Lõputööd (kõik)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (kõik) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 3751-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Loomekeskus Toomemäel Tartus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0023-05-18) Litvinenko, Rodion; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö raames kavandatud osaliselt integreeritud Toomemäle loomekeskus sisaldab kõiki inimeste vaba aja veetmiseks ja hobide harrastamiseks vajalikke aspekte. Olemasolevate mälestiste ja koha ajaloo uurimine näitas, et pargis ei ole nii huvitav aega veeta, kuna see näeb välja võsastunud ja hooldust vajav. Loovuskeskus peaks täiendama Toomemäe ajaloopärandit kenasti, julgustades inimesi tutvuma koha ja selle ajalooga. Kõigi oluliste taimeliikide säilitamise ja uue haljastuse tegemisega saab parki uut elu lasta. Kõik mälestusmärgid muutuvad nähtavamaks ja omavahel seotud, kõik kõnniteed renoveeritakse, jäädes samas oma algsetele kohtadele. Pargi olemasolev mänguväljak noorendatakse ning kõik valgustid ja pingid vahetatakse välja, muutes pargi avalikkuse jaoks atraktiivsemaks. Loomekeskus koosneb kahest osast, külastajatele, kes ei soovi ise keskuses käia, on paviljon, kus asub restoran, kuid põhitegevused toimuvad maa all. Igas saalis ja loomulikku valgust vajavas ruumis on katuseaknad. Ka eri tänavatelt kahte suunda ühendavad tunnelid on samuti klaasitud katusega. Ülejäänud ruumid on vastavalt vajadusele hästi valgustatud. Kõiki ruume ja stuudioid saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka külalised, kes on ühe ruumi broneerinud. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta selliseid olulisi tegureid nagu oli juba mainitud loomulik valgus, ventilatsioon ja veekindlus, tagades samas, et konstruktsioon on tugev ja turvaline. Kaevamisprotsess on kriitilise tähtsusega ja nõuab kogenud spetsialiste, et tagada pinnase stabiilsus ja hoone nõuetekohane toetamine. Materjalide valik on samuti väga oluline, et seinad ja laed peaksid vastu ülalpool asuva pinnase raskusele ning niiskuse ja temperatuurimuutuste survele, seega võtsin minimaalseks seinapaksuseks 60 sentimeetrit ja kasutasin kandekonstruktsioonidena selliseid materjale nagu raudbetoon ja teras. Hoolimata probleemidest võib maa-aluse ehitise ehitamine tuua palju kasu, näiteks energiatõhususe, väiksema keskkonnamõju ja ainulaadsed disainivõimalused.Nimetus Avatud juurdepääs Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööstressi allikana majutusasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 202-01-04) Laurikainen, Sigrid; Kranich, KaieOhutegureid esineb igal töökohal erineval kujul ning nende tunnetamine on subjektiivne – mõne jaoks on teatud tegur motiveeriv, teise jaoks aga demotiveeriv. Kui aga töötaja on pidevalt pingeseisundis erinevate ohutegurite tõttu võib see viia tööstressi tekkimiseni – tavaliselt juhtub see kui psühhosotsiaalseid ja ka füüsilisi terviseriske töökeskkonnas on rohkem kui üks. Valdkond, kus töötajad puutuvad kõige enam kokku erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega on teenindus. Oma tööiseloomu ning pidevate kontaktide tõttu teiste inimestega puututakse antud valdkonnas olulisel määral kokku erinevate psühhosotsiaalsete terviseriskidega. Kuna psühhosotsiaalsed ohutegurid on pikemas perspektiivis tervistkahjustavad on oluline tegeleda süsteemse ning järjepidava ennetustegevusega. Abinõud teadlikkuse tõstmiseks ei pea olema suured ja märgatav osa neist on võimalik läbi viia ka vähese ressursiga – kõige olulisem ja esmasem tegevus on nende tegurite märkamine ja teadvustamine. Ohutegurite ennetamine on tööandjal seadusest tulenev kohustus, kuid selle järgimise eest vastutab töötaja ise. Lõputöö esimese uurimisülesande lahendamiseks selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning seost tööstressiga. Teooria järgi on psühhosotsiaalsed ohutegurid erinevate aspektide koosmõju, mis võivad mõjutada inimese tervist ja viia tööstressini kui töökohal ei tegeleta ennetustööga. Teise uurimisülesande lahendamiseks analüüsiti teenindusvaldkonna töötaja psühhosotsiaalset töökeskkonda, mille käigus toetuti erinevate autorite käsitlustele ja uuringutele. Kolmanda uurimisülesande lahendamiseks anti ülevaade psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetavatest meetmetest ja headest praktikatest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks viidi perioodil 25.10.2021- 8.13. 2021 läbi empiiriline uuring majutusasutuse töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat, kuid 4 töötaja küsimustiku vastused polnud täielikud, mistõttu loetakse vastanute arvuks 75% üldkogumist. Küsimustikuna kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ III keskpikka versiooni. Kvantitatiivse empiirilise uuringu käigus selgitati välja majutusasutuse töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna kitsaskohad. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töötajaid kiire töötempo, kognitiivsed nõudmised ning emotsioonide varjamise vajadus. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgeks loetakse kolleegide toetust ja abi ning ka otsese ülemuse poolset 42 toetust. Töötajad tunnevad, et neid on kaasatud ning neid tunnustatakse. Uuringust selgus, et osad töötajad on tööl kokku puutunud ka solvava käitumisega klientide poolt. Mõningatel töötajatel on viimase nelja nädala jooksul esinenud tööstressi ilminguid. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks tehti järeldusi ja ettepanekuid. Jõuti järeldusele, et majutusasutuse töötajatel esineb vähesel määral psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid vaatamata sellele tuleb ennetustegevustega tegeleda. Ettepanekutena soovitati ettevõttel tõsta töötajate teadlikkust, vaadata üle ettevõtte poliitikad ning julgustada töötajaid probleemidest ja muredest rääkima. Kõige olulisem on ettevõttel viia läbi uus riskianalüüs, et hinnata kõiki töötajaid mõjutavaid ohutegureid. Lõputöö eesmärk välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine ettevõtete majutusasutuse töökeskkonnas ja vajadusel teha ettepanekud juhtkonnale tööstressi ennetamiseks, sai täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Piiratud juurdepääs ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise standardi rakendamine ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0216) Kaus, Tanel; Jagomägi, Andres; Silja TiirmannTöös rakendati ISO 9001:2015 standardit ettevõttes Optika ja Diagnostika OÜ. Ülesande lahendamise käigus uuriti võimalusi juhtimissüsteemi paremaks muutmisel ja standardile vastavaks vormimisel. Konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks annab standardi rakendamine hea võimaluse, ehk organisatsioon kaardistab enda põhiprotsessid ja tegevused, mis neid toetavad. Luuakse ühtne ja mõtestatud süsteem, mille põhjal saab hakata looma protseduure, mis toetavad ja kinnistavad protsesside toimivuse. Ilmnenud mittevastavuste korral saab kiirelt alustada korrigeerivate toimingutega, mis toimuvad kindlate nõuete alusel ja parendustega muudetakse puudulike protsesse selliselt, et välistada tulevikus esinevaid samalaadseid vigasid. Ettevõttes olid rakendatud kõik tootjate poolt nõutud protseduurid, nii müügi kui hooldusteenuse valdkonnas. Töö tulemusena on kõik tarnijate nõutud tegevused integreeritud kohalike ehk asutusesiseste tegevustega, mis omakorda on vastavuses ISO9001:2015 nõuetega. Standardi kasutusele võtmisega kaasnevaks lisaülesandeks oli ametijuhendite väljatöötamine. Praeguse hetkeni oli dokumendi valdkond loodud, aga töö kirjutamise käigus ilmnes vajadus teha täiendusi. Väljatöötatud ametijuhendid täpsustasid ametikohtadel töötavate isikutele esitatavaid nõudmisi, näiteks hariduse ja tööülesannete osas. Kaetud on ka standardist tulenev nõue ametikohtade dubleerimisest, siinkohal oli tarvilik täiendada juhendeid asenduskorda puudutavates punktides. Kuna juhtimissüsteem peab pidevalt täienema ja areng toimub inimeste töö tulemusena, siis on kasutusel ka punkt, mis nõuab kehtestatud protseduuride järgimist ja parendamisvajadustest teatamist. Kui iga eriala spetsialist annab tagasisidet juhtimisesüsteemi muutmisvajaduste osas, siis on lõpptulemuseks efektiivne juhtimine, töökorraldus ning rahulolev lõpptarbija. Mittevastavuste ohjamiseks töötati välja kindlad tegevuskavad, mille alusel tekkinud probleeme lahendatakse ja seeläbi säilitatakse konkurentsivõimet ja säilitatakse ettevõtte mainet. Süsteemi efektiivsust tuleb mõõta ja ainult siis on võimalik hinnata, kas kvaliteedieesmärgid on täidetud või mitte. Selleks on läbi mõeldud kuidas ja mis alusel hinnata hoolduse ja müügi tegevust. Muudeti ka dokumendi haldust senisest paremaks, kindlate vormide ja dokumentatsiooni asukoha määramise abil. Dokumendi keskkond on kõigile töötajatele ligipääsetav olenemata, kas tegu on Tallinna või Tartu osakonnaga.Nimetus Piiratud juurdepääs Õpetamise strateegia väljatöötmine teema "termopindamise protsessid" käsitluseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009) Rodriquez, John; Pihl, ToomasLõputöö alguses analüüsiti ainukest termopihustamise teemalist teksti, mis on kättesaadav kursusel "Komposiidid, pinded ja tehnoplastid" osalevatele tudengitele. Analüüs näitas, et pedagoogika seisukohast on tekstil palju olulisi puudujääke. Kuna parem termopindamise protsessi teemaline tekst (eesti keeles) ei ole veel tudengitele kättesaadav, tunnis kulutatakse nimetatud teemale nii piiratud aeg, kursuse raames on puudu ülesanded, harjutused, tegevused või muud kursuse elemendid, mis toetavad teema käsitlust, on järeldatud, et on selge vajadus mitte ainult uute tekstiliste õppematerjalide loomiseks, vaid ka täieliku õpetamise-õppimise strateegia koostamiseks. Analüüs aitas formuleerida, missugused tingimused võib määrata teema käsitluse väljatöötamiseks. Nimelt, et õppejõud peab lähtuma hästi läbimõeldud õppija-kesksest (konstruktivistlikust) õpetamise-õppimise strateegiast, mis põhineb selgesti väljendatud õppe-eesmärkidele, millega on hästi kooskõlastatud kõik elemendid, mis moodustavad teema käsitlust (sh õpiku peatükid ning alapeatükid, kõik teksti elemendid, loengute materjalid, ülesanded, tegevused, jms) ja lõpuks tuleb tihedalt seostada samu elemente hindamisega. Õpetamise-õppimise strateegia formuleerimisel on järeldatud, et on mõistlik 1) koostada õppe-eesmärke (kooskõlas õppija-keskse lähenemisega), 2) otsustada (õppe-eesmärke meeles pidades), kui palju ja milliseid tekstilisi õppematerjale pakkuda tudengitele, 3) mõelda läbi järjestus, milles võib kõige efektiivsemalt esitada õppematerjale ning ülesandeid ja läbi viia tegevusi, et saavutada püstitatud eesmärke ja lõpuks 4) otsustada, kuidas seostada õppe-eesmärke hindamisega. Kuna antud kursust pakutakse eraldi rühmadele kolme erineva eriala tudengeile, on järeldatud, et oleks vaja koostada kolm erinevat hulka õppe-eesmärke. Pakutud on loetelu 13 erinevast õppe-eesmärgist, mida võib kasutada nende erineva hulga õppe-eesmärkide koostamiseks. Seejärel võeti vaatluse alla õppematerjalid. On järeldatud, et paberkandjal õppematerjalid on veel asendamatud, kuid tuleb samal ajal pakkuda elektroonilisi õppematerjale hüpermeedia kujul, mis 45 võimaldavad pakkuda mitte-lineaarset (õppija poolt juhitavat) ligipääsu kõigile õppematerjali elementidele, tehes õppematerjale interaktiivsemaks ja isiklikustades mõningal määral õppeprotsessi. Järgmiseks tutvustati hüpermeedial põhinevat termopihustamise protsesside teemalist õpiobjekti, mis on disainitud ja loodud võttes arvesse kõiki esiletoodud pedagoogilisi kaalutlusi. Kirjeldati õpiobjekti peamiseid elemente ja näidati ekraanipilte, et anda ettekujutus õpiobjekti väljanägemisest. Siis pakuti hulka ülesandeid ja õpitegevusi, mis hõlmavad ka laboratoorseid tegevusi, neid seostati õppe-eesmärkidega ja tehti märkusi toetavate õppe-materjalide kohta. Lõputöö viimases osas kaalutleti laboratooriumi kohta õppeprotsessis. Kirjeldati laboris olemasolevaid ressursse ja toimuvaid töid. Näidati diagrammi, mis kaardistab kõiki laboris läbiviidavaid pindamise protsesse. On järeldatud, et laboratooriumi võimaluste põhjalikumaks ära kasutamiseks on vaja rõhutada, et termopihustus on vaid üks alternatiiv mitmete seas, ja lasta tudengitel valida parimat meetodit kõikide meetodite seast antud nõuete rahuldamiseks. On ka järeldatud, et laboris toimuvaid töid tuleb ümber korraldada nii, et labor võiks pakkuda paremaid võimalusi õpetamise-õppimise tegevuste läbiviimiseks või tudengitel teadustööga tegelemiseks. Ideaalselt võiks töö väljundid mitte ainult aidata teha kursuse käsitlust efektiivsemaks, vaid osutuda mudeliks või vähemalt ergutuseks teistesse õppekavadesse kuuluvate inseneriala teemade käsitluste uuendamisel ja antud viisil aidata muuta õppimise-õpetamise protsessi koolis efektiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Detaili ''Hark 5377/125 XL'' survevaluvormi projekteerimine ja tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010) Kuusk, Reio; Särak, Jaak-EvaldKäesoleva lõputöö eemärgiks oli luua ülevaade survevaluvormi projekteerimise etappidest ja konstrueerida survevaluvorm detaili ''Hark 5377/125 XL'' valmistamiseks. Antud eesmärgi täitmiseks on toetutud ettevõtte kogemustele ja teadmistele survevaluvormide valmistamise alal. Koostöös tellijaga on selgitatud välja vormi tööpõhimõte, kasutatavad põhikomponendid, pesade arv, mõõtmed ja kasutatav survevalumasin. Vormi valmistamise aluseks on tellija joonis detailist, mis on saadetud ettevõttele kas digitaalsel kujul sobivas formaadis või joonis, millel on vajalikud mõõdud ja parameetrid detailist. Edasi analüüsiti detaili põhjalikult, kuna sellest sõltuvad paljud survevalusüsteemi parameetrid ja tootmise tehnoloogiad. Projekteerimise käigus toodi välja vormi tähtsamad koostisosad ja püüti leida praktilisi vajadusi arvestades parim lahendus ning käsitleti vormi valmistamisega seotud küsimusi. Projekteerimise käigus toodi välja ka templi valmistamise marsruuttehnoloogia. Kuna tegemist on üksiktootmisega, siis arvestati tehnoloogia väljatöötamisel kohalike tingimuste ja võimalustega. Ettevõttes spetsiaalset tehnoloogiat välja ei töötatud, kuna aeg tellimuse saamise ja valmistamise tähtaja vahel on viidud miinimumini. Põhiline tehnoloogia tehti arvuti abiga ehk siis töötlemise programmid freespinkidele ja elektroerosiooni pinkidele. Ülejäänud koostamistehnoloogia pandi paika töö käigus ettevõtte tsehhis kohapeal. Projektis on käsitletud ka võimaluste piires majanduslikke nüansse, sest konkreetseid algandmeid omahinna arvestamiseks pole võimalik avaldada, kuid vormi realiseerimishinna ja tootmishinna vahet võib pidada rahuldavaks, kuna ettevõte sai antud tehingust kasu. Antud vormi projekteerimise käigus tutvuti erinevate tehnoloogiate valikuga ja analüüsiti materjale, millest on valmistatud nii detail kui ka vorm. Arenevas tehnoloogilises ühiskonnas tuleb olla kursis kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalidega. Ettevõttele on kasulikum vorm valmistada väiksemate kulutustega, aga seejuures vamistada toode kvaliteetne ja kliendi nõudmisi rahuldavalt.Nimetus Piiratud juurdepääs OÜ Mikrovai poolt kasutatavate mikrovaiade ja pinnaseankrute iseloomustused ning süvistamise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Kibuvits, Herko; Valge, PriitKäesolevas lõputöös on tutvustatud OÜ Mikrovai poolt kasutatavaid erinevaid mikrovaiu ja pinnaseankruid ning nende süvistamise tehnoloogiaid ning kasutamise võimalusi. Injektsioonpuurvaiu ja –ankruid on võimalik süvistada rasketes täitepinnastes valides vastava puurkrooni. Tänu väikestele pöörd-löökpuurimisseadmetele on võimalik injektsoonpuurvaiu ja -ankruid süvistada ka majade keldrites ning kitsastes tingimustes. Mikrovaiadel on võimalik armeeringuks paigaldada erineva diameetriga torusi või talasi. MV Ø130-210 mm süvistamisel ei ole probleemiks täitepinnased, sest kasutatakse pöörd-löökpuurimise meetodit. MV Ø300-400 mm süvistamine toimub pöördpuurimismeetodil, kuna pöördlöökpuurimist nii suurte diameetritega vaiade puhul ei kasutata. Vaiade süvistamine täitepinnastesse pöördpuurimismeetodil võib aga olla problemaatiline. Toruvaia RD süvistamisel ei ole takistuseks täitepinnased ja toruvaiu on võimalik süvistada ka oludes, kus süvistuskoha kõrgus on alla 2 m. Toruvaiasi kasutatakse enamasti süvendite kindlustamisel, kui tugeva pinnase või olemasoleva hoone tõttu ei ole võimalik paigaldada sulundseina elemente. Rammitava toruvaia ja labaankru eeliseks teiste lahenduste ees on kohene koormamise võimalus. Pinnase injekteerimine on asendamatu olemasolevate hoonete põrandate vajumiste peatamiseks, kus halvasti tihendatud põranda alusesse pinnasesse pumbatakse tsemendilahu ja täidetakse vajumitest tekkinud tühimikud põranda all. Süvendite kindlustamisel on võimalik kasutada pinnase tugevdamist, mille puhul pinnas segatakse tsemendilahuga tekitades veekindla seina. Kokkuvõtteks võib öelda, et mikrovaiu ja pinnaseankrute tüüpe on mitmeid erinevaid. Vastavalt süvistatavale pinnasele ja töökoha iseärasustele (madalad keldrid) tuleb valida selleks sobiv vaia/ankru tüüp ning vastavalt tüübile sobiv süvistamise tehnoloogia ja puurvarustus. Mikrovaiad ja pinnaseankrud on asendamatud just olemasolevate hoonete kindlustamisel, kuid neid kasutatakse ka erinevate süvendite ja uute hoonete kindlustamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna sadama 12. kai tuubuse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Erm, Lauri; Tiidemann, MartKäesoleva töö teemaks on Tallinna sadama Vanasadama D-terminali 12. kai tuubuse ümberehitamine. Eesmärgiks on vanale tuubusele projekteerida uus esimene sektsioon nii, et see vastab kõigile nõuetele ning sadama vajadustele. See on tuubuse kõige olulisem ja keerulisem osa, milles asub laevaga ühendumise mehhanism. Vanast tuubusest jääb alles välimine raam ning esimesest sektsioonist galerii poole jääv osa (vt sele 1). Töö tehakse Ilmarine AS baasil, arvestades selle tootmisvõimalusi. Autor on nimetatud ettevõttes töötanud juba üle aasta. Tuubused on sadamates nn. liikuvad koridorid ehk vahelülid, mis ühenduvad laeva külge ning mida mööda saavad reisijad laevalt maha tulla. Lõputöö teemaks olev seade on projekteeritud Soome firma Finnmecanplan OY poolt 90ndate aastate keskel.Nimetus Piiratud juurdepääs Plastikust õuepingi konstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Tamm, Andrus; Särak, Jaak-EvaldKäesoleva töö eesmärgiks oli leida modulaarne lahendus konstrueerimaks plastikust õuepinki, millel on lisatud elektroonilised komponendid (LED, aku, päikesepaneel, kontroller), et tagada pingi valgustatus, nii päikeseenergial, kui ka vooluvõrgus. Selle konstruktsiooni tulemiks tuli leida komponendid, mida oleks ka pikemas perspektiivis turul saada, mõistlikul hinnaskaalal. Samas peavad nad olema piisavalt tavapärased, et probleemide korral oleks võimalik neid asendada analoogsete toodetega, ilma, et oleks vajadust muuta toote konstruktsiooni või elektrisüsteemi. Töös on välja toodud põhikomponentide selgitused, kirjeldused, kasutusvaldkonnad, eelised ja puudused. Tulemuseks on õuepingi prototüüp jooniste ja projekti tasemel, millele on valmistatud metallosade valmistamiseks tehnoloogiline kaart ja saadud indikatiivne omahind. Edasi tuleb siit liikuda juba reaalsuse poole ja valmistada esimene näidistoode, mille käigus tuleks kõrvaldada võimalikud tekkivad probleemid ja saada paika komponentide hinnad. Samuti tuleb katsetada toodet välitingimustes, sest võib tekkida seni hindamata probleeme.Nimetus Piiratud juurdepääs Hüdraulilise pressi projekteerimine elektrikaabli otsade töötlemiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Berendsen, Henri; Soots, ReinHydroscand Service OÜ kuulub põhjamaade suurimasse hüdraulikakonserni Hydroscand Grupp. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda hüdraulika terviklahendusi, mis hõlmavad teenuseid toote projekteerimisest ja komponentide ning materjalise valimisest kuni süsteemi väljaehitamise ja seadistamiseni. Ettevõtte tegevuse käigus on selgunud, et Eesti turul ja lähiregioonis pole hüdraulilise elektrikaabli otsade presside tootjat, enamus potensiaalseid kliente kasutab elektrikaabli otsade pressimiseks käsitööriistu, mis ei taga kindlat kvaliteeti. Ajendatuna klientide huvist soovis Hydroscand Service OÜ projekteerida elektrikaabli otsade pressi peamiselt oma tootevalikut kasutades. Hüdraulilise pressi eelistamiseks sellise tööoperatsiooni tegemisel on palju plusse. Eelkõige võib nimetada töökindlust, töötulemuse kvaliteeti, täpsust ning ohutust. Eesmärgiks oli leida võimalikult kompaktne ja odav lahendus. Seepärast valiti kolmest küljest avatud raamiga pressi tüüp. Antud tüüpi pressi eelistamise põhjuseks oli hea juurdepääs pressimispindadele. Samuti hind ja mobiilsus. Lähtudes sellest projekteeriti korpus ühendamaks komponendid ühtseks terviklikuks presspingiks. Hüdrosüsteemi toitmiseks valiti minihüdrojaam. Minihüdrojaama kasutamine oli õigustatud, kuna see ei tõstnud hinda, samas suurendas kompaktsust märgatavalt. Lisaks võimaldas kasutada kergesti hooldatavat padruntehnikat. Kuna süsteemiks oli vaid üks tarbija ning vajatav võimsus oli küllaltki väike on minihüdrojaama kasutamine antud hüdrosüsteemis parim lahendus. Süsteemi dimensioneerimise käigus arvutati vajaminevate komponentide suurused. Arvutused põhinesid pressi vajalikust jõust kolm tonni ning valitud süsteemi töörõhust 160 bar. Antud suurused määrati arvestades maksimaalseid vajatavaid suurusi, seega võib reaalne süsteemi töörõhk olla madala. Sobiva tootja kataloogist valiti parim toode võimaldamaks täpset toote omahinna arvutust. Materjalide ja komponenite valimisel eelistati Hydroscand Gruppi tootevalikut. Lisaks kasutati pikaajaliste koostööpartnerite toodeid. See tagas parima hinna turul. Minihüdrojaama detailid valiti Hydronit s.r.l toodetest. Hüdrosilinder valiti Contarini Leopold s.r.l toodekataloogist. Pressi korpuse valmistab Desintegraator Tootmise OÜ. Võimalusel eelistati enamlevinud toodet, mida võimalik laos hoida. Pressi omahind alusel saab kujundada esialgse müügihinna ja hinnata pakutava seadme konkorentsivõimelisust turul. Omahinna leidmisel liideti tehtud kulutused. Kuna taoline seade hetkel Eesti turul puudub on raske müügihinna sobivust hinnata. Leitud hinnad annavad ülevaate ettevõttele vajaminevate kulutuste suurusjärgust ning võimaluse teha potensiaalsele kliendile pädev müügipakkumine. Projekteeritud press on valmistamiskõlbulik. Määratletud on nõuded taolisele pressile. Leitud vajaminevad komponendid. Konstrueeritud korpus komponentide kompaktseks ühendamiseks. Ning teostatud majandusarvutused pressi hinna leidmiseks. Seega võib lugeda töö eesmärgid täidetuks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kala ladustamissüsteemi moderniseerimine ettevõttele OÜ Morobel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012) Nõmmik, Enrik; Tiidemann, MartProjekti eesmärgiks sai seatud moderniseerida ettevõtte OÜ Morobell kalaladustamisliini. Projekteeriti uus kalalaud, kus kala liigub konveieri peal edasi kaalumispea suunas ja iga kaalumine sai salvestatud arvutisse, et kui keegi peaks tegema kaaludes vea, siis see on kohe tuvastatav. Tööliste arv vähenes 12 inimeselt 8 inimesele. Tänu sellele hoiti kulutusi tööjõupealt 15% kokku. Kala ladustamiskiirus tõusis 30%. Praeguseks on kalalaudade pealt läbi käinud rohkem kui 13000 tonni kala ja suuremaid tootmiskatkestusi pole juhtunud. Lõputöö eesmärgiks sai seatud ka majanduslikult efektiivne tootmine. See sai ära tõestatud kui toote riiuli omahind tuli 2,62€ odavam.Nimetus Piiratud juurdepääs Lõõla laudakompleksi ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Rozinfeld, Maksim; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Lõõla laudakompleksi lüpsiplatsi ja olmebloki ehituse organiseerimine. Tööd koostades on kasutatud ehitatava hoone projektdokumentatsiooni, EKE NORA ühikhinna ja ajanormide baasi, konsultantide seisukohti ning ehituse organiseerimise tehnoloogiaalast kirjandust. Lõputöö raames on töö autor koostanud ehitustööde mahutabeli, milles on leitud tööde mahud, ajanormide tööde kestvus ning tööbrigaadide suurus. Mahutabeli põhjal, kasutades EKE NORA normhindade baasi, on koostatud ehituse detailne eelarve, milles on leitud ehitise kogumaksumus ning samuti eriosade maksumus. Töös on välja toodud ka abimehhanismide ning ehitustööde korraldamise maksumused ning protsentuaalsed osakaalud kogu ehituse maksumusest. Ehitustööde mahutabeli põhjal on koostatud ka objekti ehitustööde koondajagraafik, milles on töö autor kirjeldanud tööde täpset järjekorda ning kindlaks määranud tööde kogukestvuse, milleks on 265 tööpäeva. Samuti kajastub koondkalendergraafikus maksimaalne tööliste arv objektil, milleks on 62 töölist. Käesolevas töös on lahendatud ka ehitusplatsi plaan, kus on määratud ehituslinnaku suurus ning paiknemine. Samuti on kirjeldatud ajutiste piirdeaedade paiknemine ning ehitusplatsi liiklusskeem. Lisaks on märgitud ehitusplatsi ja selle ümbruses asuvad tähtsamad välisvõrgud ning plaanile on märgitud tööde teostamiseks vajalikud ajutised killustikteed. Generaalplaanil on samuti näidatud ajutiste kommunikatsioonide asukohad. Hoone karkassi montaaži ning pinnasel põrandate ehituse kohta on töö autor koostanud tehnoloogiakaardid, milles on täpselt kirjeldatud tööde käik ning tehnoloogilisi protsesse. Kirjeldatud on brigaadide koosseisud ning välja on toodud tööde teostamiseks kuluv aeg. Tehnoloogiliste kaartide seletuskirju toetavad kirjaliku osaga koos kasutatavad joonised käesoleva töö graafilises osas. Tehnoloogiliste kaartide koostamisel on leitud vastavate tööde jaoks vajalikud mehhanismid, mille parameetrid ning valiku põhjendused on välja toodud eraldi peatükis. Peamiseks tõstemehhanismiks objektil on valitud 8 m veokastiga tõstukauto FM9 hüdrotõstukiga HMF 1820 K5 maksimaalse tõstevõimega 14 t. Töö käigus jõudis autor järeldusele, et EKE NORA normbaaside hindu ja ajanorme kasutades on võimalik leida töö maksumuse ning ajamahukuse suurusjärk, kuid täpsemate tööde puhuks ei ole EKE NORA normbaaside väärtused piisavalt täpsed või töö eripärasid arvestavad. Siiski on neil oluline väärtus õppematerjalidena. Konsultandid on seisukohal, et valdav osa ehitusettevõtteid kasutavad eelarvete koostamiseks ettevõttesiseseid normbaase või pakkumuseelarve meetodit.Nimetus Piiratud juurdepääs Plastpudelite eelpressimise sõlme projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Lebedev, Artjom; Tiidemann, MartKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli plastpudelite eelpressimise sõlme projekteerimine vastavalt tellija poolt püstitatud nõuetele. Antud sõlme peaeesmärgiks on suurendada pakkepressi saabuva materjali mahtu selle eelneva pressimise läbi. Lõputöö käigus oli projekteeritud kaks seadet – perforaatori ja eelpressimise seade, milliste abil oli saavutatud plastpudelite sõlmele püstitatud eesmärk. Perforaatori seadme abil tehakse plastpudelitesse auke. Eelpressimise seadme abil – pressitakse plastpudelid lapikuks. Tootmise lihtsustamiseks on nende seadmete konstruktsioonid projekteeritud maksimaalselt sarnaselt. Mõlemates seadmetes on kasutatud silindrilise hammasülekandega mootorreduktoreid. Teostatud teoreetiliste arvutuste alusel on saadud perforaatori seadme tootlikkuseks 3 t/h ning eelpressimise seadme – 2,4 t/h, mis vastab täielikult tellija poolt püstitatud nõuetele. Projekteeritava plastpudelite eelpressimise sõlme realiseerimishinnaks on saadud 21197,0 €, millest võib järeldada, et võrreldes konkurentide toodetud seadmetega on sõlme hind konkurentsivõimeline. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöös püstitatud eesmärgid on edukalt saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Asfaltkatete defektipõhised remonditehnoloogiad(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kravtšenko , Mihhail; Sillamäe, SvenEestis asfaltkatete defektide remontimiseks kasutusel olevad tehnoloogiad on piisavad tagamaks kvaliteetne asfaltkate, kuid valesti planeeritud remontimisel ei ole võimalik ka parimate ja kalleimate tehnoloogiate abil defektide edasiarenemist peatada. Peamiseks osutub siiski defekti tekkimise põhjus. Selgitades välja asfaltkatte defekti tekkimise põhjused on võimalik valida parim viis defekti ajutiseks või täielikuks remontimiseks. Hoides teekatted korras on võimalik tagada liiklusohutus jalakäiate, jalgratturite ja autojuhtide seas, mis on inimeste seisukohalt kõige tähtsam. Esimeses peatükis on uuritud erinevate asfaltkatte defektide lubatud suurusi ja defektide ulatusi. Järgides täpselt ’’Teeseadust’’ ning pidades kinni kõikidest kohustustest ja õigustest on võimalik maanteed ja linnatänavad hoida heas seisukorras. Kasutades ennetavalt alati ka väiksemate defektide puhul kohest reageerimist on võimalik asfaltkatte suurtemate defektide teket ennetada. Asfaltkatete defektide tekkimise ära hoidmiseks tuleks ka pidevalt uurida ja inventeerida defekte maanteedel ja tänavatel ning koguda võimalikult palju informatsiooni kasutades videopilti, laserskännereid ning soojuskaameraid. Defektide ilmnemisel tuleks kasutada võimalikult palju uuringumeetodeid välja uurimaks defektide tekke põhjused, mille järgi on hiljem võimalik valida ka parimad hooldusmarsruudid ja remonditehnoloogiad. Teises peatükis on teekattel esinevate defektide inventeerimisejuhendis loetletud defektidele välja toodud kirjeldused ning seletused. Uuritud on erinevate teekatte defektide võimalikke tekkimise põhjuseid ning parimaid remonditehnoloogiaid. Kuna alati on defektid tekkinud mingi põhjuse tagajärjel on autor välja töötanud parimad võimalikud remonditehnoloogiad remontimaks igat asfaltkatte defekti kindla defekti tekke põhjustaja järgi. Seega kui on teada defektitekke põhjus on võimalik valida parim remonditehnoloogia. Kolmandas peatükis on autor analüüsinud Tallinna Tehnikakõrgkooli spetsialistide poolt uuritud Vaida-Urge teelõiku, kus eelnevalt avastati asfaltkatte defekte, ning neid uuriti erinevate uuringumeetoditega. Antud lõigul kasutati uuringu meetodeid nagu: kandevõimemõõtmised FWD-ga, maaradari uuringuid, puurimisi ning Proctor katsega tihedusemõõtmisi. Uuringu meetodid on kallid samas pikas perspektiivis tuleb siiski odavam kasutada erinevaid uuringumeetodeid, mis 56 annavad asfaltkatte defektide tekkimise kohta rohkem informatsiooni, mille kaudu on võimalik valida ka parim, odavaim ning vastupidavaim tehnoloogia. Uuringumeetodite mitte kasutamine annab meile ainult võimaluse oletada, mis võiksid olla defektide tekke põhjustajad. Oletuste põhjal aga remonditehnoloogia valik on risk, kus võib suuri kulutusi teha tulutult. Neljandas peatükis on välja toodud erinevate spetsialistide käest kogutud informatsiooni põhjal koostatud tabelid. Kasutatud on nii AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialistide poolt kirjeldatud asfaltkatte defektide erinevate remonditehnoloogiate ligikaudset vastupidavust ja maksumust ning liiklusepiiranguid nii töö ajal kui ka peale tööde teostamist. Kuna maanteedel ja linnatänavatel, kus liiklussagedus on väga suur, on liikluse piiramine praktiliselt võimatu, tuleb kasutusele võtta remonditehnoloogia, millega on võimalik töö kiiresti teostada ja remonditud lõik avada liikluseks tavapärasel kiirusel. Lõikudel, kus liiklussagedus on väike saab kasutada odavamaid ja vähem vastupidavaid tehnoloogiaid, mis takistavad liiklust pikemalt, kuid väiksema liiklussageduse juures võivad ka odavamad tehnoloogiad teekatte suuremaid remonttöid pikemalt edasi lükata. Hüpotees, mille autor seadis on, et Eestis käsoleval ajal kasutatavad asfaltkatete remonditehnoloogiad ja nende valik vajavad kindlat fikseeritud remonditehnoloogiate valikute põhimõtteid eesmärgiga tagada kvaliteetsemad ja kauem kestvad asfaltkatted. Autori poolt välja töötatud defekti tekkepõhised võimalikud remonditehnoloogid tagavad parema tehnoloogiate kasutamise ning võimaldab defektipõhiselt ka sobitada kindlatele defektidele remonditehnoloogiaid, mis võimaldavad peatada defektide edasiarenemist juba tekkimise faasis. Autori poolt välja toodud näited erinevate tehnoloogiate ja võtete kasutamise kohta tõestavad ka seda, et uuringu meetodite kasutamisel on võimalik valida teekatte defektide remontimiseks odavamad ja vastupidavamad tehnoloogiaid. Tagamaks kvaliteetsemad asfaltkatete remontimised tuleks välja töötada tabelid, kus kindlatele defektitekke põhjustele on välja töötatud ka vastavad remonditehnoloogiad. See eeldaks aga suuremat uurimist asfaltkatte defektide tekkimise põhjustajate kohta kuna põhjuseid ja tegureid millest defektid tekivad on väga palju. Autor soovib tänada lõputöö koostamisel abiks olnud Tallinna Tehnikakõrgkooli, AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialiste meeldiva koostöö eest.Nimetus Piiratud juurdepääs Fibo Lux 88 lansseerimine Eesti turule Saint-Gobain Ehitustooted AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Jürgenson, Marianne; Toding, MartinKäesoleva lõputöö eesmärk oli välja tuua lansseerimiskava, et tuua uus toode turule kasumlikult. Selleks tuli kõige pealt analüüsida konkurente, tuua välja Fibo Lux 88 peamised eelised ning pakkuda välja promotsiooni vormide kaudu erinevaid tegevusi, kuidas jõuda sihtrühmadeni. Vaheseinade turuanalüüsil toodi välja peamised konkurendid ning võrreldi neid uue tootega Fibo Lux 88 vaheseinaplokiga. Siit selgus, et Fibo Lux 88 täidab võrreldes konkurentidest peamisi nõudeid maksimaalselt – hea tulepüsivus, tugev, kerge, õhuke, niiskuskindel, piisav helipidavus, minimaalne viimistlus. Lisaks on Fibo Lux 88 hind keskmisest konkurendist koos paigaldusega soodsam. Peamine lõputöö eesmärk oli tuua etappide kaupa välja lansseerimiskava. Fibo Lux 88 põhisõnum on, et uus vaheseinalahendus on kiire, mugav ja terviklik. Põhiline on jõuda iga sihtrühmani nii otsese kontakti abil kui ka läbi avalikkuse. Selle raames tuleks tutvustada toodet messidel ning kui eelarve lubab, siis reklaamida uut vaheseinaplokki läbi konkreetse telesaate, milleks autor pakkus välja Kanal 2 Kodusaade ja TV3 Nurgakivi. Lisaks võiks teha koostööd ülikoolide ja kõrgkoolidega, et korraldada seminare projekteerijatele ja arhitektidele. Samuti tuleks ehitajatele korraldada Weberi kontoriruumides toote esitlus. Samamoodi tehakse otsemüüki ehitusobjektidele ning vajadusel antakse projektipõhiseid allahindlusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kevvai, Anniki; Kadarik, OttOma diplomitöö raames projekteerisin Viimsi valda Haabneeme alevikku Viimsi Kontserdimaja ja Kultuurikeskuse. Teema sai valitud põhjusel, et Viimsi vallal on juba pikemaajaline soov rikastada oma kultuurielu kontserdi- ja kultuurikeskusega. Viimsi on kiiresti arenev vald, mille elanike arv on võrreldav Eesti keskmiste linnadega. Sellest lähtudes peab Viimsi arvestama linna vajadustega, et valla areng toimuks positiivses suunas. Projekteeritav hoone on mitmefunktsiooniline, koosnedes Kontserdimajast ja Kultuurikeskusest. Täpsemalt öelduna projekteeritakse hoonesse ~550 kohaline kontserdisaal ja lisaks sellele saavad hoonesse uued ruumid nii Viimsi Raamatukogu, Huvikeskus kui ka Kunstikool. Idee on koondada erinevad vabaaja veetmise funktsioonid ühte kompleksi, et tekiks Viimsisse üks kindel kultuurielu tõmbekeskus. Hoone koosneb kolmest mahust: kontserdisaali maht, fuajee/kohvik/restorani maht ja raamatukogu/kunstikooli/huvikeskuse maht. Hooneblokkidel on üks ühine fuajee ja peasissepääs, mis teenindavad kõiki nelja funtsiooni. See võimaldab kokku hoida ressurssi, kuna hoones on kõigil blokkidel ka ühine garderoob, valveruum ja infopunkt. Lisaks on ühiskasutuses ka saalid, koosoleku- ja paljud teised ruumid. Hoone oma mahult on sulandatud reljeefi. Idee oli tekitada mandrilt vaadatuna madalam kõrgendikule sulandatud maht, samas merelt vaadatuna kõrgem ja tähelepanu köitev maht. Selle tagamiseks on hoone süvistatud maapinda, olles merelt vaadatuna 3-4 korruseline, mandrilt vaadatuna 2 korruseline. Töö eesmärgiks oli luua Viimsi kasvavale elanikkonnale paremaid ja kaasaegsemaid vaba-aja veetmise võimalusi. Projekteeritav hoone on mõeldud kujunema Viimsi kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks, kuhu on koondatud peamised kultuurielu edendavad funktsioonid.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Euroopa tingimustesse sobiv kahes teljes päikest järgiva päikesepaneelide alusraami tasuvuse analüüs ja eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Vaher, Kristo; Pihl, ToomasNüüdisaegne ühiskond sõltub elektrist. Ühelt poolt tarbib arvuliselt kasvav inimkond järjest rohkem energiat, teiselt poolt on aga selgeks saanud energiavarude piiratus ja traditsiooniliste energiatootmisviiside kahjulik toime keskkonnale. Selleks tuleb leiutada uusi ja tõhusamaid tehnoloogiaid, saavutamaks samade ressursside juures suurem kasutegur ja üha enam tuleb kasutusele võtta taastuvatest energiaallikatest tulevat energiat, et ka tulevikus oleks meie energiavajadused rahuldatud. Aastaks 2050 ennustatakse inimeste arvuks 9 miljardit. Kõige suurem energiaressurss on muidugi päike, millest tulevat energiat kasutatakse tänapäeval väga vähe. Päikesest tulev energia hulk on nii suur, et see kataks hetkel kogu maailma energiavajaduse 10 000 kordselt. Teoreetiliselt saaks kogu maailma energiavajaduse rahuldatud päikesepaneelidega, mis asuksid pindalal alla 800 x 800 km. Töö eesmärgiks seatud hüpotees leiab kinnitust. Esiteks, et päikest on mõttekas Põhja-Euroopas järgida, ja seda eriti Eestis piirkonnas, ning teiseks, et alusraam tasub ennast ära sama perioodi jooksul, mis PV-paneelide investeering ise. Aktiivse järgimisega saavutatakse Eesti piirkonnas kuni 40 % tootlikkuse kasv, mis on ka piisav teenimaks tagasi järgimissüsteemi investeeringut mõistliku aja jooksul. Eesti piirkonnas on aastane otsekiirguse energia hulk ca 1100 kWh/m2, mida on umbes sama palju kui keskmiselt kogu Saksamaal. Tasuvusaja pikkuse osas võrreldi ka ühes teljes järgiva süsteemi tasuvusaega, mis on sama pikk kui kahes teljes järgiva süsteemi puhul. Ühes teljes süsteem maksab natukene vähem, peamiselt lineaarajami maksumuse võrra, kuid samas on ka tema tootlikkuse kasv väiksem kui on seda kahes teljes järgiva süsteemi puhul ning sellest tulenevalt siis umbes sama pikk tasuvusaeg. Töö esimeses osas käsitleti päikesest tuleva energia hulga suurust, võrreldi aastast kiirgusenergia hulka erinevates Euroopa piirkondades saamaks aru kas ja kui palju on seda Eestis. Tulemusena leiab autor, et seda on samapalju kui on Saksamaal, kes on maailmas kõige suurem PV-paneelide kasutaja. Analüüsides Eesti kliima andmeid EMHI andmebaaside põhjal täpsemalt selgub, et Eestis on talveperioodil kiirgusenergiat vähe ja esineb ka perioode novembrist kuni jaanuarini, kus päikest ei paista üldse. Vastupidiselt talvele on suvel jällegi päikest aasta keskmisest oluliselt rohkem ja tõusu ning loojangu vaheline nurk on väga suur, millest tulenevalt ongi vaja päikest järgida. 46 Omamoodi efekt esineb meil veel talvel, kus kõige suurem kiirgusenergia ei tule otse päikese suunalt, vaid peegeldub lumelt. Selle efekti ärakasutamiseks tuleks päikest järgiva süsteemi puhul kasutada maksimaalse kiirgusvoo otsimise süsteemi, millest on lühidalt juttu ka käes olevas töös. Kuna Saksamaal on samapalju päikese energiat kui Eestis, siis on meie riigi areng PV-paneelide kasutusele võtul jäänud poliitilise tahte ja otsuste taha. Tuleviku suundi vaadates on selge, et meie energia nõudlus kasvab üha kiiremini kasvava rahvaarvu tõttu. Üha uusi tehnoloogiaid ja olemasolevate täiendusi tuleb kasutusele võtta, et suurendada efektiivsemat energiatootmist taastuvatest energiaallikatest. Fossiilsete kütuste varud on enamvähem kindlaks määratud ja kurb tõsiasi on, et neid ei jätku väga pikaks ajaks. Greenpeace’i hinnangul võiksime aastaks 2050 minna üle 100% taastuvenergia kasutamisele. Töö teises osas kirjeldati erinevaid päikese järgimise süsteeme ja selgitati nende sobivust erinevatesse geograafilistesse piirkondadesse. Eestis annab kõige suuremat efekti kahes teljes päikest järgiv süsteem, kuna sellega on võimalik saavutada kuni 40 % suurem tootlikkus, mis on piisavalt suur, et investeering päikese järgimisse tasuks ennast ära vähemalt sama perioodi jooksul, kui PV-paneelide investeering ise. Otsides Eesti tingimustesse sobivat järgimis-süsteemi, võrreldi turul pakutavaid analoogseid tooteid ning jõuti järeldusele, et ideaalset toodet ei ole. Kõige sobivamad tooted on Saksamaa tootja DegerTracker’i omad, kuid nende hind on natukene kõrge tasumaks ennast ära mõistliku aja jooksul. Optimaalse hinna leidmiseks koostas autor arvutuste põhjal graafiku, mis näitab järgimis-süsteemi tasuvuse aega sellele paigaldatud PV-paneelide nimivõimsusest tulenevalt. Et järgimis süsteemi tasuvusaeg hetkel kehtivate elektrihindade juures oleks 4 kWp, mis PV-paneelide võimsuse juures on enamvähem sama mis on PV-paneelide investeering ise, peaks järgimis-süsteemi investeering olema maksimaalselt 4000-4500 eurot. Töö kolmandas osas koostab autor eelprojekti Eesti tingimustesse sobiva päikese järgimise süsteemi maksumuse teada saamiseks ning tasuvusaja leidmiseks. Eelprojekti käigus koostati joonised, valiti sobivad materjalid, teostati vastupidavusarvutused. Metallist detailide ning muude komponentide hindade teadasaamiseks küsiti hinnapakkumised, mille põhjal arvutati välja toote omahind. Toote omahinna arvutamisel ei võetud hetkel arvesse toote väljatöötamisega kaasnevaid arenduskulusid, mis võivad osutuda kordades suuremaks, kui süsteemi enda maksumus. Eesmärk oli jõuda selgusele, et Põhja-Euroopa tingimustesse sobiva päikest järgiva süsteemi valmistamine on teostatav ja toote müügihind jääb alla hinnapiiri, kust alates süsteemi investeering tasub ennast ära sama perioodi jooksul kui sellel paiknevate PV-paneelide investeering ise. 47 Jooniste koostamisel piirduti koostude ja alakoostude koostamisega, mis olid piisavad hindamaks metallist detailide tootmismaksumust. Töö koostamise käigus kogutud kiirgushulga andmed Eesti piirkonnas, peamiselt PVGIS andmebaasist ja EMHI mõõtmistulemused, võivad olla tõesed, kuid reaalsete tulemuste saamiseks tuleks läbi viia võrdlev test fikseeritud, ühes teljes ja kahes teljes järgiva süsteem vahel. Igal konkreetsel piirkonnal on omad eripärasused ja neid PVGIS andmebaas ei kajasta. Sellist katset või mõõtmistulemust ei ole autorile teadaolevalt seni Eestis mitte ükski ettevõte ega haridusasutus korraldanud. Autori haridustee jätkumisel magistriõppes või tööalaste ülesannete käigus on autori kindel soov ja eesmärk teostada selline võrdlev katse ja see avalikustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Võistlusauto FEST12 nukkvõllide projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Villau, Margus; Oleitšuk, JüriAntud töö ülesandeks oli projekteerida võistlusautole FEST12 sisse- ja väljalaske nukkvõllid, mis rahuldaksid mootorile esitatud nõudmisi. Käesoleva ülesande täitmisel lähtuti mootori kontseptsioonist ning selle baasil koostatud lähteülesandest. Esimese etapina uuriti eelnevatel aastatel tehtud arendustöid, simulatsioonide tulemusi ning reaalseid mootori karakteristikuid erinevate konfiguratsioonide korral, mille põhjal oli võimalik lähtuda edasises tegevuses. Et FEST12 mootori puhul kasutati modifitseeritud sisselaske kanalitega plokikaant, võimaldas see oluliselt suurema kestuse ja tõusuga nukkvõllide profiile. Samuti andis see teatava vabaduse valida selline klapitõusu graafik mis tagaks ka selle head kinemaatilised ja dünaamilised näitajad ilma et olulisel määral mootori suutlikkuses kaotaks. Lõpptulemuseks saavutati suurema lahtioleku kestusega ja suurema klapitõusuga (võrreldes eelnevate mootoritega) nukkvõlli profiil. Teises etapis analüüsiti klapi kinemaatikat ja dünaamikat, mille peamiseks eesmärgiks oli parandada nukkvõlli ja klapitõukuri vahelist määrimist ning seeläbi suurendada nukkvõlli kulumiskindlust. Samuti oli eesmärk vältida klapimehhanismi üleliigset koormamist, mis vastasel korral võib viia klapimehhanismi purunemiseni (ka ülemäära kõrge kulumiseni). Analüüsiti klapivedrude tööd eesmärgiga vähendada klappide ebaloomulikku liikumist (põrklemist ja nukkvõlliga kontakti kaotamist). Lõpptulemuseks saavutas antud töö oma eesmärgi ning saadud tulemuste baasil valminud klapitõusu graafikute põhjal valmistati Inglismaal Newman Cam Ltd. uued nukkvõlli profiilid. Nukkvõllide tootmisel kasutati toorikuna Yamaha YZF-R6 originaal nukkvõlle mis lihtsalt vajalikku mõõtu ülelihviti.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitlus ja selle kvaliteedinõuded temendi pöördahjudes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kelindeman, Madis; Vilms, MonicaTöös selgitatakse esmalt jäätmekütuste terminoloogiat. Rahvusvaheliselt kasutatakse tahketest jäätmetest valmistatud kütuse kirjeldamiseks mitmeid nimetusi, millest tuntumad on akronüümid RDF ehk „refuse derived fuel” ning SRF ehk „solid recovered fuel”. SRF on jäätmekütus, mis on toodetud vastavalt Euroopa Standardikomitee Tehnilise Komitee 343 juhistele. Töös antakse ülevaade RDF-i tootmistehnoloogiatest. RDF-i saab toota mehaanilise töötlemise ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise teel. Mehaanilise töötluse käigus jäätmete suurust vähendatakse, jäätmed liigitatakse ja eraldatakse, segatakse ning mõningal puhul tihendatakse. Jäätmete peenestamis- ning eraldamisprotsessiks kasutatakse erinevaid seadmeid. Jäätmete suuruse vähendamiseks on laialdaselt kasutatusel purustaja ja haamerveski. Eraldamis tehnoloogiate hulgas võib välja tuua sõelad, ballistilise eraldaja, magnetiliste ja mitte-magnetiliste metallide eraldaja. RDF-i tootmisprotsess võib lisaks jäätmete mehaanilise töötluse etappidele omada bioloogilise töötlemise etappi. Sellist RDF-i tootmisprotsessi nimetatakse mehaanilis-bioloogiliseks töötluseks ning selles rakendatavat bioloogilise töötluse protsessi biokuivatuseks. Biokuivatusreaktor võimaldab jäätmeid eeltöödelda kõige madalama ajaga tootmaks kõrgekvaliteedilist RDF-i. Biokuivatamise puhul hõlbustab üleliigse niiskuse eemaldamine sisendjäätmetest mehaanilist töötlust ja parandab sisendite energiakasutuse potentsiaali. Töös antakse ülevaate RDF-i turustamise juures määrava tähtsusega kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimine tõstab kindlust tootjates, kasutajates ja jäätmekütuse kasutamist reguleerival poolel. Kvaliteedijuhtimissüsteemid jagunevad kvaliteedi planeerimise, -tagamise ja -kontrolli süsteemideks. Mitmetes Euroopa riikides on loodud oma vastavad kvaliteedi tagamise ja/või kontrolli süsteemid ja standardid, kuid nende puudusteks on suured erinevused üksteise suhtes. Siduv riikideülene raamistik RDF-i kvaliteedi juhtimiseks onloodud Euroopa Standardikomitee 2003. aastal moodustatud Tehnilise Komitee 343 poolt, kes on välja töötanud vastavad raportid, spetsifikatsioonid ja standardid. Töös antakse ülevaade tsemendi tootmisprotsessist ja RDF-i tsemenditööstuses kasutamisega kaasnevatest probleemidest. Tsemendi pöördahjudes on RDF-i põletamiseks väga sobivad tingimused, nagu kõrge temperatuur, leeliseline keskkond, oksüdeeriv atmosfäär ja puuduvad põletusjäägid. Tsemendi toormaterjali termiline töötlemine toimub mitmes etapis, millest viimase, klinkristamise, jooksul toimuvad reaktsioonid kõrgete, 1000-1500 oC, temperatuuride juures. RDF-i tsemendiahjudes kasutamisega kaasnevad probleemid jagunevad tehnoloogilisteks ja keskkonna-alasteks. Tehnoloogiliste probleemide all mõeldakse enamasti keemiliste ühendite ülekandeid klinkrisse ning keskkonna-alaste mõjude all ülekandeid välisõhku. Enamasti on RDF fossiilsest kütusest madalama kütteväärtusega. Seepärast tuleb fossiilsete kütuste asendamisel RDF-iga arvestada nende energia ja massi tasakaaludega. Elemendid, mille sisaldust tuleb RDF-i tsemendi pöördahjus kasutades jälgida, on lämmastik, väävel, kloor ja erinevad metallid. Lämmastik võib tekitada probleeme, kuna moodustab põlemisel mürgiseid NOx ühendeid. On leitud, et RDF-i puhul on lämmastiku tase reeglina madalam kui fossiilsetel kütustel ja seega ohtu ei kujuta. Tänu klinkri aluselisele maatriksile ei põhjusta väävel ja kloor asenduskütustes gaasiemissioonide kriitilisi tasemeid. Arvestada tuleb nende elementide võimalikke reaktsioone tooraines sisalduvate metallidega. Kloori sisalduse tõus võib viia mõningate probleemideni tulenevalt reaktsioonidest leeliste ja kloori vahel, kloriidide volatiliseerumisest ja taaskasutamisest tuhaga. Sellest võib tekkida vajadus luua möödapääs, et limiteerida kloriidide taset lõpp-klinkris. On tõestatud, et möödalastavate gaaside kõrge temperatuur põhjustab tõusu soojustarbimises. Raskemetallide sisaldus RDF-is on probleemne, kuna võib kaasa tuua ülekandumise toodetud klinkrisse ja välisõhku. Viimaseks antakse töös ülevaate RDF-i kvaliteedinõuetest Eestis Kunda Nordic Cement ja Lätis Cemex Broceni tehastes. Tehaste esitatavad nõuded RDF-i erinevatele parameetritele on ligikaudu samad. Cemexi Broceni tehase põletite spetsifikatsioonid on kokkuvõttes põhjalikumad ning vastavuses EN 15359 standardiga, kus on toodud RDF-i määratlemis- ja klassifitseerimis- tingimused. Kuna Cemex Broceni tehasesse tarnitav jäätmekütus vastab CEN/TC 343 määratlustingimustele, on tema kohta korrektne kasutada terminit SRF.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna laululava kõlaekraani deformatsioonide uurimine maapealse laserskaneerimise tehnoloogia abil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kima, Vello; Mill, TarvoAntud uurimustöö eesmärk oli terrestrilise laserskaneerimise seadmeid kasutades uurida Tallinna lauluväljaku kõlaekraani deformatsioone, mis olid tingitud staatilisest lume koormusest kõlaekraani peal. Kuigi tahhümeetrilise käigu projekteerimine aitas hoida kokku väärtuslikku aega välitööde ajal, ilmnesid mõõdistajate piiratud instrumendi tundmisest ning osalt ka instrumendi iseärasustest probleemid käigu rajamise alguses, mistõttu tuli orienteerimine teostada esialgse plaani väliselt, mis kokkuvõttes ei põhjustanud märkimisväärset ajakulu. Käigu rajamisel tekkis probleem ühe treegeriga, mistõttu tuli jätkata jägmisel päeval ning planeeritud ühe päeva asemel kulus kaks päeva. Edasised tegevused nagu kõrgusliku võrgu loomine ja skaneerimised teostati plaanikohaselt. Probleemiks kujunes punktipilve modelleerimine ja vajalike elementide efektiivne väljatoomine, mis tulenes olemasolevate tarkvarade vähesest tundmisest ning spetsiifiliste modelleerimistarkvarade olematusest. Samas puudus ka võimalus konsulteerida vastava ala spetsialistidega. Töötlemise etapid õpiti võimalusel jooksvalt protsessi käigus ning katsetati erinevaid lahendusi vajaliku info kätte saamiseks punktipilvest. Sellest tulenevalt võib tulemusi hinnata rahuldavateks, kuid kõrgema täpsuse saavutamiseks ja juhuslike vigade vältimiseks tuleks põhjalikult tutvuda andmetöötluseks vajaliku tarkvaraga ja võimaluste korral kasutada spetsiaalselt selleks loodud programme, mis tõstaksid efektiivsust ning täpsust. Uurimisaluse objekti jaoks püstitatud eesmärgid täideti. Analüüsi tulemusena tuvastati lume raskusest tingitud deformatsioonid kõlaekraani erinevates piirkondades ning analüüsiti nende tekkepõhjuseid lume koguste erineva jaotumise alusel kõlaekraani peal. Lisaks määrati mõjuva lume koguse kaal. Kevadise mõõdistuse tulemustes ilmenenud kerked kõlaekraanil märgiti ära, kuid laiemalt võimalikke tekkepõhjuseid nagu soojuspaisumine ja tuul, selles uurimustöös vaatluse alla ei võetud. Lumest põhjustatud jääkdeformatsioone kevadel ei tuvastatud.