Sirvides Autor "Vohu, Matthias" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Muinsuskaitse all oleva hoone rekonstrueerimine ja energiatõhususe analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Vohu, Matthias; Parts, Egert-Ronald
    Tulenevalt muinsuskaitse eritingimustest on miljööväärtusliku hoone rekonstrueerimine ja energiatõhusamaks muutmine üsnagi keeruline, kuid muutuvate normide ja nõuete tõttu tuleb iga hoone puhul vaadata, kuidas neid eesmärke saavutada. Ette antud nõuded piiravad väga palju hoonega tehtavat ja selle juures muudetavat, kuid annab ka kindlad raamid mille järgi tegutseda. Hoonet on võimalik muuta energiatõhusaks erinevate lahendustega, kui see tuleb põhjalikult läbi mõelda enne ehitama hakkamist. Töös seati eesmärgiks leida erinevaid võimalusi muinsuskaitse all oleva hoone rekonstrueerimiseks, et parandada selle energiatõhusust, kuid säilitada miljööväärtuslik väljanägemine. Arvesse tuli võtta muinsuskaitse poolt seatud eritingimusi ja hoone seisukorra poolt seatud piire, et saavutada energiatõhususarvu klass A. Töös leiti hoone hetke olukorra energiatarbimine KEK arvutuse teel milleks oli 117,76 kWh/(m2 ∗ a) ja koostati ETA arvutus, et leida hoone energiatarbimine kui see oleks igapäevaselt kasutuses. Arvutuse tulemuseks saadi 342 kWh/(m2 ∗ a) ning sellise tulemusega kuulub hoone hetkel energiatõhususarvu klassi G ja ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele.. Kui soovitakse hoonet kasutada aastaringselt ja iga päev avaliku hoonena, siis oleks mõistlik teha läbi rekonstrueerimine, et parandada aastast energiatarbimist. Kui lähtuda muinsuskaitse eritingimustest, mis keelab hoone välisgabariitide juurde-, peale- ja ümberehitamise, aga lubab soojustada põrandad ja pööninglae, siis oleks mõistlik paigaldada hoonesse maasoojuspump, soojustada põrandad ja pööninglagi ning krohvida seinad roomattidel lubikrohviga. Lisaks tasuks paigaldada akendele kolmekordsed klaaspaketid sisemistele raamidele, et vähendada soojakadu läbi akende. Eelistada võiks maasoojuspumpa, kuna pelletkatlaga ei ole võimalik saavutada energiatõhususarvu klassi C, isegi kui soojustada hoone täielikult mineraalvillaga. Pelletkatla soojusenergia tarbimine oleks niivõrd suur antud hoone puhul, et sellega on parim võimalik saavutatav energiatõhususarvu klass D. Välja toodud lahendusega, mis on vastavuses muinsuskaitse eritingimustega ja kus kasutatakse maasoojuspumpa on võimalik vähendada aastane energiatarbimine 198 kWh/(m2 ∗ a), mis annaks hoonele energiatõhususarvu klassi C. Aastast energiatarbimist on võimalik vähendada veelgi, kui vahetada välja välisseinte soojustus mineraalvilla vastu. Antud lahenduse puhul väheneks aastane energiatarbimine 192 kWh/(m2 ∗ a). Hoonele oleks võimalik saavutada energiatõhususarvu klass A päikesepaneelidaga, kuid kuna tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega ja ka hoone kinnistu kuulub sinna alla, siis ei ole võimalik päikesepaneele kasutada. Töö teises osas vaadeldi millist mõju avaldaks erinevate materjalide kasutamine hoone rekonstrueerimisel. Soojustades hoone tselluvilla või mineraalvillaga oleks süsinikdioksiid heitgaaside kogus materjalide elukaare ajal samas suurusjärgus, ligikaudu 288 000 kg 50 aastase kasutusperioodi jooksul. Samalaadse hoone ehitamisel täiesti uute materjalidega algusest lõpuni oleks heitgaaside hulk ligikaudu 11% suurem. Suurim heitgaaside kogus mõlema variandi puhul tekiks materjalidest. Täpsemalt nende tootmisest, kasutusest ja utiliseerimisest. Kõige optimaalsem oleks kasutada rekonstrueerimisel tselluvilla soojustusmaterjalina, kuna see on kõige väiksema keskkonnamõjuga materjal ja vastaks ikkagi energiatõhususe miinimumnõuetele. Lõputöö tulemusi vaadates võib öelda, et hoonel on võimalik saavutada energiatõhususarvu klass C, kuid antud tingimustes ja piiranguid arvestades ei ole A klass saavutatav. Väljatoodud lahendusi kasutades saavutaks hoone parema sisekliima ja väiksemad kulud, mis muudaks hoone ülalpidamise lihtsamaks nii rentnikutele kui ka linnale. Linnas säiliks kultuuriliste objektide osakaal, mis aitab säilitada selle ilmet ja omapära.