Lõputööd (KT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (KT) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 188-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmepõletusel tekkivad tahked ja gaasilised heitmed ning nende mõju keskkonnale Iru jäätmeenergiaploki näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Koppel, Natali; Paist, AaduAntud lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade jäätmepõletusest Eestis uue ja ainulaadse Iru jäätmeenergiaploki näitel, mis kasutab kütuseks segaolmejäätmeid kuni 220 000 tonni aastas ja võimaldab katta umbes 6% Tallinna elektri- ning 23% pealinna soojuse tarbimisest. Autor püüdis jääda erapooletuks ning tuua välja nii negatiivsed kui ka positiivsed aspektid, kuna eesmärgiks oli seatud ülevaate tegemine ja olulise välja toomine, milleks on jäätmepõletusel tekkinud tahked ja gaasilised heitmed ning olelusringipõhine lähenemine keskkonnamõjudele SEI tehtud uuringu põhjal. Esimese osa moodustas jäätmepõletuse üldine ja põletusprotsessi tehnoloogiline kirjeldus. Teises osas olid vaatluse all tahked heitmed, täpsemalt kolde põhjatuhk, lendtuhk ja suitsugaaside pesujäägid. Vastavalt ohtlike ainete sisaldusele on koldetuhk käsitletav tavajäätmena, lendtuhk ja pesujääk ohtlike jäätmetena. Kuna olmejäätmed pole olemuselt uudsed ja neid on põletatud laias ulatuses ja pikka aega mujal Euroopas ning need ei erine koostiselt oluliselt erinevates kirjandusallikates tooduga, siis ei peaks seoses tuhkadega esinema halbu üllatusi. Kolde põhjatuhka hakatakse kasutama Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse prügila katmiseks, eelnevalt tuhka vanandatakse kahe kuu vältel ja eemaldatakse metallid, mis suunduvad taaskasutusse. Lendtuhka kogutakse koos suitsugaaside puhastusjääkidega ning viiakse tsisternveokitega Soome, millega antakse koostööpartnerile jäägid töötlemiseks ja käitlemiseks üle. Kolmandas peatükis käsitleti olulisemaid gaasilisi heitmeid ja nende ohtlikkust ja puhastusmeetodeid. Happeliste gaaside puhul kasutatakse poolkuiva puhastust lubjapiimaga, lämmastikuheitmete vähendamiseks katalüütilist protsessi ammoniaagiga. Viimases osas vaadeldi keskkonna seisukohalt olulisemaid olelusringipõhiseid uuringu tulemusi globaalse soojenemise, hapestumise, veekogude eutrofeerumise ning maapinnalähedase osooni tekke seisukohalt. Olelusringipõhise keskkonnamõjude hindamise uurimustööd analüüsides selgus, et kõikidest võimalikest jäätmete käitlemise alternatiividest on jäätmepõletuse stsenaariumi puhul negatiivsed keskkonnamõjud kõige väiksemad. Seda peamiselt prügilatesse ladestamise määra märgatavast vähenemisest ning kaudse mõju näol asendab jäätmetest toodetud elektri- ja soojusenergia fossiilsetest kütusest saadud energiat.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitlus ja selle kvaliteedinõuded temendi pöördahjudes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kelindeman, Madis; Vilms, MonicaTöös selgitatakse esmalt jäätmekütuste terminoloogiat. Rahvusvaheliselt kasutatakse tahketest jäätmetest valmistatud kütuse kirjeldamiseks mitmeid nimetusi, millest tuntumad on akronüümid RDF ehk „refuse derived fuel” ning SRF ehk „solid recovered fuel”. SRF on jäätmekütus, mis on toodetud vastavalt Euroopa Standardikomitee Tehnilise Komitee 343 juhistele. Töös antakse ülevaade RDF-i tootmistehnoloogiatest. RDF-i saab toota mehaanilise töötlemise ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise teel. Mehaanilise töötluse käigus jäätmete suurust vähendatakse, jäätmed liigitatakse ja eraldatakse, segatakse ning mõningal puhul tihendatakse. Jäätmete peenestamis- ning eraldamisprotsessiks kasutatakse erinevaid seadmeid. Jäätmete suuruse vähendamiseks on laialdaselt kasutatusel purustaja ja haamerveski. Eraldamis tehnoloogiate hulgas võib välja tuua sõelad, ballistilise eraldaja, magnetiliste ja mitte-magnetiliste metallide eraldaja. RDF-i tootmisprotsess võib lisaks jäätmete mehaanilise töötluse etappidele omada bioloogilise töötlemise etappi. Sellist RDF-i tootmisprotsessi nimetatakse mehaanilis-bioloogiliseks töötluseks ning selles rakendatavat bioloogilise töötluse protsessi biokuivatuseks. Biokuivatusreaktor võimaldab jäätmeid eeltöödelda kõige madalama ajaga tootmaks kõrgekvaliteedilist RDF-i. Biokuivatamise puhul hõlbustab üleliigse niiskuse eemaldamine sisendjäätmetest mehaanilist töötlust ja parandab sisendite energiakasutuse potentsiaali. Töös antakse ülevaate RDF-i turustamise juures määrava tähtsusega kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimine tõstab kindlust tootjates, kasutajates ja jäätmekütuse kasutamist reguleerival poolel. Kvaliteedijuhtimissüsteemid jagunevad kvaliteedi planeerimise, -tagamise ja -kontrolli süsteemideks. Mitmetes Euroopa riikides on loodud oma vastavad kvaliteedi tagamise ja/või kontrolli süsteemid ja standardid, kuid nende puudusteks on suured erinevused üksteise suhtes. Siduv riikideülene raamistik RDF-i kvaliteedi juhtimiseks onloodud Euroopa Standardikomitee 2003. aastal moodustatud Tehnilise Komitee 343 poolt, kes on välja töötanud vastavad raportid, spetsifikatsioonid ja standardid. Töös antakse ülevaade tsemendi tootmisprotsessist ja RDF-i tsemenditööstuses kasutamisega kaasnevatest probleemidest. Tsemendi pöördahjudes on RDF-i põletamiseks väga sobivad tingimused, nagu kõrge temperatuur, leeliseline keskkond, oksüdeeriv atmosfäär ja puuduvad põletusjäägid. Tsemendi toormaterjali termiline töötlemine toimub mitmes etapis, millest viimase, klinkristamise, jooksul toimuvad reaktsioonid kõrgete, 1000-1500 oC, temperatuuride juures. RDF-i tsemendiahjudes kasutamisega kaasnevad probleemid jagunevad tehnoloogilisteks ja keskkonna-alasteks. Tehnoloogiliste probleemide all mõeldakse enamasti keemiliste ühendite ülekandeid klinkrisse ning keskkonna-alaste mõjude all ülekandeid välisõhku. Enamasti on RDF fossiilsest kütusest madalama kütteväärtusega. Seepärast tuleb fossiilsete kütuste asendamisel RDF-iga arvestada nende energia ja massi tasakaaludega. Elemendid, mille sisaldust tuleb RDF-i tsemendi pöördahjus kasutades jälgida, on lämmastik, väävel, kloor ja erinevad metallid. Lämmastik võib tekitada probleeme, kuna moodustab põlemisel mürgiseid NOx ühendeid. On leitud, et RDF-i puhul on lämmastiku tase reeglina madalam kui fossiilsetel kütustel ja seega ohtu ei kujuta. Tänu klinkri aluselisele maatriksile ei põhjusta väävel ja kloor asenduskütustes gaasiemissioonide kriitilisi tasemeid. Arvestada tuleb nende elementide võimalikke reaktsioone tooraines sisalduvate metallidega. Kloori sisalduse tõus võib viia mõningate probleemideni tulenevalt reaktsioonidest leeliste ja kloori vahel, kloriidide volatiliseerumisest ja taaskasutamisest tuhaga. Sellest võib tekkida vajadus luua möödapääs, et limiteerida kloriidide taset lõpp-klinkris. On tõestatud, et möödalastavate gaaside kõrge temperatuur põhjustab tõusu soojustarbimises. Raskemetallide sisaldus RDF-is on probleemne, kuna võib kaasa tuua ülekandumise toodetud klinkrisse ja välisõhku. Viimaseks antakse töös ülevaate RDF-i kvaliteedinõuetest Eestis Kunda Nordic Cement ja Lätis Cemex Broceni tehastes. Tehaste esitatavad nõuded RDF-i erinevatele parameetritele on ligikaudu samad. Cemexi Broceni tehase põletite spetsifikatsioonid on kokkuvõttes põhjalikumad ning vastavuses EN 15359 standardiga, kus on toodud RDF-i määratlemis- ja klassifitseerimis- tingimused. Kuna Cemex Broceni tehasesse tarnitav jäätmekütus vastab CEN/TC 343 määratlustingimustele, on tema kohta korrektne kasutada terminit SRF.Nimetus Piiratud juurdepääs Reklamimüra Tallinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Judina, Kristina; Eensaar, AguTöö sissejuhatuses püstitati hüpotees, et Tallinna inimene saab liiga palju reklaame. See hüpotees sai täiesti tõestatud. Töös antakse ülevaate sellest, mis on reklaam, kuidas seda liigitakse ja mis tüüpi reklaamid eksisteerivad. Selgitatakse, millised reeglid ja seadused on Eestis reklaami kohta ning keskenduti just paberreklaamile: kuidas seda levitatakse ja toodetakse. On välja selgitatud, kui palju keskmine Tallinna elanik saab paberreklaami postkasti erinevates Tallinna piirkondades. Selgus, et kõige rohkem paberreklaami tuleb Lasnamäe piirkonda, ja kõige vähem reklaami tuleb Kesklinna piirkonda. Kõige rohkem paberreklaami tuli Tallinnas just valimiste kuul. Paberreklaamist enamus on trükitud läikiva paberi peale ning see on värviline. Kõige rohkem paberikandjal reklaami tuleb Tallinnas postkasti just toidukaubandusega tegelevatest firmadestt - Maxima OÜ, Rimi Eesti Food AS ning A - Selveri ASist. Töös selgitati välja palju reklaami nende ettevõtete poolt saadetakse. Küsimustiku abil selgitati, et enamus inimesi eelistab reklaami e-postile saada, mitte paberkandjal. Siit järeldub, et sellistes kogustes reklaam ei ole üldse otstarbekas. Seda tõestab ka see fakt, et peaaegu keegi ei käi poes just reklaamitavaid tooteid ostmas. Küsitluses selgus, mis vanuses inimesed vaatavad reklaami paberikandjal ja kui palju neid on. Paberreklaam on ka keskkonnale kahjulik, kuna inimesed viskavad kohe selle minema ja tihti teevad seda isegi sorteerimata. Seega pärast on lisakulud ka sorteerimisele. Töö käigus toodi välja autori pakutud võimalused selle olukorra probleemi lahenduseks – piirata riigi poolt ettevõtte toodetavat reklaami mahtu, näiteks konkreetne tükkide ning lehtede arv, palju võib ühes kuus reklaami toota. Samamoodi võiks aidata programmi koostamine, mis võimaldaks näiteks tulevikus üldse reklaamist loobuda ning täielikult üle minna elektroonilisele reklaamile. Nagunii on seda praegu meie tarbimisühiskonnas nii palju, et ühe reklaamitüübi asendamine üldse ei mõjutaks tarbimist ning nõudlust. Töö tulemusena jõuti järeldusele, et sellistes kogustes paberreklaam ei ole vajalik ning, et selle reklaamitüübi alternatiivid on rohkem populaarsed ning kasulikumad.Nimetus Piiratud juurdepääs Väiketuulikud Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Grün, O.W.; Eensaar, AguAntud töö esimeses peatükis on antud ülevaade väiketuulikutest Eestis. Tähelepanu on juhitud soovitustele väiketuulikute paigaldamiseks, välja on toodud täpsemalt soovitatavad ja vajalikud tegevused tuuliku paigaldamiseks. Väiketuuliku paigaldamisel on kindlasti vajalik meeles pidada, et väiketuuliku püstitamiseks vajalike lubade ja normatiividele vastavuse kinnitamisega tuleb pöörduda kohalikku omavalitsusse, kust saab põhjalikumat informatsiooni kogu vajamineva dokumentatsiooni ja tegevuste kohta. Samuti on esitatud mõningad arvutused aitamaks arvestada hüpoteetilist päevast energiavajadust. Veel käsitletakse peatükis asukoha valikuid Eestis, analüüsides Eesti tuulekaarti ning pakkudes välja piirkondi, kus oleks potentsiaalsemad alad väiketuulikute püstitamiseks. Esimeses peatükis käsitletakse lähemalt tuulikuid segavalt mõjutavaid tegureid – analüüsitakse turbulentsi ja selle mõjude võimalikku kahandamisest tuuliku püstitamisel. Väiketuulikute kvaliteedist ja nende ehitamiseks kasutatavatest materjalidest, väiketuulikute umbkaudsest maksumusest ning väiketuulikute ühendamisest. Väiketuulikute ühendamise alapeatükk hõlmab endas lühianalüüsi autonoomse energiasüsteemi ehk võrguühenduseta süsteemi ning võrguga koostoimiva süsteemi ehk võrguühendusega süsteemi kohta. Küsitlusega selgitati välja, et võrgusüsteemide valikul osutus populaarsemaks võrguühendusega süsteem ehk võrguga koostoimiv süsteem, ning et enamus vastanutest kasutaks peamiselt toodetut energiat oma majapidamise energiavajaduse katmiseks, mis ühtis ka autori arvamusega. Teises peatükis käsitletakse väiketuulikute ehitust ja antakse ülevaade üldlevinud väiketuulikute erinevatest ehituslikest variantidest, milledest detailsemalt analüüsitakse vertikaalse ja horisontaalse teljega tuulikuid, nende rootorite tüüpe ja väiketuulikute masti tüüpe. Peatükis võrreldakse vertikaalse ja horisontaalse teljega väiketuulikuid, analüüsitakse põhjalikumalt vertikaalse ja horisontaalse teljega väiketuulikute eeliseid ja puudusi. Autori arvates oli võrdluse osa väiketuulikute ehituse peatükis vajalik, sest seeläbi sai välja tuua vertikaalse ja horisontaalse teljega tuulikute tüübipõhised eelised ja puudused ning nende üle ka arutleda, kumb neist millises olukorras parim on. Autori läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et inimestel on küll teadlikkus väiketuulikute eritüüpidest, kuid samas ei teata nende tüüpide eeliseid või puudusi. Kolmandas peatükis on analüüsitud väiketuulikute mõju, mille all on vaadeldud väiketuulikute müra ja varje ning mõjusid linnustikule ja loomastikule. Autori hinnangul on negatiivsemaks kõrvalmõjuks müra ning mõju lindudele ja käsitiivalistele, kuna need on väiketuulikute mõjudest kõige häirivamad. Mõju lindudele ja nahkhiirtele oli oodatust väga palju väiksem. Küsimustiku tulemustest selgus, et keskmiselt 40 % vastanutest tähtsustasid samu probleeme. Autor usub, et väiketuulikute suurem kasutusele võtmine ning inimeste parem informeeritus väiketuulikutest, nende olemusest ja mõjudest annab pikemas perspektiivis paremaid tulemusi üleminekul rohelisele energiale kui ka sõltumatumale energiapoliitikale.Nimetus Piiratud juurdepääs Annuspuhasti tehnoloogiline tsüklite dimensioneerimine Suurupi reoveepuhasti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kirs, Ketre; Lember, ErkiPiirkondades, kus elanike arv muutub sesoonselt kasutatakse reoveepuhastusel annuspuhasti tehnoloogiat, mis võimaldab puhastada muutuvate koguste ja kontsentratsiooniga reovett. Antud tehniline lahendus toimib nagu läbivoolul põhinev puhasti kuid setitamine ning aktiivmuda protsess toimuvad ühes mahutis. Annuspuhasti tsüklid jagunevad faasideks, mis võimaldab efektiivselt vähendada reovees leiduvate toitainete (lämmastik, fosfor) sisaldust. "Annuspuhasti tehnoloogiline tsüklite dimensioneerimine Suurupi reoveepuhasti näitel" koostamisel on lähtutud Suurupisse rajatavast reoveepuhasti tehnoloogilisest protsessist. Töös on antud ülevaade annuspuhastites kasutatavatest puhastustehnoloogiatest ja seadmetest. Enim on keskendatud annuspuhasti tsüklite väljatöötamisele ning seega on bioloogilise puhastuse teemat käsitletud detailsemalt. Antud töö eesmärgiks on projekteeritud annuspuhasti tsüklite väljatöötamine, lähtudes puhastusefektiivsusest ning vastavalt tulemustele anda soovitusi puhasti tehnoloogia käivitamiseks. Tsüklite kontrollimiseks on tehtud laboratoorsed katsetused, mille eesmärgiks oli leida efektiivsem puhastustsükkel ning vastavalt sellele anda opereerimissoovitusi. Katsetuste käigus kontrolliti projekteeritud ja autori poolt pakutud puhastustsüklite efektiivsust. Autori poolt välja pakutud tsüklite aluseks oli Le`Chatelier printsiip, kus toimus enam nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni faase kui projekteeritud tsükli puhul. Katsetes kasutati Suurupi piirkonna reovett ning Tallinna reoveepuhastusjaama aktiivmuda. Tsüklite efektiivsuse määramiseks on võetud reoveeproovid katsetuste algul ning lõpus. Katsete tulemusena selgus, et autori poolt pakutud puhastustsükkel on üldfosfori, üldlämmastiku ning BHT ärastamise seisukohalt efektiivsem kui projekteerija poolt pakutud tsükkel. See võimaldaks opereerimistingimustes kokku hoida fosfori ärastamiseks vajamineva kemikaali erikulult ning suublasse juhitava heitvee koostises oleva üldlämmastiku ja BHT eest maksvatelt saastetasudelt. Katsetuste tulemused näitavad ka, et protsessiks vajaminev BHT hulk puudus, andes tõestust katsete piirkonna kanalisastsioonisüsteemi infiltratsioonist. Puhasti reaalsel käikuvõtmisel tuleb sellega arvestada ning leida võimalus infiltratsiooni vähendamiseks. Denitrifikatsiooniks vajamineva BHT kogust on võimalik tagada ka täitmise faasidega.Nimetus Piiratud juurdepääs Surumaagaasil töötavate sõidukite efektiivsus AS Eesti Posti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rainer, Teidla; Eensaar, AguTerves maailmas seistakse silmitsi probleemiga, et fossiilse kütuse varud pole lõpmatud. Lähitulevikus seisab transpordiettevõtetel ees suur väljakutse - ehitada üles süsinikuvaba energiavarustus. Hetkel võib järeldada, et tulevikus tõusevad alternatiivsed kütused väga tähtsale kohale. Suure tõenäosusega osutub selleks Euroopa direktiiv, mis sätestab aastaks 2020 riigi kütuste tarbimise varustada 10% biokütusega ja 20% alternatiivsete kütustega, sealhulgas maagaasiga. Lõputöös koguti materjali erinevate kütusteliikide kohta. Lähemalt keskenduti surumaagaasile ja selle olukorrale Euroopas, kui ka Eestis. Tutvustati CNG ajalugu ja sõidukeid. Analüüsi näol võrreldi kütusteliike omavahel. Analüüsis selgus, et efektiivsem kütuseliik AS Eesti Posti sõidukipargis on surumaagaas, kuid samas on selle kasutamisel ka palju kitsendusi. Põhjuseid, miks eelistada surumaagaasi teistest kütuseliikidest: 1) kütuse maksumus 100 km läbimiseks kõige väiksem; 2) puhtamad heitgaasid; 3) väiksemad ülalpidamiskulud; 4) kuna kütus on õhust kergem ning kõrgema süttimistemperatuuriga on ta seetõttu ohutum; 5) nafta sõltuvuse vähendamine; 6) eeskuju keskkonnasäästlikuma transpordi edendamises; 7) soosiv kütuseliik Euroopa seadusandluses; 8) toetuste saamine puhtama kütuseliigiga sõiduki soetamisel. Lõputöös on välja toodud ka põhjuseid, miks eelistada teisi kütuseliike, kuid neid argumente saab ümber lükata surugaasi kasutamise tugevuste ja võimalustega. Näiteks üheks miinuseks on hõre tanklavõrgustik, kuid seda on võimalik parandada suureneva huvi kasvamisega CNG vastu, sellest tulenevalt hakatakse rohkem tanklaid rajama. Inimeste teadlikust tõstes garanteerime puhtama ja odavama kütuseliigi otstarbekusest. Mõeldes tulevikule on sellel suur tähtsus. Tehtud analüüsi tulemusena selgus, et surumaagaas kütusena on kõige odavam ning seda kasutavate sõidukite ülalpidamiskulud kõige väiksemad. Samuti ilmnes, et CNG sõidukite heitgaasides CO2 sisaldus on teistest kütuseliikidest madalam, mis omab kliimamuutuste kohapealt suurt mõju. Sellest tulenevalt teeb autor ettepaneku suurendada surugaasi sõidukite osakaalu AS Eesti Postis. Autor loodab, et käesolevast tööst on kasu nii vaadeldavale ettevõttele, kui ka samas valdkonnas tegelevatele ettevõtetele ja pakutud ettepanekud edendavad firma igapäevatööd.Nimetus Piiratud juurdepääs Korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumine praktikas Harku valla näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tappel, Kristjan; Reiman, LembeKäesoleva töö raames sai uuritud korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumist Harku valla näitel. Teisisõnu uurisin kuidas korraldatud jäätmevedu toimib, millised on sellega seotud probleemid ja kuidas neid lahendada. Korraldatud jäätmeveo rakendumist kohaliku omavalitsuse ja jäätmetekitajate tasandil sai uuritud läbi Harku valla praktika ja valla haldusterritooriumile kuuluvate kinnistute kasutajate seas läbiviidud küsitluse alusel. Lisaks sai analüüsitud kohtulahendite alusel korraldatud jäätmeveo seadusandlust, selgitades, miks ei tohi jäätmeid ühest omavalitsusest teise viia, miks ja mille alusel peab korraldatud jäätmeveoga liituma ja miks esitatakse jäätmevedajate poolt teenuse eest arveid, kuigi teenust ei ole lepinguga tellitud. Töö käigus selgus, et on puudujääke korraldatud jäätmeveo järelvalves ja seega oleks vaja seda tõhustada ilma, et seataks kohalikele omavalitsustele veelgi suuremaid kohustusi. Üheks väljatoodud ettepanekuks on luua riiklike institutsioonide ja kohalike omavalitsuste vahel ühine järelevalve süsteem, mis tõhustaks kontrolli jäätmevaldajate üle kes veavad jäätmeid ühest omavalitsusest teise, kasutavad kinnistut ilma korraldatud jäätmeveoga liitumata jne. Kohtupraktika analüüsi käigus selgus, et kinnistuid võib vabastada korraldatud jäätmeveost vaid siis, kui kinnistut ei kasutata ja seal mitte elamine ei ole vabastamiseks piisav argument. Praeguses Jäätmeseaduse redaktsiooni § 69 lg 4 sõnastusest saab välja lugeda, et vabastust on võimalik ka taotleda siis, kui kinnistul ei elata. Seega tuleks teha sõnastuses muudatus ja viia see kohtupraktikaga kooskõlla. Lisaks leidsin, et nõuet mille seab Jäätmeseaduse § 69 lg 5, et kinnistu omanikud kes on saanud korraldatud jäätmeveost vabastuse peab iga aasta saatma omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistut ei ole aasta jooksul kasutatud, ei ole praktikas vajalik kui peetakse jäätmevaldajate registrit ja teostatakse järelvalvet. Küsitluse käigus selgus, et praegust korraldatud jäätmeveo süsteemi toetab alla poole küsitluses osalenutest. Pooled vastajad soovisid saada ise oma jäätmevedajat valida ja samuti pooled soovisid, et korraldatud jäätmevedu oleks vabatahtlik. See näitab kodanike rahulolematust. Tulemusi analüüsides selgus, et suurt mõju rahulolule avaldab kodanike teadlikus ja jäätmevedajate teenuse kvaliteet. Kodanike arusaama tõstmiseks, korraldatud jäätmeveo vajaduse ja võimaluste osas, on üheks lahenduseks riiklik teavituskampaania ja informatsiooni kokkuvõtva, lihtsate ja arusaadavate seletustega veebikeskkonna loomine. Selleks, et teha põhjalikemaid järeldusi, milline on jäätmevedajate teenuse kvaliteet ja kuidas see mõjutab kodanike korraldatud jäätmeveoga rahulolu, oleks vaja teostada põhjalikum uuring ja seejärel saab teada kas ja milliseid meetmeid oleks vaja rakendada. Tulemustest võib järeldada, et on vaja leida lahendusi järelevalve tõhustamiseks, kodanike rahulolu suurendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Lisaks oleks vaja korrigeerida korraldatud jäätmeveo seadusandlust. Käesoleva töö tulemused on liiga üldsõnalised, et teha väga põhjalike järeldusi, kuid seda on võimalik kasutada edaspidiste uuringute tarvis, et seada uurimisobjekt ja tulemuste eeldused. Kindlasti võiks edasi uurida jäätmevedajate teenuse kvaliteedi ja kodanike rahulolu vastastiku mõju.Nimetus Piiratud juurdepääs Biokütused ja nende kasutus väikekateldes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Matsalu, Marek; Paist, AaduKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli vaadelda ja analüüsida põhjuseid, miks biokütuste ja väikekatelde kasutamine siiski Eestis suhteliselt aeglaselt levib. Autor leidis oma lõputöö käigus, et biomassi kasutavad katlad on keskkonda ja loodust säästvad, kuid nende lahendused on keerukamad ja tehnoloogia kallim (võrreldes näiteks gaasi või õli kateldega). Antud ajahetkel on kütuselahenduste valimisel finantsiline külg üks suurimaid otsuse mõjutajaid. Töös on välja toodud, et biomassi põletustehnoloogia (nii kütuse ettevalmistamine, etteanne kui ka põletamine) on tunduvalt kulukam, kui gaasi või õli põletamisel ning kui soovitakse oma alginvesteeringuid tasa teha, tuleb koormata biokütuse katlaid maksimaalselt, st peaksid töötama võimalusel aastaringselt baaskoormusel. Oma intervjuus OÜ Lihula Soojuse juhatuse esimehega, Tõnu Teesaarega, leidis intervjueeritav, et biokatelde populaarsuse kasvu üheks mõjutavaks teguriks on kütuste kättesaadavus. Kui biomassi ei ole piisavalt saadaval, võidakse hakata kasutama teisi keskkonnale kahjulikemaid kütuseid või jäetakse katel üldse seisma. Oluline on ka õige võimsusega katla valik, mis vastab koormusgraafikule. Tuleb jälgida, milline on reaalne soojustarve – kütte ja soojavee koormus. Odavate ja mitte nii töökindlate seadmete kasutamine võib kaasa tuua uusi lisakulutusi süsteemi väljavahetamiseks. Mis puudutab tööjõudu, siis mõnele katlamajale võib saatuslikuks saada töötajate ebapiisav kvalifikatsioon (kuigi täna peaksid kõik katlaoperaatorid olema atesteeritud). Oluliseks mõjuriks on konkurents biokütuse tarnijate, teiste katlamajade või väikekatelde omanike vahel. Maagaasi, põlevkiviõli ja kergekütteõli baasil töötavad katlad on tihti odavamad ja suurema kasutusmugavusega kui seda on biokütust kasutavad katlad, kuid kütus on kallim, eriti õli puhul. Kui biomassil toimivaid katlaid juurde tekib, kasvab biokütuse nõudlus, mis omakorda võib tõsta soojuse hinda. Samuti on biokütuste propageerimiseks olemas riiklik toetuste programm, kuid maaomanikele eraldatavad toetused on sageli ebapiisavad. Toetuste abil suureneks biomassi tarbeks põhu, looheina või muu biomassi varumine. Lisaks eeltoodule tuleks rohkem rõhku panna ka biokütuste ladustamise ohutusele ja selle järelvalvele, sest heinapallide ja põhupallide põlenguid Eestis siiski esineb (ca iga 2 kuu järel).Nimetus Piiratud juurdepääs Pestitsiidid põllumajanduses: kokkupuutevõimalused ja mõju mesilaselaadsetele putukatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaisa , Talimaa; Karise, ReetIntensiivpõllumajandus on kaasa toonud tolmeldavate putukate vähenemise samal ajal kui tolmeldamist vajavate kultuuride kasvupind näitab tõusutendentsi. Mesilaselaadsed putukad on põhjapoolkeral olulisimad tolmeldajad, kuid nende arvukus ja liigirikkus on väga kergesti mõjutatavad nii keskkonna saasteainete kui põllumajanduslike maade struktuuri muutuse tõttu. Meemesilased ja kimalased on sarnase eluviisiga sotsiaalsed putukad. Hoolimata näilisest sarnasusest on neil palju erisusi, mistõttu nad reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Pestitsiidide toksilisuse tase ei sõltu ainult putuka keha suurusest, vaid paljudest muudest teguritest nagu näiteks organismi üldine tundlikkus, eluviisi erinevused. Tolmeldajatel on palju võimalusi pestitsiididega kokku puutumiseks. Üheks probleemiks on arusaam, et kontaktsed pestitsiidid, mis ei põhjusta korjetöölisel häireid, ei mõjuta vastseid, kuna vastsed ei käi põldudel. Samal aja aga unustades, et vastsed tarbivad saastunud toitu. Kui meemesilaste vastseid kaitseb osaliselt see, et neid söödetakse ammede poolt ümber töötatud toiduga, siis kimalasevastsed tarbivad ümber töötamata toortoitu. Seega on väga raske teha paikapidavaid ja kõiki aspekte hõlmavaid järeldusi pestitsiidide mõjust mesilaselaadsetele. Paljud mõjud ei avaldu lühiajaliste katsete käigus. Pikaajaliste katsete läbiviimine on aga ajamahukas ja kallis. Sellepärast tuntaksegi herbitsiidide ja fungitsiidide mõjusid vähe.Nimetus Piiratud juurdepääs Kildagaasi varude ja kasutamisega seotud probleemid avaldatud materjalide põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaasma, Taaniel; Sillaste, ViiuTöös antakse ülevaade kildagaasi kui ühe uue energiaallika olemusest ja selgitatakse selle mõistet. Kildagaas on maapõues orgaanilise aine lagunemisel tekkinud ning kiltkivi pooridesse lõksu jäänud gaas, mis koosneb peamiselt metaanist, kuid selles leidub ka etaani, propaani, butaani ja teisi gaase. Töös antakse ülevaade kildagaasi varude paiknemisest maailmas ning nende varude suurusest. Eraldi on käsitletud kildagaasi potentsiaali Eestis. Orgaanilist ainet sisaldavad kildad on maailmas üsna laialt levinud ning seetõttu on kildagaasi varud ka hiiglaslikud. Varusid hinnatakse jätkuvat vähemalt sajaks aastaks ning tehnoloogia arenedes veel kauemakski. Suurimad kildagaasi varud paiknevad teatud hinnangute põhjal kas USAs või Hiinas. Ka Eestis on teada kildagaasi olemasolu ning Balti riikide alla jääva kildagaasi maardla tehniliselt kättesaadavaks varuks on hinnatud 0,65 triljonit kuupmeetrit. Töös käsitletakse kildagaasi kasutamise ja kaevandamise ajalugu ning ammutamise kahte peamist tehnoloogiat. Esimene tehnoloogia, mida kildagaasi saamiseks oleks võimalik kasutada, on utmine, mis eeldab puurimise asemel argilliidi kaevandamist ja seejärel kuumutamist. Kuna aga enamik kiltkivikihte paikneb 2–5 km sügavusel, ei ole maapealne utmistehnoloogia kasutamine väga mõistlik. Sellepärast on teiseks ja enamlevinumaks meetodiks hüdrauliline purustamine maapõues horisontaalses puuraugus, mille tulemusel kiltkivi poorid avanevad ja eralduv gaas kogutakse puuraugu kaudu maa peal kokku. Kogu kildagaasi kasutuselevõtu ajalugu on seotud peamiselt USAga. Esmakordselt ressursina ammutati kildagaasi 1821. aastal Fredonias, New Yorgis. Teadaolevalt puuriti esimene tööstuslik kildagaasi horisontaalne puurauk 1929. aastal Texase osariigis ning hüdraulilise purustamise tehnoloogiat kasutati horisontaalses puuraugus samuti esimesena Ühendriikides 1947. aastal. Töös antakse ka ülevaade kildagaasi kasutamisega kaasneda võivatest keskkonnaprobleemidest. Välja on toodud nii looduskeskkonda kui inimese tervist ja ka majandust mõjutavad tegurid. Esiteks on kildagaasi ammutamine üsna veenõudlik, vajades ühe puuraugu tegemiseks erinevate andmete põhjal kuni 60 000 m3 vett. Ometi peetakse seda, eriti tänu tootmistsükli viimasele osale, elektri tootmisele, üheks veetõhusamaks energiaallikaks. Teise kildagaasi tootmisega seotud keskkonnariskina on töös välja toodud atmosfääri saastamine ning kasvuhooneefekt, mida põhjustab eelkõige metaani lekkimine hüdraulilise purustamise käigus. Samas on kildagaas ise puhas kütus ning sellest elektri tootmine gaasijaamades oleks väga positiivne asendus kivisöe kasutamisele, mis vastupidiselt gaasile, on väga saastav kütuseliik. Keskkonnariske põhjustavad ka hüdraulilise purustamise protsessis kasutatavad kemikaalid. Mitmed kasutatavad kemikaalid on toksilise või kantserogeense toimega ning nende lekete korral võivad tekitada kahju nii inimesele kui loodusele. Keskkonnale ja inimese tervisele ohtlike ainete kasutuselt kõrvaldamist on käitajad juba heaks kiitmas. Probleemiks on ka nii gaasi, kemikaalide kui ka kivimitest leostuda võivate ainetega saastuda võiv põhjavesi. Kivimitest leostuda võivate ainete hulgas leidub ka radioaktiivseid aineid, mis võivad kas otsesel kokkupuutel või bioakumulatsiooni tõttu inimesele kahjulikud olla. Inimese ja loomade elutegevust võivad oluliselt häirida puurimisseadmed ja kompressorid, mis tekitavad kaevandamispiirkonnas kõrgenenud mürataset. Puurimisplatsi piirkonna müra vastu on tavaliselt siiski kasutusel müratõkked, kuid transpordist tekkivat müra ja vibratsiooni need ei tõkesta. Samuti ei aita müratõkked hüdraulilise purustamise tõttu tekkiva vibratsiooni vastu. Hüdraulilise purustamise tõttu on esinenud ka väiksemaid maavärinaid. Keskkonnariskide vähendamiseks tuleb teha pidevat teadus- ja arendustööd uute ja keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate väljatöötamiseks. Kildagaasi nagu kõigi teiste kütuste ammutamiselgi, tuleb rõhku panna tööde teostamise ja kasutatavate materjalide kvaliteedile ning teha töödele järelvalvet. Uue energiaallika lisandumine omab ka mõju majandusele. Üheks gaasi hinnalanguse peamiseks põhjuseks peetakse just kildagaasi, mis on gaasi pakkumist turul oluliselt suurendanud. Kildagaas on võimaldanud näiteks USA-l saada gaasitarnete osas täielikult sõltumatuks ning prognoosi kohaselt võib aastaks 2025 rahuldada kogu oma riigi energiavajaduse ise. Tugeva majandusliku mõju tõttu on kildagaas mõjutamas ka riikide omavahelisi suhteid. Teatud olukordades võib kildagaasi ammutamine endaga kaasa tuua suhete soojenemist gaasi müügi- või ostutehingute tõttu, kuid teatud puhkudel võib see hoopis riikide vahele pingeid luua ja halvemal juhul põhjustada agressiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Passiivmajade jätkusuutlikkus ja Eesti esimesed passiivmajad(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tamme, Tuuli; Eensaar, AguKäesolevas lõputöös keskenduti jätkusuutlikule arengule passiivmajade valdkonnas. Töös on peamiselt uuritud passiivmajade jätkusuutlikku aspekti energia tarbimise ja säästmise valdkonnas ning majade paindlikkust sobitumaks erinevatesse tingimustesse. Lisaks on uuritud passiivmajade arengut ja tõusvat populaarsuse trendi Eestis. Töö analüüsib esimesi passiivmaju Eestis. Kuna iga aastaga kasvab maailmas energia tarbimise hulk, on muutunud see üheks tänapäeva ühiskonna suureks probleemiks. Suur taastumatute energiaallikate kasutamine saastab keskkonda, tekitades õhku kasvuhoonegaase, mis viivad kliima soojenemiseni. Seetõttu on püütud leida erinevaid lahendusi, et vähendada vajadust taastumatute energiaallikate järele. Üheks nendest lahendustest on passiivmajad. Passiivmaja on üks populaarsemaid ja enim peamiselt Euroopas levinud energiasäästlike hoonete liikidest. Sellised hooned loodi 1990-date aastate alguses Saksamaal ning on hakanud sellest ajast peale levima üle Euroopa. Peamine murrang passiivmajade arengus ja levikus on toimunud viimase viie aasta jooksul. Selle aja jooksul on passiivmaju hakatud, lisaks Saksamaale, ehitama rohkem ka mujale Euroopasse. Viimaste aastate jooksul on jõudnud passiivmajade kontseptsioon ja levik ka Eestisse. Esimesed passiivmajad Eestis tõestavad väga hästi asjaolu, et passiivmaju võib rajada erinevatesse kliimatingimustesse ning maastikele. Peale passiivmajade on Eestis arenema hakanud ettevõtted, kes on pakutavad tooted või teenused sidunud passiivmajadega. Juba on olemas ettevõtteid, kes projekteerivad või juhivad passiivmajade ehitust, aga ka ettevõtteid, kes pakuvad oma tootevalikus passiivmajadele sobivaid hoonete osasid nagu aknad või soojustus, kui ka näiteks viimistlusvahendeid. Töö tulemusena jõuti seisukohale, et kuigi täna on passiivmaju veel kallim rajada, kui mitte passiivseid maju, on see energiasäästliku hoone tüüp oma populaarsust kogumas ning levimas. Iga aastaga rajatakse aina rohkem passiivmaju nii Euroopasse, kui nüüd ka Eestisse. Tehnoloogiate arenedes ning levides langeb ka passiivmajade hind samale tasemele, mis on mitte passiivsetel majadel. Passiivmaja kontseptsioon on tõestanud oma paindlikkust erinevates kliimatingimustes, samuti oma kompaktsust ja mugavust sobimaks heaks koduks elanikele. Korralikult ja hoolega planeerides ning läbi mõeldes, on võimalik luua passiivmaja, mis ei ole väga palju kallim, kui mitte passiivne maja, hoides samal ajal kokku väga suurel määral energiat ning säästes selle võrra ka keskkonda ja atmosfääri.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmevedu Kullamaa ja Kaiu vallas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rosenberg, Olga; Vilms, MonicaKäesolev lõputöö annab ülevaate olemasolevast jäätmehoolduse olukorrast nii Kaiu vallas, kus on korraldatus jäätmevedu kui ka Kullamaa vallast, kus korraldatud jäätmevedu puudub. Töö eesmärgi saavutamiseks kirjeldati Kaiu ja Kullamaa valdade jäätmevedu, analüüsides veopiirkondasid, jäätmeveo sagedust, aega ja jäätmeveo teenustasu. Korraldatud jäätmevedu võib esmalt tunduda väga keeruline, aga kui süveneda korraldatud jäätmeveosse, siis võib leida positiivseid aspekte, mis juurutavad korraldatud jäätmevedu ja teevad jäätmehoolduse mugavamaks inimeste jäoks. Töös esitatud joonised ja tabelid kajastavad hindasid, mida pakuvad AS Ragn- Sells ja AS Keskkonnateenused. Analüüsides neid leite töö tulemusena, et korraldatud jäätmevedu on odavam kodanikule, piisavalt efektiivne ja mõistlikult toimiv. Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema jäätmed käideldakse võimalikult keskkonnasäästlikult ning parima hinnaga. Korraldatud jäätmevedu on efektiivne kuna vallavalitsus ise korraldab vallas jäätmehooldust ja saab seada oma territooriumi kodanikele parimad tingimused. Samuti on korraldatud jäätmeveo puhul kergem teostada järelvalvet jäätmekäitluse üle, kuna on olemas jäätmevaldajate register ja ülevaade sellest, kes tühjendab regulaarselt jäätmemahutit ja kes mitte. Ainukese probleemina võib välja tuua, et jäätmevedaja ja jäätmevaldaja ei pruugi saada just endale kõige sobivamavaid jäätmeveolepinguid. Kui tulevikus Kullama vald liitub korraldatud jäätmeveoga, siis võiksid kaduda probleemid, mis on seotud keskkonnareostusega. Jäätmehooldus areneb ja inimesed ei hakka prügi metsa viima või põletama, kuna neil on olemas oma jäätmemahuti, millel toimub regulaarne tühjendus ja inimene peab iga tühjenduse eest ka maksma.Nimetus Piiratud juurdepääs Korraldatud jäätmeveo rakendumine Saare maakonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põldemaa, Grete; Koppel, KatrinAjaloost on teada, et Nõukogude perioodil ei pööratud siinmail keskkonnakaitsele tähelepanu. Eesti riigi taasiseseisvumise algusaastatel tegelesid okupatsioonist puutumatud lääneriigid jätkusuutliku jäätmemajanduse väljatöötamisega. Euroliidu liikmesriikidele kehtivad aga ühtsed kohustused ning seetõttu näeme lähiaastatel üha karmistuvaid nõudeid jäätmekäitlusele ja suurenevaid jäätmetasusid, et jõuda järele lääneriikide tasemele ja saavutada eesmärk taaskasutada aastaks 2020 vähemalt pool tekkivatest olmejäätmetest. Jäätmehieararhiaga on kõrgeimaks eesmärgiks seatud jäätmetekke vältimine. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eestis alates 2005. aastast tiheasustusaladel KJV kohustus Saare maakond hõlmab pindalalt 2922 km² Lääne-Eesti saari. Piirkonnas elab 34836 inmest. KJV Saare maakonnas on jaotatud kuue eri piirkonna vahel: Kuressaare linn; Pihtla ja Kaarma vald; Kärla vald; Lääne-Saaremaa ühinenud vallad; Ida-Saaremaa ühinenud vallad ja Muhu saar; Ruhnu saar. Piirkondades kehtivad erinevad jäätmeveo hinnad. Enamus piirkondades pakub olmejäätmeveo teenust KJV korras kohalik firma OÜ Prügimees. Ida-Saaremaa ja Muhu ühinenud jäätmeveo piirkonnas pakub teenust tuntud Rootsi kontsern AS Ragn-Sells. Ruhnu saare jäätmeveo teenust pakub eraisik. KJV küsitluse tulemusena selgus, et Saare maakonna elanikud kasutavad enim 240 l prügikonteinerit. Suurimal protsendil vastanuist toimub jäätmevedu majapidamistest üks kord nelja nädala jooksul. Olmeprügist sorditakse enim patareisid. 86% küsitletute arvates hoiab KJV kohustus ära keskkonna prügistamist Inimesed on üha enam positiivselt meelestatud keskkonnahoidlike tegevuste suhtes, kuid teadmistest, eriti maapiirkondades, jääb vajaka. Probleemideks on ahjuküttega eramutes jäätmete põletamine, ühiskonteinerite ümbruse ülekoormamine suurjäätmetega ning tülikas KJV-st vabastuse taotlemine. Hästi toimiva jäätmehooldusega riikidest on käesolevas töös näidetena kirjeldatud Belgias, Hollandis ja Rootsis toimivad süsteeme. Saarelist eripära arvesse võttes on töös võrdlusena esitatud Hiiumaa ja Gotlandi jäätmehooldussüsteem. Eriti heaks eeskujuks võib pidada Gotlandi saart, kes lähedal asuva saarena on Saare maakonnale sarnane ka elanike arvu ja pindala poolest. Gotland on Rootsi omavalitsustest üks eesrindlikumaid jäätmehoolduse suunajaid. Saare laiemaks eesmärgiks on saavutada iseseisev energiaga varustatus. Jäätmete valdkonnas tehakse tööd selle nimel, et olmejäätmete täielik käitlemine toimuks saare piires. Autori hinnang KJV-le Saare maakonnas toob välja, et kehtiv süsteem vajab kaasajastamist. Otstarbekam oleks Saare maakonna käsitlemine ühtse jäätmeveopiirkonnana. Elanike teadlikkuse tõusule jäätmehoolduse vallas saavad kaasa aidata huvigruppide initsiatiivid ja infomaterjalide koostamine jäätmeveo piirkondade lõikes. Jäätmeveo hinnapoliitika peaks selgelt soodustama majapidamistes prügi sortimist. Seadust eiravad jäätmevaldajad peaksid seisma silmitsi karmima järelevalvesüsteemiga, sealhulgas korduvatele rikkujatele peaks olema määratud arvestatav rahaline trahv. Autori nägemuse kohaselt peaks ühtse jäätmehoolduspiirkonna arendamiseks kutsuma kokku töögrupi, mille liikmed oleksid kirjeldatud visiooni eestvedajad maakonnas. KJV teemalise uurimistöö käigus koostatud küsitluse tulemusi on võimalik kasutada Saare maakonna omavalitsuste jäätmemajandusalaste arengukavade koostamiseks. Edaspidi tuleks analüüsida erinevate Saare maakonna omavalitsuste jäätmealaste õigusaktide erinevusi ja leida võimalikke kompromisslahedusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Atmosfääriosoon ja osoonikihi hõrenemine polaaralade kohal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rauk, Henri; Eensaar, AguOsoonikiht kaitseb elusorganisme filtreerides maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse kogust. Osoonimolekulid paiknevad kahes atmosfäärikihis: stratosfääris ja troposfääris. Suurimad osoonikogused (90% atmosfääriosooni kogumahust) asuvad stratosfääris 15-35 km kõrgusel, kus nad moodustavad osoonikihi. Ülejäänud 10% nimetatakse maapinnalähedaseks osooniks, mis asub troposfääris. Maapinnalähedast osooni käsitletakse kui reostusainet, mis avaldab kahjustavat mõju elusorganismidele. Osoonikontsentratsioonide kujunemine on mõjutatud osooni tekkimis- ja lagunemisreaktsioonide tasakaalust ning osoonimolekulide liikumisest. Osoonimolekul tekib UV-kiirguse mõjul poolitatud vaba hapniku aatomi ja hapniku molekuli reaktsiooni tulemusel. Tekkimisreaktsioonid kulgevad põhiliselt stratosfääri troopikavööndis, kuna sinna ulatub kõige enam osoonimolekulide loomiseks vajalikku UV-kiirgust. Lagunemisreaktsioonide mõju jagatakse kaheks: hapniku modifikatsioonide ja kiirguse toime ning katalüsaatorid. Hapniku modifikatsioonide mõjul toimub osoonimolekulide aeglane lagunemine UV-kiirguse filtreerimise juures, kui osoonimolekul reageerib vabanenud hapniku aatomiga. Katalüsaatorid võtavad osa keemilistest reaktsioonidest ning vabanevad reaktsiooni lõpus sellisel kujul, et neil on võimalik osaleda uuesti sarnases reaktsioonis. Osooni lagunemise pool on kuni 80% ulatuses põhjustatud katalüsaatoritest (vesinikuühendid, lämmastikuühendid, kloor ja broom). Osooni geograafiline jaotus on kujundatud laiaulatusliku Breweri-Dobsoni õhutsirkulatsiooni poolt, mille mõjul toimub õhu poolustesuunaline liikumine stratosfääris. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad polaaralade kohal osoonikihti kahjustavate ainete ja poolustele omase kliima kombinatsioon. Osoonikihti kahjustavate ainete hulka loetakse inimtekke tagajärjel atmosfääri sattunud halogeeniühendeid (CFC, CCl4, HCFC, haloonid). Osoonikihti kahjustavad ained on inertsed ja pika elueaga, mille tõttu transporditakse nad atmosfääri õhuringlusega troposfäärist stratosfääri ja pooluste kohale. Antarktikas ja Arktikas moodustub talveperioodil polaaröö piirini ulatuv polaartsüklon, mis blokeerib troopikavööndist saabuva osoonirikka õhu segunemise tsükloni sees oleva õhuga. Polaartsükloni isoleeritus tugevneb talve jooksul ning temperatuuride langemisel stratosfääris alla -78°C moodustuvad polaarstratosfäärpilved. Polaarstratosfäärpilvede osakeste pinnal kulgevate heterogeensete keemiliste reaktsioonide käigus konverteeritakse polaartsükloni õhus sisalduvad halogeeniühendid aktiivsetesse vormidesse ning suur hulk lämmastikoksiide sadestub stratosfäärist välja. Tekkinud reaktiivsete halogeeniühendite ülekaal lämmastikoksiidide ees soodustab osooni katalüütilise hävimise reaktsioone päikesekiirguse naasmisel kevadel. Antarktika ja Arktika osoonikontsentratsioonide analüüsimise käigus selgusid põhjapoolkera tagasihoidlikuma osoonikihi hõrenemise põhjused. Põhjapoolkera laiaulatuslikud topograafilised tunnused kutsuvad esile intensiivsemat planetaarsete lainete aktiivsust, mille tagajärjel tugevneb osoonirikka õhu transportimine põhjapoolusele, esinevad kõrgemad temperatuurid ja nõrgeneb Arktilise polaartsükloni isoleeritus. Arktikas on stratosfääri temperatuuride kõikumise piirid laiad, kuid jäävad keskmiselt 10 kraadi võrra kõrgemaks kui Antarktikas. Kõrgemate temperatuuride tõttu jääb põhjapoolusel talveperiood lühemaks ning heterogeensete keemiliste protsesside mõju on tagasihoidlikum. Suurejooneline osoonikoguste langemine on leidnud aset Arktikas üksikutel aastatel (1997, 2011), kui temperatuurid langesid erakordselt madalale ning talveperiood kujunes tavapärasest pikemaks. Osoonikihi kaitsmise rahvusvaheline tegevus algas 1985. aastal Viini konventsiooni sõlmimisega. Kaks aastat hiljem anti välja Montreali protokoll, millega reguleeritakse osoonikihti kahjustavate ainete tootmis- ja kasutamistingimusi, lõppeesmärgiga kõrvaldada käibelt kõik osoonikihti kahjustavad ained. Montreali protokolli ja tema paranduste analüüsimise käigus selgitati välja osoonikihi kaitseks astutud sammude efektiivsus. Montreali protokollita oleksid klorofluorosüsinike ja teiste osoonikihti kahjustavate ainete kogused jätkanud järsku tõusu ning avaldanud üha suuremat negatiivset mõju polaaralade osoonikontsentratsioonidele. Protokolli esimene regulatsioon (1987) ja Londoni parandus (1990) pidurdasid osoonikihti kahjustavate ainete paiskamist atmosfääri ning alates Kopenhaageni parandusest (1992) prognoositakse klooriühendite langustrendi atmosfääris. Viimase paranduse (Montreal 2007) regulatsioonide järgimisel prognoositakse klooriühendite taastumist osooniaugu eelsele perioodile 21. sajandi keskpaigaks. Järgnevatel aastakümnetel avaldavad osoonikihile arvestatavat mõju olemasolevate kloori- ja broomiühendite aeglane eemaldumine, jätkuv kasutus arengumaades ning vanades seadmetes lukustunud halogeenid.Nimetus Piiratud juurdepääs Noarootsi maaelu ja looduskasutuse jätkusuutlikkus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Uusmaa, Heleri; Tõnisson, AndresJätkusuutlikkus on mitmeti mõistetav teema ja sellel on erinevad harud. Peamine mõte on see, et tegeletakse säästva arenguga kogukonna hüvanguks tulevikku silmas pidades. Eesti maapiirkonnad on erinevad, aga siiski rühmitatavad. Enamus valdadest ei ole jätkusuutlikud või vähemalt ei vasta need EMÜ tüpoloogias väljatoodud standarditele. Arengu toimumiseks on tähtsateks teguriteks maarahvastiku vanuseline koosseis ja haridus, kui atraktiivne on elukeskkond ning, kas on konkurentsivõimelisi töökohti ja milline on osutatavate teenuste süsteem. Ühe tüpoloogia järgi langeb Noarootis vald 4. klastrisse, kus on tüüpilised Eestimaa väikevallad – vähese ja vananeva rahvastikuga ning väikese ettevõtlusega, kuid maaelu arengu indikaatorite järgi paigutub Noarootsi esimesse klastrisse, just oma asukoha ja heaoluindeksi tõttu. Ehk siis see, et inimesed käivad väljaspool valda tööl, teenivad head palka, töötuse arv on väike ja vallal puudub võlakoorem, tõstavad Noarootsi paremate valdade hulka. Noarootsi vald asub Loode-Eestis, Noarootsi poolsaarel, 296 km2 territooriumil. Elanikke on ligikaudu kolm inimest km² kohta ning hetkel on see jätkuvas kahanemistendentsis. Maavaradest leidub Noarootsis liiva, kruusa, turvast, lubjakivi ning kohati ka muda. Peamiselt on tegemist reservvaru või siis planeeritava varuga ehk reaalselt ei saa neid hetkel küll kasutada, kuid majanduslik väärtus neil siiski on. Enamus valla maast on katastris registreeritud: millest 20% moodustab põllumajandusmaa (haritav ja looduslik rohumaa) ja 52,0% metsamaa. Põllumajandus maa pole väga väärtuslik ja vähem kui pool metsamaast kuulub eraomanikele, kes saavad PRIA´lt Natura 2000 erametsatoetust. Valla ühisveevarustus põhineb neljal puurkaevul ja koostatud on riiklikud veemajanduskavad, et saavutada keskkonnaeesmärgid kaitsmaks pinna- ja põhjavett. Elektri varustamine vallas põhineb ühel alajaamal, lisaks kõrval valdade kolm tugijaama. Noarootsis on ka Baltimaade suurim tuulepark, mis on ühendatud ühisvõrku ja mille aastane toodang peaks katma 43 000 keskmise tarbimisega pere aastase tarbimise, mis on valla seisukohalt rohkem kui küllalt. Noarootsi Tuuleenergia MTÜ sõlmis Eesti Energiaga annetuslepingu ja vallaelanikud saavad nüüd endale tuuleenergia tootmisest laekuvast rahast toetusi taotleda. Keskkonnalube pole eriti palju välja antud, kuna Noarootsi vald on väike ja seal tegutsevaid ettevõtteid ning ressursse on vähe. Seetõttu puuduvad ka prügilad ja korraldatud jäätmevedu, kuid on olemas jäätmekeskus ning kevadised ohtlike jäätmete ringiga. Valla territooriumil asub osaliselt neli kaitseala. Riikliku kaitse all on ligi 35% valla territooriumist. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) loodi 2000. a ja selle peamisteks ülesanneteks on põllumajanduse ja maaelu areng ning andmete kogumine ja analüüs. Noarootsi vallas on PRIA toetusi määratud 2007. aastast ja kõige enam makstud toetuseks on ebasoodsate pindalade toetust, ühtne pindala toetus ja Natura 2000 erametsa toetus, loomulikult on lisaks veel teisigi toetusi, kuid see juba näitab, et kuna tegemist on põllumajanduslikult mitte viljaka maaga ja ka erametsaomanikud vajavad toetust, siis majanduslikult jätkusuutlikkus tuleb vaid läbi abirahade. Lisaks on PRIA´l Leader projekt, et MTÜ´d saaksid külaelu arendada. Juba esimeses peatükis oli juttu Noarootsi võimalustest, millest osade potentsiaali pole veel täies mahus kasutatud. Samuti suureks abiks oleks nö inimeste meelitamiseks projektist „Maale elama“, kus oma eelistega reklaamitakse ennast ning tekib ka parem läbisaamine kogukonnaga. Lisaks veel sotsiaalne ettevõtlus, kus on ühendatud ettevõtlus, kodanike aktivism ja heategevus ning teenitud tulu läheb ühiskonda tagasi. Noarootsi vald on jätkusuutlik looduskasutuses kui ka sotsiaalses mõttes, olles stabiilne, kuid majanduslikult saab veel areneda, eriti turismi suunas.Nimetus Piiratud juurdepääs SA KIK veemajanduse programmist rahastatud projektide tulemused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Natka, Krisli; Kaufmann, VeikoTöös selgus, kui paljud veemajanduse programmist rahastatud väikepuhastite projektid on neile seatud eesmärgid täitnud. Tulemusi võib mõjutada andmete kvaliteet ja ebapädev opereerimine. Informatsiooni kogumisel tuvastati mitmeid kitsaskohti, nimelt on osad veekasutuse aastaaruandes olevad andmed aegunud. Lisaks on erinevatest allikatest saadud teavet keeruline liita, näiteks ei ole Keskkonnalubade Infosüsteemist võimalik teha kompaktset andmete eksporti. Tulevikus võiks andmete ühtlustamisele kuluvat aega vähendada, selleks tuleks esmalt kokku leppida ühtsed märgistused ning otsida võimalusi info lihtsaks sidumiseks läbi teatud tunnuse. Projektide tulemuslikkuse ja kasutatud tehnoloogia sidumisel leiti, et reoveepuhasti tehnoloogia võib pikemas perspektiivis heitvee kvaliteeti mõjutada. Nimelt saavutati individuaallahendusega puhastitega suurema tõenäosusega projektis püstitatud eesmärgid ning vee erikasutusloale vastavus. Läbiviidud reoveepuhasti toimimise küsitlusele vastas umbes 40% operaatoritest. Selgus, et keskmiselt olid puhasti hooldajad läbinud kaks reoveekäitluse alast koolitust ning ligikaudu pooltel oli erialane haridus. Üks vastanutest ei olnud ühtegi kursust läbinud ning mitmel oli koolitusest möödunud rohkem kui viis aastat. 70% sooviksid läbida praktilist lisakoolitust ning 15% ei olnud eestikeelselt manuaali puhasti hooldamiseks. Operaatorite keskmine tööstaaž on olemasoleva valimi põhjal 4,2 aastat. Kahte reoveepuhastit, mille väljavoolu näitajad ei vastanud 2012. aasta seisuga nõuetele opereerisid operaatorid, kelle kogemus jäi alla ühe aasta. Praktilise vaatluse käigus leiti, et rahastatud Karinu reoveepuhasti puhul on mittevastavus tingitud eelkõige opereerimise puudumisest perioodil 2008–2012. Eelseliti pärsib olemasolevates tingimustes reovee puhastamise protsessi, efektiivseks tööks on vajalik puhasti ümberehitus. Ühte puhasti poolt ei kasutata, sest reostuskoormus on liiga väike, kuid pikemas perspektiivis on oodata koormuse tõusu. Lisaks leiti, et paigaldatud kompaktpuhasti ei ole tootja info kohaselt võimeline tagama taotluses püstitatud eesmärke. Kogutud andmete põhjal on heitvee mittevastavus tingitud järgmistest teguritest: ebapiisav hooldus, operaatori vähene pädevus, vale tehnoloogiline lahendus, ebaühtlane vooluhulk (väiksed asulad) ja projekteerimisvead. Veemajanduse programmi vahendite tulemuslikum kasutamine aitab täita HELCOM-i tegevuskavast tulenevaid soovitusi, veepoliitika raamdirektiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid. Reoveepuhastite efektiivsuse tõstmiseks pakutakse välja järgmised ettepanekud: soodustada tulevikus lihtsa konstruktsiooniga individuaallahendusega puhastite rajamist ja rekonstrueerimist; tagada reoveepuhasti ohutu hooldamine ning eestikeelse hooldusjuhendi olemasolu; imporditavate kompaktpuhastite puhul jälgida tootja infot ja tehnoloogia sobivust Eesti tingimustesse, teisalt tõsta tellija kompetentsi; ühtlase reovee vooluhulga tagamiseks tuleb väiksemate asutuste reovesi suunata suurematesse reoveepuhastitesse või kasutada ühtlustusmahutit; suunata põhirõhk reoveepuhasti hinnalt tehnoloogilise lahenduse sobivusele; tõsta operaatorite teadlikkust, läbi kvalifikatsiooni kontrollimise ja/või koolituskohustuse; soodustada terviklahenduste kasutamist, kus esmalt rekonstrueeritakse/rajatakse vajalikud kanalisatsioonitorud, seejärel mõõdetakse reostuskoormus ning viimasena projekteeritakse, rajatakse või rekonstrueeritakse reoveepuhasti; ennetava vahendina tuleb kiirendada fosfaatide keelustamist pesu- ja nõudepesuvahendites, et vähendada väikepuhastite fosforikoormust, sest alla 300 inimekvivalendiga puhastitele ei laiene fosfori ärastamise nõue. Lisaks on keemiline fosfori ärastamine väga kallis.Nimetus Piiratud juurdepääs Põlevkivi rikastamisjääkide ladustamine Estonia kaevanduse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Stanislav, Ignatovets; Viiu, SillasteKäesolevas lõputöös käsitleti Estonia kaevanduse rikastamisjäätmetehoidlat, mille rajamist alustati 1972 aastal ja tänaseks on see kujunenud suurimaks kunstlikuks mäeks maakonnas. Osa kasutatud materjalist oli saadud kaevanduse tööprojektidest. Uurimustulemuste järgi ladestatakse jäätmehoidlas aherainet suurtes kogustes igal aastal. Kogu kaevandatud mäemassist 43% moodustab aheraine ehk rikastamisjääk. Ladustatud aheraine sisaldab 3-8% põlevkivi. Iga-aastane aheraine ladustamine ulatub miljonite tonnideni. Jäätmehoidla suurust planeeritakse vastavalt kaevanduse varude suurusele. Tööde teostamiseks jäätmehoidlal on kehtestatud vastavad normid, mis minimiseerivad tööõnnetuse ohtu. Ladustamisel ja hoidla tasandamisel peavad olema ka vastavad ajanormid ning müra leevendavad tehnoloogiad selleks, et vältida naabruses elanike rahulolu. Pärast jäätmehoidla sulgemist viiakse läbi bioloogiline rekultiveerimine, mille all on mõeldud hoidla haljastamist ja puude istutamist. Antud töös läbiviidud riskianalüüsi põhjal võime väita, et tegemist on jäätmeseaduse kohaselt B-kategooria jäätmehoidlaga, kus puudub suurõnnetuse oht isesüttimise teel. Sinna ei ladestata ohtlikke jäätmeid ning ei kasutata kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikke aineid. Antud rikastamisjäätmetehoidlas kasutatakse parimat tehnoloogiat rikastamisel ja ladustamise meetodit, kus ei eraldu reostunud nõrgvett ja sees ei teki nn. tuuletõmbet. Samas uuriti ka aheraine taaskasutuse võimalusi täitematrejalina või killustiku tootmiseks ehitustööde vajaduseks. Põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet kasutatakse nii töödeldult kui töötlemata. Töödeldes saadakse killustiku, mille tootmistehnoloogia on jõudnud nii kaugele, et lubab toota stabiilsete näitajatega IV klassi killustiku, mis sobib teedeehituseks. Töötlemata aherainet on kasutatud Ida-Virumaa keskkonda edendavate rajatiste ehitamisel. Ainukene takistav asjaolu on transpordi maksumus ja kaugus suurte ehituslikke piirkondadeni. Osa ladustatavast aherainest lähi tulevikus saab uue väärtuse spordi- ja meelelahutuse rajatiste kaudu. See peaks meelitama turiste maakonda: jäätmehoidla pealt on ilus vaade loodusele ja maakonna kontuurile. Samas mägi meelitab ekstreemspordi harrastajaid ning arendab motosporti.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitlus Tallinna vanalinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Olvi, Triin; Vilms, MonicaTallinna vanalinna on väga eriline piirkond, ning seetõttu on sellele piirkonnale kehtestatud eritingimusi ja piiranguid, millega peab arvestama. Üheks piiranguks on kellaaja piirang, mis lubab jäätmeid vedada üksnes ainult vahemikus 7:00-12:00. Piirang on seatud seetõttu, et jäätmeveokid ei segaks oma tegevusega vanalinna külastavaid nii välis- kui siseturiste. Suviseks turismihooajaks on aga piirangu kellaaeg tunni võrra varasemaks. Teise piiranguga võib välja tuua, et vanalinnas ei ole ruumipuuduse tõttu elamumaa sihtotstarbega kinnistul kohustust sorteerimiseks. Kolmas põhiline piirang on jäätmeveokile, registrimass ei tohi ületada 12 tonni. Vanalinnas on lubatud vaid väiksema registrimassiga veokid seetõttu, et suuremad jäätmeveokid võivad kahjustada munakivisillutist ja väiksematel jäätmeveokitel on parem liikuda Tallinna vanalinna kitsastel tänavatel. Ainsaks sobilikuks jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused, kuna jäätmeveo ettevõtetest on neil ainsana sobilikud jäätmeveokid Tallinna vanalinnas teenindamiseks. Tallinna vanalinna jäätmepiirkond kuulus kuni 01.07.2013 korraldatud jäätmeveo piirkonna hulka. Nüüd aga valitseb vanalinnas vabaturu olukord, mis ei ole endaga erilisi muudatusi kaasa toonud, võrreldes valitsenud korraldatud jäätmeveo olukorraga. Ainuüksi seetõttu, et jäätmevedaja ettevõte ei ole vahetunud. Tallinna linn on hetkel olukorras, kus tahetakse muuta Jäätmeseaduse § 66 lg 11 järgset süsteemi, mille kohaselt võib jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Uue süsteemi rakendamise tõttu on seni olnud vedajatega palju vaidlusi Riigihangete Vaidlustuskomisjonis ja kohtus. [5] Seetõttu valitseb ka vanalinnas vabaturu olukord, ning tegutsetakse uue korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendumise nimel. Uus korraldatud jäätmeveo hange on küll ettevalmistamisel, kuid jõustub ilmselt alles 1,5 aasta jooksul. Tallinna vanalinna eripärasus seisneb ka selles, et nii elanikud, ettevõtted kui ka jäätmevedaja on teadlikud piirangutest, ning üritavad leida kompromisse kõigile mugavaks lahenduseks. Hoolimata suurtest vahemaadest 40-50 m, tavapärase 10 m asemel, käivad vedajav konteineritel ja jäätmekottidel ise järgi, ning ei küsi lisatasu. Selline teenindus ei tuleks ilmselt kõne allagi mujal piirkonnas. Kuid intervjueerides elanikke, selgus, et on ka neid, kes viivad tühjendamise päeval konteineri ise värava taha tänavale. Seda seetõttu, et hoida kokku võtmehaldustasu pealt. Konteinerid ja jäätmekotid võivad paikneda sisehoovis, keldris või hoopiski trepikojas, kui pole ruumi mujale konteinerit paigaldada. Tallinna vanalinna elanikud on teadlikud vanalinnas valitsevast olukorrast ja jäätmepiirkonnale kehtestatud piirangutega. Elanike üldine rahulolu on hea ega häirivaid tegureid pole. Varasemalt elanikelt tuli kaebusi seoses metall-konteineritega ja nende tühjendamisega, kuid need vahetati koheselt plast-konteinerite vastu. Intervjueeritavaid ettevõtteid oli kuus: Spordiklubi Reval-Sport, Sihtasutus NUKU, Tallinna Linnateater, Hotell Telegraaf, Hotell Kolm Õde ja- OÜ Kalevi Veekeskus. Intervjuude käigus selgus, et üldine rahulolu on hea, kuid esineb ka olukordi, kui jäätmevedaja võiks teisiti käituda ja olla vastutulelikum. Vestluste käigus selgus, et kõik ülaltoodud ettevõtted sorteerivad eeskujulikult jäätmeid. Töö sisaldab endas Tallinna vanalinnas tekkivate jäätmete statistikat. 2012. aastal tekkis Tallinna vanalinna jäätmepiirkonnas segaolmejäätmeid 5696 tonni, mis teeb keskmiselt 474,7 tonni jäätmeid kuus. Paberijäätmeid tekkis 2012. aastaseisuga 315 tonni, mis teeb kuulõikes keskmiselt 26,25 tonni jäätmeid. Biolagunevate jäätmete tekkarv oli veelgi väiksem - 2012. aastal 80,22 tonni, ning igakuiselt vaid 6,7 tonni. Siinkohal võib eeldada, et biojäätmete arv on kõrgem, kuna AS Eesti Keskkonnateenused sõnul on siiski toitlustusettevõtteid, kes ei orteeri enda biolagunevaid jäätmeid, vaid panevad need segaolmejäätmete sekka. Mida saab Tallinna vanalinnas muuta paremaks? AS Eesti Keskkonnateenused sõnul Tallinna vanalinnas kehtestatud kellaaja piirang võiks olla veelgi varasem. Linn peaks teostama tõhusamat ja efektiivsemat kontrolli, mis tagab linnale ülevaatliku pildi valitsevast olukorrast. Sellele aitab kaasa Jäätmevaldajate registri täiendamine ning ühtse andmebaasi loomine, kus on olemas vabaturu olukorras oleva jäätmepiirkonna andmed.Nimetus Piiratud juurdepääs SA Jõulumäe Tervisespordikeskus reoveepuhasti rekonstrueerimise eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Varis, Annika; Kuusik, AareAnalüüsides lõputöös SA Jõulumäe Tervisespordikeskuse reovee puhastamise praegust olukorda, leidis töö autor parima võimaliku lahenduse uue reoveepuhasti rajamiseks. Selleks oli vajalik välja tuua praeguse olukorra kirjeldus, kus iseloomustati üksikasjalikult seadmete ja rajatiste praegust olukorda koos hinnanguga seadmete seisukorrale. Praeguse olukorra analüüs kinnitas kohapeal nähtut, et reoveepuhasti on tõesti oma vähesest kasutuseast hoolimata amortiseerunud ja ei vasta enam tänapäeva tingimustele. Seade on aegunud nii tehnoloogilisest vaatepunktist kui faktist, et olemasolev reoveepuhasti ei suuda toime tulla tervisespordikeskuse populaarsuse kasvamisest tingitud suurenenud reovee hulgaga. Eelnevalt püstitatud probleemile kõige parema lahenduse leidmisel tõi lõputöö autor välja planeeritavate tegevuste loetelu ja kirjeldas olemasolevaid ja ka uue reoveepuhasti põhilisi osasid alapeatükkide kaupa ja kirjeldas nende tööülesandeid ning nendega saavutatava lõpptulemuse vastavust tervisespordikeskuse vajadustele. Leiti, et tervisespordikeskuse reovee puhastamise hea tulemuse saamiseks tuleb teha palju muudatusi olemasolevas puhastussüsteemis. Tuginedes uute seadmete ja rajatiste võrdlusele olemasolevatega ja alternatiivide analüüsile pakuti välja reoveepuhastuse tehnoloogiline skeem, mis sobib sihtasutuses Jõulumäe Tervisespordikeskus tekkiva reovee puhastamiseks. Probleemile, kus koormus reoveepuhastile on erinevatel hooaegadel erinev aitas parima lahenduse leidmisel kaasa töö autori võrdlus erinevate alternatiivide vahel. Alternatiivide võrdluses toodi välja erinevused kolme variandi vahel, hinnates nende tööde mahukust, kirjeldades tööde kulgu, vajaminevaid materjale ning hinnangulist eelarvet. Võrdluse tulemusena leidis autor, et kõige mõistlikum nii majanduslikust aspektist kui ka tervisespordikeskuse vajadusi silmas pidades, on valida variant, kus iga reovee puhastamise etapp on sisuliselt eraldi, aga samas põhjalik. Planeeritav lahendus on valitud eeldusega, et süsteem kestaks ja oleks töökindel tervisespordikeskuses kujunenud tingimustes, tehes nii tervisespordikeskuse perekonna kui külastajate elu sujuvamaks ja ümbritsevale keskkonnale sõbralikumaks. Probleemsed kohad, kus elektrijuhtmed olid lahtiselt või kus reoveepumpla torustik ja muud osad olid roostes, lähevad vahetusse. Uued seadmed on valitud pidades silmas erinevaid standardeid, mis seavad tingimused seadmete ja torustike materjalile, eelkõige selleks, et tulevikus ei tekiks korrosiooniohtu agressiivses keskkonnas olevatele seadmetele. Kõik elektriseadmed on kaitstud ja eraldi asukohas, kus ei teki ohtu elektrilühise tekkimiseks üleujutuse tõttu. Uue reoveepuhasti tööle hakkamisel on välistatud, et ülekoormusel lakkab seade töötamast, kuna töös on kaks vaheldumisi töötavat pumpa, mis on samas ka piisavalt hea jõudlusega, et suurema koormuse tekkimisel suudavad töös olla korraga. Samuti on uus reoveepuhasti varustatud kaasaegsete alarmseadmetega, mis annavad koheselt teada ohu tekkimisest. Reovee puhastusseadmete ehitamisel tuleb kindlasti arvestada kõiki ettenähtud nõudeid, samas pidades silmas ka SA Jõulumäe Tervisespordikeskuse vajadusi. Uue reoveepuhasti rajamisega peaks alustama niipea kui võimalik, sest töö tulemusena võib öelda, et praegune olukord on piisavalt halvas seisus, et midagi ette võtta, enne kui tekivad püsivad kahjustused ümbritsevale keskkonnale.