Moetööstus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Moetööstus Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 413-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Väikeettevõtte Design 4 Dream OÜ arengukava aastani 2017(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Siska, Liisi; Kikas, HeldiKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal “Väikeettevõtte Design 4 Dream OÜ arengukava koostamine aastani 2017”. Teema valikul sai otsustavaks autori seos ettevõttega ning isiklik huvi tulemuste saavutamiseks. Diplomitöö jaotus kolmeks omavahel seotud peatükiks, kus esimeses osas andis autor ülevaate ettevõtlusega alustamisest, äriidee leidmisest ning arengukava koostamise vajalikkusest ja võimalikke strateegiate väljatöötamise teoreetilist baasist. Teise osana iseloomustati uurimisalust ettevõtet, kirjeldati selle hetke olukorda, analüüsiti konkurente ja tegeleti arengustrateegia väljatöötamisega. Kolmandas peatükis koostati ettevõttele tegevuskava, mis hõlmas turustrateegia, müügistrateegia ja finantsstrateegia planeerimist. Arengukava koostati arengueelduste analüüsimiseks, mis võimaldaks ettevõtte juhtidel näha idee potentsiaali eelkõige Eestis. Koostatud plaani järgides loodetakse tegutsemisesse sisse viia muutusi, mis opereeriksid nii väliskeskkonnast lähtudes kui ettevõtte sisemistest huvidest. Design 4 Dreami toodanguks on eriilmelised isikustamisvõimalusega voodipesud, mida käesoleval hetkel konkurentide poolt ei pakuta. See annab ettevõttele tugeva konkurentsieelise võimaluse kiiremaks turupositsiooni kinnitamiseks. Samas on ettevõte ohustatud imporditava masstoodangu poolt, mille madalate jaehindadega ei suudeta võistelda, mistõttu rõhub ettevõte kvantiteedi asemel kvaliteedile, pakkudes vastupidavaid looduslikest materjalidest voodipesusid. Turustrateegia koostamisel segmenteeriti ettevõtte jaoks atraktiivsem sihtklient, kelleks on naine vanuses 25-50, kes teenib vähemalt Eesti keskmist palka ja huvitub sisekujundusest. Peamiseks sihtkliendini jõudmise viisiks on sotsiaalmeedia, hetkeni, mil puuduvad finantsvõimalused reklaami panustamiseks. Autor viis läbi kvantitatiivmeetodil tarbijaküsitluse, et välja selgitada eestlaste eelistused voodipesude suhtes ning samas koguda informatsiooni, mida saaks kasutada ettevõtte ja toodete arendamiseks. Vastustest selgus, et enamik inimesi ostab voodipesu komplekti hinnavahemikus 20-60 eurot ehk keskmise hinnaklassiga tooteid, kuhu kuulub ka Design 4 Dream. Ettevõttel on planeeritud ka sisenemine jaemüügiturule, mistõttu uuriti, kust tavaliselt voodipesu soetatakse. Populaarseimaks osutusid kaubandusketid (Selver, Rimi, Jysk jt), kust planeeritakse jaemüügiturule sisenemist alustada. Tootearenduse poole pealt kujunes tähtsaimaks küsimuseks voodipesuga seotud probleemide väljaselgitamine, kus lisaks kõrge hinna ja kehva kvaliteedi suhtele tõid vastajad välja mitmeid ettepanekuid, mida juhtkond saab kasutada voodipesu väärtuse tõstmiseks. Küsimustiku tulemused olid Design 4 Dreami meeskonna jaoks motiveerivad, sest mitme küsimuse vastustest võis välja lugeda, et vastajad ootavad müügile midagi uut ja teistsugust. Müügistrateegia koostas autor lähtudes stabiilsest, kuid tempokast kliendibaasi kasvust. Finantside kokkuhoidmiseks tegelevad müügiga ettevõtte juhid ise, pakkudes tellimisvõimalust sotsiaalmeedias ja kodulehel e-posti teel. Lisaks planeeriti kontaktide loomine äriklientidega, kellena nähakse sisekujundajaid ja majutusasutuste omanikke, millega tegelevad ettevõtte juhid isiklikult. Kõige olulisem punkt ettevõtte jaoks käesolevas arengukavas on finantsstrateegia koostamine ja selle tulemus, sest finantsplaan on kokkuvõte koostatud strateegiatele, mis näitab, kas planeeritud tegevused on tulemuslikud või mitte. Kasumiaruande ja bilansi prognoosi tulemusena selgus, et arengukava koostamine on olnud tulemuslik ning sissejuhatuses seatud peaeesmärk, digitaalse tekstiiliprinteri ostmine, saab võimalikuks 2017. aasta lõpuks, kui ettevõte suudab täita müügiplaani järgides väljatöötatud strateegiaid. Design 4 Dreami pakutav toodang omab potentsiaali kliendibaasi pidevaks kasvamiseks, kuid toode ei müü ennast ise. Ettevõtte meeskond peab ühtselt töötama eesmärkide nimel, mis arengukavas püstitatud said, vaid see tagab edu. Takistuseks võib saada juhtkonna kogenematus ettevõtluses, mistõttu võib firma areng toimuda ebastabiilselt ning eesmärkidest kõrvale kaldumistega. Lõppkokkuvõttes määrab ettevõtte edukuse juhtide tahe ja kompetentsus ning seda omakorda toetab toode oma uudsuse võimalustega.Nimetus Piiratud juurdepääs Rahvusvahelise internetiturunduse baasmudel ja selle rakendamise võimalused India turul AS Gemhill näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lehtma, Kätlin; Veetõusme, RainUurimistöö „Rahvusvahelise internetiturunduse baasmudel ja selle rakendamise võimalused India turul Gemhill AS-i näitel” põhiülesanne oli selgitada välja India e-turu hetkeseis, arengusuunad, turule sisenemise võimalused ning võimalikud sisenemisraskused, et teha kindlaks Gemhill AS-i toodete veebiturustamise potentsiaal India turul. BonBon Lingerie naistepesu tootja Gemhill AS plaanib peatselt avada rahvusvahelisele turule loodud ingliskeelse e-poe ning ettevõtte visioon näeb ette esmalt alustada oma toodete turustamist rahvaarvu suuruselt maailma teise riigi ehk India turult. Uurimistöö tulemusel selgus, et tänapäevane kiire infovahetus on loonud olukorra, kus müüjatel on kergem kindlaks määrata võimalikke ostjaid, laieneda turgudele, mis on seni jäänud füüsiliselt kättesaamatuks, ning kujundada ja vajaduse korral tagasiside põhjal kiirelt ümber kujundada turunduskampaaniaid. Põhitegurid, mis mõjutavad Indias e-poest ostmist, on saadavus, hind, toodete pildid, rikkalik teave ning toodete kommenteerimine ja arvamused. Kui kaupleja otsustab minna rahvusvahelisse e-kaubandusse, on tal e-poe loomisel valida kolme variandi vahel: • globaalne e-pood: ühe neutraalse veebikeskkonnaga üritatakse jõuda võimalikult paljude regioonide tarbijaskonnani; • lokaliseerimine: iga olulise sihtturu jaoks luuakse eraldi veebikeskkond, arvestades selle turu eripärasid ja vajadusi; • hübriid kahest eelnevast: veebikeskkond ise on kujundatud neutraalselt, aga veebi sisu – keel, kohalik valuuta ja logistikavõimalused – võib regiooniti muutuda. India puhul sobiks kõige paremini lokaliseerimine, sest Gemhill AS müüb eneseväljenduslikke tooteid: mida rohkem on veebileht kultuuriliselt lokaliseeritud, seda suuremad on klientide ostukavatsused. Kuid lokaliseerimine eeldab väga head kohalike olude, kultuuritausta, tavade ja arusaamade tundmist ning arvestada tuleb mahukamate investeeringutega. 1,2-miljardilise elanikkonnaga India on praegu eri tegurite tõttu maailma üks kiiremini linnastuvaid riike. Eeldatakse, et aastaks 2050 on see maailma juhtiv linnastunud riik. 137 miljonit internetikasutajat teeb Indiast ühe suurima veebikasutajaskonnaga riigi, mis jääb alla ainult Hiinale ja USA-le. Hoolimata suurest rahvaarvust on tarbija seisukohast e-kaubandust reguleerivad tarbijakaitseseadused Indias peaaegu olematud: privaatsus, rämpspostitus, garantii, tagastused, vaidluste lahendamine, varjatud kulud, eksitav teave ja muud seesugused küsimused on praegu täiesti reguleerimata. Seevastu müüjal tuleb India turule sisenedes kindlasti arvestada 2012. aastal kehtestatud FDI õigusaktiga, mis piirab kohalikku jaekaubandusse tehtavaid otseseid välisinvesteeringuid. Selle õigusakti kohaselt võivad otse tarbijale suunatud e-kaubandusega tegeleda ainult kohalikud ettevõtted. Uurimistööst selgus, et Gemhill AS-i parim lahendus India turule sisenemiseks on ikkagi internetipõhine e-pood. See annaks seni alla surutud ja nüüd pead tõstvatele India naistele suurema tootevaliku, privaatsuse ning võimaluse end harida ega tekitaks kelleski ebamugavustunnet. Seejuures tuleks kasutada ühtse standardse veebipoe mudelit, mida on võimalik lokaliseerida regiooni puudutava sisuga, näiteks keel, kohalik valuuta jne. Kohalike naiste teadmatust saaks parandada peale e-poe veel kindlasti ka klienditoe kaudu, kasutades Skype’i. Samuti ei tohiks ära unustada, et 20–30% India internetiostjatest on mehed, kellel puudub samuti veel arusaam naistepesust. Üks FDI õigusakti kohaselt lubatud turulesisenemise võimalus on leida kohalik partner, rakendades ettevõtetevahelise äri (B2B ehk business to business) mudelit.Nimetus Piiratud juurdepääs Brändi tuntus ja kliendiprofiili analüüs ettevõtte 2204Design OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Piho, Mari; Tuulik, DianaLõputöö eesmärk on ettevõtte 2204Design OÜ, brändi Kalle HT, olemasoleva kliendiprofiili täiustamine läbi sihtturu eelistuste ja rõivatarbimisharjumuste uurimise. Eesmärgi saavutamiseks püstitab töö autor hüpoteesi ning koostab kahest osast (ankeet- ja piltküsitlus) koosneva küsimustiku. Töö tulemusena teeb autor ettevõttele 2204Design OÜ ettepanekud brändi Kalle HT turupositsiooni parandamiseks ning potentsiaalsete klientideni jõudmiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Valmistoodangu kulude vähendamise võimalused Miss Mary of Sweden OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kolossova, Viktoria; Kikas, HeldiAntud töö kirjutamise käigus tõestati, et tööks valitud teema on tänapäeval vägagi aktuualne. Autori poolt ettevõtes Miss Mary of Sweden OÜ tehtud uuringud andsid võimaluse siseneda süvitsi ettevõte probleemidesse ja leida enne töö kirjutamist püstitatud eesmärgile lahendused. Kuna töö eesmärk oli valmistoodangu kulude vähendamise võimaluste leidmine, otsustas autor kõigepealt tutvustada teemaga kaasnevat teooriat, et selgitada kuidas kulud tekivad ja kuidas neid liigitakse; samuti kui tähtis on kulude juhtimine ja analüüsimine ja mis on kulude analüüsimise võimalused. Rakendamaks teooriat töö praktilises osas tutvustas autor ettevõtte Miss Mary of Sweden OÜ tegevusala ning selle erinevate üksuste tööd, et aru saada kuidas ja millised kulud ettevõtel tekivad. Eesmärgi saavutamiseks ja lahenduse leidmiseks teostati antud töös põhjalik Miss Mary of Sweden OÜ valmistoodangukulude analüüs jaotatuna erinevate tootmisasukohtade vahel, kus ettevõte on varemalt testinud tootmisvõimalusi. Erinevate tootmisasukohtade kulude väljaarvutamise abil sai autor neid võrrelda. Eri asukohtade valmistoodangu kulude võrdlusanalüüsi kasutab autor probleemi lahendamiseks peamise vahendina. Võrdlusanalüüsist tulenevad ka vastused. Analüüsist tuleneb, et Miss Mary of Sweden OÜ-l ei ole kasumlik toota väljaspool Euroopa Liitu kõrgete transpordi- ja tollimaksude tõttu. Kõige optimaalsemat tootmiskohta ei ole veel leitud. Analüüsi alusel on näha, et kõige väiksemad valmustoodangu kulud on Läti ettevõtes, kuid seal ei ole vajalikku võimsust ja seetõttu ei ole võimalik toota vastavalt Miss Mary müüginäitajatele. Kuid siiski on võimalik toota odavamalt kui Eestis (~14%), seetõttu tuleb kindlasti jätkata otsinguid sobiva tootmisüksuse leidmiseks. Et Lätis võib arvestada võimaliku hinnatõusuga, soovitab autor jätkata otsinguid ja kindlasti mitte piirneda ainult Lätiga. Et vältida tolli- ja transpordi kulud, mis koosnevad suurema osa kogu valmistoodangu kuludest Valgevenes ja Hiinas tootmise puhul, vaja otsida kasumliku tootmise muudest Euroopa Liidu riikidest. Seni aga, kuniks ei ole leitud sobivat ja kasumlikku tootmisüksust, tuleb jätkata tootmisega Eestis ning Lätis (vastavalt Miss Mary võimsusele).Nimetus Piiratud juurdepääs Bambustrikotaažist rasedate rõivaste arendamine ettevõttes GreenEst OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mändmaa, Maarja; Kuusk, MargitTöö põhieesmärgiks oli välja töötada GreenEsti stiiliga sobiv rasedatele mõeldud kollektsioon, mille raames valmisid esimesed pükste, pluusi, kleidi, tuunika ja seeliku näidised. Töö põhisosas analüüsiti rasedate keha ning sellest lähtuvalt pandi paika muudatused, mida rasedate lõiked vajaksid. Analüüsiti samuti turu olukorda, et teada saada, kui suur on konkurents ning milliseid materjale konkurendid turul pakuvad. Töö konstruktsioonilises ja tehnoloogilises osas kirjeldati üksikasjalikult põhilõigete ja moekohaste lõigete valmimist ja kontrollimist, paljundamist suurustesse ning toodete jaoks valitud tehnoloogiat. Esimesi näidismudeleid sobivale modellile selga proovides selgus siiski, et mõned mudelid peaksid läbima veel tootearenduse ja lõikelise lahenduse parendamise protsessi. Järgnevalt on toodud välja ettepanekud ja järeldused valminud toodetest. Hõlmikpluus mudeli numbriga 0083 plussiks on see, et tänu hõlmiku osale on pluus kõhuosas kahekordne, mis ei lase raseduse ajal punnitaval nabal nii hästi välja kumada kui ühekordse kanga puhul. Modellile meeldis ka see, et toode on lihtsasti avatav ning et seda saab kasutada ka rinnaga toitmise ajal. Miinuseks on, et hõlmiku joon on liiga avar, mis põhjustab kandjale ebamugavust. Tootearenduse ettepanekuks oleks hõlmiku joont lõikel rinna osas täita. Veel võiks mõelda pluusi allääre osale, mis hakkab suure kõhuga rasedatel kehast väga kaugele hoidma. Üheks võimaluseks on lõikele tekitada nö sissevõtted küljejoone vahele kõhu alla, mis tõmbaks allääre kõhule ligemale, kuid teiseks variandiks võib olla allääre töötlemine kummiga või silikoonpaelaga. Pükste plussiks(mudel 0084) on see, et need on paraja avaruslisaga, mis ei muuda rasedat liiga ümmarguseks, kuid lubab ennast pükstes ikkagi vabalt tunda. Ka kõhu jaoks mõeldud kõrgendatud värvel sobis modellile ning hoidis pükse üleval ning ei lasknud alla vajuda. Seeliku puhul(mudel 0085) tasub tootearenduse juures mõelda värvli ja seeliku ülemise osa vahelistele kroogetele. Modelli seljas, kelle kõht ei olnud veel nii suur õigustasid krooked ennast 85 igati. Raseda seljas, kellel on sünnituseni viimased nädalad ning kelle kõht on juba väga suur, hakkasid krooked suure kõhu all tühimiku osas halvasti hoidma. Kleidi plussiks on voldid ja krooked kleidi alumises osas, mis jätavad ruumi kõhu kasvamiseks ning mis ilma kõhuta olekus jätavad mulje sõlmest kleidi üla-ja alaosa vahel. Lisaks on kleit eesäärest pikem nii, et kõht ei tõmba kleidi esiserva üles ning toote pikkus on figuuri seljas ühtlane. Rasedate kogemustele tuginedes viidi kleidi läbilõikejoon madalamale, sest tihtipeale rasedate rinnad suurenevad ja vajuvad allapoole, kuid antud modelli seljas see muudatus ei õigustanud ennast. Kleidi rinna all asuvad krooked, mis olid mõeldud rinnamahu andmiseks, võiks kanda esikeskjoonele krookeks, sest antud juhul tekib esiosal krookeid liiga palju ning idee sõlmest ei ole enam nii arusaadav. Tuunika plussiks on alumises osas olevad voldid, mis annavad ruumi kõhu kasvamiseks ning rinnaosa alumine osa võimaldab samuti pärast rasedust emal imikut rinnaga toita. Tuunika puhul nagu ka kleidi puhul võiks kaaluda jällegi rinnajoone kõrgemale tõstmist. Üheks tähelepanekuks, mis näidiseid üle mõõtes selgus, mida ka edaspidi arvestada, oli see, et kangas oli päris mitme toote puhul pikkusesse mitu sentimeetrit välja veninud. Vastavates kohtades tuleks lõike pikkust reguleerida. Töö eesmärgiks ei olnud välja töötada esimese korraga ideaalselt istuvaid tooteid, vaid kontrollida näidismudelite peal teooria õigsust, mis mõnel juhul osutus tõeseks (kleidi allääre pikendamine), kuid mõnel juhul vääraks (läbilõikejoone allapoole toomine rinnamahu suurenemise ning rindade alla vajumise tõttu). Tehtud tööd võib lugeda õnnestunuks, sest ettevõttel on nüüd olemas baaslõiked ja istuvuse kontrollimiseks ka näidised, mille põhjal tooteid edasi arendada ning sügisest tootmisse anda. Nagu ka turu analüüsist selgus, ei ole praegu Eestis ühtegi ettevõtet, kes pakuks rasedatele orgaanilistest kangastest rõivaid, mis tähendab seda, et tegemist on veel avastamata nišiga. Selline olukord võimaldab GreenEstil rahulikult selles suunas edasi liikuda ning uusi mudeleid rasedatele järjest rohkem välja töötada, lähtudes ettevõtte juhataja isiklikust kogemusest, seoses raseduse ja rasedate rõivaste kandmisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Laste võistlustantsu kostüümid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Trutneva, Kristina; Kuusk, MargitKäesoleva töö uurimisobjektiks olid tantsu kostüümide tantsuvõtte mõõdud 10-15- aastaste laste vanuserühmas. Võeti kindlad mõõdud 15-ltt lastelt: üheksalt tüdrukult ja kuuelt poisilt. Nende mõõtude baasil sai arvutatud tantsuvõtte keskmised koefitsiendid.Koefitsient-see on tavaseisundi ja tantsuvõtte vahe. Koefitsientide abil on võimalik muuta või konstrueerida tavalisi kostüümilõiked nii, et nad sobiksid tantsijatele. Antud koefitsiendi-süsteem oli esitletud visuaalselt - joonisena, mille juures on seletav kirjeldus tabelina. Atnud töö raames kasutades koefitsiendid olid õmmeldud posi ja tüdruku võistlustantsu kostüümid. Tüdrukul on pikk aplikatsioonidega kleit ja poisil on särk, vest ja püksid.Nimetus Piiratud juurdepääs Kohviku klienditeenindajate vormiriiete tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Raska, Kaisa; Toiger, MerikeTekstiil- ja rõivatööstus on mitmekesine tööstusharu, mis hõlmab arvukaid tegevusi alates sellest, kuidas kiududest saab niit ja kangas, kuni mitmesuguste toodete valmistamiseni, nt kõrgtehnoloogilised sünteetilised niidid, rõivad, tööstuslikud filtrid jne. See sektor moodustab olulise osa Euroopa töötlevast töötlusest ning sel on oluline roll paljude Euroopa riikide majanduses ja sotsiaalse heaolu loomisel. Rõivatööstuses on oodata seniste arengute jätkumist, viimastel aastatel hoogsalt vähenenud tööhõive kahaneb ka tulevikus. Rõivatoodete tootmisega tegeles aastatel 2007 - 2009 keskmiselt 11,3 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt on rõivatööstuses 2017. aastaks oodata töökohtade vähendamist 2,4 tuhande võrra. Suur probleem tööstussektoris on tööjõupuudus, mis on tingitud madalast palgast. Keskmine palk moodustab vaevalt üle poole Eesti keskmisest, mis omakorda muudab kvaliteetse tööjõu leidmise keerukaks. Selline palgatase ei ole atraktiivne tööturule suunduvale noorele, hoolimata asjaolust, et noorte tööpuudus on jätkuvalt kõrgel tasemel. Teine suur probleem on nõudluse vähenemine. Rõivatööstuse toodangumaht moodustas 2010. aasta esimesel poolel vaevalt poole mõne aasta taguste tasemetega võrreldes. Vähenenud on nii eksport kui müük siseturule. Arvestades vähest muutust jaemüügis tervikuna, võib eeldada, et inimesed on eelistanud odavamaid, enamjaolt Aasias valmistatud tooteid. Konkurentsis püsimine on muutunud üha raskemaks ning sellest tulenevalt on nii mõnedki rõivatööstused otsustanud oma toodangut tellida allhankena odavama tööjõukuluga riikidest. Käesolevas lõputöös on püstitatud kaks eesmärki: • leida sobivad kangad kohvik Rannapaargu klienditeenindajate vormiriiete valmistamiseks; • projekteerida kolme mudeli tootmisprotsess õmblusliinis. Rannapaargu on 1971. aastal Kärdla supelranna lähedusse ehitatud kohvik, mis on kujunenud üheks Hiiumaa sümboliks. Ettevõte väärtustab nii toidu kui ka teeninduse poolelt peamiselt kvaliteeti ning loodab külastajatele pakkuda uusi ja elamusrikkaid kogemusi. Kõige tähtsamal kohal on aga kohviku kollektiiv, kellest positiivne elamus klientidele alguse saab. Sellest tulenevalt on oluline mitte ainult töörõivaste esteetiline välimus, vaid ka klienditeenindajate heaolu rõivastust kandes. Õmblusliini projekteerimise aluseks on võetud tellitud mudelid ning tööliste arv ja mudelite valik põhineb kohviku juhataja nõudmistel. Kohvik Rannapaargu juhataja sooviks oli saada viis rõivaeset – seelik, püksid, pluus, vest ja põll, millest antud lõputöö koostamiseks valiti välja kolm olulisemat. Mitmetegumoelises tehnoloogilises protsessis toodetakse naiste pluusi mudelit „Merilin“, naiste vesti mudelit „Herta” ning põlle mudelit „Anett”. Lepiti kokku naiselikul ja formaalsel punase-musta värvikombinatsioonil. Kõikide rõivaesemete puhul on oluline sobivus paljudele erinevatele figuuritüüpidele ning universaalne ja ajatu tegumood, mis mõjuks kohviku interjööris sümpaatselt. Antud tehnoloogilisest protsessist võtab osa 7 töölist ning väljalaske suurus on 27 pluusi, 13 vesti ning 13 põlle. Töö käigus tuuakse välja kohvik Rannapaargu klienditeenindajate töörõivaste valmistamiseks valitud kangaste sobivus, mis põhineb materjalide testimisel. Sooritatud on viis testi, välja on toodud nende eesmärgid, sooritamise käik ning tulemuste analüüs. Järgnevalt on kirjeldatud antud mudelite tootmiseks sobivaid protsesse, välja on toodud tööjaotused ja nende analüüsid, koostatud on tehnoloogiline skeem ning seda on analüüsitud tabelite ja graafikute abil, läbi on viidud tellimuste arvutused ja kirjeldatud antud protsessi sisetransporti. Töös käsitletakse ka majanduslikku poolt, kus on arvutatud mudelite õmblusmaterjalide kulu, põhi- ja abimaterjalide maksumus ning kujundatud on toodete hind. Tööle on lisatud mudelite tootmiseks sobiv õmblustsehhi plaan koos seadmete paigutusega, vesti valmistamise skeem ning mudelite paigutusjoonised. Lõputöö on valminud koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooli Rõiva- ja Tekstiiliteaduskonna tehnilise disaini eriala diplomandi Tea Tüüriga, kelle lõputöö “Kohvik Rannapaargu klienditeenindajate töörõivastuse välja töötamine” sisaldab mudelite kavandamist, konstruktsiooni ja tehnoloogiat, õmblusmaterjalide kulu normeerimist, mudelite tehnilist dokumentatsiooni ning majanduslikku osa.Nimetus Piiratud juurdepääs Sortimendi muut(u)mine kui konkurentsieelis Tallinna Kaubamaja näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Murumaa, Lea; Kikas, HeldiLõputöö eesmärgiks on uurida Tallinna Kaubamaja kui väga eduka ettevõtte tegevuse pika-ajalisuse põhjuseid. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on vaatluste ja erialaste materjalide lugemise järel otsustatud käsitleda sortimenti ja selle muut(u)mist ajas. Lõputöö kajastab tegevusajaloost ilmnevate faktide analüüsi erinevate autorite poolt akadeemilistes ajakirjades ja õppematerjalides avaldatud seisukohtadest lähtudes. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on uurimusega leitud vastused püstitatud küsimustele.Nimetus Piiratud juurdepääs Trikotaažist ujumisriided insuliinipumpa kasutavatele diabeetikutele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Roosmäe, Maile; Kuusk, MargitLõputöö on seotud Portugali ujumisriiete ettevõttega Enamorata, kes soovib tähelepanu pöörata diabeetikutele, kes kasutavad insuliinipumpa, et pakkuda neile sobivaid ujumisriideid, et nad tunneksid ennast mugavalt ka ujumisriietes. Töö sisaldab ülevaadet haigusest ning insuliinipumbast, samuti ujumisriiete muutumist läbi aegade ning kuna antud toode kuulub funtsionaalsete rõivaste alla, siis ka selgitust funktsionaalsete rõivaste kohta. Loodud on kolm mudelit, mille põhjal on koostatud organisatsiooniline osa.Nimetus Piiratud juurdepääs Adaptiivsed rõivad erivajadustega inimestele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Püüa, Liina-Mai; Peets, TeeleKOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon adaptiivseid rõivaid, mis tähendab rõivaid mille kinnisesüsteem on lihtsustatud, mõeldes inimestele, kes vajavad riietumisel abi. Kollektsioon koosnes kahest koplektist ehk kuuest rõivaesemest. Antud lõputöös on käsitletud kollektsioonist nelja õlale toetuvat mudelit. Kollektsiooni loomise eeltööks oli sihtrühma vajaduste välja uurimine. Selleks koostati küsitlus, mille abil selgitati välja peamised ”tavaliste” rõivaste probleemid ja mida liikumispuudega inimesed lihtsustatud rõivastest ootaksid. Peamiselt sooviti rõivaid, millel oleks suur pesu- ja hõõrdekindlus ning rõivakangas oleks elastne ning tugev. Lisaks olid küsitluses välja pakutud lõputöö koostaja poolt disainitud erinevate tehnoloogiliste lahendustega mudelid, mida paluti vastajatel hinnata. Küsitluses populaarseks osutunud mudelite vahel tehti lõplik valik koos ettevõtte Virtually OÜ omaniku Ülle Liesvirtaga, kes konsulteeris lõputöö koostajat kollektsiooni loomise juures. Mudelite kasutamisõigus kuulub ettevõttele Virtually OÜ, kes tulevikus võib kasutada lõputöös käsitletud mudeleid oma toodanguna. Küsitlusele vastas 65% naisi ja 30% mehi ning 5% ei soovinud oma sugu tuvastada. Vastajaskonnast üle 50 % oli ratastoolikasutajad, kes suuremal või väiksemal määral vajasid abi igapäevasteks toiminguteks. Sellest tulenevalt otsustas lõputöö koostaja luua mudelite konstrueerimiseks unisex mõõdutabeli, tingituna toodete sirgest ja vabast siluetist, mis eeldavad suurt rinnaümbermõõdu lisa. Mõõdutabeli koostamisl valiti kasutatavateks kasvudeks 168 ja 172 ning kehatüübiks C-täidlus Finatexi ja Passeli mõõdutabelite põhjal [10] ja [11]. Kehatüübiks on valitud klassikaline C-täidulus, kuna ei ole soovitud mudelite puhul piirduda liiga spetsiifilise liikumispuudega ja võimaldada kollektsiooni suuremale kasutajaskonnale. Põhilõiked on konstrueeritud kahe konstrueerimissüsteemi põhjal. Mudelid Pellervo ja Loki on kõige sirgema silueti ja suurema rinnaümbermõõdu lisaga ning selle tõttu on nende mudelite põhilõike konstrueerimissüsteemiks valitud Müller & Sohni meeste päevasärgi põhiõige. Mudelid Peeta ja Roni, mille rinnaümbermõõdu lisa on kahest eelnevast mudelist väiksem, on konstrueeritudSkandinaavia konstrueerimissüsteemi põhjal. Põhilõigetest on modelleeritud moekohased lõiked vastavalt sihtrühma kehaasendist ja mudelite spetsiifikast. Kõikidele mudelitele on koostatud lekaalid ja paljundusskeemid. Lisaks on normeeritud õmbluskulusid, kuhu alla kuuluvad kanga- ja niidikulu arvestus, lisaks kõikide põhi-ja abimaterjalide maksumus. Viimasena on toodete puhul toodud toodete valmistamise tehnoloogiline järjestus, mille juurde kuuluvad seletavad joonised toote sõlmede tehnoloogilisest töötlusest. Mudelite baaslõiget on kontrollitud ja igale mudelile valmis vähemalt kaks prototüüpi. Lõputöö põhjal valmis kõikidest toodetest esikmudel, mille abil kontrolliti toodete istuvust ja välja töötatud tehnoloogilisi lahendusi. Mudel Pellervo on sirgelõikelõikeline sportjakk, esi- ja seljaosa on ühendatud passega ning kaelakaarde on õmmeldud kapuuts. Kapuutsi lõikeserv on töödeldud lõikekohase kandiga, mille sees on reguleeritav kummikanal. Toote alläär on figuurne, olles esiosas lühem ja sujuva üleminekuga küljejoonel ning pikem tagaosas. Mudelil on diagonaalsete läbilõigete vahele töödeldud peitlukuga avatavad taskud. Lisaks on ka rinnatasku toote paremal pool avatav peitlukuga. Mudeli taskukotid on võrkmaterjalist, mis ka ventileerivad kandjat juhul kui taskud on avatud. Mudeli spetsiifiline tehnoloogia seisneb magnetnööpidega esikinnises ja pikkade peitlukkudega avatavates lõhikutes varruka tagaosas. Mudeli varrukad hoiavad kergelt kõverdatud asendit varruka küünarnukijoonel. Lisaks on kõikidel peitlukkudel nööriga kinnitatud lukupeadele tõmmikud, et oleks ka piiratud käte liikuvuse puhul kinniseid kergem sulgeda. Need elemendid hõlbustavad riietumist. Mudel Loki on sirgelõikeline vest, mis koosneb esi- ja seljaosast ning peale õmmeldud taskutest. Toode on seljaosas pikem ja esiosas tüüpfiguuri esipikkusega sama pikk. Tootel on esikeskjoonel magnetikinnis ja õlajoont on nihutatud esiosa poole, millel on takjapaelaga kinnis. Nihutatud õlajoonel olevaid kinniseid avades saab toote hõlpsamalt ”voltida” ümber kandja, kui käed on väga fikseeritud asendis ja neid ei ole võimalik tõsta. Mudeli Peeta on sirgelõikeline anoraktüüpi sportjakk. Koosneb esi-, külje ja seljadetailidest ning raglaanvarrukadetailidest. Esiosas horisontaalse läbilõike vahele töödeldud peitlukuga tasku, mis töötab ka kui ventilatsioonilõhik. Mudelil on küünarnukijoonel kõverdatud asendit hoidvad raglaanvarrukad. Tootel on raglaanjoonte vahele töödeldud peitlukud, mis ulatuvad krae tipust kuni küljedetaili tagumise tipuni. Varrukasuus ja esiosa paremas läbilõikes on samuti peitlukkudega lõhikud. Lõhikute eesmärgiks on anda tootele rohkem avarust riietumisel. Mudelil Roni sirgelõikeline unisex T-särk koosneb esi- ja selja ning varrukadetailidest. Tootel on mõlemal pool esiosas kinnis, mis avaneb kaelakaarest varrukasuuni. Kinnis on suletav takjapaelaga. Sellise kinniselahendust saab kasutada, kui kandjal on kätes vähene liikuvus. Tootel saab hõlpsasti varrukad ümber käe ”voltida”. Tuginedes küsitluse andmetele saab kollektsiooni laiendada, sest arendamist vajavaid tehnoloogilisi lahendusi on veel hulgaliselt. Mudeli Pellervo materjalidele kuluv summa on 21,9 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Loki materjalidele kuluv summa on 13 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 26,4 minutit.Mudel Peeta materjalidele kuluv summa on 22,45 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Roni materjalidele kuluv summa on 3,81 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 15 minutit. Täiendavaks ettepanekuks oleks unisex mõõdutabelit arendada edasi väiksemaltele ja vähem standartsetele kasvudele. See nõuab suuremat sihtrühma uurimust, mis vaataks lähemal sihtrühma spetsiifilisemaid mõõte. Mudelite Peeta ja Roni kinniselahendusi tuleks edasi arendada, sest kummalegi mudelile ei leitud ideaalset kinnist. Mudel Peeta vajaks paremat ja lihtsamini liikuvat lukku raglaanjoonele ning mudel Roni vajaks takjakinnist, mis oleks pehmem (hammastiku pool oleks ühest valatud detailist). Nii see ei ärritaks nahka ja ei rikuks materjali. Need probleemid on tingitud kanga ja furnituuri kaupmeeste sportimendi piiratusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Töö käigus valmisid 4 lihtsustatud rõivaeset, mille eesmärgiks on lihtsustada igapäevast riietumist liikumispuudega inimestel.Nimetus Piiratud juurdepääs Naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Nurk, Kadri; Laid, MerikeKäesoleva lõputöö eesmärgiks on naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine ja selle juurutamine antud ettevõttesse. Aluseks oli võetud mudelite disain, konstruktsioon, töötajate ja masinate arv. Esmaseks suuremaks ülesandeks oli välja mõelda töötlemismeetodite valik. Selle arendamisel lähtusin seisukohast – mida lihtsam, seda parem. Õmbluseid on kerge jooniselt lugeda ning samuti ei teki õmblemisel keerulisi probleeme. Vaatlemise teeb lihtsamaks ka piste tüübi number läbilõike juures. Olemas on ka tingmärkide tabel, mis selgitab õmbluskohtade värvid ja muud tähised. Järgmine töö oli mudelitele mõelda vastavalt töötluskohtade valikule tehnoloogiline järjestus. See oli ajakulukas ning nõudis palju mõtlemist, eriti ajakulu veelg. Mudelite töötlemine minutites on järgnevad: • Mudel Karma – 49,2 min, • Mudel Kertu – 19,7 min, • Mudel Kati – 39,0 min. Ühele tootele, mudelile Kertu, oli tehtud ka SSD5 uuring, millest selgus, et ajad olid määratud üsna ligilähedaselt. Samas ei näita see info õmblejate tegelikku pädevust, sest igal töötajal on isikupärane tempo ning oskused. Töömahukuse analüüsist selgus, et toodete töötlemise aegade kõrvalekalde protsent on suurem, kui 15, mis tähendab, et tootmisprotsessi tüübiks on tsükliline söötmisviis. Selle teadmisega sai välja arvutatud keskmine ja tsüklitakt, samuti taktist kõrvalekalded. Edasine suurem ülesanne seisnes tööjaotuse koostamises, kus tuli kolme mudeli jagumatud operatsioonid panna kokku koondoperatsioonideks. See oli üks raskeim osa antud lõputöös, sest mudelite ajad olid erinevad ning tihti oli keeruline ühtset operatsiooni koostada. Samas, analüütiline ja graafiline analüüs näitab, et kõik sai hästi tehtud ning tööjaotus on korras. Montaažigraafik viitab sellele, et kõik detailid said töösse ning midagi ei ole ära unustatud. Kuna jooniselt ei ole näha tagasikäike, mis on positiivne, siis üldiselt on operatsioonide järjestus hästi planeeritud. Valikuid on alati palju ja erinevaid, hetkel välja pakutu ei pruugigi olla number üks, kuid mina pakun oma parima versiooni välja ning olen selles kindel. Edasine käik oli protsessi tehnoloogilise skeem, kus tuli peale muude andmete arvutada ka arvutuslik tööliste arv. Kuna tööjaotuse analüüsid näitasid häid tulemusi, siis ka arvutuslik tööliste arv oli ligikaudu sama, mis faktiline. Skeemis on ka kirjas operatsiooni hinne kõigile mudelitele, mis tähendab, kui palju mingi operatsiooni eest õmbleja palka saab. Seadmete koondtabelis on välja arvutatud remondi keerukus tingühikutes, millest tulenes, et masinapargi hooldamiseks ja remondimiseks on vaja ühte mehaanikut. Arvutatud on ka tema palk. Tellimuste arvutuses on võimalik välja lugeda, et keskmine aeg 307 toote töötlemiseks on 184,2 h, mis teeb omakorda jagatuna inimtundidega ligikaudu 0,9 tööpäeva. Ettevõtte väikseks probleemiks oli kahe juurdelõikuse laua kauge paiknemine üksteisest, millest tulenes juurdelõikajate pidev kõndimine ruumis ja masinate vahel. Et teada saada, kui palju aega töötajad päevas nende kahe laua vahel kõnnivad, tegin päevavaatlusuuringu. Kuigi antud tööpäev ei olnud kokkuvõttes kõige suurema töömahukusega, sai siiski selgeks, et lauad võiksid teineteisele lähemal asuda. Sellest tulenevalt on koostatud esialgne tsehhiplaan ning ka soovituslik, kus on muudetud laudade asukohad tsehhis. Majanduslikus osas on oluline põhi- ja abimaterjalide maksumus, mille järgi sai arvutada mudeli maksumuse. Sellest edasi sai leitud ka toote päris hind, kus on 20% maksumäär juba sees. Mudelite müügihinnad on järgnevad: • Mudel Karma – 29 €, • Mudel Kertu – 13 €, • Mudel Kati – 26 €. Kogu töö tulemust on võimalik kasutada, et muuta tootmine efektiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Estonia Kontserdisaali teenindava personali töörõivaste kavandamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Küttis, Getter; Kuusk, MargitEeloleva diplomitöö käigus selgitati välja praegu kasutusel olevad teenindava personali tööriided Estonia Kontserdisaalis ning nende puudused. Puudustest tulenevalt kavandati uued funktsionaalsed, esinduslikud, esteetilised ja hügieenilised töörõivad nais- ja meesklienditeenindajatele ning koristajatele. Kavandatud mudelitele koostati tehnilised kirjeldused, tehnilised joonised, põhilõiked ja valiti välja sobivad põhi- ja abimaterjalid. Eelkõige keskenduti klienditeenindajate vesti mudelite väljatöötamisele, sest just klienditeenindajad on need, kes loovad kuvandi sellest asutusest, mistõttu peab nende vormirõivastus olema väga hästi läbi mõeldud ja korrektselt kavandatud. Vestide kavandamisel oli oluline meeles pidada, et töötajaskonnas on inimesi, kelle kehatüübi erisustega tuleb arvestada. Sellest olenemata tuli luua mugav, funktsionaalne ja kvaliteetne riietus. Vastavalt mudeli loomise tingimustele valiti kauapüsivate töörõivaste kavandamiseks vestidele välja vähe kortsuv, vormihoidev ning kergesti hooldatav 53% polüestri, 44% villa ja 3% elastaani sisaldusega kangas. Nendest kriteeriumitest lähtuvalt sobis vesti töötlemiseks kõige paremini voodrikangas koostisega 97% polüester ja 3% elastaan. Koristajatele loodud kleidid peavad olema hingavad ja hea niiskusimamisvõimega, milleks sellisel juhul on kõige parem puuvilla ja polüestri segune kangas. Baasmudelite alusel loodi vestidele ja koristaja kleitidele mudelite perekond, kus algsete läbilõigete taskute ning muude detailide muutmisel saadi uued mudelid. Selline varasemate mudelite konstruktsioonide baasil uute kujundamine lihtsustab kollektsiooni loomist ilma suurte kulutusteta. Unifitseerimisel jälgiti, et lõpptulemusena moodustaks töötajate töörõivastus ühtse terviku. Kõigile toodetele on läbiva joonena tikitud Estonia Kontserdisaali logo. Käesolevas töös on välja toodud ka toodete konstruktsiooni ja tehnoloogia pool, mille käigus konstrueeriti põhilõiked kõikidele naise rõivastusse kuuluvatele toodetele, meeste vestile ja ka koristaja kleidile. Naiste toodetele konstrueeriti põhilõiked Põhjamaade ning GOST’i tüüpfiguurimõõtude järgi suurusele 38 ning vestile lisaks veel ka suurusnumber 48. Meeste vesti baaskonstruktsioon tehti M.Müller & Sohn tüüpfiguuri mõõtude tabeli kohaselt suurusele 50. Korrektsed ning hästi istuvad põhilõiked annavad hea eelduse moekohaste lõigete kujundamisel, mistõttu kontrolliti naiste ja meeste baassuuruses veste Modaris 3D virtuaalsel mannekeeni. Kolmemõõtmeline prototüüp annab väga täpsed ning realistlikud pildid loodud mudelitest, pannes omavahel kokku lõiked, kangad ja furnituuri. Maketil tuvastatud vead parandati ning antud tulemusi analüüsiti. Üldjoontes oli naiste toodete puhul tasakaal paigas ning vest istus mannekeeni seljas hästi. Vead, mis vaatlusel ilmnesid olid mõlemal suurusnumbril küllaltki sarnased. Seljapikkus oli mõlemal baassuurusel liiga pikk, selja- ning esiosa vajas õõnestamist ning käeaugukaart tuli seljaosas süvendada. Mõlemad tooted olid esiosas natukene laiad. Vest, mis kavandati suurusnumbrile 50 ehk mehele, kelle rinnaümbermõõt on 100 cm, oli antud konstruktsiooni kohaselt väga suur. Kuid toode oli tasakaalus ja pärast mõningate vigade parandamist nagu sissevõtete suurendamine, seljapikkuse lühemaks tegemine, seljakeskõmbluse süvendamine, istus vest seljas väga hästi. Järgnevalt selgitatakse töös põgusalt lekaalide valmistamist. Andes ülevaate sellest, millised on vestide puhul kasutatavad õmblus-, pööramis- ja töötlemisvarud ning mis lekaale antud toodete puhul kasutatakse. Kavandatud vestidele koostati paljundusskeem, vastavalt suurusnumbrite muutumisele. Paljundusskeemi olemasolul on võimalik ka 3D mannil erinevate suurusnumbrite istuvust kontrollida. Majanduslikus osas kirjeldatakse ühe mudeli hinna kujunemist. Protsentuaalselt antakse ülevaade sellest, millistest osadest koosneb ühe toote omahind ja müügihind.Nimetus Piiratud juurdepääs Balletitantsijate trikoode põhilõigete väljatöötamine Rahvusooper Estonia balleti "Medea" näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolma, L.; Luhaäär , S.Balletile "Medea" disainitud kostüümide valmistamise protsess hõlmab endas mudelite kavandamist, põhi- ja moekohaste lõigete valmistamist, mudeli sõlmede tehnoloogilist töötlemist, lekaalide valmistamist, õmblusmaterjalide kulu normeerimist ning mudelite tehnilist kirjeldust.Nimetus Piiratud juurdepääs Naiste liibuvate särkpluuside arendus veebipõhiseks müügiks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hansen, Liisa; Kuusk, MargitNaiste särkpluuside arendus veebipõhiseks müügiks. Naiste särkpluuside kavandamine, makettmudelite konstruktsioon tehnoloogia, istuvuskatsetused ja nende analüüsNimetus Piiratud juurdepääs Sisekommunikatsiooni ja töötajate töörahulolu vahelised seosed õmblusettevõttes Protex Balti AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kulla, Helin; Toome, TriinDiplomitöö "Sisekommunikatsiooni ja töötajate töörahulolu vahelised seosed õmblusettevõttes Protex Balti AS näitel" eesmärgiks oli leida õmblusettevõtte sisekommunikatsiooni ja töörahulolu vahelised seosed, viies läbi rahulolu-uuring. Tulemuse esituse ning analüüsi aluseks oli kolm uurimisküsimust, milles esimeses uuriti töötaja hinnangut organisatsioonisisesele infoliikumisele, teises uuriti milline on töötaja rahulolu oma tööga ning organisatsiooniga tervikuna ning kolmandas kas ja kuidas on omavahel seotud organisatsioonisisene kommunikatsioon töörahulolu ja motivatsiooniga. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate teoreetilistest lähtekohtadest ning avas mõisted mis käsitlevad: organisatsiooni, organisatsioonisisest kommunikatsiooni, kommunikatsioonikliimat ja sellega seonduvat, töörahulolu ja sellega kaasnevaid hoiakuid ning motivatsiooni. Organisatsiooni ja selle sisekommunikatsiooni käsitlusi vaatles ja kirjeldas autor läbi Vadi, Grunigi, Pace`i ja Faules`i ning Vos ja Schoemakeri. Töörahulolu ja sisekommunikatsiooni kirjeldades kasutas autor Kamdroni, Robbinsi ning Grunigi & Hunti käsitlusi. Antud diplomitöö analüüsi sihtrühmaks olid Protex Balti AS Tallinna filiaali töötajad. Töös püstitatud uurimusküsimustele vastuste leidmiseks viis autor läbi ankeetküsitluse, mis keskendus nii töörahulolule, motivatsioonile kui ka sisekommunikatsioonile. Korraldatud uuringu tulemuste põhjal võib väita, et seosed sisekommunikatsiooni ja töörahulolu vahel on olemas. Põhilisteks seosteks, mis eksisteerivad sisekommunikatsiooni ja töörahulolu vahel, võib tulemuste põhjal pidada rahulolu infosüsteemiga, vertikaalset info liikumist, täpsemalt ülevalt-alla liikuvat informatsiooni, mis käsitleb ettevõtte arengusuundi ning alt-üles liikuvat infot mis edastab töötajate arvamust ja ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale. Lisaks sellele on veel seos tagasiside saamise ja töötajate tunnustuse vajamise vahel. Selleks, et suurendada töörahulolu läbi sisekommunikatsiooni soovitas autor arendada ettevõtet puudutava informatsiooni edastamist, võttes kasutusele siseleht. Selle kaudu saab edastada suurele hulgale töötajatele infot ettevõttes toimuva kohta ja seega suurendada töötajate teadlikkust ettevõtte kohta. Samuti on siseleht hea vahend töötajatele tunnustuse edastamiseks läbi persooni- ja edulugude. Samuti soovitas autor koolitada välja otsesed juhid, et nad oskaksid anda vahetut tagasisidet ja tunnustust. Järgnevalt soovitas autor korraldada erialase info päevi. See annaks töötajatele uusi teadmisi ja samuti kinnitaks arvamust, et ettevõttele on töötajate areng oluline ja nad seisavad selle eest head. Ühe soovitusena tõi autor välja kord kvartalis korraldatavad koosolekud kõigile töötajatele. Veel soovitas autor rakendada üritusturundust. Ühisüritused annavad ettevõtte töötajatele parema ühtekuuluvuse tunde ja tõstavad motivatsiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmiskorralduse erinevused mikro- ja keskmise suurusega õmblusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Aasamäe, Kristiina; Lell, KristiKäesoleva lõputöö ülesandeks oli uurida kahe allhanget valmistava õmblusettevõtte, AGNi ja ühe mikrosuurusega firma tootmiskorraldust erinevatest aspektidest ja selle tulemusel anda viimasele soovitusi tootmise parendamiseks. Lisaks viidi mikroettevõttes läbi tööpäeva pildistamine, mille eesmärgiks oli välja selgitada õmblejate tööaja kulutuste kestused. Ettevõtete õmblusprotsessi ja sisetranspordivahendite kasutamise võrdlemisel leiti, et AGNis transporditakse detaile ja pooltoodangut sujuvalt ja kiirelt tänu lükatavatele kärudele, mille kasutamine mikroettevõttes on seni ruumipuudusel ja kärude vähesuse tõttu raskendatud. Oluliseks peeti, et mikroettevõttes võetaks käepäraste rakiste ja abipindade asemel kasutusele spetsiaalsed kärud, mis võimaldaks detailide efektiivsemat paigutust õmbleja töökohas ning töövahendite ja tarvikute hoiustamiseks mitmetasapinnalised riiulid. Töökeskkonna analüüsimisel selgus, et mikroettevõttes ei ole läbi viidud riskianalüüsi ning võimalikud ohutegurid on välja selgitamata ja töötajad tervisekontrolli suunamata. Tööpäeva struktuuri uuringu põhjal kujunes mikroettevõttes õmblejate keskmiseks tööpäeva pikkuseks 507,5 minutit, mis näitab, et iga päev tehakse keskmiselt 27,5 minutit ületunde. Tulemuste võrreldavuse eesmärgil on tööaja kulutused teisendatud 480-minutilisele tööpäevale, millest 91,6% ehk 439,8 minutit moodustas etapiaeg, ettevalmistavad töötegevused koos päevakonstandiga 17,2 minutit ning taastusaeg 18,9 minutit. Pausi- ja häireaeg jäid mõlemad ühe õmbleja kohta alla 1,5 minuti ning pausiaja võib liigitada taastusaja hulka, sest õmblejad ei kasuta vähimat ettenähtud taastusaega ära ja selgus, et 30-minutilisest lõunavaheajast kasutatakse keskmiselt vaid 23,8 minutit. Seega leiti, et lühikesed ja vähesed puhkehetked tööpäeva jooksul võivadki olla üheks põhjuseks, miks mikroettevõtte tootmisefektiivsus on väike – tehakse küll ettenähtust pikemaid tööpäevi ning etapiaja osakaal on kõrge, kuid väsinud töötajate motivatsioon ja töövõime on madal. Siinkohal tuleks veelkord rõhutada, et mikroettevõttes peaks õmblejaid julgustama rohkem puhkama. AGNi eeskujul võiks läbi viia virgutusvõimlemist, millest aktiivseid osavõtjaid premeeritaks sobilikul viisil. Tööpäeva pildistamisele järgnes mikroettevõttes normaal- ja standardaja uuring, mille käigus mõõdeti enamus valitud toodetele teostatud koondoperatsioonidest. Valitud toodeteks olid meeste poolo ja naiste voodriga seelik, mille tutvustamiseks oli koostatud mudelite tehniline kirjeldus, tööjoonised koos läbilõikejoonistega, valmistusskeem ja materjali näidiste tabel. Operatsiooni aegade põhjalikumaks uurimiseks teostati seeliku neljale tööetapile SSD Pro4 abil töömeetodite kirjeldused ja leiti töövõtete ja -liigutuste ajad. Operatsiooni aegade võrdlemisel AGNi aegadega, selgus, et AGNis valmistatakse antud tooted oluliselt kiiremini, lisaks esines erinevusi koondoperatsioonide sisu ja töötlemismeetodite osas. AGNi kiiremad ajad võisid tuleneda õmblejate vilumusest, paremast juhendamisest, väljakujunenud tööliigutustest ja -võtetest ning motiveeritusest toota võimalikult palju, kuna AGNi õmblejad on tükitöölised, kelle otsene palk sõltub tehtud töö hulgast. Tootmisefektiivsuse tõstmiseks soovitati mikroettevõttel kaaluda palgasüsteemi muutmist ajatöölt tükitööle. Erinevused koondoperatsioonide ja töötlemismeetodite osas olid põhjustatud masinapargi omadustest ja õmblejate oskustest – vaja sooritada katte- ja äärestusõmbluste puhul kinnituspisteid universiaalõmblusmasinal ja erinevaid abiõmblusi detailide ühendamisel. Toodete kvaliteedi tõstmiseks ja õmblusvigade ennetamiseks tehti mikroettevõttele ettepanek suurendada õmblusprotsessisisest kvaliteedikontrolli. AGNis kontrollib tööõpetaja vähemalt korra päevas õmblejate sooritatud operatsioone, mikroettevõttes võiks seda teha meister. Kontrollija-puhastaja-pakkija töö efektiivsuse tõstmiseks mikroettevõttes tuleks luua töötajale otstarbekalt kujundatud töökoht ning viia läbi täiendav juhendamine. Töö andis ülevaate mõlemast õmblusettevõttest, kahest valmistatud tootest, mikroettevõtte õmblejate tööaja kasutusest ja loodetavasti ka reaalselt rakendatavaid soovitusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Kevad-suvi 2015 kleitide kollektsiooni kavandamine ettevõttele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kõiv, Nele; Kuusk, MargitKevad-suvi 2015 mudelite kavandamise protsessi tulemusena valmisid kaks mudelite perekonda, kus ühes perekonnas on mudelid „Siret“ ja „Piret“ ning teises perekonnas on mudelid “Merilin“ ja „Merike“. Mudelite perekonnad on sihtgruppe arvestavad ning hooaega järgivad. Mudelite tegumoed on sellised, mida ettevõte pole eelnevalt kasutanud ning vastavad esitatud nõudmistele. Mudelid on kooskõlas ettevõtte missiooni ja visiooniga ning ülesanne täitis ettevõttes püstitatud eesmärki. Mudelite valmimiseks tehti algselt kavandid, kogudes inspiratsiooni etteantud kangastest, moest ja ettevõtte tootekataloogist. Peale sobilike kavandite välja valimist koostati mudelitele selgitavad tehnilised joonised, tehti mudelitele lõiked , lõigete põhjal tehti lekaalid ning teostati paljundusskeemid mudelite suurendamiseks. Lõpuks kontrolliti lõikelist istuvust suurustele C38 ja C50 3D-mannekeeni seljas. Kui istuvus oli kontrollitud, siis tehti mudelitele programmiga Optitex paigutused ning õmmeldi tooted valmis järgides õmblusoperatsioonide järjekorda. Mudel “Piret“ ja „Siret“ on tootmiskõlbulikud, kuna vastavad ettevõtte kriteeriumitele. Mudelid “Merilin“ ja „Merike“ on tootmiskõlbulikud, kuid paigutuse efektiivsuse parendamiseks võib kasutada mudeli „Merike“ puhul väiksema mustriga kangast, ühevärvilist kangast või siis lõimejoon diagonaali asemel vertikaaliks muuta. Selline lähenemine aitab kokku hoida kanga kulu ja aega. Eesmärk oli kavandada 2015. aasta kevad-suve näidismudelite kollektsioon ning käesolevas töös kirjeldati näidismudelite tootmistsüklit, kus eraldi peatükkides on etapid lahti kirjutatud selgitavate tekstide, tabelite ja jooniste näol.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti kaubamärgi NORDWOOL sisenemine Rootsi turule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Jänes, Kristina; Tuulik, DianaAntud lõputöö eesmärgiks on analüüsida Eesti kaubamärgi NORDWOOL sisenemise võimalust Rootsi turule koos võimaliku sellekohase turundusstrateegiaga. Eesmärgi saavutamiseks tuli töö autoril saada ülevaade Rootsist kui sihtturust ning leida kõige mõttekam sinna sisenemise meetod. Samuti teostada kaubamärgi NORDWOOL konkurentsi- ja riskianalüüs ning pakkuda välja võimalik turundusstrateegia Rootsi turule sisenemiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Teksakangaste kvaliteedi määramine AS Baltika näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Miller, Piret; Uljata, ÜlleRõivaste edukus on otseses seoses nende kvaliteediga. Tänapäevases maailmas on rõivatööstustoodangu pakkumise suure mahu tõttu tekkinud ka tarbijatel suuremad valikuvõimalused ja seeläbi ka nõudmised rõivaste kvaliteedile. Selleks, et tööstusettevõtted saaksid vastata oma tarbijate ja sihtgruppide nõudlusele, on vaja teha põhjalikke uurimustöid nende poolt pakutava kauba suhtes. Üheks olulisemaks uurimist nõudvaks valdkonnaks on kvaliteet. Kuna kvaliteet on suhteline mõiste, siis seda ei saa määrata vaid ühe meetodi või hinnangu põhjal. Seetõttu on oluline ka kvaliteedi määramise meetodite varieeruvus. Käesoleva diplomitöö eesmärgiks on välja selgitada parimate omadustega teksakangas, mida kasutada edaspidises tootmises AS Baltika Group poolt. Antud ettevõttes on ilmnenud seoses teksapükste kvaliteediga probleeme, mistõttu on ka tingitud ettevõttepoolne huvi antud teema vastu. Selleks, et kangaste kvaliteeti välja selgitada, on käesoleva diplomitöö ülesandeks katsetada kolme erineva teksakanga kvaliteeti, tuginedes kolmele erinevale uurimismeetodile. Katsealusteks toodeteks on valitud kolm paari teksapükse, mis kuuluvad brändide Monton ja Mosaic 2013. aasta kevadkollektsiooni. Üheks uurimismeetodiks on laborikatsed. Teine uurimismeetod on kehaskänner ja selle abil tehtavad mõõtmised. Kolmandaks uurimismeetodiks on autor valinud kandmistesti. Diplomitööd koostades on valdavalt tuginetud suurel hulgal erinevatele standarditele, et tagada ülesannete sooritamise õigsus ning tulemuste täpsus. Siiski on lähtuvalt katsest tehtud autoripoolseid muudatusi, mille põhjenduseks on materjalide vähene kättesaadavus. Jõudmaks ülesannete sooritamise abil eesmärgini, tegi töö autor igast uurimismetoodikast ja katsest täpsete tulemuste põhjal kokkuvõtte ja analüüsi. Analüüsist selgus, et kõik uurimismetoodika tulemused erinevad teineteisest, millega saab omakorda põhjendada erinevate uurimismetoodikate kasutamise tähtsust ja vajalikkust. Diplomitöös kasutatavate katsealuste teksakangaste tulemusi võrreldes selgus, et iga katsealune kangas on vastavalt sooritatud katsele erinevate omadustega, mis tähendab, et üldises mõttes ei olnud üks kangas teistest kangastest märkimisväärselt ei parema ega halvema kvaliteediga. Samuti selgus, et antud kangad andsid pärast laborikatsete sooritamisi tulemusi, mis ei kajastunud neist kangastest õmmeldud teksapükse kandes või vastupidi. Antud diplomitöös selgus, et üheselt hea või halva kvaliteediga ei saa hinnata mitte ühtegi katsealust kangast, küll aga saab ilmnenud kvaliteedi näitajaid ja omadusi iga kanga puhul teadlikumalt kasutada või vältida. Töö autor pakkus välja omapoolsed ettepanekud, millistele kangaomadustele tuleks edaspidi rõhku panna ning et millised tegumoed võiksid sobida antud kangaste omadusi arvestades senisest paremini, et parandada toote kvaliteeti ning seeläbi suurendada tarbijate rahulolu.Nimetus Piiratud juurdepääs Meeste moesalongi kontseptsiooni väljatöötamine loodava ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kuzmin, Andrei; Kikas, HeldiKäesolev töö on kirjutatud meeste moesalongi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Töö koosneb kolmest põhiosast: esimeses osas andis töö autor ülevaate ettevõtlusega alustamisest üleüldiselt, ettevõtjat iseloomustavatest nõueteest, äriidee leidmisest ja ettevõtte juriidilise vormi valikust. Loodava teenindusettevõtte loomise põhiarengufaasid on lahti seletatud ning autori poolt loodud ideele on antud võimalusi edasi areneda, sisse tulles Eesti turule. Teises osas selgusid teenindusettevõtte põhimõtted, sisaldades teenuste definitsiooni ja selle osutamise kvaliteedi määramist, juhtimiskontseptsioonide käsitlemist ja turundusobjektide positsioonimise põhilisi aspekte. Kolmandas osas on konkreetselt meeste moesalongi kontseptsiooni väljatöötamine, mis põhineb küsimustiku käigus ja õmblusateljee omanikega intervjuudest saadud ning analüüsitud informatsioonil. Meeste moesalongi kontseptsiooni väljatöötamise eesmärgiks on kahe tegevusalaga ettevõtte rajamine: rõivaalase ostu-müügitöö ja rõivaparandamisega tegutsev ateljee. Mõlemale tegevusalale on määratad teenindusettevõtte puhul kasutatavaid juhtimiskontseptsioone, mis on suunatud klientuuriga suhete loomisele ja hoidmisele, nende soovide ja vajaduste väljaselgitamisele ning turundusobjektide kvaliteedi arendamisele. Intervjueerides õmblusateljee omanikke sai selgeks, et firma ateljee keskendub algperioodil rõivaparanduse teenuste osutamisele, sest teenuste sfäär on alati nõutud ja ei nõua suurt kapitali. Pärast spetsialiseerumist laieneb ettevõte meeste rõivaesemete individuaalõmblemise etapini ning moesalongi ateljee ja poeosa põhiline vastastikune mõju seisneb selles, et lähtudest poes pakutavate toodete nõudlusest ateljeeosas hakatakse valmistama taolise tegumoega ja lõikega tooteid. Moesalongi parima asukoha valimiseks oli võetud intervjuudest ja küsimustikust saadud informatsioon - õmblusateljee omanikud määrasid ideaalse asukoha äri seisukohalt, viidades inimeste suure voo olemasolule, kangapoodidest materjalide kättesaadavusele, parkimisvõimalusele, küsimustikus osalejad aga nimetasid kõige populaarsema rajooni ostusooritamiseks,. Kristiine ja Kesklinna linnaosad said kõige rohkem punkti mõlemates aspektides. Õmblusateljee omanike informatsiooni järgi kujunes valitud hoone ateljeeosale nõutavate tingimuste ja õmblusseadmete loetelu. Uuringu analüüsi teostamisel sai selgeks, et tavaline ateljee ei paku inimestele eriti huvi, ainult 2/3 vastanutest on kunagi kokku puutunud ateljeeteenustega ning nende vastuseid oli võetud detailseks analüüsiks potentsiaalse sihtrühma määramiseks. Mehed pole eriti aktiivsed ei rõivaparandus- ega ka individuaalõmblemise teenuse kasutamisel, samuti ostetakse meesterõivad väga harva ja enamasti kulutatakse rõivatootele mitte rohkem kui 50 eurot ühe ostu kohta. Seega on moesalongi poliitika osutatavate teenuste puhul paindlik – ateljeeosa pakutavate teenuste hulk on lai nii meestele kui ka naistele. Mõlema soo esindajad määrasid küsimustiku käigus kvaliteedikriteeriumid nii individuaalõmblemise kui ka valmistoodangu osas. Maksimaalne punktide arv kuulub tootetehnoloogia poole - selle istuvusele, disainile ja eksklusiivsusele. Inimesed valisid need kvaliteedinõuded, mida vajatakse ning mida on raske leida kaubandusekeskustest ostetud kauba juures. Samuti tuli uuringust välja, et iga meesterõivaeseme järele tuntakse puudust, mis omakorda sõnaselgelt annab vihje, et praegune meesterõivaste turg on igav, üksluine ja muutmist vajav. Seega meeste moesalongi pood kui selle esinduslik osa mängib suurt rolli klientidee meelitamisel. Peale autori poolt välja mõeldud salongi poeosa joonise ja interjööri stiili, on pood esitatud pop-up vormina, mille all ärimaailmas mõistetakse ajutist kauplust. Kaupade olek müügil on piiratud ajaga ning selline tegur töötab hästi inimeste psühholoogilisel tasandil ehk paneb inimest ostu sooritama. Samuti on pop-up kaupluse kontseptsiooni eeliseks hea võimalus testida turgu ilma suuremat investeeringut tegemata. Järelikult müügiprognoosid võiks teostada ilma suurte kuludeta ning see soodustab klientide maitse tabamist ostusooritamisel. Töös esitatud meeste moesalongi kontseptsiooniga ettevõtte rajamine on võimalik, kui ideed käsitletakse edasi äriplaani kujul. Meeste moesalongi järele nähakse tõepoolest vajadust – 68 % respondenti vastasid nii. Seega töö autor on valmis panustama oma võimalikke ressursse elu unistuse töökoha loomiseks.