Sirvides Autor "Tuuli, Viks" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Keskkonnaaspektidega arvestamine ruumilisel planeerimisel - välisõhk detailplaneeringute näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Tuuli, Viks; Merje, Muiso
    Keskkonnaaspektidega arvestamise olulisus ruumilisel planeerimisel muutus pärast Torremolinos’e Harta ja Rio keskkonnakonverentsi dokumentide sätestamist. Hiljem on keskkonnaaspektidega arvestamine ja säästva arengu põhimõtete käsitlemine olnud tõusujoonel ja päevakohane temaatika riikide keskkonnapoliitika ja seadusandluse kujundamisel. Keskkonnaaspektidega arvestamise olulisus seisneb selles, et keskkonna kujundamine puudutab suurt hulka inimesi ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on osa säästva arengu põhimõtete rakendamisest. Uurimustöö esimesest peatükist selgus, et planeeringute keskkonnaosa käsitlus on minimaalne ja jäetakse arvestamata kumuleeruv mõju. Samuti tuli välja planeerimisel erinevate arengukomponentide hindamise olulisus. Antud töö sissejuhatuses esitatud uurimusküsimustele leiti vastus Euroopa direktiividest ja Eesti seadusandlusest ülevaate andmisega ja detailplaneeringutes keskkonnaaspektina välisõhu osa analüüsimisega. Kuna KSH peaks andma aluse planeeringulahendusele, käsitleti töös selle vajalikkust ja kohustuslikkust. Seadusandlusest ülevaate andmine ja läbilõige maagaasist tulenevatest välisõhu saasteainetest andis eelduse sissejuhatuses püstitatud eesmärgi lahendamiseks. Keskkonnaaspektidega arvestamise väljundiks antud töös on detailplaneeringute analüüsimine välisõhu näitel. Analüüsimiseks on valitud detailplaneeringud, mille puhul pole algatatud KSH-d, et hinnata õigusalaselt mitteolulisi, kuid reaalses keskkonnas koosmõjus saastekoormust lisavaid väiksemaid emissiooniallikaid. Detailplaneeringute analüüsist selgus mitmeid puudusi. Esmaseks puuduseks on välisõhu osa mitteoluliseks pidamine keskkonnatingimuste all. Keskkonnaaspektidega arvestamine pole detailplaneeringutes piisav. Sage on detailplaneeringutele seadusega sätestatud ülesannete kohandamine teiste ülesannete alla, jättes näiteks keskkonnatingimused käsitlemata. Planeeringulahenduse puhul on erinevad keskkonnauuringud mainitud, kuid antud uuringute tulemusi pole käsitletud keskkonnatingimuste seadmisel. Välisõhu osa võiks paikse saasteallika planeerimisel kuuluda detailplaneeringutes keskkonnatingimuste alla. Välja on toodud detailplaneeringuga seotud ehitusprojektile lisatava saasteloa tingimus, kuid välisõhku kui keskkonnaaspekti pole arvesse võetud. Saastunud keskkonda (Lasnamäe linnaossa) uute saasteallikate planeerimine mõjutab sealset ümbrust, tõstes kõrget saastatuse taset veelgi. Seda aspekti ei tohiks kaalutleda nii, et väljakujunenud kõrge saastatuse tasemega linnakeskkonda emissiooniallikate kavandamine ei mõjuta seda keskkonda. KSH mittealgatamisest tingituna võiks detailplaneeringu seletuskirja kohandada põhjalikum ülevaade keskkonnatingimustest. See tagaks planeeringulahenduse elluviimisel suurema keskkonnakaitselise eelduse. Detailplaneeringutes on täidetud Eesti seadusandlust õiguspäraselt. Analüüsist lähtuvalt peaks detailplaneeringutes olema rohkem viiteid seadustele, mille põhjal on otsused tehtud. Keskkonnatingimuste osa võiks sisaldada KSH mittealgatamise põhjendust. Keskkonnaküsimustega tegelemine on analüüsitud detailplaneeringute põhjal puudulik ning ei anna alust planeeringulahendusele. 1. juulil 2015. aastal jõustuva uue planeerimisseaduse kohaselt muutub keskkonnaaspektidega arvestamine oluliselt, kuna KSH menetlemine on planeeringumenetlusega paralleelne [3]. Selline muudatus võib anda tulevikus keskkonnasõbralikuma planeeringulahenduse. Lõputöö alguses seatud uurimusküsimustele leiti vastused, viidi ellu eesmärk ja probleemi olemusele leiti tagapõhi. Analüüsides toodi välja keskkonnaaspektidega arvestamise kitsaskohad. Planeeringute keskkonnakäsitlus on ebapiisav, mille põhjuseks võib olla kasin reguleerimine seadusandlusega. Kõrgema keskkonnaaspektidega arvestamise taseme tagaks planeeringute keskkonnakäsitluse osa tõstmine, eriti juhtudel, kus KSH-d ei algatata.