Lõputööd (kõik)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (kõik) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 4022-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Loomekeskus Toomemäel Tartus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0023-05-18) Litvinenko, Rodion; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö raames kavandatud osaliselt integreeritud Toomemäle loomekeskus sisaldab kõiki inimeste vaba aja veetmiseks ja hobide harrastamiseks vajalikke aspekte. Olemasolevate mälestiste ja koha ajaloo uurimine näitas, et pargis ei ole nii huvitav aega veeta, kuna see näeb välja võsastunud ja hooldust vajav. Loovuskeskus peaks täiendama Toomemäe ajaloopärandit kenasti, julgustades inimesi tutvuma koha ja selle ajalooga. Kõigi oluliste taimeliikide säilitamise ja uue haljastuse tegemisega saab parki uut elu lasta. Kõik mälestusmärgid muutuvad nähtavamaks ja omavahel seotud, kõik kõnniteed renoveeritakse, jäädes samas oma algsetele kohtadele. Pargi olemasolev mänguväljak noorendatakse ning kõik valgustid ja pingid vahetatakse välja, muutes pargi avalikkuse jaoks atraktiivsemaks. Loomekeskus koosneb kahest osast, külastajatele, kes ei soovi ise keskuses käia, on paviljon, kus asub restoran, kuid põhitegevused toimuvad maa all. Igas saalis ja loomulikku valgust vajavas ruumis on katuseaknad. Ka eri tänavatelt kahte suunda ühendavad tunnelid on samuti klaasitud katusega. Ülejäänud ruumid on vastavalt vajadusele hästi valgustatud. Kõiki ruume ja stuudioid saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka külalised, kes on ühe ruumi broneerinud. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta selliseid olulisi tegureid nagu oli juba mainitud loomulik valgus, ventilatsioon ja veekindlus, tagades samas, et konstruktsioon on tugev ja turvaline. Kaevamisprotsess on kriitilise tähtsusega ja nõuab kogenud spetsialiste, et tagada pinnase stabiilsus ja hoone nõuetekohane toetamine. Materjalide valik on samuti väga oluline, et seinad ja laed peaksid vastu ülalpool asuva pinnase raskusele ning niiskuse ja temperatuurimuutuste survele, seega võtsin minimaalseks seinapaksuseks 60 sentimeetrit ja kasutasin kandekonstruktsioonidena selliseid materjale nagu raudbetoon ja teras. Hoolimata probleemidest võib maa-aluse ehitise ehitamine tuua palju kasu, näiteks energiatõhususe, väiksema keskkonnamõju ja ainulaadsed disainivõimalused.Nimetus Avatud juurdepääs HEV lapsi toetav õpikeskkond(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0024-05-08) Orav-Grits, Sigrid; Kirs, JaanikaLõputöö eesmärk oli välja selgitada HEV laste õppeedukuseks vajalik õpikeskkond Rapla maakonnas. Teoreetiliseks lähtekohaks on sotsiaalne konstruktivism, mis annab arusaama miks ühiskonnas ei muutu mõttemallid ja käitumismustrid üleöö ja et lisaks seadustele on meil vaja ühiskondliku tahet ning aega uute uskumuste sisse seadmiseks. Kaasava hariduse rakendamine võeti vastu küll enam, kui kümme aastat tagasi aga endiselt leitakse märkimisväärseid puudusi. Lapsed enamjaolt küll saavad õppida kodulähedases koolis, samas pole oluline vaid füüsiline asukoht vaid kompleksus, mis kaasava hariduse mõistes tähendab kaasatust nii füüsiliselt, sotsiaalselt kui emotsionaalselt. Koolide võimekus tagada HEV lapsele piisav tugi, tema potentsiaali maksimaalselt ära kasutades, on väga erinev, mis näitab selgelt ühtsuse puudumisele kaasamises. Iga üks teeb oma võimaluste või äranägemise järgi ja erinevused tekivad ka erineva tõlgenduse tulemusel. Valdavalt ollakse nõus, et kaasamist alustati valest otsast. Enne oleks tulnud välja selgitada haridusasutuste võimekuses luua erinevaid väike- ja individuaalõppe klasse, jõuda selgusele tulevase personali võimekuses uue olukorraga toime tulla ja neid vastavalt koolitada ning veenduda ka selles, et olemas oleks tugimeeskond HEV lastele vajaliku toe pakkumiseks. Kuigi puuduseid kaasava hariduse rakendamisel loetleti respondentide poolt ette küll ja veel kerkis neist enim üles suhtumine ja seda just õpetajate poolt. Intervjuudest selguse, et ei olda valmis kõiki lapsi õpetama ja põhjuseks toodi välja pigem tahtmatus kui oskamatus, sest nüüdseks on võimalusi ja aega end koolitada olnud piisavalt. Keegi ei ütle otse välja, et HEV lapsi üldse tavakooli ei soovita, pigem loetletakse terve nimekiri tingimustest, mis peaks olema täidetud, et kaasamine oleks võimalik. Samuti ei öelda konkreetselt millises koolis Hev lapsel parem õppida oleks või et see peaks ilmtingimata olema erikool aga tõdetakse, et antud hetkel on erikoolis võimalused paremad. Kaasava hariduse üheks eesmärgiks oli kasvatada sallivust erinevate osapoolte vahel, kelleks on siis tava- ja HEV lapsed. Uurimustulemustes selgub, et osati mõistetakse erivajadusi paremini ja et ka HEV lastega on võimalik koos tegutseda aga kius ja tõrjutus pole siiski kuskile kadunud ja väga olulist rolli suhtumise osas mängib kõrval seisvate täiskasvanute meelsus ja tagasiside. Alati polegi vaja oma mõtteid välja öelda vaid hoiakuid tajutakse, mis paratamatult peegeldub laste käitumises.Nimetus Avatud juurdepääs Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööstressi allikana majutusasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 202-01-04) Laurikainen, Sigrid; Kranich, KaieOhutegureid esineb igal töökohal erineval kujul ning nende tunnetamine on subjektiivne – mõne jaoks on teatud tegur motiveeriv, teise jaoks aga demotiveeriv. Kui aga töötaja on pidevalt pingeseisundis erinevate ohutegurite tõttu võib see viia tööstressi tekkimiseni – tavaliselt juhtub see kui psühhosotsiaalseid ja ka füüsilisi terviseriske töökeskkonnas on rohkem kui üks. Valdkond, kus töötajad puutuvad kõige enam kokku erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega on teenindus. Oma tööiseloomu ning pidevate kontaktide tõttu teiste inimestega puututakse antud valdkonnas olulisel määral kokku erinevate psühhosotsiaalsete terviseriskidega. Kuna psühhosotsiaalsed ohutegurid on pikemas perspektiivis tervistkahjustavad on oluline tegeleda süsteemse ning järjepidava ennetustegevusega. Abinõud teadlikkuse tõstmiseks ei pea olema suured ja märgatav osa neist on võimalik läbi viia ka vähese ressursiga – kõige olulisem ja esmasem tegevus on nende tegurite märkamine ja teadvustamine. Ohutegurite ennetamine on tööandjal seadusest tulenev kohustus, kuid selle järgimise eest vastutab töötaja ise. Lõputöö esimese uurimisülesande lahendamiseks selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning seost tööstressiga. Teooria järgi on psühhosotsiaalsed ohutegurid erinevate aspektide koosmõju, mis võivad mõjutada inimese tervist ja viia tööstressini kui töökohal ei tegeleta ennetustööga. Teise uurimisülesande lahendamiseks analüüsiti teenindusvaldkonna töötaja psühhosotsiaalset töökeskkonda, mille käigus toetuti erinevate autorite käsitlustele ja uuringutele. Kolmanda uurimisülesande lahendamiseks anti ülevaade psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetavatest meetmetest ja headest praktikatest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks viidi perioodil 25.10.2021- 8.13. 2021 läbi empiiriline uuring majutusasutuse töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat, kuid 4 töötaja küsimustiku vastused polnud täielikud, mistõttu loetakse vastanute arvuks 75% üldkogumist. Küsimustikuna kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ III keskpikka versiooni. Kvantitatiivse empiirilise uuringu käigus selgitati välja majutusasutuse töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna kitsaskohad. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töötajaid kiire töötempo, kognitiivsed nõudmised ning emotsioonide varjamise vajadus. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgeks loetakse kolleegide toetust ja abi ning ka otsese ülemuse poolset 42 toetust. Töötajad tunnevad, et neid on kaasatud ning neid tunnustatakse. Uuringust selgus, et osad töötajad on tööl kokku puutunud ka solvava käitumisega klientide poolt. Mõningatel töötajatel on viimase nelja nädala jooksul esinenud tööstressi ilminguid. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks tehti järeldusi ja ettepanekuid. Jõuti järeldusele, et majutusasutuse töötajatel esineb vähesel määral psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid vaatamata sellele tuleb ennetustegevustega tegeleda. Ettepanekutena soovitati ettevõttel tõsta töötajate teadlikkust, vaadata üle ettevõtte poliitikad ning julgustada töötajaid probleemidest ja muredest rääkima. Kõige olulisem on ettevõttel viia läbi uus riskianalüüs, et hinnata kõiki töötajaid mõjutavaid ohutegureid. Lõputöö eesmärk välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine ettevõtete majutusasutuse töökeskkonnas ja vajadusel teha ettepanekud juhtkonnale tööstressi ennetamiseks, sai täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Piiratud juurdepääs ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise standardi rakendamine ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0216) Kaus, Tanel; Jagomägi, Andres; Silja TiirmannTöös rakendati ISO 9001:2015 standardit ettevõttes Optika ja Diagnostika OÜ. Ülesande lahendamise käigus uuriti võimalusi juhtimissüsteemi paremaks muutmisel ja standardile vastavaks vormimisel. Konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks annab standardi rakendamine hea võimaluse, ehk organisatsioon kaardistab enda põhiprotsessid ja tegevused, mis neid toetavad. Luuakse ühtne ja mõtestatud süsteem, mille põhjal saab hakata looma protseduure, mis toetavad ja kinnistavad protsesside toimivuse. Ilmnenud mittevastavuste korral saab kiirelt alustada korrigeerivate toimingutega, mis toimuvad kindlate nõuete alusel ja parendustega muudetakse puudulike protsesse selliselt, et välistada tulevikus esinevaid samalaadseid vigasid. Ettevõttes olid rakendatud kõik tootjate poolt nõutud protseduurid, nii müügi kui hooldusteenuse valdkonnas. Töö tulemusena on kõik tarnijate nõutud tegevused integreeritud kohalike ehk asutusesiseste tegevustega, mis omakorda on vastavuses ISO9001:2015 nõuetega. Standardi kasutusele võtmisega kaasnevaks lisaülesandeks oli ametijuhendite väljatöötamine. Praeguse hetkeni oli dokumendi valdkond loodud, aga töö kirjutamise käigus ilmnes vajadus teha täiendusi. Väljatöötatud ametijuhendid täpsustasid ametikohtadel töötavate isikutele esitatavaid nõudmisi, näiteks hariduse ja tööülesannete osas. Kaetud on ka standardist tulenev nõue ametikohtade dubleerimisest, siinkohal oli tarvilik täiendada juhendeid asenduskorda puudutavates punktides. Kuna juhtimissüsteem peab pidevalt täienema ja areng toimub inimeste töö tulemusena, siis on kasutusel ka punkt, mis nõuab kehtestatud protseduuride järgimist ja parendamisvajadustest teatamist. Kui iga eriala spetsialist annab tagasisidet juhtimisesüsteemi muutmisvajaduste osas, siis on lõpptulemuseks efektiivne juhtimine, töökorraldus ning rahulolev lõpptarbija. Mittevastavuste ohjamiseks töötati välja kindlad tegevuskavad, mille alusel tekkinud probleeme lahendatakse ja seeläbi säilitatakse konkurentsivõimet ja säilitatakse ettevõtte mainet. Süsteemi efektiivsust tuleb mõõta ja ainult siis on võimalik hinnata, kas kvaliteedieesmärgid on täidetud või mitte. Selleks on läbi mõeldud kuidas ja mis alusel hinnata hoolduse ja müügi tegevust. Muudeti ka dokumendi haldust senisest paremaks, kindlate vormide ja dokumentatsiooni asukoha määramise abil. Dokumendi keskkond on kõigile töötajatele ligipääsetav olenemata, kas tegu on Tallinna või Tartu osakonnaga.Nimetus Piiratud juurdepääs Õpetamise strateegia väljatöötmine teema "termopindamise protsessid" käsitluseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009) Rodriquez, John; Pihl, ToomasLõputöö alguses analüüsiti ainukest termopihustamise teemalist teksti, mis on kättesaadav kursusel "Komposiidid, pinded ja tehnoplastid" osalevatele tudengitele. Analüüs näitas, et pedagoogika seisukohast on tekstil palju olulisi puudujääke. Kuna parem termopindamise protsessi teemaline tekst (eesti keeles) ei ole veel tudengitele kättesaadav, tunnis kulutatakse nimetatud teemale nii piiratud aeg, kursuse raames on puudu ülesanded, harjutused, tegevused või muud kursuse elemendid, mis toetavad teema käsitlust, on järeldatud, et on selge vajadus mitte ainult uute tekstiliste õppematerjalide loomiseks, vaid ka täieliku õpetamise-õppimise strateegia koostamiseks. Analüüs aitas formuleerida, missugused tingimused võib määrata teema käsitluse väljatöötamiseks. Nimelt, et õppejõud peab lähtuma hästi läbimõeldud õppija-kesksest (konstruktivistlikust) õpetamise-õppimise strateegiast, mis põhineb selgesti väljendatud õppe-eesmärkidele, millega on hästi kooskõlastatud kõik elemendid, mis moodustavad teema käsitlust (sh õpiku peatükid ning alapeatükid, kõik teksti elemendid, loengute materjalid, ülesanded, tegevused, jms) ja lõpuks tuleb tihedalt seostada samu elemente hindamisega. Õpetamise-õppimise strateegia formuleerimisel on järeldatud, et on mõistlik 1) koostada õppe-eesmärke (kooskõlas õppija-keskse lähenemisega), 2) otsustada (õppe-eesmärke meeles pidades), kui palju ja milliseid tekstilisi õppematerjale pakkuda tudengitele, 3) mõelda läbi järjestus, milles võib kõige efektiivsemalt esitada õppematerjale ning ülesandeid ja läbi viia tegevusi, et saavutada püstitatud eesmärke ja lõpuks 4) otsustada, kuidas seostada õppe-eesmärke hindamisega. Kuna antud kursust pakutakse eraldi rühmadele kolme erineva eriala tudengeile, on järeldatud, et oleks vaja koostada kolm erinevat hulka õppe-eesmärke. Pakutud on loetelu 13 erinevast õppe-eesmärgist, mida võib kasutada nende erineva hulga õppe-eesmärkide koostamiseks. Seejärel võeti vaatluse alla õppematerjalid. On järeldatud, et paberkandjal õppematerjalid on veel asendamatud, kuid tuleb samal ajal pakkuda elektroonilisi õppematerjale hüpermeedia kujul, mis 45 võimaldavad pakkuda mitte-lineaarset (õppija poolt juhitavat) ligipääsu kõigile õppematerjali elementidele, tehes õppematerjale interaktiivsemaks ja isiklikustades mõningal määral õppeprotsessi. Järgmiseks tutvustati hüpermeedial põhinevat termopihustamise protsesside teemalist õpiobjekti, mis on disainitud ja loodud võttes arvesse kõiki esiletoodud pedagoogilisi kaalutlusi. Kirjeldati õpiobjekti peamiseid elemente ja näidati ekraanipilte, et anda ettekujutus õpiobjekti väljanägemisest. Siis pakuti hulka ülesandeid ja õpitegevusi, mis hõlmavad ka laboratoorseid tegevusi, neid seostati õppe-eesmärkidega ja tehti märkusi toetavate õppe-materjalide kohta. Lõputöö viimases osas kaalutleti laboratooriumi kohta õppeprotsessis. Kirjeldati laboris olemasolevaid ressursse ja toimuvaid töid. Näidati diagrammi, mis kaardistab kõiki laboris läbiviidavaid pindamise protsesse. On järeldatud, et laboratooriumi võimaluste põhjalikumaks ära kasutamiseks on vaja rõhutada, et termopihustus on vaid üks alternatiiv mitmete seas, ja lasta tudengitel valida parimat meetodit kõikide meetodite seast antud nõuete rahuldamiseks. On ka järeldatud, et laboris toimuvaid töid tuleb ümber korraldada nii, et labor võiks pakkuda paremaid võimalusi õpetamise-õppimise tegevuste läbiviimiseks või tudengitel teadustööga tegelemiseks. Ideaalselt võiks töö väljundid mitte ainult aidata teha kursuse käsitlust efektiivsemaks, vaid osutuda mudeliks või vähemalt ergutuseks teistesse õppekavadesse kuuluvate inseneriala teemade käsitluste uuendamisel ja antud viisil aidata muuta õppimise-õpetamise protsessi koolis efektiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Detaili ''Hark 5377/125 XL'' survevaluvormi projekteerimine ja tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010) Kuusk, Reio; Särak, Jaak-EvaldKäesoleva lõputöö eemärgiks oli luua ülevaade survevaluvormi projekteerimise etappidest ja konstrueerida survevaluvorm detaili ''Hark 5377/125 XL'' valmistamiseks. Antud eesmärgi täitmiseks on toetutud ettevõtte kogemustele ja teadmistele survevaluvormide valmistamise alal. Koostöös tellijaga on selgitatud välja vormi tööpõhimõte, kasutatavad põhikomponendid, pesade arv, mõõtmed ja kasutatav survevalumasin. Vormi valmistamise aluseks on tellija joonis detailist, mis on saadetud ettevõttele kas digitaalsel kujul sobivas formaadis või joonis, millel on vajalikud mõõdud ja parameetrid detailist. Edasi analüüsiti detaili põhjalikult, kuna sellest sõltuvad paljud survevalusüsteemi parameetrid ja tootmise tehnoloogiad. Projekteerimise käigus toodi välja vormi tähtsamad koostisosad ja püüti leida praktilisi vajadusi arvestades parim lahendus ning käsitleti vormi valmistamisega seotud küsimusi. Projekteerimise käigus toodi välja ka templi valmistamise marsruuttehnoloogia. Kuna tegemist on üksiktootmisega, siis arvestati tehnoloogia väljatöötamisel kohalike tingimuste ja võimalustega. Ettevõttes spetsiaalset tehnoloogiat välja ei töötatud, kuna aeg tellimuse saamise ja valmistamise tähtaja vahel on viidud miinimumini. Põhiline tehnoloogia tehti arvuti abiga ehk siis töötlemise programmid freespinkidele ja elektroerosiooni pinkidele. Ülejäänud koostamistehnoloogia pandi paika töö käigus ettevõtte tsehhis kohapeal. Projektis on käsitletud ka võimaluste piires majanduslikke nüansse, sest konkreetseid algandmeid omahinna arvestamiseks pole võimalik avaldada, kuid vormi realiseerimishinna ja tootmishinna vahet võib pidada rahuldavaks, kuna ettevõte sai antud tehingust kasu. Antud vormi projekteerimise käigus tutvuti erinevate tehnoloogiate valikuga ja analüüsiti materjale, millest on valmistatud nii detail kui ka vorm. Arenevas tehnoloogilises ühiskonnas tuleb olla kursis kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalidega. Ettevõttele on kasulikum vorm valmistada väiksemate kulutustega, aga seejuures vamistada toode kvaliteetne ja kliendi nõudmisi rahuldavalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Plastikust õuepingi konstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Tamm, Andrus; Särak, Jaak-EvaldKäesoleva töö eesmärgiks oli leida modulaarne lahendus konstrueerimaks plastikust õuepinki, millel on lisatud elektroonilised komponendid (LED, aku, päikesepaneel, kontroller), et tagada pingi valgustatus, nii päikeseenergial, kui ka vooluvõrgus. Selle konstruktsiooni tulemiks tuli leida komponendid, mida oleks ka pikemas perspektiivis turul saada, mõistlikul hinnaskaalal. Samas peavad nad olema piisavalt tavapärased, et probleemide korral oleks võimalik neid asendada analoogsete toodetega, ilma, et oleks vajadust muuta toote konstruktsiooni või elektrisüsteemi. Töös on välja toodud põhikomponentide selgitused, kirjeldused, kasutusvaldkonnad, eelised ja puudused. Tulemuseks on õuepingi prototüüp jooniste ja projekti tasemel, millele on valmistatud metallosade valmistamiseks tehnoloogiline kaart ja saadud indikatiivne omahind. Edasi tuleb siit liikuda juba reaalsuse poole ja valmistada esimene näidistoode, mille käigus tuleks kõrvaldada võimalikud tekkivad probleemid ja saada paika komponentide hinnad. Samuti tuleb katsetada toodet välitingimustes, sest võib tekkida seni hindamata probleeme.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna sadama 12. kai tuubuse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Erm, Lauri; Tiidemann, MartKäesoleva töö teemaks on Tallinna sadama Vanasadama D-terminali 12. kai tuubuse ümberehitamine. Eesmärgiks on vanale tuubusele projekteerida uus esimene sektsioon nii, et see vastab kõigile nõuetele ning sadama vajadustele. See on tuubuse kõige olulisem ja keerulisem osa, milles asub laevaga ühendumise mehhanism. Vanast tuubusest jääb alles välimine raam ning esimesest sektsioonist galerii poole jääv osa (vt sele 1). Töö tehakse Ilmarine AS baasil, arvestades selle tootmisvõimalusi. Autor on nimetatud ettevõttes töötanud juba üle aasta. Tuubused on sadamates nn. liikuvad koridorid ehk vahelülid, mis ühenduvad laeva külge ning mida mööda saavad reisijad laevalt maha tulla. Lõputöö teemaks olev seade on projekteeritud Soome firma Finnmecanplan OY poolt 90ndate aastate keskel.Nimetus Piiratud juurdepääs OÜ Mikrovai poolt kasutatavate mikrovaiade ja pinnaseankrute iseloomustused ning süvistamise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Kibuvits, Herko; Valge, PriitKäesolevas lõputöös on tutvustatud OÜ Mikrovai poolt kasutatavaid erinevaid mikrovaiu ja pinnaseankruid ning nende süvistamise tehnoloogiaid ning kasutamise võimalusi. Injektsioonpuurvaiu ja –ankruid on võimalik süvistada rasketes täitepinnastes valides vastava puurkrooni. Tänu väikestele pöörd-löökpuurimisseadmetele on võimalik injektsoonpuurvaiu ja -ankruid süvistada ka majade keldrites ning kitsastes tingimustes. Mikrovaiadel on võimalik armeeringuks paigaldada erineva diameetriga torusi või talasi. MV Ø130-210 mm süvistamisel ei ole probleemiks täitepinnased, sest kasutatakse pöörd-löökpuurimise meetodit. MV Ø300-400 mm süvistamine toimub pöördpuurimismeetodil, kuna pöördlöökpuurimist nii suurte diameetritega vaiade puhul ei kasutata. Vaiade süvistamine täitepinnastesse pöördpuurimismeetodil võib aga olla problemaatiline. Toruvaia RD süvistamisel ei ole takistuseks täitepinnased ja toruvaiu on võimalik süvistada ka oludes, kus süvistuskoha kõrgus on alla 2 m. Toruvaiasi kasutatakse enamasti süvendite kindlustamisel, kui tugeva pinnase või olemasoleva hoone tõttu ei ole võimalik paigaldada sulundseina elemente. Rammitava toruvaia ja labaankru eeliseks teiste lahenduste ees on kohene koormamise võimalus. Pinnase injekteerimine on asendamatu olemasolevate hoonete põrandate vajumiste peatamiseks, kus halvasti tihendatud põranda alusesse pinnasesse pumbatakse tsemendilahu ja täidetakse vajumitest tekkinud tühimikud põranda all. Süvendite kindlustamisel on võimalik kasutada pinnase tugevdamist, mille puhul pinnas segatakse tsemendilahuga tekitades veekindla seina. Kokkuvõtteks võib öelda, et mikrovaiu ja pinnaseankrute tüüpe on mitmeid erinevaid. Vastavalt süvistatavale pinnasele ja töökoha iseärasustele (madalad keldrid) tuleb valida selleks sobiv vaia/ankru tüüp ning vastavalt tüübile sobiv süvistamise tehnoloogia ja puurvarustus. Mikrovaiad ja pinnaseankrud on asendamatud just olemasolevate hoonete kindlustamisel, kuid neid kasutatakse ka erinevate süvendite ja uute hoonete kindlustamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kala ladustamissüsteemi moderniseerimine ettevõttele OÜ Morobel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Nõmmik, Enrik; Tiidemann, MartProjekti eesmärgiks sai seatud moderniseerida ettevõtte OÜ Morobell kalaladustamisliini. Projekteeriti uus kalalaud, kus kala liigub konveieri peal edasi kaalumispea suunas ja iga kaalumine sai salvestatud arvutisse, et kui keegi peaks tegema kaaludes vea, siis see on kohe tuvastatav. Tööliste arv vähenes 12 inimeselt 8 inimesele. Tänu sellele hoiti kulutusi tööjõupealt 15% kokku. Kala ladustamiskiirus tõusis 30%. Praeguseks on kalalaudade pealt läbi käinud rohkem kui 13000 tonni kala ja suuremaid tootmiskatkestusi pole juhtunud. Lõputöö eesmärgiks sai seatud ka majanduslikult efektiivne tootmine. See sai ära tõestatud kui toote riiuli omahind tuli 2,62€ odavam.Nimetus Piiratud juurdepääs Hüdraulilise pressi projekteerimine elektrikaabli otsade töötlemiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Berendsen, Henri; Soots, ReinHydroscand Service OÜ kuulub põhjamaade suurimasse hüdraulikakonserni Hydroscand Grupp. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda hüdraulika terviklahendusi, mis hõlmavad teenuseid toote projekteerimisest ja komponentide ning materjalise valimisest kuni süsteemi väljaehitamise ja seadistamiseni. Ettevõtte tegevuse käigus on selgunud, et Eesti turul ja lähiregioonis pole hüdraulilise elektrikaabli otsade presside tootjat, enamus potensiaalseid kliente kasutab elektrikaabli otsade pressimiseks käsitööriistu, mis ei taga kindlat kvaliteeti. Ajendatuna klientide huvist soovis Hydroscand Service OÜ projekteerida elektrikaabli otsade pressi peamiselt oma tootevalikut kasutades. Hüdraulilise pressi eelistamiseks sellise tööoperatsiooni tegemisel on palju plusse. Eelkõige võib nimetada töökindlust, töötulemuse kvaliteeti, täpsust ning ohutust. Eesmärgiks oli leida võimalikult kompaktne ja odav lahendus. Seepärast valiti kolmest küljest avatud raamiga pressi tüüp. Antud tüüpi pressi eelistamise põhjuseks oli hea juurdepääs pressimispindadele. Samuti hind ja mobiilsus. Lähtudes sellest projekteeriti korpus ühendamaks komponendid ühtseks terviklikuks presspingiks. Hüdrosüsteemi toitmiseks valiti minihüdrojaam. Minihüdrojaama kasutamine oli õigustatud, kuna see ei tõstnud hinda, samas suurendas kompaktsust märgatavalt. Lisaks võimaldas kasutada kergesti hooldatavat padruntehnikat. Kuna süsteemiks oli vaid üks tarbija ning vajatav võimsus oli küllaltki väike on minihüdrojaama kasutamine antud hüdrosüsteemis parim lahendus. Süsteemi dimensioneerimise käigus arvutati vajaminevate komponentide suurused. Arvutused põhinesid pressi vajalikust jõust kolm tonni ning valitud süsteemi töörõhust 160 bar. Antud suurused määrati arvestades maksimaalseid vajatavaid suurusi, seega võib reaalne süsteemi töörõhk olla madala. Sobiva tootja kataloogist valiti parim toode võimaldamaks täpset toote omahinna arvutust. Materjalide ja komponenite valimisel eelistati Hydroscand Gruppi tootevalikut. Lisaks kasutati pikaajaliste koostööpartnerite toodeid. See tagas parima hinna turul. Minihüdrojaama detailid valiti Hydronit s.r.l toodetest. Hüdrosilinder valiti Contarini Leopold s.r.l toodekataloogist. Pressi korpuse valmistab Desintegraator Tootmise OÜ. Võimalusel eelistati enamlevinud toodet, mida võimalik laos hoida. Pressi omahind alusel saab kujundada esialgse müügihinna ja hinnata pakutava seadme konkorentsivõimelisust turul. Omahinna leidmisel liideti tehtud kulutused. Kuna taoline seade hetkel Eesti turul puudub on raske müügihinna sobivust hinnata. Leitud hinnad annavad ülevaate ettevõttele vajaminevate kulutuste suurusjärgust ning võimaluse teha potensiaalsele kliendile pädev müügipakkumine. Projekteeritud press on valmistamiskõlbulik. Määratletud on nõuded taolisele pressile. Leitud vajaminevad komponendid. Konstrueeritud korpus komponentide kompaktseks ühendamiseks. Ning teostatud majandusarvutused pressi hinna leidmiseks. Seega võib lugeda töö eesmärgid täidetuks.Nimetus Piiratud juurdepääs Sildade pealesõitudel esinevate defektide analüüs ning võimalike lahenduste selgitamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Vaino, Koit; Willbach, PriitSildade enamlevinumaks probleemiks olev „jõnks“ silla lõpus on põhjustatud sillakonstruktsioonide ja pealesõidu muldkeha erinevast vajumisest. Jõnks tekib enamasti just pealesõidu muldkeha ja silla kaldasamba ühenduskohta. Erineva vajumise peamiseks põhjuseks on konstruktsioonide toetumine erinevatele pinnastele. See tähendab, et tavaliselt on pealesõidu katendikonstruktsioon rajatud tihendatud tee muldkeha materjalile kuid silla kaldasammas toetub tunduvalt tugevamale pinnasele või kandvale aluskivimile süvavundamendina või vaiadega. Silla pealesõidu vajumine võib põhjustada ohtlikke sõidutingimusi, juhile ebamugavusi, kahjustusi sõidukitele, kahjustusi silladekile lumesahkade poolt, silla konstruktsioonide kahjustusi, viivitusi liikluses või isegi silla sulgemist, pikaajalisi hoolduskulusid ning silla haldaja avaliku maine vähenemist. Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida peamisi silla pealesõidu vajumise põhjustajaid. Silla pealesõidukonstruktsioonide vajumisel võib olla mitut erinevat liiki põhjustajaid, nagu näiteks ebapiisav pealesõidu katend, suur liikluskoormus, silla kaldasamba ja aluspinnase tüüp (aastaringsed temperatuurikõikumised ning tagasitäitematerjali põhjustatud pinnasesurve tekitatud kaldasamba horisontaalne liikumine), ebapiisav drenaažisüsteem, pinnase erosioon ning aluspinnase ja täitematerjali vajumine. Ühtlasi võib olla põhjuseks ka ebapiisav ehitamise kogemus (valed täitematerjali tihendamise võtted või siis valestipaigaldatud ja –valitud deformatsioonivuugid ja drenaažisüsteemid). Silla pealesõidu vajumise vähendamiseks on olemas erinevad projekteerimise ja ehitamise lahendused ning remondimeetodid. Käesolevas töös on välja selgitatud peamised silla pealesõidul esinevad probleemid ja nende põhjustajad ning neid arvesse võttes soovituslikud lahendused sildade pealesõitude ehitamiseks, remontimiseks ja haldamiseks. Töö viimaes osas on uuritud sildade pealesõitudel esinevaid probleeme olemasolevatel Lõuna-Eesti sildadel ning analüüsitud neid võrreldes töös käsitletud teoreetiliste probleemidega.Nimetus Piiratud juurdepääs Infomaterjal Etra Balti AS-le plastmaatriksiga komposiitmaterjalidest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Voolaine, Fiona; Koitmäe, AnnikaVajadus kirjutada antud lõputööd teemal ’’Infomaterjal Etra Balti AS-le plastmaatriksiga komposiitmaterjalidest’’ tekkis tänu sellele, et komposiitmaterjalid on tänapäeva tööstuses tähtsal kohal ning kõik müügiinsenerid peavad suutma kliendile pakkuda parimaid lahendusi. Kõrge maksumuse (100..200 korda kõrgem tavalistest metallisulamitest) ja keeruka valmistamistehnoloogia tõttu kasutatakse komposiitmaterjale tingimustes, milles klassikalised metallisulamid ei ole töövõimelised (ülikõrgetel ja –madalatel temperatuuridel, agressiivsetes keskkondades, tsüklilisel koormusel, vibratsioonitingimustes jne.). Sellised tingimused on näiteks lennukites, kosmoseaparaatides, tuumaenergeetika seadmetes jne. Tulenevalt komposiitmaterjali spetsiifilisest omadusest on õigustatud selle kasutamine ka masinaehituses, raudteetranspordis, laevaehituses, keemiatööstuses, elektrotehnikas ja mujal. Autor valis teemaks PMKM, sest puudus kompaktne ja ülevaatlik eesti keelne materjal, mis on vajalik kiire ülevaate saamiseks plastmaatriksiga komposiitmaterjalidest. Lõputöös on antud ülevaade plastmaatriksiga komposiitmaterjalidest, nende liigitamisest, valmistamisprotsessidest, mehaanilistest omadustest ning rakendamisvõimalustest. Lähemalt võeti vaatluse alla 8 plastmaatriksiga komposiitmaterjali, milleks on Calaumid 1200 (PA 12 G), Oilamid (PA 6G + õli), Lubramid 600 T (PA 6 G + tahked määrdained), PVC – C, PTFE + grafiit, Nylatron (PA 6 + molübdeensulfiidi pulber), EP GC (Epoksü + kootud klaaskiud riie) ja Nyrim. Tööga käib kaasas antud materjalidest näidistetahvel, kuhu on lisatud materjalide näidised ning nende lühikirjeldus.Nimetus Piiratud juurdepääs Tööstusseadmete vibrodiagnostika seisundipõhiseks hoolduseks SKF seadme baasil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Laanemets, Andre; Bergmann, MeelisMida rohkem me teame, seda rohkem me oskame hinnata. Jõudes ajastusse, kus ressursse hakkab aina vähemaks jääma, suudavad edukalt jätkata vaid need, kes toodavad ja majandavad võimalikult efektiivselt ja kulusäästlikult. Teades oma tööstusseadmete ja kulukomponentide tegeliku seisukorda, on võimalik planeerida ja teostada hooldustöid efektiivsemalt. Lisaks paremale planeerimisele võimaldab vibrodiagnostika aidata leida algpõhjuseid, miks konkreetne laager liiga kiiresti läbi läheb ning samuti pikendada laagrite tööaega. On raske hinnata ilma abivahenditeta kulukomponentide tegeliku seisundit , sest tingimused tööstustes ja tootmises on ajas muutuvad. Samamoodi võivad tingimused, mis on laagripaigaldusel, erineda vähesel määral kuid võivad avaldada suurt mõju laagri elueale. Tuleb arusaada, et paarikümne viimase aastaga on laagrimaailm muutunud kardinaalselt. Töövõtted ja meetodid, mida kasutati 10-20 aastat tagasi, ei pruugi olla enam sobilikud kasutamaks tänapäevaste laagrite peal. See oleks sama nagu valaks suvalist mootoriõli oma uue auto mootorisse. Ilmselgelt tekiksid sellest probleemid ja sama seis on ka tööstuses: tagamaks tõrgeteta tööd, tuleb jälgida korrektseid paigaldusmeetmeid. Kui autoomanikud viivad oma auto korraliselt hooldusesse, sooritatakse sealsete spetsialistide poolt vajalike komponentide vahetus, vastavalt sellele , mis on tootjapoolt ettenähtud. Niisamuti toimib kõik süsteem ka tööstuses, v.a. et tööstuses ei trasnpordida seadet kuhugi vaid on määratud tootjapoolsed ajapiirangud, millal tuleb mingi komponent ära vahetada. Seni kuni seadmetel on tootjapoolne garantii, ei muretse eriti keegi seadme pärast. Kui aga garantiiaeg saab läbi siis otsitakse võimalusi kuidas pikendada seadme hooldusvälpu. Tihtipeale on kurb tõsisasi see, et peale esimest vahetust ei kesta kulukomponendid üldse niikaua nagu nad tegid seda ennem. Siinseid põhjuseid on mitmeid: mustus satub laagri sisekeskkonda, laager paigaldatakse valesti, tingimused on valed jne. Laager ei pruugi kesta igakord samakaua ja, et seda ette näha on vibrodiagnostika väga palju abistab vahend. Vibrodiagnostika abil on lihtsustatud laagri tegeliku seisundi hindamine ja seda pika ennetusajaga. Teades oma kulukomponentide tegelikku seisundit , aitab see ettevõttel säästa raha selle 45 arvelt, et kulukomponente vahetatakse välja olenevalt nende kulumisastmest ning sedaviisi ka pikendada kulukomponendi reaalset tööiga. Lisaks aitab see vähendada ohtu plaanivälisteks seisakuteks, mis võivad tuleneda laagri tõrkest, sest ei ole kindlat arusaama kulukomponentide seisundist ja proovitakse võtta maksimumi ehk sellega võimalikult kaua töödata. Vibrodiagnostikaga on võimalik ennetada laagri tõrkeid, teada nende kulumisastet – ja kiirust ning seda infot ja andmeid kasutades on võimalik seda rakendada tööstusseadmete hoolduseks, mis toimub kulukomponendi tegeliku seisundi alusel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootetehnoloogia juurutamine paindtootmiskompleksis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kruuser, Kaarel; Kangru, TavoLõputöö käigus töötati välja uus tehnoloogia toote pumbakorpuse töötlemiseks paindtootmiskompleksis. Antud tehnoloogia väljatöötamise käigus kaasajastati antud toote valmistamistehnoloogiat. Tehnoloogia töötati välja paindtootmiskopleksi FMS-XDM põhjal, lähtudes antud kompleksi võimalustest. Antud tehnoloogia lähtus 5-teljelise freesimiskeskuse kasutamisest. Tehnoloogia loomise käigus oli kaks keerulist momenti. Esimeseks oli instrumentide valik. Instrumentide valikul tuli hoida tehtavate investeeringute maht väike, kuid ei tohtinud kaotada masinaajas. Lisaks tuli lahendada D=11 mm avade töötlemine. Õeldud siirde puhul oli rakse määrata lõiketöötlemis parameetreid. Kuna tegemist oli sügavavaga, tuli leida sobiv ettenihe, mis tagaks laastu õige murdumise ja eemaldumise. Kuigi laastu eemaldamiseks kasutati kõrgel survel läbijahutust, oli probleemiks laastu kogunemine laastueemaldussoonde. Antud tehnoloogia välja töötamisega saavutati seatud eesmärid ning saavutati toote valmistamisel efektiivsem tulemus. Uue tehnoloogiaga kulub ühe detaili valmistamiskes 33 min 53 sek. Detaili valmistamise maksumuseks kujunes 44,89 eurot, mis 6,81 eurot madalam võrreldes eelnevaga. Paindtootmiskompleksis tootmiseks on sobivad suuregabariidilised või keerukate pindadega detailid. Selleks, et süsteemi võimalikult efektiivselt kasutada, peaksid tooted olema seeriatootmises. See võimaldab luua tehnoloogiaid kus on kasutusel rakised ja süsteemi on võimalik käitada automaatselt. Projektis käsitletud toode sobib tootmiseks paindtootmiskompleksis, juhul kui tegemist on saritootmisega. Toote aastapartii peab olema vähemalt 1000 detaili.Nimetus Piiratud juurdepääs Stadler FLIRT rongide vastavushindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Saare, Heigo; Pütsep, RaivoUue raudteeveeremi tüübi vastavushindamine on menetlus, mille jooksul veendutakse, et opereerimiseks planeeritav veeremi tüüp vastab kõigile talle kehtestatud nõuetele. Vastavushindamise menetlust rakendatakse Eestis läbi mitme eriseaduse, milleks on toote nõuetele vastavuse seadus ning raudteeseadus, mis tagavad, et selle protsessi raames oleks tagatud raudteevõrgustikuga ühildumine ning veerem oleks ohutu. Eestis kehtiva raudteeseaduse alusel on kehtestatud Euroopa Liidu koostalitusvõime direktiivi põhimõtted vastavasisulises määruses. Nimetatud määrus seab korra ning nõuded, mida tuleb järgida nõuetele kontrollimisel. Raudteeveeremi autoriseerimine laiemat skoopi omav menetlus, see sisaldab endas kõige olulisemat osa, milleks ongi vastavushindamine. Autoriseerimine saab alguse üldjuhul eelkokkulepete sõlmimisega ning kehtestatud nõuete analüüsi, mille raames peab selguma lõplik loetelu standarditest ja regulatsioonidest, millele veeremi tüüp peab vastama. Autoriseerimine lõppeb tavapäraselt veeremi registreerimisega ning selle võrgustikule lubamisega. FLIRT rongide autoriseerimine on kestnud tänaseks ligikaudu kaks ja pool aastat. Selle aja jooksul on vastavushindamise käigus viidud läbi, lisaks töös käsitletud katsetustele, mitmed tüübikatsetusi. Töös käsitletud Stadler FLIRT rongide vastavushindamine on tänaseks päevaks jõudmas lõpufaasi. See võimaldas ka antud töös kasutada katsetuste tulemusi ning autoriseeritud asutuste hinnanguid, mis tõendasid, et passiivse ohutuse ning sõidudünaamika osas võib, kasutatud materjalidele toetudes, öelda, et Stadler FLIRT rongid on sobilikud ning ohutud kasutamiseks Eesti võrgustikul. Esialgse plaani kohaselt oli kavas töös käsitleda ka vastavushindamise menetluse maksumust ühe rongikoosseisu kohta. Kuna aga katsetuste maksumused on rangelt salajased rongi tootja ning autoriseeritud asutuste vahel, siis ei olnud võimalik seda osa majanduslike arvestuste rubriigis kasutada. 45 Töö autori hinnangul lõppeb Stadler FLIRT elektrirongide vastavushindamise menetlus käesoleva aasta juuni kuuses ning juulis on juba võimalik osaliselt uusi ronge Eesti võrgustikul opereerimas nähe. Autori hinnang põhineb teadmistel, mis on omandatud Stadler FLIRT rongide vastavushindamise menetluses, mida Tehnilise Järelevalve Amet kohandab nimetatud rongide suhtes. Uute rongide kasutuselevõtuga kaasneb raudtee võrgustikul oluline muutus, seda eeskätt kasutusele võetavate rongide suurest erinevusest olemasolevatest. Eelkõige puudutab see raudteel liiklejaid, kuna uued rongid on vaiksemad ning kiiremad. Olenemata sellest, et võrgustiku teekiirused jäävad tänasele tasemele, tuleb FLIRT rongide kiirust üldisemas tähenduses arvestada. Põhjus seisneb paremas kiirenduses, mis võimaldab rongil jaamavahel pikemalt maksimaalse kiirusega sõita. Tähelepanuta ei saa jätta ka uute rongide vaiksust, kuna teadaolevalt on uued rongid oluliselt vaiksemad tänastest. See võib põhjustada liiklejate tähelepanu hajumise raudteega kokku puutudes. Eelpool mainitud riskide maandamiseks on toimunud erinevad teavituskampaaniad ning teavitustöö jätkub. Liiklejate informeerimist muutuvast olukorrast rakendatakse erinevates infokanalites. Arvestades tänast ohutustaset Eesti raudteel siis ei pea töö autor võimalikuks, et uute rongide kasutuselevõtt põhjustab taseme languse. Loomulikult tuleb erilist tähelepanu pöörata olukorrale, kui tulevikus tõstetakse maksimaalseid teekiiruseid Eesti raudteevõrgustikul.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärne planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Titma, Timo; Hayashi, TomomiKäesoleva planeerimisprojekti lahenduse uudsus peitub vahelduvas ning huvitavas elukeskkonnas, kus kõik linnale vajalik on kompaktselt koos. Planeeritavat ala ilmestavad mitmed nüansid, mis eristavad Pärnut teistest jõeäärsetest linnadest. Planeeringu ettepanekus on olulisel kohal jõe eksponeerimine. Vastupidiselt hetkeolukorrale on pööratud võimalikult palju tähelepanu jõe ja selle ümbruse näitamisele: tervet planeeritavat ala läbivad avarad vaatekoridorid. Lisaks on tähtis infrastruktuuri parendamine ning vanalinna elavdamine: paljud olemasolevad tänavad on vähepopulaarsed ja halvasti läbitavad, kuid nende uuendamise ja muutmisega ühendatakse vanalinn uue jõeäärse keskusega, nii et tänavad suunduvad jõe äärde. Eesmärk on avada suunad jõele ja pöörata tähelepanu „jõelinna“ kujunemisele, milles autor näeb potentsiaali linna uuendamiseks, huvitavamaks ja paremaks muutmises. Samas on hoitud Pärnule iseloomulikku joont: hoonestus on madal ega ületa kontserdimaja ja Pärnu Keskuse kõrgust. Rõhutatud on Pärnule omast rohelust haljastusega tänavatel, hoonete rõdudel ja katuseterrassidel. Esmatähtis on luua inimestele mugav ja huvitav elukeskkond.Nimetus Piiratud juurdepääs Liiklusohutuse tagamine läbi liiklusjärelevalve planeerimise(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Hallik, Argo; Kreek, SvenLõputöö kirjeldab ja analüüsib liiklusjärelevalve protsessi nii planeerimise kui ka patrulltegevuse seisukohalt. Lõputöö teoreetilises osas analüüsis autor strateegilisi dokumente ja sihtgrupilisi teavituskampaaniaid, mille alusel liiklusjärelevalvet planeeritakse, sellest tulenevalt on viidatud allikate loetelu mahukas. Lõputöö empiirilises osas uuris autor varasemalt läbiviidud teaduslikke uuringuid ja analüüsis politseis registreeritud andmeid piirkiiruse ületamise, alkoholi- või narkomõju all olevate juhtide, liikluses nõuetekohase turvavarustuse kasutamise, kergliiklejate ning korrakaitseliste politsseipatrullide keskmise ööpäevase väljapaneku kohta perioodil 2010-2012. Andmed politsei andmebaasist kogus autor ise, sest autoril oli neile seoses diplomieelse praktikaga juurdepääsuõigus. Lisaks eelpool nimetatule viis autor läbi ekspertintervjuud ja kirjeldas oma TTK õppekava alusel toimunud praktikaid PPA-s. Autor jõudis lõputöö koostamise käigus järeldustele: 1. VAAK ja PPA liiklusjärelevalve aastaplaanid kordavad teineteises püstitatud eesmärke; 2. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteele paigaldatud kiiruskaamerate suurim efekt oli nende paigaldamise esimesel aastal; 3. alkoholi- või narkomõju all olevatest juhtidest põhjustavad joobes juhid 82,4% inimkannatanutega liiklusõnnetusi; 4. PPA ei ole perioodil 2010-2012 suutnud täita liikluses alkoholi- või narkomõju all olevate juhtide süül hukkunute arvu vähendamise eesmärki; 5. PPA ei ole perioodil 2010-2012 suutnud täita liikluses turvavarustust mittekasutanud hukkunute arvu vähendamise eesmärki; 6. PPA ei ole perioodil 2010-2012 suutnud täita liikluses hukkunud kergliiklejate arvu vähendamise eesmärki; 7. on olemas seos korrakaitseliste politseipatrullide keskmise ööpäevase väljapaneku ja toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste vahel - enim inimkannatanutega liiklusõnnetusi toimub 72 juulis, mil korrakaitseliste politseipatrullide keskmine väljapaneku arv ööpäevas on aasta lõikes kõige väiksem; 8. enim liiklusõnnetusi toimub jalakäijate osalusel detsembris, mil korrakaitseliste politseipatrullide keskmine väljapanek ööpäevas on aasta lõikes üks suuremaid, mis viitab sellele, et liiklusjärelevalve pole planeeritud analüüsipõhiselt; 9. liiklusjärelevalve analüüsimisel tuleb aluseks võtta kuupõhine lähenemine; 10. statistilised andmed PPA andmebaasides pole täpsed, tuleb tegeleda andmekvaliteediga; 11. väärteomenetluse läbiviimine on liiga ajamahukas; 12. PPA-s on ressursipuudus. Autori arvates sai lõputöös seatud eesmärk täidetud, sest selle koostamise käigus avastas autor erinevatele strateegilistele dokumentidele ja politseis registreeritud statistiliste andmete analüüsile, ekspertide arvamusele ning oma kogemusele tuginedes liiklusjärelevalve protsessis kitsaskohti. Liiklusjärelevalve protsessi muudaks autori arvates efektiivsemaks: 1. mõiste „analüüsipõhine liiklusjärelevalve“ defineerimine; 2. sihtgrupipõhiste detailanalüüside teostamine liiklusjärelevalve prioriteetsete valdkondade kohta; 3. andmesisestajate töökohtade loomine; 4. korrakaitseliste politseipatrullide keskmise ööpäevase väljapaneku ühtlustamine kuude lõikes, mis oleks seoses toimunud liiklusõnnetustega; 5. PPA liiklusliini üleriigiline rakendamine; 6. liiklusjärelevalvet puudutavate strateegiliste planeerimisdokumentide arvu vähendamine; 7. väärteomenetluse protsessi lihtsustamine. Toetudes lõputöö tulemustele teeb autor ettepanekud edasiste uurimissuundade kohta: Sihtgrupipõhine detailanalüüs liiklusjärelevalve prioriteetse valdkonna kohta. Liiklusliini üle-eestiline tööle rakendamine ja selle kasu liiklusjärelevalve teostamises. Liiklusjärelevalve protsessi teenuse maksumus liiklusohutuse tagamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Krossimootorratta juhtimist ja sõiduasendit mõjutavate koostedetailide arendamine ja rakendamine Kawasaki KX250F ja KX450F näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Ever, Keith; Pihl, RiinaLõputöös püstitatud eesmärkide saavutamiseks analüüsiti krossimootoratta juhtimist ja sõiduasendit mõjutavate koostedetailide tähtsust. Leiti, et sellisteks olulisemateks koostedetailideks on krossimootorrattal jalatoed, mille ehitusele ja tehnilistele mõõtudele ei ole mootorrataste valmistajad pööranud piisaval määral tähelepanu. Eesmärgiks seati keskmisest pikemat kasvu ja raskema kehakaaluga krossisõitja jaoks sobiva jalatoemudeli väljaselgitamine ning analüüsi tulemustele vastavalt sobiva väljatöötamine. Lisaks arvestati uurimustöö käigus detaili parimat sobivust alates 45 suurusnumbri krossisaabastele. Uurimuses analüüsiti erinevate sõitjate arvamusi ja kommentaare, võrreldi originaaldetailide ja järelturul saadaolevate toodete materjale, konstruktsiooni, tehnilisi mõõtusid ja omadusi ning jõuti järeldusele, et sobiv mudel järelturul saadaolevate seas puudub. Materjalide läbitöötamise käigus reastati erinevast materjalist jalatugede puudused ja eelised ning otsustati arendada välja tootemudel. Detaili projekteerimise käigus leiti jalatoe sobivaimad toetuspinna tehnilised mõõdud. Töö käigus leiti sobivaim lahendus kõrguse ja kaldenurga reguleerimiseks, toetuspinna haarduvuse tagamiseks ettenähtud naastutüüp valiti asendamisvõimalusena ostuosana kaubandusvõrgust. Detaili valmistamiseks otsustati kasutada arvjuhtimisega freespinki. Sellest lähtudes valiti materjaliks alumiiniumisulam margitähisega 7075-T6. Nimetatud materjalile koostati tugevusarvutused ning projekteeriti 3D mudel. Arendustöö käigus juhinduti võimalusest, et projekteeritud mudelit oleks kinnituspuksi ja reguleerimiskruvi asendamise korral võimalik kasutada praktiliselt kõikidel krossimootorratastel. Toote arenduse käigus lähtuti põhimõttest – analüüsida ja muuta niipalju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik. Lõputöö autori arvates panustavad paljud motosportlased pigem oma kaherattalise sõbra disainielementidesse, investeerivad mootori võimsust suurendavatesse lahendustesse ja jätavad tähelepanuta turvalisuse ja sõidumugavuse. Sõidu kiirusele avaldavad pigem olulisemat mõju mootrratta juhtimisdetailid ja vedrustus. Viimase arendamine nõuab aga tunduvalt mahukamat uurimistööd, mille läbiviimiseks autoril käesoleval ajal veel teadmisi napib.