Sirvides Autor "Tammi, Hendrik" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Liiklusviha Eesti Liikluses
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tammi, Hendrik; Gorislavskaja, Inna
    Liikluses tuleb paratamatult ette olukordi, mis võivad sõidukijuhtides vihaemotsiooni esile kutsuda. Tihitipeale pannakse just kaasliiklejatele süüks negatiivseid käitumismalle ning eelarvamused on kerged tekkima, sest raske on ette aimata teiste liiklejate kavatsusi ja tegusid ning näha mida nad tegelikult mõtlevad. On täiesti normaalne, et inimesed vihastavad aeg-ajalt, kuid kõik inimesed ei suuda viha kontrolli all hoida – tekib liiklusviha, mis on tänapäeval levinud ja ohtlik nähtus. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kirjeldada liiklusviha olemust, põhjuseid ja tagajärgi ning seoseid. Lisaks sellele empiirilise uurimuse abil välja selgitada, millistes liiklusvihaga seotud juhtumites liiklejad on osalenud ning millised liiklussituatsioonid kõige rohkem viha tekitavad, lõpuks esitada ka võimalikud lahendused liiklusviha leevendamiseks. Esimeses osas tuli välja, et viha on tavapärane emotsioon, mida kõik inimesed aeg-ajalt kogevad. Ohtlikuks muutub viha siis, kui see väljub kontrolli alt ning kujutab teistele ohtu nii füüsiliselt, verbaalselt kui ka vaimselt. Liikluspildis nimetatakse sellist kontrollimatut viha, mis teistele ohtu kujutab, liiklusraevuks või liiklusvihaks, mille sagedasteks tunnusteks on žestikuleerimine, tulede vilgutamine, solvamine, signaalitamine, harvematel juhtudel ka füüsiline vägivald või rünnak teise liikleja suunas. Liiklusraevu põhjustavaid tegureid on mitmeid, kuid üldistavalt jagatakse need kahte gruppi – liiklusraev tulenevalt olukorrast (ummik, palavus, teisele autole ette trügimine) ning tulenevalt isiksusetüübist (impulsiivsus, agressiivsus). Samuti esineb rooli taga viha tundmisel seoseid mitmete aspektidega, nagu näiteks vanuse ja sooga. Liiklusraevul on aga tõsised tagajärjed, sealhulgas liiklusõnnetused; halb eeskuju teistele liiklejatele; negatiivne mõju inimese tervisele ning rikutud maine, kui vihapurske tõttu meediasse sattuda. Õnneks on aga liiklusviha ja sellega seotud käitumisviiside rahustamiseks ja leevendamiseks leitud erinevaid võimalusi, mida aastatega üha aktiivsemalt kasutama on hakatud. Näiteks erinevad liikluskampaaniad, mis kutsuvad üles viisakamalt ja ohutumalt liiklema, hoidmaks ära liiklusviha ja õnnetuste tekkimist. Lisaks sellele on loodud spetsiaalsed kursused algajatele juhtidele, et õpetada neid nii endas kui ka kaasliiklejates ära tundma agressiivset või impulsiivset käitumist, näiteks liiklusraevu. Teises, töö empiirilises osas koostas autor ka neli hüpoteesi, mis osaliselt ka kinnitust said. Uurimuse poole pealt tuli kõigepealt välja soolised ning piirkondlikud erinevused liiklusviha tundmise ja nägemise sageduse puhul. Selgus, et mehed vihastavad sagedamini teiste liiklejate peale, kui naised, kuid liiklusvihaga seotud juhtumeid olid mõlemad pealt näinud võrdse sagedusega. Piirkonniti tundsid kõige tihedamini viha juhid Ida-Eestist, seejärel Lääne-Eestist ja kõige vähem juhid Kesk-Eestist, kes ka kõige vähem liiklusviha on näinud. Seevastu aga, kõige rohkem on liiklusvihaga seotud juhtumeid pealt näinud juhid Põhja-Eestist. Seejärel selgusid rooli taga ärrituvuse seosed mitme erineva aspektiga nagu sugu, elukoht, haridus, vanus, juhistaaž. Tulemuste kohaselt oli meeste ja naiste rooli taga ärrituvus on üsna võrdne. Elukoha ja hariduse puhul olulisi erinevusi ärritumises ei esinenud, kuid vanuse puhul küll - erinevust oli märgata just vanusegrupi 45+ puhul, nendel oli teiste gruppidega võrreldes märkimisväärselt vähem ärrituvust. Autor esitas ka situatsioonid liikluses, mis juhtides rohkem ja vähem viha esile kutsuvad. Selgus, et kõige rohkem ajas vastajaid vihale situatsioon ,,keegi keerab (kõrvalteelt) Teile otse ette, arvestamata Teie kiirust, kuigi Teie taga pole kedagi tulemas.´´ Kõige vähem vihastatakse kiirust mõõtvast kaamerast mööda sõites. Lisaks eelnevale, võrreldi empiirilises osas ka SVK keskmise vihataseme näitajaid erinevate aspektidega nagu vanus, elukoht, juhistaaž. Selgus, et vanuse puhul statistiliselt olulised erinevused esinesid ainult kahe vanusegrupi vahel, teiste gruppide puhul oli vihatase üsna sarnane. Elukohtade ning juhistaažide keskmise vihataseme võrdlemisel olulisi erinevusi samuti ei esinenud ning järeldus, et vihatase piirkonniti on sarnane ning algajate juhtide ja kogenud juhtide vihatase on sarnane. Uurimuses selgusid ka millistes liiklusvihaga seotud juhtumites liiklejad on osalenud. Selgus, et kõige rohkem on vastajate suunas esinenud tulede vilgutamist, signaalitamist, žestikuleerimist ning karjumist või solvamist. Väike osa vastajatest on olnud isegi rünnaku ning relvaähvarduse ohvriks. Viimaseks, tuli korrelatsioonianalüüsi käigus välja, et mida sagedamini tuntakse viha teiste liiklejate peale, seda sagedamini ollakse pealt näinud ka liiklusvihaga seotuid juhtumeid.