Sirvides Autor "Taube, Hannes" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tallinn-Väike jaamateede ümberehitusprojekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Taube, Hannes; Kuusk, Martin; Kees Vanamölder
    Aruandlusele toetuvast olemasoleva olukorra kirjeldusest saime teame, et enamus materjale ja seadmeid on amortiseerunud, moraalselt ning füüsiliselt vananenud, olemasolev teedeareng ei võimalda ellu viia vajalikke arendustegevusi. Eelkirjeldatud seisukorras teede haldamine ja hooldamine nõuab keskmisest rohkem ressursse ning on omanikule seega tavapärasest põhjendamatult kulukam. Sellises olukorras on infrastruktuuri valdajal mõistlik edasi liikuda komplektse lahendusega. Kindlasti oleks võimalik olemasolev elektritsentralisatsioon rekonstrueerida ka praeguse teedearengu baasilt, aga ilmselt poleks see raudtee-ettevõtjale mõistlik olukorras, kus tegelikkuses vajab kogu jaama taristu kaasajastamist. Eelmiste projektide ülevaatest saime teada, et nende eesmärk on olnud üksikute ülesannete lahendamine. Samas on jäänud ka nende puhul kiiruslikud eesmärgid täitmata. Kiiruste hoidmine ja tõstmine on küll infrastruktuuri valdaja tegevuse kaudne eesmärk, kuid kehtivad õigusaktid ei kohusta teda selleks tegema suuremahulisi investeeringuid. Lahendusvariantide analüüs näitas, et ühe läbiva peatee valikul on mõlema variandi puhul võimalik saavutada tehniliselt korrektne lahendus. Kuna I peatee realiseerimine koos kaitsealuse veetorni lammutamisega ei ole mõistlik ega reaalne, siis jäetakse nimetatud variant kõrvale. II peatee variantide analüüsil oli peamine küsimus: kas teostada ümberehitus väiksema eelarvega ja jätkata teedearengu mõistes vanamoodi või tehes tehniliselt parimad otsused investeerida veidi rohkem. Kuna paariskõrikus kumbki variant mingeid kitsendusi edaspidiseks ei põhjustaks, siis on mõistlik eelistada majanduslikult ökonoomsemat lahendust ja võtta kasutusel variant A. Paaritus kõrikus on tehniliselt korrektsem ja annab kiiruste tõstmiseks võimaluse vaid variant A. Sõiduaegade võrdlemine näitas, et variant A planeeritav jaamateede skeemi muutus annab automaatselt võimaluse kehtestada jaamas ja jaamavahes kiiruseks 60 km/h, mis sõiduajas annaks Tallinn – Tallinn-Väike jaamavahes olulise ajavõidu. Projekti elluviimine annab tulevikus võimaluse Tallinn-Väike jaama kõverate geomeetriat vajadusel veelgi korrigeerida ja kehtestada kiiruseks 80 km/h. Majandusarvutus näitas, et eesmärkide täitmist tagav variant A on vähem kui 10 % kallim B variandist, mis kinnitab, et A variandi eelistamine on igati põhjendatud. Tallinn-Väike jaama elektritsentralisatsiooni rekonstrueerimise käigus on majanduslikult otstarbekas realiseerida teedearengu projekti A variant koos kõigi lähteülesandes loetletud töödega. Projekti realiseerimise järgselt väheneks oluliselt hoolduskulude osakaal, mis omakorda oleks kasulik riigile infrastruktuuri kasutustasu kahanemise osas.