavad nende alade avaramaks muutmise, mis parandaks nende ligipääsetavust ja mugavamat töö tegemist. See tähendab, et antud aladele on raske kasutust leida ning sellega tuleb antud hoones arvestada, et neid ei saagi maksimaalselt ära kasutada. Järgnevalt leiti läbi kaheksa raiskamise esinevad kulud ettevõttes. Üheks suuremaks kuluks on Harju Elekter Grupis ettevõtete vaheline transportimine, mille käigus tehakse topelttööd nii Harju Elekter Teletehnikas kui ka Harju Elekter Elektrotehnikas. Mõlemas ettevõttes toimub detailide komplekteerimine ja pakendamine. Sellele lisandub ka veel kahe majade vaheline transport. Lahenduseks toodi välja, et ettevõtetel võiks olla ühisladu, kus oleks võimalik mõlemal ettevõttel enda detaile ladustada. Läbi selle oleks võimalik ettevõttel kokku hoida tööjõukulude pealt kuni 38 400 € aastas, kuid transport kahe maja vahel oleks ikkagi vajalik. Seoses kaheksa raiskamisega leiti veel ka, et ettevõtte siseselt kulub väga palju aega detailide transportimiseks. Selle põhjuseks on osakondade vahelised pikad vahemaad, mida põhjustab hoone ülesehitus. Mõõtmistest selgus, et kui detailid, mis läbisid protsesse ei olnud üksteisega järjestikku, siis nende transportimise ajakulu kahekordistusid. Järelduse käigus leiti, et antud probleem on selles hoones vältimatu, kuid seda on võimalik paremaks muuta läbi parema majasisese liikumissüsteemi kaudu. Lisaks sellele tuli välja, et paljud raiskamised tekivad just vähese info edastamise pärast või sellest, et töötajad ei tea täpselt, mis on nende tööülesanded. Lahenduseks toodi välja, et ettevõttes peaksid olema täpsemalt väljatoodud töötajate tööülesanded ning neid tuleks neile ka ära seletada. Mõõdeti ka detailide protsesside vahelisi ooteaegu, mille käigus selgus, et peaaegu kõigis protsessides seisavad detailid ootealades kauem kui on selleks määratud aeg. Viie töökäsu põhjal leiti, et keskmiseks detailide ooteajaks kogu protsessis oli 461 tundi ja 33 minutit, kuigi see peaks jääma 120 tunni sisse. Põhjuseks leiti, et ettevõttes ei ole loodud süsteemi, mis jälgiks detailide valmistamiseks kuluvaid aegu. Hetkel stantsitakse detaile komplektidena ning nende detailide valmimisajad on väga erinevad. Lahenduseks toodi välja, et tuleks jälgida toodete toomiseks kuluvaid aegu ning sellest lähtudes tooteid õigeaegselt töösse panna, et vältida suuri ooteaegu protsesside vahel. Kokkuvõttes võib öelda, et antud hüpotees, mille autor püstitas, pole täielikult tõsi. Ettevõttes küll esineb raiskamisi, mida pole võimalik vältida, kuid on ka selliseid raiskamisi, mida on võimalik parandada läbi parendavate tegevuste ja uute süsteemide loomise kaudu.