Sirvides Autor "Ulmas, Hannes" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüsteemi analüüs ja testimine CoClass näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kaljumets, Tauri; Ulmas, Hannes; Hamburg, Pille
    Ehitussektori tootlikkuse taseme kasv võrreldes teiste majandussektoritega on jäänud väga tagasihoidlikuks nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Loodetakse, et digitaalehitus muudab seda trendi. Üheks digitaalehituse võimaluseks on ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi rakendamine. Lõputöö eesmärk oli uurida, kas CoClass klassifitseerimissüsteem on rakendatav Eestis ning kas see hõlmab kogu ehitise elukaart ja on üheselt mõistetav kõigile seotud osapooltele. CoClass on Rootsis arendatav klassifitseerimissüsteem, mis põhineb rahvusvahelistel standarditel. Kuna Eesti ehitussektor on seotud põhjamaadega, siis ühise klassifikaatori kasutamine nii kodu- kui ka eksportturul, aitaks kaasa ehitussektori konkurentsivõime kasvule. CoClass tugevusteks on ka klassifikaatori pidev arendamine ja tõlkimine inglise keelde, mis on headeks eeldusteks selle rahvusvaheliseks kasutamiseks. Teistest klassifitseerimissüsteemidest eristub CoClass omaduste kasutamise poolest, mida on võimalik lisada viitetähisele, kuid peamiselt kasutada tehnilistes dokumentides ning ehitusinfo mudelites. Antud kriteerium võimaldab jälgida ühe ehituskonstruktsiooni komponendi arengut alates kavandamise algfaasist kuni ehituse lõpu ning hoone kasutamiseni. CoClass klassifitseerimissüsteem võimaldab ühise inforuumi teket kõikidele ehitise elukaares osalejatele. Samas CoClass kasutusele võtmine Eestis eeldab, et esmalt luuakse vastavad juhised viitetähiste moodustamiseks ning on olemas täielik inglise ja eesti keelne tõlge antud klassifikatsioonitabelitest. Lisaks tuleks moodustada eesti keelsed juhised ja üldpõhimõtted CoClass tabelite kasutamiseks. CoClass süsteemi on esmapilgul keerukas hoomata ning ilma juhendmaterjalideta on klassifikaatoris raske orienteeruda. Klassifitseerimissüsteemi kehtestades tuleb töö koostajate hinnangul arvestada, et tegu ei ole ühekordse tegevusega, sest CoClass süsteem on pidevas arengus. Seoses sellega peab ka kohaliku organisatsiooni, ehk Eesti riigi tasandil, olema ressurssi, et antud süsteemi pidevalt täiendada, tõlkida KOKKUVÕTE 66 ning huvitatud osapooltele jagada. On teadmata, kui suur on Eesti ehtitusettevõtjate huvi arendada seda koos riigi poolsete esindajatega, kandes ka osaliselt kulusid nagu on hetkel Rootsis. See küsimus eeldaks täiendavat uurimustööd, kus küsitletakse Eesti ehitusettevõtjaid. Kuna CoClass arendatakse Rootsis ning üks peamine osanik antud ettevõtmises on Rootsi Liiklusamet (Trafikverket), eksisteerib mingil määral surve liiklusrajatiste poole kaldumisele. Kui antud süsteem võetakse kasutusele Eestis, võib eeldada, et arvestatakse ka siinsete vajadustega. Samas on CoClass puhul olemas võimalus kasutada sama süsteemi nii hoonete kui infrastruktuuri objektide klassifitseerimiseks. CoClass testimisel korterelamu tööprojekti näitel saab välja tuua, et kogu vajalik info hoone seinte, katuslae ja hoones paikneva korteri klassifitseerimiseks oli tööprojektis tervikuna, kombineerides 2D jooniseid ja mudelit, olemas. Igale seina, katuslae ja korteri komponendile oli võimalik anda kordumatu ja unikaalne kood sellise detailsuse tasemega, nagu vajalik. Testimise käigus ei olnud kättesaadavad veel CoClass töötulemuste ja tegevuste tabelid, mistõttu seda CoClass osa antud töö käigus polnud võimalik testida. Testimise ajal tekkinud küsimuste lahendamisel olid CoClass arendusmeeskond ja ÜKS projekti meeskond töö koostajatele igakülgselt abiks, vastates operatiivselt küsimustele, jagades töödokumente ning kutsudes töö koostajaid töökoosolekutele. Testimise käigus sai kinnitust, et CoClass klassifikaator on väga paindlik. Viitetähist saab kombineerida ja kasutada vastavalt vajadusele ja vastavalt elukaare etapile. Võimalik on anda viitetähis üksikule elemendile, näiteks köögiventilaatorile, näidates samal ajal ära ka selle paiknemise hoones ja ruumis. CoClass kasutamine saab olla eelkõige mudeli põhine. See tingib vajaduse muuta lähenemist, kus joonised on märgatavalt detailsemad kui mudelid. Mudelis peab olema info, mida erinevad osapooled võivad projekti erinevatel eluetappidel vajada. Tuleb teadvustada, et kohalikke hoone kavandamise ja rajamise traditsioone tuleb mingil määral muuta. Näiteks käsitletakse Eestis vett ja kanalisatsiooni või kütet ja jahutust tavaliselt koos ning loetakse ühte süsteemi, CoClass käsitleb ja vaatleb neid eraldi süsteemidena. CoClass kasutajamugavuse ning kasutusele võtmise määrab tarkvara tootjate võimekus teha Eestis kasutusel olevatele ehitusinfo mudelite loomise programmidele täiendusi või rakendusliideseid, mis võimaldavad määrata viitetähiseid programmis. Lõputöö koostamise ajal vastavad programmid veel 67 oma arenduse polnud nii kaugel, et neid oleks saanud kasutada. Ilma vastavate programmideta on CoClass kasutamine väga keerukas ja ajamahukas. CoClass süsteemi efektiivseks ja ehituse eluea üleseks kasutamiseks on vaja igas etapis automatiseeritud programme, mis suudavad kasutada ehitusinfo mudelis olevat infot ning tekitada nendest igale osapoolele vajalikud korrektselt sorteeritud andmed. Eelarvestajal on vajadus tekitada automatiseeritult mahtude tabeleid, peatöövõtjal programmi, mis süsteemide kaupa järjestab hoone osad, haldajal programmi, mis ehitusinfo mudelist võtavad välja hooldusgraafikud ning -tööd. Selle võimalikkust ei oska töö autorid hinnata, küll aga loob CoClass klassifitseerimissüsteem selleks eeldused - kõik on jaotatud klassidesse, omavad individuaalseid viitetähiseid ning võimaldavad teoreetiliselt infot töödelda ning sorteerida. Töö koostajad leiavad, et kulude vähenemine klassifikaatori kasutamisel saab toimuda läbi materjalide kokkuhoiu, vigade vähenemise, parema ehituse planeerimise ja läbipaistvuse suurenemise. Samas tuleb teadvustada, CoClass juurutamisel võivad kulud kasvada ehituse kavandamise faasis lisanduva töömahuga mudelite koostamiseks. Antud töö koostamise käigus kogutud informatsioonile tuginedes sai teatud mööndustega kinnitust hüpotees, et CoClass võimaldab olemasolevatest klassifitseerimissüsteemidest kõige paremini ühise inforuumi teket kõikidele ehitise elukaares osalejatele. Mööndusi tuli teha tulenevalt asjaolust, et reaalselt polnud võimalik testida, ega kontrollida süsteemi terviklikku toimimist ehitise elutsükli üleselt. CoClass kasutuselevõtu osas Eestis tuleb antud ajahetkel teadvustada, et süsteem pole veel valmis kujul kasutatav. Puudu on veel töötulemuste tabelid ja tegevuste tabelid. Töö autorite ettepanek on jätkata CoClass testimist töötulemuste ja tegevuste tabelitega, saamaks täiendavat kinnitust CoClass süsteemi kasutatavusele Eestis.