Lõputööd (KT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (KT) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 172-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitlus ja selle kvaliteedinõuded temendi pöördahjudes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kelindeman, Madis; Vilms, MonicaTöös selgitatakse esmalt jäätmekütuste terminoloogiat. Rahvusvaheliselt kasutatakse tahketest jäätmetest valmistatud kütuse kirjeldamiseks mitmeid nimetusi, millest tuntumad on akronüümid RDF ehk „refuse derived fuel” ning SRF ehk „solid recovered fuel”. SRF on jäätmekütus, mis on toodetud vastavalt Euroopa Standardikomitee Tehnilise Komitee 343 juhistele. Töös antakse ülevaade RDF-i tootmistehnoloogiatest. RDF-i saab toota mehaanilise töötlemise ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise teel. Mehaanilise töötluse käigus jäätmete suurust vähendatakse, jäätmed liigitatakse ja eraldatakse, segatakse ning mõningal puhul tihendatakse. Jäätmete peenestamis- ning eraldamisprotsessiks kasutatakse erinevaid seadmeid. Jäätmete suuruse vähendamiseks on laialdaselt kasutatusel purustaja ja haamerveski. Eraldamis tehnoloogiate hulgas võib välja tuua sõelad, ballistilise eraldaja, magnetiliste ja mitte-magnetiliste metallide eraldaja. RDF-i tootmisprotsess võib lisaks jäätmete mehaanilise töötluse etappidele omada bioloogilise töötlemise etappi. Sellist RDF-i tootmisprotsessi nimetatakse mehaanilis-bioloogiliseks töötluseks ning selles rakendatavat bioloogilise töötluse protsessi biokuivatuseks. Biokuivatusreaktor võimaldab jäätmeid eeltöödelda kõige madalama ajaga tootmaks kõrgekvaliteedilist RDF-i. Biokuivatamise puhul hõlbustab üleliigse niiskuse eemaldamine sisendjäätmetest mehaanilist töötlust ja parandab sisendite energiakasutuse potentsiaali. Töös antakse ülevaate RDF-i turustamise juures määrava tähtsusega kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimine tõstab kindlust tootjates, kasutajates ja jäätmekütuse kasutamist reguleerival poolel. Kvaliteedijuhtimissüsteemid jagunevad kvaliteedi planeerimise, -tagamise ja -kontrolli süsteemideks. Mitmetes Euroopa riikides on loodud oma vastavad kvaliteedi tagamise ja/või kontrolli süsteemid ja standardid, kuid nende puudusteks on suured erinevused üksteise suhtes. Siduv riikideülene raamistik RDF-i kvaliteedi juhtimiseks onloodud Euroopa Standardikomitee 2003. aastal moodustatud Tehnilise Komitee 343 poolt, kes on välja töötanud vastavad raportid, spetsifikatsioonid ja standardid. Töös antakse ülevaade tsemendi tootmisprotsessist ja RDF-i tsemenditööstuses kasutamisega kaasnevatest probleemidest. Tsemendi pöördahjudes on RDF-i põletamiseks väga sobivad tingimused, nagu kõrge temperatuur, leeliseline keskkond, oksüdeeriv atmosfäär ja puuduvad põletusjäägid. Tsemendi toormaterjali termiline töötlemine toimub mitmes etapis, millest viimase, klinkristamise, jooksul toimuvad reaktsioonid kõrgete, 1000-1500 oC, temperatuuride juures. RDF-i tsemendiahjudes kasutamisega kaasnevad probleemid jagunevad tehnoloogilisteks ja keskkonna-alasteks. Tehnoloogiliste probleemide all mõeldakse enamasti keemiliste ühendite ülekandeid klinkrisse ning keskkonna-alaste mõjude all ülekandeid välisõhku. Enamasti on RDF fossiilsest kütusest madalama kütteväärtusega. Seepärast tuleb fossiilsete kütuste asendamisel RDF-iga arvestada nende energia ja massi tasakaaludega. Elemendid, mille sisaldust tuleb RDF-i tsemendi pöördahjus kasutades jälgida, on lämmastik, väävel, kloor ja erinevad metallid. Lämmastik võib tekitada probleeme, kuna moodustab põlemisel mürgiseid NOx ühendeid. On leitud, et RDF-i puhul on lämmastiku tase reeglina madalam kui fossiilsetel kütustel ja seega ohtu ei kujuta. Tänu klinkri aluselisele maatriksile ei põhjusta väävel ja kloor asenduskütustes gaasiemissioonide kriitilisi tasemeid. Arvestada tuleb nende elementide võimalikke reaktsioone tooraines sisalduvate metallidega. Kloori sisalduse tõus võib viia mõningate probleemideni tulenevalt reaktsioonidest leeliste ja kloori vahel, kloriidide volatiliseerumisest ja taaskasutamisest tuhaga. Sellest võib tekkida vajadus luua möödapääs, et limiteerida kloriidide taset lõpp-klinkris. On tõestatud, et möödalastavate gaaside kõrge temperatuur põhjustab tõusu soojustarbimises. Raskemetallide sisaldus RDF-is on probleemne, kuna võib kaasa tuua ülekandumise toodetud klinkrisse ja välisõhku. Viimaseks antakse töös ülevaate RDF-i kvaliteedinõuetest Eestis Kunda Nordic Cement ja Lätis Cemex Broceni tehastes. Tehaste esitatavad nõuded RDF-i erinevatele parameetritele on ligikaudu samad. Cemexi Broceni tehase põletite spetsifikatsioonid on kokkuvõttes põhjalikumad ning vastavuses EN 15359 standardiga, kus on toodud RDF-i määratlemis- ja klassifitseerimis- tingimused. Kuna Cemex Broceni tehasesse tarnitav jäätmekütus vastab CEN/TC 343 määratlustingimustele, on tema kohta korrektne kasutada terminit SRF.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmepõletusel tekkivad tahked ja gaasilised heitmed ning nende mõju keskkonnale Iru jäätmeenergiaploki näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Koppel, Natali; Paist, AaduAntud lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade jäätmepõletusest Eestis uue ja ainulaadse Iru jäätmeenergiaploki näitel, mis kasutab kütuseks segaolmejäätmeid kuni 220 000 tonni aastas ja võimaldab katta umbes 6% Tallinna elektri- ning 23% pealinna soojuse tarbimisest. Autor püüdis jääda erapooletuks ning tuua välja nii negatiivsed kui ka positiivsed aspektid, kuna eesmärgiks oli seatud ülevaate tegemine ja olulise välja toomine, milleks on jäätmepõletusel tekkinud tahked ja gaasilised heitmed ning olelusringipõhine lähenemine keskkonnamõjudele SEI tehtud uuringu põhjal. Esimese osa moodustas jäätmepõletuse üldine ja põletusprotsessi tehnoloogiline kirjeldus. Teises osas olid vaatluse all tahked heitmed, täpsemalt kolde põhjatuhk, lendtuhk ja suitsugaaside pesujäägid. Vastavalt ohtlike ainete sisaldusele on koldetuhk käsitletav tavajäätmena, lendtuhk ja pesujääk ohtlike jäätmetena. Kuna olmejäätmed pole olemuselt uudsed ja neid on põletatud laias ulatuses ja pikka aega mujal Euroopas ning need ei erine koostiselt oluliselt erinevates kirjandusallikates tooduga, siis ei peaks seoses tuhkadega esinema halbu üllatusi. Kolde põhjatuhka hakatakse kasutama Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse prügila katmiseks, eelnevalt tuhka vanandatakse kahe kuu vältel ja eemaldatakse metallid, mis suunduvad taaskasutusse. Lendtuhka kogutakse koos suitsugaaside puhastusjääkidega ning viiakse tsisternveokitega Soome, millega antakse koostööpartnerile jäägid töötlemiseks ja käitlemiseks üle. Kolmandas peatükis käsitleti olulisemaid gaasilisi heitmeid ja nende ohtlikkust ja puhastusmeetodeid. Happeliste gaaside puhul kasutatakse poolkuiva puhastust lubjapiimaga, lämmastikuheitmete vähendamiseks katalüütilist protsessi ammoniaagiga. Viimases osas vaadeldi keskkonna seisukohalt olulisemaid olelusringipõhiseid uuringu tulemusi globaalse soojenemise, hapestumise, veekogude eutrofeerumise ning maapinnalähedase osooni tekke seisukohalt. Olelusringipõhise keskkonnamõjude hindamise uurimustööd analüüsides selgus, et kõikidest võimalikest jäätmete käitlemise alternatiividest on jäätmepõletuse stsenaariumi puhul negatiivsed keskkonnamõjud kõige väiksemad. Seda peamiselt prügilatesse ladestamise määra märgatavast vähenemisest ning kaudse mõju näol asendab jäätmetest toodetud elektri- ja soojusenergia fossiilsetest kütusest saadud energiat.Nimetus Piiratud juurdepääs Väärismetallid elektroonikajäätmetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Viira, Kunnar; Sillaste, ViiuTöös esitati olulised seisukohad, mis puudutavad elektroonikaseadmeid ja nende koguseid Eestis. Seadusandluses kirjeldatud elektri- ja elektroonikaseadmete grupeeringust keskenduti käesolevas töös IT- ja telekommunikatsiooniseadmetele ning tavatarbijale määratud seadmetele. Kõigist 10 valdkonnast, mis seaduses on välja toodud, on eelnimetatud just need, kus on kõige rohkem väärismetalle sisaldavaid trükkplaate. Elektroonikajäätmete liikumise jälgimiseks loodud registrid on andmemahukad ja suudavad anda hea ülevaate Eestis toimuvast. Olemasolevate registrite võrdluses selgus, et PROTO´s ei kajastu terviklik pilt tekkivatest jäätmetest. Põhjuseks on see, et elektroonikaromusid võivad koguda ka jäätmekäitlejad iseseisvalt. PROTO annab ülevaate ainult tootjate või tootjateühenduste poolt turule lastud ja väljaveetavate seadmete kohta. Elektroonikaromude kogumisel üle Eesti probleeme ei leitud. Tootja ühendused on loonud kindla logistikavõrgustiku, kuhu kuulub suur hulk ettevõtteid. Lisaks erinevatele transpordi- ja logistilisi lahendusi pakkuvatele ettevõtetele on Eestis ka elektroonikaromude töötlemisega tegelevaid ettevõtteid. Üks elektroonikaromusid töötlevaid ettevõtteid on AS WeeRec, kus seadmed demonteeritakse, sorteeritakse ja pressitakse edasiseks töötluseks välismaal. Teine elektroonikaromusid töötlev ettevõte on OÜ Kesto. Kesto OÜ tegeleb lisaks seadmete demonteerimisele ja saadud toorme sorteerimisele ka trükkplaatide purustamisega enne järeltöötlusesse saatmist. Uurides erinevaid statistilisi andmeid leiti, et Eesti-sisene jäätmeteke ületab selgelt importi. Peale selle puuduvad Eestis otsesed teised väljundid elektroonikajäätmetest vabanemiseks. Töötlemine ja teised töös kirjeldatud väljundid on märgatavalt väiksemad, kuid nende suurenemise osakaalu on märgata. Hetkel ületavad Eestist eksporditavate elektroonikajäätmete kogused selgelt imporditavaid koguseid. Trükkplaatide liigitamine toimub peamiselt seadme demonteerija eelistuste alusel. Peamine, mille järgi plaatide liigitamine toimub, on plaadis olevate väärismetallide kogused. Kirjandust uurides selgus, et kõrgeima väärismetallide hulgaga tavatarbijale määratud seadmetest on mobiiltelefonide trükkplaadid. Seetõttu on nende kokkuostu hinnad ka teistest tunduvalt kõrgemad. Töös kirjeldati trükkplaatidest väärismetallide kättesaamiseks nii sulatus- kui keemilisi protsesse, millest enam keskenduti just viimastele. Keemilistes ehk hüdrometallurgilistes protsessides leostatakse tahke materjal mõne söövitava lahustiga, jaotatakse saadud lahus komponentideks ja puhastatakse ning lõpuks eraldatakse väärismetallid tekkinud lahusest. Sobivate kemikaalide ja võtete valikul tuleb lähtuda nende hinnast, protsessi keerukusest ja vajalikest tingimustest ning loomulikult ohusest tervisele ja keskkonnale. Sulatus- ehk pürometallurgilised protsessid põhinevad metallide keemilistel ja metallurgilistel omadustel. Parima tulemuse saamiseks tuleb omavahel kombineerida erinevaid meetodeid. Näiteks Belgias asuv väärismetallide rafineerimistehas Umicore kasutab peale metallide sulatusprotsessi läbimist väärmistallide eraldamiseks leostamist ja elektrolüüsi.Nimetus Piiratud juurdepääs Uued Euroopa direktiivid taastuvenergiaallikate kasutamisel erineva energiatasemega hoonetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Gulbis, Meriliis; Järv, HeleTaastuvad energiaallikad - vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass, võimaldavad toota elektrit ja/või soojust tekitamata seeläbi ülemäärast kahju keskkonnale. Kodumajapidamistes on võimalik võtta kasutusele väiksemaid lahendusi, milleks on tuuleturbiinid, päikesepaneelid ja –kollektorid, sadevee süsteemid, soojuspumbad ning küttepuit. Elektrijaamade kasutegur võimaldab katta suurema hulga tarbijate vajaduse. Hooned jagatakse ehitise kasutusotstarbe järgi, mille alusel neile kehtestatakse energiatõhususe miinimumnõuded. Nende piirmäärade järgi jaotatakse hooned klassidesse - madalenergiahoone, liginullenergiahoone, netonullenergiahoone, kusjuures aastal 2020 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriikides ehitatavad uued avalikud hooned olema liginullenergiahooned. Liginullenergiamaja energiasäästlikkuse taseme saavutamiseks peavad hooned olema sellised, kus kasutatakse ära energia tootmise võimalused hoone asupaigas ning energiat tarbitakse väga efektiivselt. Laialdasem taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatarbimise vähendamine on Euroopa Liidu võimalus täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja täita liidu pikaajalist kohustust hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2ºC ning vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra alla 1990. aasta taseme. Energia säästlike hoonete ehitamise aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse poolt väljastatud seadused ja määrused, milles toodud välja täpsed nõuded, mida järgida. Oluline on sealjuures järgida, et energiat ei säästetaks sisekliima arvelt. Määrusega „Energiatõhususe miinimum nõuded“ , kehtestatakse piirmäärad, „Energiatõhususe arvutamise metoodika“, selgitab nõuded energiatõhususe vastavuse tõendamiseks ja „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“, alusel antakse välja projekteeritavatele või olemasolevatele sisekliima tagamisega hoonetele märgis, mis kajastab nende energiatarbe klassi. Energiakasutust sisekliimatagamisega hoones selgitab välja süstemaatiline menetlus – energiaaudit, mille nõuded on samuti kehtestatud määrusega „Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord“. Määruste ja seaduste aluseks on tegevuskavad, milles kirjeldatakse eesmärke ja meetodeid, kuidas neid saavutada. Tegevuskavad on omakorda koostatud vastavuses nõuetele, mis on välja toodud Euroopa Liidu direktiivides. Tegevuskavasid on erinevaid, aga kõigil neil on siht jõuda eesmärkideni, mis määratud 2020. aastaks. Lisaks on koostatud pikaajaline tegevuskava aastani 2030, milles seatud siht juba veel kõrgemale. Lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest peab 2020. aastaks olema vähendatud 20% võrra energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside emissiooni, võrreldes 1990. aastaga ning samapalju suurendatud taastuvenergiaallikate osakaalu energiatarbimises. Lisaks tuleb biokütuste osakaal transpordis kasutatavates kütustes viia 10 protsendini. Prognooside järgi saavad kõik eesmärgid täidetud ja ületatud, väljaarvatud 20 protsendiline energiatarbimise vähenemine.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekavas seatud eesmärkide täitmise suutlikkuse analüüs Eesti kaitseväe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Salus, Liisa; Vipper, MeriliKaitseväe prioriteet number üks on riigikaitse ja selle võimekuse tagamine. Ajateenijate koolitamisega ja õppuste korraldamistega kaasnevad aga suured kogused jäätmeid. Sellest tulenevalt seati kaitseministri 09.08.2010 käskkirjaga 292 „Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja keskkonnategevuskava aastateks 2011-2014“ p. 5.1 Kaitseväele kohustuslikuks koostada jäätmekava. 2012. aastal hakati kava koostama, mille tulemusena valmis jäätmekava ning jäätmekava lisa 1 Kaitseväe jäätmekava tegevuskava 2013-2017. Tegevuskavas on kuus põhitegevust, mis jagunevad omakorda täiendavateks tegevusteks. Tegevused on liigitatud prioriteetsemateks ja vähem prioriteetseteks. Põhitegevused on paika pandud lähtuvalt jäätmekavast ning seal seatud peamistest eesmärkidest. Kaitseväe jäätmekava üldine eesmärk on jäätmekäitluse edendamine, et see oleks keskkonnaohutum, paremini korraldatud ning majanduslikult põhjendatud. Lisaks soovitakse parandada koostööd organisatsiooni partneritega. Töö koostaja andis töö esimeses osas ülevaate jäätmekavast ja seal seatud eesmärkidest. Teises osas analüüsis jäätmekava tegevuskava ning leidis teostatavad ja teostamatud eesmärgid. Kolmandas osas on toodud ettepanekud tegevuskava paremaks ellurakendamiseks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tegevuskava on väga hästi koostatud. Seatud eesmärgid on reaalsed ning mitmed punktid on juba praegu täidetud. Näiteks on täidetud tegevused „1.6. kasarmutes ja kontorites ohtlike jäätmete kogumiseks (akud, patareid, tahmakassetid) väikeste kogumiskastide paigaldamine“, „1.9. meditsiinipunktides kehavedelikega kokkupuutunud sidumismaterjalile ning teravatele ja torkivatele esemetele kogumiskohtade loomine“ ja „2.5. Kaitseväe harjutusväljade kasutuseeskirjade ühtlustamine jäätmekäitlust käsitlevas osas“. Samuti on haldurid täitnud enamus ülejäänud tegevustest, mis puudutavad jäätmete sorteerimist ja selleks võimaluste loomist. Plaanis on kujundada ja paigaldada infotahvlid, mis edastaksid infot prügi sorteerimise ja prügikastide asukoha kohta erinevatel Kaitseväe territooriumitel. Harjutusalade keskkonnaspetsialisti Merili Vipperi sõnul on see üks esimesi tegevusi, mille jaoks on ressursid 2014. aastal leitud. Samuti on esmane prioriteet üldiste ja üksuste põhiste jäätmehoolduseeskirjade väljatöötamine ja kehtestamine. Merili Vipper on välja töötanud ka keskkonnaalased õppematerjalid ajateenijatele ja töötajatele. Jäätmekava kinnitamise järel saab muuta õppepäevad kõigile kohustuslikuks ning tõsta sellega keskkonnateadlikkust. Eelneva põhjal saab öelda, et juba täidetud või esmajärjekorras täitmist ootavad tegevused tagavad efektiivsema jäätmete sorteerimise, mis on kogu jäätmemajanduse parema toimimise aluseks. Teostamatud eesmärgid on suures osas seotud sellega, et jäätmekava ootab siiani kinnitamist. Mitme eesmärgi puhul on määrav see, et kava pole veel kinnitatud ning puuduvad ressursid. Samuti pole hetkel sellist ametikohta nagu Logistikakeskuse keskkonnanõunik. Tegevused, mis puudutavad erinevaid tasuvusuuringuid ning uurimistöid on vähem prioriteetsed ning samuti autori arvates teostamatud, sest hetkel puudub konkreetne inimene selleks ja on palju olulisemaid tegevusi. Autor on arvamusel, et kõik seatud prioriteetsed eesmärgid saavad täidetud. Seatud tähtajad võivad edasi liikuda mõne aasta võrra, kuid tulenevalt tegevustest 2.8. ja 2.10. tuleb need üle vaadata ning täiendada. Vähem prioriteetsed tegevused tuleb üle vaadata ning vajadusel nende sõnastust muuta. Töö lõpus tehti ettepanekud, kuidas tegevuskava efektiivsemalt rakendada. Kokkuvõtvalt on ettepanekud järgnevad: • kaaluda sorteerimiseks lahtritega prügikastide ning ohtlike jäätmete jaoks survevalu-polüetüleenist konteinerite ostmist või rentimist; • vaadata üle tegevused 2.6., 3.1. ja 3.2. ning neid täpsustada; • muuta töötajatele ja ajateenijatele keskkonnaalased infopäevad kohustuslikuks. Lähtuvalt analüüsist, tehtud järeldustest ning ettepanekutest tegevuskava efektiivsemaks rakendamiseks leiab töö koostaja, et tegemist on kergesti mõistetava, suuremas osas teostatava ja rakendatava jäätmekavaga ning jäätmekava tegevuskavaga.Nimetus Piiratud juurdepääs Karksi-Nuia jäätmemajanduse hetkeolukord ja arenguvõimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Laanemets, Liisi; Laanemets, LyKäesolev töö annab ülevaate jäätmemajanduse ning korraldatud jäätmeveo olukorrast Karksi-Nuia väikelinnas ning uurib elanike suhtumist linna jäätmemajanduse olukorda üldiselt. Töö annab ülevaate jäätmemajanduse parendamise võimalustest ning toob välja kitsasakohad Karksi-Nuia linnas ning autoripoolsed soovitused olukorra parendamiseks. Aastas tekkinud jäätmekoguseid on võimalik vähendada, võttes võimalikult suure osa jäätmetest taaskasutusele uute toodete tooraine või energiaallikana. Töö eesmärgi saavutamiseks tutvus töö autor visuaalselt linnas erinevate jäätmete ladustamise võimalustega. Analüüsis olemasolevat olukorda ja seadustele vastavust. Elektroonilisest küsitlusest saadud andmete põhjal tegi autor kokkuvõtted ja tõi välja elanike harjumused ja rahulolu jäätmete ladustamisel ja sorteerimisel. Ülevaate saamisel olid abiks nii linna hooldusettevõte, jäätmeveoga tegelev ettevõte, kui valla allasutused. Töö teises peatükis võrreldakse korraldatud jäätmeveo seadusest tulenevaid nõudeid ja nende täitmist väikelinnas. Karksi- Nuia linna jäätmemajanduse olukorda analüüsides tulid välja järgmised probleemid: linnaelanikel ei ole võimalik kohapeal üle anda suur- ja ehitusjäätmeid; pakendikonteineried on linnas liiga vähe; puudub biojäätmete ladustamise koht; jäätmete paremale sorteerimisele aitaks kaasa kindlasti inimeste teadlikkuse kasv. Kolmas peatükk keskendub elektroonilise küsitluse tulemuste kokkuvõtetele ja järeldustele. Küsitlusi saadeti välja 75 tükki ning neist vastanute arv oli 48. Vastanutelt küsiti leibkondade suurust, konteineri mahtu, veosagedust, paberi ja pakendi jäätmete sorteerimis harjumusi, hinna sobivust, rahulolu avalike konteinerite suhtes ning elanikud said lisada kommentaare. Küsitlusest selgusid järgmised probleemid: 17% elanikest kasutab keskmise suurusega konteinerit, mis ei täitu nelja nädala jooksul, kuid maksma peavad inimesed konteineri eest täisraha; 32 elanike rahulolu küsitlusest selgus, et 42% sorteerivad pakendi jäätmeid Seega sorteerivad jäätmeid alla poole küsitusel osalenutest; vanapaberi konteiner on tihti ületäitunud ja inimesed eelistavad papi panna olmejäätmete konteinerisse või siis põletada. Spetsiaalsesse konteinerisse viib pappi ainult 36% küsitletud inimestest; pakendi konteinerid asuvad linna keskel ja äärelinna elanikel ei ole mugav oma sorteeritud pakendid nii kaugele viia; karksi-Nuia linnas on Taaskasutusorganisatsiooni poolt loodud vanapaberi kaste üks ning pakendi jäätmete kogumiskonteinereid neli. Elanike uuringust selgus, et konteinereid peaks olema rohkem. Neljandas peatükis antakse ülevaade jäätmehoolduse üldistest parendamisvõimalustest. Viiendas peatükis toob autor välja kõik uurimuse käigus selgunud kitsaskohad ning annab ka omapoolsed soovitused nende minimeerimiseks. Uurimuse põhjal võib öelda, et kohalik omavalitsus on minimaalselt tegelenud jäätmekultuuri edendamise ning elanike teavitamisega. Sellegi poolest on olukord linnas üsnagi positiivne ning suurt rõhku pööratakse jäätmemajanduse põhimõtete tutvustamisele juba lasteaias ning gümnaasiumis. Töös selgus, et järelvalvet jäätmeseadusest tulenevate õigusaktide täitmise üle Karksi-Nuia linnas ei teostata ning seega pole fikseeritud ka ühtegi rikkumist. Tihedamat reguleerimist ning järelvalvet vajab avalik vanapaberi konteiner ning linna erinevatesse piirkondadesse võiks lisada mõne pakendi- ning vanapaberi konteineri või pakkuda elanikele pakendikottide veoteenust. Üheks kõige suuremaks probleemiks peab autor aga seda, et omavalitsuse poolt on reguleerimata suurjäätmete ning ehitusjäätmete äraandmine. Kohapealsete võimaluste puudumine on üheks põhjuseks, miks tihtilugu satuvad just nii vana mööbel, kui ehitusparaht metsa alla. Autor soovitab, kas hooajalist jäätmete äraandmise võimalust või siis statsionaarse jäätmejaama rajamist. Kohaliku omavalitsuse soov antud soovitusi järgida edendaks kindlasti Karksi-Nuia linna jäätmemajanduse olukorda ning tõstaks elanike rahulolu. Seoses uurimustöö alguses räägitud majanduskasvu kiirusest ja igapäevase tarbimise suurenemisest, on keskkonna seisukohalt oluline luua lahendus sorteerimise ja taaskasutamise suurendamiseks, olenemata sellest, mis vormis seda korraldatakse.Nimetus Piiratud juurdepääs Klaasi tootmine ning klaasijäätmete käitlus ja taaskasutus Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kapalo, Oless; Tiirats, TUuringu käigus saime teada, mis on klaas, millest see koosneb ja kuidas seda toodetakse. Samuti jõudsime järeldusele, et suur osa klaasijäätmetest töödeldakse ümber. Sõltuvalt tehnoloogiast kasutatakse klaasimurdu ümbertöötlemises erinevates kogustes. Klaasimurru kasutamine tootmises avaldab positiivset mõju säästlikkuse vaatenurgalt, kuna pikendab sulatusahju eluiga, hoiab kokku toormaterjali, vajab väiksemat energiakulu ja on keskkonnale säästlikum. Klaas mida, ei saa ümber sulatada, kasutatakse liivapritsina või teedeehituses. Samuti uurimise käigus avastasime, et Eestis toodetakse ainult pakendi klaasi ja sellega tegeleb OI Production ettevõtte, ning ehitusklaasi tootmisega riigis ei tegeleta. Kahjuks ettevõtte vähese koostöösoovi tõttu ei saadud teada paljusid detaile, mis oleks andnud teadmisi seoses Eestis toodetava pakendiklaasiga. Samuti täpsemat informatsiooni sellest, milliste klaasimurru kogustega ettevõte tegeleb. Lisaks sellele on ettevõtte kontaktandmed raskesti leitavad, kui otsida informatsiooni Eestis asuvast klaasipakendi tootjast Internetis. Isegi ettevõtte seos endise nimega „Järvakandi klaasitehas“ annab vähese tulemuse. Kõik Eestis kasutatav lehtklaas on valmistatud välismaal, mis imporditakse riiki. Tänapäeval kasutatakse lehtklaasi tootmises kallist tehnoloogiat, kuid tulemuseks on kõrgekvaliteediline lehtklaas. Eesti kohalikud klaasiga tegelevad ettevõtted töötlevad lehtklaasi, seda toonides, lõigates nõutavatele suurustele, või müües seda edasi akende tootjatele. Jäätmena esinevat klaasimurdu eksporditakse riigist välja. Peamiselt tegeleb klaasimurru ekspordiga Eestis OÜ Adelan klaas, mis kogub klaasi, selle edasise ekspordi eesmärgil.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektroonikajäätmed ja nende taaskasutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Filimonov, Ilja; Eensaar, AguTõsine fakt on see, et elektroonikajäätmete kogused jätkuvad ainult kasvamist, vaatamata nende taaskasutuse suurenemisele ja uutele taaskasutus- ja tootmistehnoloogiatele. Elektroonikatööstus areneb kaks-kolm korda kiiremini, kui taaskasutamise ja ümbertöötlemise võimalused. Viimase 15a jooksul on maailmas vastu võetud palju direktiive ja seadusi, mis puudutavad elektroonikajäätmeid ja nende ümbertöötlemise ja taaskasutamise viise. Kõik tehtud ja läbiviidud uuringud näitasid, kui tähtis on õige elektroonikajäätmete käitlemine. Elektroonikajäätmete õige taaskasutamine võimaldab meile säästa mitte ainult energiat kasutatava toormaterjali tootmiseks ja valmistamiseks, aga ka säilitada meie juba olemasolevaid ressursse. Elektroonikaseadmed sisaldavad rohkem kui 60 erinevat elementi, mitmed nendest elementidest on väga harva esinevad meie maailmas ja mitmeid nendest elementidest saadakse aasta jooksul ainult piiratud kogustes. Kuna ümbertöötlemise ja taaskasutuse võimalused on mitu korda väiksemad võrreldes elektroonika tootmisega, on maailm kokku puutunud ülisuure elektroonika jäätmete seadusliku ja ebaseadusliku transiidiga arenenud riikidest arenevatesse riikidesse. Tekkis probleem sellega, et arenenud riigid lihtsalt ei suuda käidelda kõiki neid elektroonikaseadmete koguseid, mis neil tekivad ja nad lihtsalt ekspordivad neid suurtes kogustes arenevatele riikidele. Need riigid, mis võtavad elektroonikajäätmed endale, saavad selle eest raha, aga ei suuda ja ei oma võimalust neid elektroonikajääke efektiivselt käidelda, mis põhjustab suure keskkonna saastuse. Tänapäevane elektroonikatööstus on kõige suurem väärtmetallide tarbija maailmas. Nende metallide saamiseks me kulutame väga palju energiat ja toormaagist nende saamine hävitab ja saastab meie keskkonda kümme korda rohkem kui nende samade metallide tagasi kättesaamine vanadest elektroonikaseadmetest taaskasutamise teel. Mõnede metallide kogused on suhteliselt piiratud ja iga aastaga selle metalli saamine on raskem, sellega ka kasvavad mõnede harva esinevate metallide turu hinnad maailmas. 37 Kõige suurema väärtmetalli koguse sisalduvad trükkplaadid, mikroprotsessorid, protsessorid ja kiibid. Nende efektiivseks ümbertöötlemiseks kasutatakse kõige uuemaid selleks disainitud seadmeid, mis on ehitatud võimalikult keskkonnasõbralikuks. Protsesside käigus materjal võib läbida tsükli mitu korda parema tulemuse saamiseks. Kogu protsessi käigus trükkplaatidest, protsessoritest ja kiipidest ekstraheeritakse (Cu, Ag, Au, Pb, Pd) metallid, mis on peamised taaskasutajatele huvi pakkuvad väärtmetallid. Selliste seadmetega trükkplaadid ja kiibid koos protsessoritega töödeldakse ümber arenenud riikides. Arenevates ja vaestes riikides neid lihtsalt põletatakse madalamatel temperatuuridel õhu käes (Cu) saamiseks, mis toob parandamatu keskkonnakahju, põletamise jooksul eralduvate toksiliste ainete näol. Suured taaskasutusjaamad on võimelised päästma rohkem kui 50 erinevat elementi elektroonikajäätmetest. Taaskasutatakse mitte ainult metalli, aga ka paljusid plastikutüüpisid, klaasi ja kummi, mida on võimalik edasi korduvalt kasutada. Kõik elektroonikaseadmed käivad läbi samad protseduurid esimesel taaskasutamisfaasil. Esimeseks loetakse nende sorteerimine tüübi järgi, teiseks mehhaaniline demonteerimine, kus eraldatakse need elemendid, mida on võimalik eraldada või on vajalik selleks, et eraldi neid taaskasutada (nt. CFC gaase sisaldavad süsteemid külmetusseadmetes ja indiumi sisaldavad elemendid LCD tele-ekraanides). Eeldemonteerimine on ka vajalik selleks, et eriti ohtlikud ühendid ja elemendid nagu elavhõbe ei satuks keskkonda. Taaskasutusprotsessis mängivad suurt rolli purustamisprotsessid, sest nad võimaldavad ja tagavad edasise hea sorteerimise ja eraldamise võimaluse. Edasi peale purustamist ja eraldamist igal elektroonikakomponendil on oma taaskasutus tee. Mõni läheb leostus protsessile ja pärast elektrolüüsile ja taaskasutus masinasse, mõni pürometallurgilisele või hüdrometallurgilisele taaskasutus protsessile. Üldiselt vaadates kõik meetodid on paremad kui prügilasse viimine. Taaskasutamine on mõistlik mitte ainult selle pärast, et see annab meile võimaluse kätte saada ja korduvalt kasutada mitmeid materjale ja vähendada keskkonnakahju, mis kaasneb nende materjalide tootmisega, aga ka selleks, et mitte kaotada neid väärtuslikku ressursse ja säilitada neid, mis on veel maailma jäänud, meie tuleviku põlvkondade jaoks.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektrimootoriga autode keskkonnamõju(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Siil, Simo; Eensaar, AguÜha enam on köitnud üldsuse tähelepanu probleemid, mis on seotud transpordi ja liiklusvahenditega nende omadusest saastada keskkonda. Töös on näidatud, et elektriautode mõju keskkonnale on säästvam võrreldes sisepõlemismootoritega autodega tänu selle töös hoidmiseks kasutatavale akule, mis ei eralda mürgiseid aineid õhku ning mis ei vaja pidevalt osade vahetusi. Ka elektri, mida kasutab energiana elektriauto, tootmise juures on mingil määral keskkonna saastamise oht olemas kuigi võrreldes teiste sõiduvahendi liikidega suhteliselt olematu. Töös on näidatud, et võrdlustes teiste liiklusvahenditega on elektriautol mitmeid eeliseid, milleks on: • autol puuduvad mootori õlid, rihmad, küünlad, filtrid jne; • auto pidurid töötavad lihtsamas režiimis, ideaalvariandis hõõrdumisel töötavad pidurid puuduvad; • ummikutes seistes autol energiat peaaegu ei kulu; • autol puuduvad külmkäivitused; • autol puuduvad heitgaasid; • 100 km sõidukulu on umbes üks euro ja viiskümmend senti; • auto on töökindel; • auto on peaaegu hooldusvaba; • autot on lihtne kasutada; • autol on pikk kasutusiga. Elektriauto ei ole tänaseks saavutanud väga suurt populaarsust oma mõnede puuduste, millest peamised on: • külmas kliimas läbisõidu vähenemine; • pikkade vahemaade raskendatud läbimine; • pikk laadimisaeg; • kallis hind võrreldes tavaautoga; • väike valik erinevaid mudeleid; • remontida ja hooldada saab ainult ametliku esindaja juures, teistel kogemused puuduvad. Inseneridel ja teadlastel on veel palju tööd teha, et muuta elektriauto kasumlikumaks sõiduvahendiks, mida saaksid kasutada erinevate ametite esindajad. Siiani seab elektriauto teatud piirangud, milleks üheks olulisemaks näitajaks on lühimaasõidud. Töös on näidatud, et elektriautot saab edukalt kasutada just linnades ja äärelinnades. Auto mõju keskkonnale on sääslikum ning kindlasti kordades väiksem kui teiste liiklusvahendite kasutamisel. Lõputöö autori ettepanekud elektriautode kiiremaks ja tõhusamaks kasutuselevõtuks on järgmised: • Eesti riik ning elektriautode ametlikud esindajad peaks elektriautode kohta rohkem infot jagama; • Eesti riik ning elektriautode ametlikud esindajad võiks korraldada infopäevi ja -üritusi just äärelinnade ja väikelinnade keskustes; • jätkata riigipoolset toetuste andmist elektriauto soetamisel; • siduda noored pered Eesti riigiga elektriauto ostmisel (näiteks anda suurem soodustus, kui noored loovad pere, samas lõpetavad ülikooli ning asuvad tööle teatud ajaks vajalikele töökohtadele jne); • teha konkreetsed soodustused väga vajalike ametikohtade või väga madalapalgaliste ametikoha töötajatele nn. lisaboonusena (näiteks medõed, teenindajad, õpetajad, lasteaiaõpetajad jne). Autori hinnangul on elektriautol tulevikku ning seda teemat on vajalik igapäevaselt käsitleda, inimesi teavitada järjepidevalt ning anda igakülgne panus auto edasiarendamisele.Nimetus Piiratud juurdepääs Pestitsiidid põllumajanduses: kokkupuutevõimalused ja mõju mesilaselaadsetele putukatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaisa , Talimaa; Karise, ReetIntensiivpõllumajandus on kaasa toonud tolmeldavate putukate vähenemise samal ajal kui tolmeldamist vajavate kultuuride kasvupind näitab tõusutendentsi. Mesilaselaadsed putukad on põhjapoolkeral olulisimad tolmeldajad, kuid nende arvukus ja liigirikkus on väga kergesti mõjutatavad nii keskkonna saasteainete kui põllumajanduslike maade struktuuri muutuse tõttu. Meemesilased ja kimalased on sarnase eluviisiga sotsiaalsed putukad. Hoolimata näilisest sarnasusest on neil palju erisusi, mistõttu nad reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Pestitsiidide toksilisuse tase ei sõltu ainult putuka keha suurusest, vaid paljudest muudest teguritest nagu näiteks organismi üldine tundlikkus, eluviisi erinevused. Tolmeldajatel on palju võimalusi pestitsiididega kokku puutumiseks. Üheks probleemiks on arusaam, et kontaktsed pestitsiidid, mis ei põhjusta korjetöölisel häireid, ei mõjuta vastseid, kuna vastsed ei käi põldudel. Samal aja aga unustades, et vastsed tarbivad saastunud toitu. Kui meemesilaste vastseid kaitseb osaliselt see, et neid söödetakse ammede poolt ümber töötatud toiduga, siis kimalasevastsed tarbivad ümber töötamata toortoitu. Seega on väga raske teha paikapidavaid ja kõiki aspekte hõlmavaid järeldusi pestitsiidide mõjust mesilaselaadsetele. Paljud mõjud ei avaldu lühiajaliste katsete käigus. Pikaajaliste katsete läbiviimine on aga ajamahukas ja kallis. Sellepärast tuntaksegi herbitsiidide ja fungitsiidide mõjusid vähe.Nimetus Piiratud juurdepääs Kildagaasi varude ja kasutamisega seotud probleemid avaldatud materjalide põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaasma, Taaniel; Sillaste, ViiuTöös antakse ülevaade kildagaasi kui ühe uue energiaallika olemusest ja selgitatakse selle mõistet. Kildagaas on maapõues orgaanilise aine lagunemisel tekkinud ning kiltkivi pooridesse lõksu jäänud gaas, mis koosneb peamiselt metaanist, kuid selles leidub ka etaani, propaani, butaani ja teisi gaase. Töös antakse ülevaade kildagaasi varude paiknemisest maailmas ning nende varude suurusest. Eraldi on käsitletud kildagaasi potentsiaali Eestis. Orgaanilist ainet sisaldavad kildad on maailmas üsna laialt levinud ning seetõttu on kildagaasi varud ka hiiglaslikud. Varusid hinnatakse jätkuvat vähemalt sajaks aastaks ning tehnoloogia arenedes veel kauemakski. Suurimad kildagaasi varud paiknevad teatud hinnangute põhjal kas USAs või Hiinas. Ka Eestis on teada kildagaasi olemasolu ning Balti riikide alla jääva kildagaasi maardla tehniliselt kättesaadavaks varuks on hinnatud 0,65 triljonit kuupmeetrit. Töös käsitletakse kildagaasi kasutamise ja kaevandamise ajalugu ning ammutamise kahte peamist tehnoloogiat. Esimene tehnoloogia, mida kildagaasi saamiseks oleks võimalik kasutada, on utmine, mis eeldab puurimise asemel argilliidi kaevandamist ja seejärel kuumutamist. Kuna aga enamik kiltkivikihte paikneb 2–5 km sügavusel, ei ole maapealne utmistehnoloogia kasutamine väga mõistlik. Sellepärast on teiseks ja enamlevinumaks meetodiks hüdrauliline purustamine maapõues horisontaalses puuraugus, mille tulemusel kiltkivi poorid avanevad ja eralduv gaas kogutakse puuraugu kaudu maa peal kokku. Kogu kildagaasi kasutuselevõtu ajalugu on seotud peamiselt USAga. Esmakordselt ressursina ammutati kildagaasi 1821. aastal Fredonias, New Yorgis. Teadaolevalt puuriti esimene tööstuslik kildagaasi horisontaalne puurauk 1929. aastal Texase osariigis ning hüdraulilise purustamise tehnoloogiat kasutati horisontaalses puuraugus samuti esimesena Ühendriikides 1947. aastal. Töös antakse ka ülevaade kildagaasi kasutamisega kaasneda võivatest keskkonnaprobleemidest. Välja on toodud nii looduskeskkonda kui inimese tervist ja ka majandust mõjutavad tegurid. Esiteks on kildagaasi ammutamine üsna veenõudlik, vajades ühe puuraugu tegemiseks erinevate andmete põhjal kuni 60 000 m3 vett. Ometi peetakse seda, eriti tänu tootmistsükli viimasele osale, elektri tootmisele, üheks veetõhusamaks energiaallikaks. Teise kildagaasi tootmisega seotud keskkonnariskina on töös välja toodud atmosfääri saastamine ning kasvuhooneefekt, mida põhjustab eelkõige metaani lekkimine hüdraulilise purustamise käigus. Samas on kildagaas ise puhas kütus ning sellest elektri tootmine gaasijaamades oleks väga positiivne asendus kivisöe kasutamisele, mis vastupidiselt gaasile, on väga saastav kütuseliik. Keskkonnariske põhjustavad ka hüdraulilise purustamise protsessis kasutatavad kemikaalid. Mitmed kasutatavad kemikaalid on toksilise või kantserogeense toimega ning nende lekete korral võivad tekitada kahju nii inimesele kui loodusele. Keskkonnale ja inimese tervisele ohtlike ainete kasutuselt kõrvaldamist on käitajad juba heaks kiitmas. Probleemiks on ka nii gaasi, kemikaalide kui ka kivimitest leostuda võivate ainetega saastuda võiv põhjavesi. Kivimitest leostuda võivate ainete hulgas leidub ka radioaktiivseid aineid, mis võivad kas otsesel kokkupuutel või bioakumulatsiooni tõttu inimesele kahjulikud olla. Inimese ja loomade elutegevust võivad oluliselt häirida puurimisseadmed ja kompressorid, mis tekitavad kaevandamispiirkonnas kõrgenenud mürataset. Puurimisplatsi piirkonna müra vastu on tavaliselt siiski kasutusel müratõkked, kuid transpordist tekkivat müra ja vibratsiooni need ei tõkesta. Samuti ei aita müratõkked hüdraulilise purustamise tõttu tekkiva vibratsiooni vastu. Hüdraulilise purustamise tõttu on esinenud ka väiksemaid maavärinaid. Keskkonnariskide vähendamiseks tuleb teha pidevat teadus- ja arendustööd uute ja keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate väljatöötamiseks. Kildagaasi nagu kõigi teiste kütuste ammutamiselgi, tuleb rõhku panna tööde teostamise ja kasutatavate materjalide kvaliteedile ning teha töödele järelvalvet. Uue energiaallika lisandumine omab ka mõju majandusele. Üheks gaasi hinnalanguse peamiseks põhjuseks peetakse just kildagaasi, mis on gaasi pakkumist turul oluliselt suurendanud. Kildagaas on võimaldanud näiteks USA-l saada gaasitarnete osas täielikult sõltumatuks ning prognoosi kohaselt võib aastaks 2025 rahuldada kogu oma riigi energiavajaduse ise. Tugeva majandusliku mõju tõttu on kildagaas mõjutamas ka riikide omavahelisi suhteid. Teatud olukordades võib kildagaasi ammutamine endaga kaasa tuua suhete soojenemist gaasi müügi- või ostutehingute tõttu, kuid teatud puhkudel võib see hoopis riikide vahele pingeid luua ja halvemal juhul põhjustada agressiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Passiivmajade jätkusuutlikkus ja Eesti esimesed passiivmajad(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tamme, Tuuli; Eensaar, AguKäesolevas lõputöös keskenduti jätkusuutlikule arengule passiivmajade valdkonnas. Töös on peamiselt uuritud passiivmajade jätkusuutlikku aspekti energia tarbimise ja säästmise valdkonnas ning majade paindlikkust sobitumaks erinevatesse tingimustesse. Lisaks on uuritud passiivmajade arengut ja tõusvat populaarsuse trendi Eestis. Töö analüüsib esimesi passiivmaju Eestis. Kuna iga aastaga kasvab maailmas energia tarbimise hulk, on muutunud see üheks tänapäeva ühiskonna suureks probleemiks. Suur taastumatute energiaallikate kasutamine saastab keskkonda, tekitades õhku kasvuhoonegaase, mis viivad kliima soojenemiseni. Seetõttu on püütud leida erinevaid lahendusi, et vähendada vajadust taastumatute energiaallikate järele. Üheks nendest lahendustest on passiivmajad. Passiivmaja on üks populaarsemaid ja enim peamiselt Euroopas levinud energiasäästlike hoonete liikidest. Sellised hooned loodi 1990-date aastate alguses Saksamaal ning on hakanud sellest ajast peale levima üle Euroopa. Peamine murrang passiivmajade arengus ja levikus on toimunud viimase viie aasta jooksul. Selle aja jooksul on passiivmaju hakatud, lisaks Saksamaale, ehitama rohkem ka mujale Euroopasse. Viimaste aastate jooksul on jõudnud passiivmajade kontseptsioon ja levik ka Eestisse. Esimesed passiivmajad Eestis tõestavad väga hästi asjaolu, et passiivmaju võib rajada erinevatesse kliimatingimustesse ning maastikele. Peale passiivmajade on Eestis arenema hakanud ettevõtted, kes on pakutavad tooted või teenused sidunud passiivmajadega. Juba on olemas ettevõtteid, kes projekteerivad või juhivad passiivmajade ehitust, aga ka ettevõtteid, kes pakuvad oma tootevalikus passiivmajadele sobivaid hoonete osasid nagu aknad või soojustus, kui ka näiteks viimistlusvahendeid. Töö tulemusena jõuti seisukohale, et kuigi täna on passiivmaju veel kallim rajada, kui mitte passiivseid maju, on see energiasäästliku hoone tüüp oma populaarsust kogumas ning levimas. Iga aastaga rajatakse aina rohkem passiivmaju nii Euroopasse, kui nüüd ka Eestisse. Tehnoloogiate arenedes ning levides langeb ka passiivmajade hind samale tasemele, mis on mitte passiivsetel majadel. Passiivmaja kontseptsioon on tõestanud oma paindlikkust erinevates kliimatingimustes, samuti oma kompaktsust ja mugavust sobimaks heaks koduks elanikele. Korralikult ja hoolega planeerides ning läbi mõeldes, on võimalik luua passiivmaja, mis ei ole väga palju kallim, kui mitte passiivne maja, hoides samal ajal kokku väga suurel määral energiat ning säästes selle võrra ka keskkonda ja atmosfääri.Nimetus Piiratud juurdepääs Noarootsi maaelu ja looduskasutuse jätkusuutlikkus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Uusmaa, Heleri; Tõnisson, AndresJätkusuutlikkus on mitmeti mõistetav teema ja sellel on erinevad harud. Peamine mõte on see, et tegeletakse säästva arenguga kogukonna hüvanguks tulevikku silmas pidades. Eesti maapiirkonnad on erinevad, aga siiski rühmitatavad. Enamus valdadest ei ole jätkusuutlikud või vähemalt ei vasta need EMÜ tüpoloogias väljatoodud standarditele. Arengu toimumiseks on tähtsateks teguriteks maarahvastiku vanuseline koosseis ja haridus, kui atraktiivne on elukeskkond ning, kas on konkurentsivõimelisi töökohti ja milline on osutatavate teenuste süsteem. Ühe tüpoloogia järgi langeb Noarootis vald 4. klastrisse, kus on tüüpilised Eestimaa väikevallad – vähese ja vananeva rahvastikuga ning väikese ettevõtlusega, kuid maaelu arengu indikaatorite järgi paigutub Noarootsi esimesse klastrisse, just oma asukoha ja heaoluindeksi tõttu. Ehk siis see, et inimesed käivad väljaspool valda tööl, teenivad head palka, töötuse arv on väike ja vallal puudub võlakoorem, tõstavad Noarootsi paremate valdade hulka. Noarootsi vald asub Loode-Eestis, Noarootsi poolsaarel, 296 km2 territooriumil. Elanikke on ligikaudu kolm inimest km² kohta ning hetkel on see jätkuvas kahanemistendentsis. Maavaradest leidub Noarootsis liiva, kruusa, turvast, lubjakivi ning kohati ka muda. Peamiselt on tegemist reservvaru või siis planeeritava varuga ehk reaalselt ei saa neid hetkel küll kasutada, kuid majanduslik väärtus neil siiski on. Enamus valla maast on katastris registreeritud: millest 20% moodustab põllumajandusmaa (haritav ja looduslik rohumaa) ja 52,0% metsamaa. Põllumajandus maa pole väga väärtuslik ja vähem kui pool metsamaast kuulub eraomanikele, kes saavad PRIA´lt Natura 2000 erametsatoetust. Valla ühisveevarustus põhineb neljal puurkaevul ja koostatud on riiklikud veemajanduskavad, et saavutada keskkonnaeesmärgid kaitsmaks pinna- ja põhjavett. Elektri varustamine vallas põhineb ühel alajaamal, lisaks kõrval valdade kolm tugijaama. Noarootsis on ka Baltimaade suurim tuulepark, mis on ühendatud ühisvõrku ja mille aastane toodang peaks katma 43 000 keskmise tarbimisega pere aastase tarbimise, mis on valla seisukohalt rohkem kui küllalt. Noarootsi Tuuleenergia MTÜ sõlmis Eesti Energiaga annetuslepingu ja vallaelanikud saavad nüüd endale tuuleenergia tootmisest laekuvast rahast toetusi taotleda. Keskkonnalube pole eriti palju välja antud, kuna Noarootsi vald on väike ja seal tegutsevaid ettevõtteid ning ressursse on vähe. Seetõttu puuduvad ka prügilad ja korraldatud jäätmevedu, kuid on olemas jäätmekeskus ning kevadised ohtlike jäätmete ringiga. Valla territooriumil asub osaliselt neli kaitseala. Riikliku kaitse all on ligi 35% valla territooriumist. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) loodi 2000. a ja selle peamisteks ülesanneteks on põllumajanduse ja maaelu areng ning andmete kogumine ja analüüs. Noarootsi vallas on PRIA toetusi määratud 2007. aastast ja kõige enam makstud toetuseks on ebasoodsate pindalade toetust, ühtne pindala toetus ja Natura 2000 erametsa toetus, loomulikult on lisaks veel teisigi toetusi, kuid see juba näitab, et kuna tegemist on põllumajanduslikult mitte viljaka maaga ja ka erametsaomanikud vajavad toetust, siis majanduslikult jätkusuutlikkus tuleb vaid läbi abirahade. Lisaks on PRIA´l Leader projekt, et MTÜ´d saaksid külaelu arendada. Juba esimeses peatükis oli juttu Noarootsi võimalustest, millest osade potentsiaali pole veel täies mahus kasutatud. Samuti suureks abiks oleks nö inimeste meelitamiseks projektist „Maale elama“, kus oma eelistega reklaamitakse ennast ning tekib ka parem läbisaamine kogukonnaga. Lisaks veel sotsiaalne ettevõtlus, kus on ühendatud ettevõtlus, kodanike aktivism ja heategevus ning teenitud tulu läheb ühiskonda tagasi. Noarootsi vald on jätkusuutlik looduskasutuses kui ka sotsiaalses mõttes, olles stabiilne, kuid majanduslikult saab veel areneda, eriti turismi suunas.Nimetus Piiratud juurdepääs SA KIK veemajanduse programmist rahastatud projektide tulemused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Natka, Krisli; Kaufmann, VeikoTöös selgus, kui paljud veemajanduse programmist rahastatud väikepuhastite projektid on neile seatud eesmärgid täitnud. Tulemusi võib mõjutada andmete kvaliteet ja ebapädev opereerimine. Informatsiooni kogumisel tuvastati mitmeid kitsaskohti, nimelt on osad veekasutuse aastaaruandes olevad andmed aegunud. Lisaks on erinevatest allikatest saadud teavet keeruline liita, näiteks ei ole Keskkonnalubade Infosüsteemist võimalik teha kompaktset andmete eksporti. Tulevikus võiks andmete ühtlustamisele kuluvat aega vähendada, selleks tuleks esmalt kokku leppida ühtsed märgistused ning otsida võimalusi info lihtsaks sidumiseks läbi teatud tunnuse. Projektide tulemuslikkuse ja kasutatud tehnoloogia sidumisel leiti, et reoveepuhasti tehnoloogia võib pikemas perspektiivis heitvee kvaliteeti mõjutada. Nimelt saavutati individuaallahendusega puhastitega suurema tõenäosusega projektis püstitatud eesmärgid ning vee erikasutusloale vastavus. Läbiviidud reoveepuhasti toimimise küsitlusele vastas umbes 40% operaatoritest. Selgus, et keskmiselt olid puhasti hooldajad läbinud kaks reoveekäitluse alast koolitust ning ligikaudu pooltel oli erialane haridus. Üks vastanutest ei olnud ühtegi kursust läbinud ning mitmel oli koolitusest möödunud rohkem kui viis aastat. 70% sooviksid läbida praktilist lisakoolitust ning 15% ei olnud eestikeelselt manuaali puhasti hooldamiseks. Operaatorite keskmine tööstaaž on olemasoleva valimi põhjal 4,2 aastat. Kahte reoveepuhastit, mille väljavoolu näitajad ei vastanud 2012. aasta seisuga nõuetele opereerisid operaatorid, kelle kogemus jäi alla ühe aasta. Praktilise vaatluse käigus leiti, et rahastatud Karinu reoveepuhasti puhul on mittevastavus tingitud eelkõige opereerimise puudumisest perioodil 2008–2012. Eelseliti pärsib olemasolevates tingimustes reovee puhastamise protsessi, efektiivseks tööks on vajalik puhasti ümberehitus. Ühte puhasti poolt ei kasutata, sest reostuskoormus on liiga väike, kuid pikemas perspektiivis on oodata koormuse tõusu. Lisaks leiti, et paigaldatud kompaktpuhasti ei ole tootja info kohaselt võimeline tagama taotluses püstitatud eesmärke. Kogutud andmete põhjal on heitvee mittevastavus tingitud järgmistest teguritest: ebapiisav hooldus, operaatori vähene pädevus, vale tehnoloogiline lahendus, ebaühtlane vooluhulk (väiksed asulad) ja projekteerimisvead. Veemajanduse programmi vahendite tulemuslikum kasutamine aitab täita HELCOM-i tegevuskavast tulenevaid soovitusi, veepoliitika raamdirektiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid. Reoveepuhastite efektiivsuse tõstmiseks pakutakse välja järgmised ettepanekud: soodustada tulevikus lihtsa konstruktsiooniga individuaallahendusega puhastite rajamist ja rekonstrueerimist; tagada reoveepuhasti ohutu hooldamine ning eestikeelse hooldusjuhendi olemasolu; imporditavate kompaktpuhastite puhul jälgida tootja infot ja tehnoloogia sobivust Eesti tingimustesse, teisalt tõsta tellija kompetentsi; ühtlase reovee vooluhulga tagamiseks tuleb väiksemate asutuste reovesi suunata suurematesse reoveepuhastitesse või kasutada ühtlustusmahutit; suunata põhirõhk reoveepuhasti hinnalt tehnoloogilise lahenduse sobivusele; tõsta operaatorite teadlikkust, läbi kvalifikatsiooni kontrollimise ja/või koolituskohustuse; soodustada terviklahenduste kasutamist, kus esmalt rekonstrueeritakse/rajatakse vajalikud kanalisatsioonitorud, seejärel mõõdetakse reostuskoormus ning viimasena projekteeritakse, rajatakse või rekonstrueeritakse reoveepuhasti; ennetava vahendina tuleb kiirendada fosfaatide keelustamist pesu- ja nõudepesuvahendites, et vähendada väikepuhastite fosforikoormust, sest alla 300 inimekvivalendiga puhastitele ei laiene fosfori ärastamise nõue. Lisaks on keemiline fosfori ärastamine väga kallis.Nimetus Piiratud juurdepääs Põlevkivi rikastamisjääkide ladustamine Estonia kaevanduse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Stanislav, Ignatovets; Viiu, SillasteKäesolevas lõputöös käsitleti Estonia kaevanduse rikastamisjäätmetehoidlat, mille rajamist alustati 1972 aastal ja tänaseks on see kujunenud suurimaks kunstlikuks mäeks maakonnas. Osa kasutatud materjalist oli saadud kaevanduse tööprojektidest. Uurimustulemuste järgi ladestatakse jäätmehoidlas aherainet suurtes kogustes igal aastal. Kogu kaevandatud mäemassist 43% moodustab aheraine ehk rikastamisjääk. Ladustatud aheraine sisaldab 3-8% põlevkivi. Iga-aastane aheraine ladustamine ulatub miljonite tonnideni. Jäätmehoidla suurust planeeritakse vastavalt kaevanduse varude suurusele. Tööde teostamiseks jäätmehoidlal on kehtestatud vastavad normid, mis minimiseerivad tööõnnetuse ohtu. Ladustamisel ja hoidla tasandamisel peavad olema ka vastavad ajanormid ning müra leevendavad tehnoloogiad selleks, et vältida naabruses elanike rahulolu. Pärast jäätmehoidla sulgemist viiakse läbi bioloogiline rekultiveerimine, mille all on mõeldud hoidla haljastamist ja puude istutamist. Antud töös läbiviidud riskianalüüsi põhjal võime väita, et tegemist on jäätmeseaduse kohaselt B-kategooria jäätmehoidlaga, kus puudub suurõnnetuse oht isesüttimise teel. Sinna ei ladestata ohtlikke jäätmeid ning ei kasutata kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikke aineid. Antud rikastamisjäätmetehoidlas kasutatakse parimat tehnoloogiat rikastamisel ja ladustamise meetodit, kus ei eraldu reostunud nõrgvett ja sees ei teki nn. tuuletõmbet. Samas uuriti ka aheraine taaskasutuse võimalusi täitematrejalina või killustiku tootmiseks ehitustööde vajaduseks. Põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet kasutatakse nii töödeldult kui töötlemata. Töödeldes saadakse killustiku, mille tootmistehnoloogia on jõudnud nii kaugele, et lubab toota stabiilsete näitajatega IV klassi killustiku, mis sobib teedeehituseks. Töötlemata aherainet on kasutatud Ida-Virumaa keskkonda edendavate rajatiste ehitamisel. Ainukene takistav asjaolu on transpordi maksumus ja kaugus suurte ehituslikke piirkondadeni. Osa ladustatavast aherainest lähi tulevikus saab uue väärtuse spordi- ja meelelahutuse rajatiste kaudu. See peaks meelitama turiste maakonda: jäätmehoidla pealt on ilus vaade loodusele ja maakonna kontuurile. Samas mägi meelitab ekstreemspordi harrastajaid ning arendab motosporti.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitlus Tallinna vanalinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Olvi, Triin; Vilms, MonicaTallinna vanalinna on väga eriline piirkond, ning seetõttu on sellele piirkonnale kehtestatud eritingimusi ja piiranguid, millega peab arvestama. Üheks piiranguks on kellaaja piirang, mis lubab jäätmeid vedada üksnes ainult vahemikus 7:00-12:00. Piirang on seatud seetõttu, et jäätmeveokid ei segaks oma tegevusega vanalinna külastavaid nii välis- kui siseturiste. Suviseks turismihooajaks on aga piirangu kellaaeg tunni võrra varasemaks. Teise piiranguga võib välja tuua, et vanalinnas ei ole ruumipuuduse tõttu elamumaa sihtotstarbega kinnistul kohustust sorteerimiseks. Kolmas põhiline piirang on jäätmeveokile, registrimass ei tohi ületada 12 tonni. Vanalinnas on lubatud vaid väiksema registrimassiga veokid seetõttu, et suuremad jäätmeveokid võivad kahjustada munakivisillutist ja väiksematel jäätmeveokitel on parem liikuda Tallinna vanalinna kitsastel tänavatel. Ainsaks sobilikuks jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused, kuna jäätmeveo ettevõtetest on neil ainsana sobilikud jäätmeveokid Tallinna vanalinnas teenindamiseks. Tallinna vanalinna jäätmepiirkond kuulus kuni 01.07.2013 korraldatud jäätmeveo piirkonna hulka. Nüüd aga valitseb vanalinnas vabaturu olukord, mis ei ole endaga erilisi muudatusi kaasa toonud, võrreldes valitsenud korraldatud jäätmeveo olukorraga. Ainuüksi seetõttu, et jäätmevedaja ettevõte ei ole vahetunud. Tallinna linn on hetkel olukorras, kus tahetakse muuta Jäätmeseaduse § 66 lg 11 järgset süsteemi, mille kohaselt võib jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Uue süsteemi rakendamise tõttu on seni olnud vedajatega palju vaidlusi Riigihangete Vaidlustuskomisjonis ja kohtus. [5] Seetõttu valitseb ka vanalinnas vabaturu olukord, ning tegutsetakse uue korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendumise nimel. Uus korraldatud jäätmeveo hange on küll ettevalmistamisel, kuid jõustub ilmselt alles 1,5 aasta jooksul. Tallinna vanalinna eripärasus seisneb ka selles, et nii elanikud, ettevõtted kui ka jäätmevedaja on teadlikud piirangutest, ning üritavad leida kompromisse kõigile mugavaks lahenduseks. Hoolimata suurtest vahemaadest 40-50 m, tavapärase 10 m asemel, käivad vedajav konteineritel ja jäätmekottidel ise järgi, ning ei küsi lisatasu. Selline teenindus ei tuleks ilmselt kõne allagi mujal piirkonnas. Kuid intervjueerides elanikke, selgus, et on ka neid, kes viivad tühjendamise päeval konteineri ise värava taha tänavale. Seda seetõttu, et hoida kokku võtmehaldustasu pealt. Konteinerid ja jäätmekotid võivad paikneda sisehoovis, keldris või hoopiski trepikojas, kui pole ruumi mujale konteinerit paigaldada. Tallinna vanalinna elanikud on teadlikud vanalinnas valitsevast olukorrast ja jäätmepiirkonnale kehtestatud piirangutega. Elanike üldine rahulolu on hea ega häirivaid tegureid pole. Varasemalt elanikelt tuli kaebusi seoses metall-konteineritega ja nende tühjendamisega, kuid need vahetati koheselt plast-konteinerite vastu. Intervjueeritavaid ettevõtteid oli kuus: Spordiklubi Reval-Sport, Sihtasutus NUKU, Tallinna Linnateater, Hotell Telegraaf, Hotell Kolm Õde ja- OÜ Kalevi Veekeskus. Intervjuude käigus selgus, et üldine rahulolu on hea, kuid esineb ka olukordi, kui jäätmevedaja võiks teisiti käituda ja olla vastutulelikum. Vestluste käigus selgus, et kõik ülaltoodud ettevõtted sorteerivad eeskujulikult jäätmeid. Töö sisaldab endas Tallinna vanalinnas tekkivate jäätmete statistikat. 2012. aastal tekkis Tallinna vanalinna jäätmepiirkonnas segaolmejäätmeid 5696 tonni, mis teeb keskmiselt 474,7 tonni jäätmeid kuus. Paberijäätmeid tekkis 2012. aastaseisuga 315 tonni, mis teeb kuulõikes keskmiselt 26,25 tonni jäätmeid. Biolagunevate jäätmete tekkarv oli veelgi väiksem - 2012. aastal 80,22 tonni, ning igakuiselt vaid 6,7 tonni. Siinkohal võib eeldada, et biojäätmete arv on kõrgem, kuna AS Eesti Keskkonnateenused sõnul on siiski toitlustusettevõtteid, kes ei orteeri enda biolagunevaid jäätmeid, vaid panevad need segaolmejäätmete sekka. Mida saab Tallinna vanalinnas muuta paremaks? AS Eesti Keskkonnateenused sõnul Tallinna vanalinnas kehtestatud kellaaja piirang võiks olla veelgi varasem. Linn peaks teostama tõhusamat ja efektiivsemat kontrolli, mis tagab linnale ülevaatliku pildi valitsevast olukorrast. Sellele aitab kaasa Jäätmevaldajate registri täiendamine ning ühtse andmebaasi loomine, kus on olemas vabaturu olukorras oleva jäätmepiirkonna andmed.Nimetus Piiratud juurdepääs SA Jõulumäe Tervisespordikeskus reoveepuhasti rekonstrueerimise eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Varis, Annika; Kuusik, AareAnalüüsides lõputöös SA Jõulumäe Tervisespordikeskuse reovee puhastamise praegust olukorda, leidis töö autor parima võimaliku lahenduse uue reoveepuhasti rajamiseks. Selleks oli vajalik välja tuua praeguse olukorra kirjeldus, kus iseloomustati üksikasjalikult seadmete ja rajatiste praegust olukorda koos hinnanguga seadmete seisukorrale. Praeguse olukorra analüüs kinnitas kohapeal nähtut, et reoveepuhasti on tõesti oma vähesest kasutuseast hoolimata amortiseerunud ja ei vasta enam tänapäeva tingimustele. Seade on aegunud nii tehnoloogilisest vaatepunktist kui faktist, et olemasolev reoveepuhasti ei suuda toime tulla tervisespordikeskuse populaarsuse kasvamisest tingitud suurenenud reovee hulgaga. Eelnevalt püstitatud probleemile kõige parema lahenduse leidmisel tõi lõputöö autor välja planeeritavate tegevuste loetelu ja kirjeldas olemasolevaid ja ka uue reoveepuhasti põhilisi osasid alapeatükkide kaupa ja kirjeldas nende tööülesandeid ning nendega saavutatava lõpptulemuse vastavust tervisespordikeskuse vajadustele. Leiti, et tervisespordikeskuse reovee puhastamise hea tulemuse saamiseks tuleb teha palju muudatusi olemasolevas puhastussüsteemis. Tuginedes uute seadmete ja rajatiste võrdlusele olemasolevatega ja alternatiivide analüüsile pakuti välja reoveepuhastuse tehnoloogiline skeem, mis sobib sihtasutuses Jõulumäe Tervisespordikeskus tekkiva reovee puhastamiseks. Probleemile, kus koormus reoveepuhastile on erinevatel hooaegadel erinev aitas parima lahenduse leidmisel kaasa töö autori võrdlus erinevate alternatiivide vahel. Alternatiivide võrdluses toodi välja erinevused kolme variandi vahel, hinnates nende tööde mahukust, kirjeldades tööde kulgu, vajaminevaid materjale ning hinnangulist eelarvet. Võrdluse tulemusena leidis autor, et kõige mõistlikum nii majanduslikust aspektist kui ka tervisespordikeskuse vajadusi silmas pidades, on valida variant, kus iga reovee puhastamise etapp on sisuliselt eraldi, aga samas põhjalik. Planeeritav lahendus on valitud eeldusega, et süsteem kestaks ja oleks töökindel tervisespordikeskuses kujunenud tingimustes, tehes nii tervisespordikeskuse perekonna kui külastajate elu sujuvamaks ja ümbritsevale keskkonnale sõbralikumaks. Probleemsed kohad, kus elektrijuhtmed olid lahtiselt või kus reoveepumpla torustik ja muud osad olid roostes, lähevad vahetusse. Uued seadmed on valitud pidades silmas erinevaid standardeid, mis seavad tingimused seadmete ja torustike materjalile, eelkõige selleks, et tulevikus ei tekiks korrosiooniohtu agressiivses keskkonnas olevatele seadmetele. Kõik elektriseadmed on kaitstud ja eraldi asukohas, kus ei teki ohtu elektrilühise tekkimiseks üleujutuse tõttu. Uue reoveepuhasti tööle hakkamisel on välistatud, et ülekoormusel lakkab seade töötamast, kuna töös on kaks vaheldumisi töötavat pumpa, mis on samas ka piisavalt hea jõudlusega, et suurema koormuse tekkimisel suudavad töös olla korraga. Samuti on uus reoveepuhasti varustatud kaasaegsete alarmseadmetega, mis annavad koheselt teada ohu tekkimisest. Reovee puhastusseadmete ehitamisel tuleb kindlasti arvestada kõiki ettenähtud nõudeid, samas pidades silmas ka SA Jõulumäe Tervisespordikeskuse vajadusi. Uue reoveepuhasti rajamisega peaks alustama niipea kui võimalik, sest töö tulemusena võib öelda, et praegune olukord on piisavalt halvas seisus, et midagi ette võtta, enne kui tekivad püsivad kahjustused ümbritsevale keskkonnale.Nimetus Piiratud juurdepääs Atmosfääri saastekoormus Lääne-Virumaal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Allandi, Arlene; Tõnisson, ALääne-Virumaal asus 2013. aasta seisuga 140 käitist, mis on reguleeritud keskkonnalubadega, ning millest 107 omas kitsama hõlmatusega välisõhu saasteluba, ning ülejäänud ettevõtted kandsid endas keskkonnakompleksloa kohustust. Maakonnas ei asu ühtegi riikliku seirejaama, kuid Lahemaalt tulevad andmed õhufooni kohta, ning suurettevõte Kunda Nordic Tsement omab maakonnas ainukesena seriekohustust selliselt, et omab pidevseirejaama. Lääne-Viru maakonna atmosfääriõhu seisukord on valdavalt hea, kui võrrelda olemust välisõhu suursaastajatega (VKG, Eesti Energia SEJ jt), kes asuvad suures osas Ida-Virumaal. Samuti on tööstus koondunud ka Harjumaale, mistõttu ka Harju maakond on saastatuim kui Lääne-Virumaa. Kuid ülejäänud 12 maakonda võivad tunda suuremat uhkust puhta õhu üle, kui Lääne-Virulased. Maakonna saastatuim paik on Kunda linn, kus asub tsemenditehas Kunda Nordic Tsement, ning haavapuitmassi tehas Estonian Cell. Mõlemad ettevõtted jäävad saastetasude laekumise pingereas maakonna esikümnesse. Kõige vähem saastetasusid laekub maakonnas Euro Oil tanklast, ning samuti mitmest väikettevõtte lokaalsest katlamajast. Süsinikoksiid on maakonna õhus saasteainetest ülakaalukaim, kuid langevas trendis. Tõusvas trendis on maakonna atmosfääriõhu koostises tahked osakesed, mis on pärit mitmetest töötleva tööstuse ettevõttest (Kunda Nordic Tsement, Stora Enso Eesti AS ja mitmed teised puidutööstused) ning samuti katlamajadest, kes toodavad soojust tahkekütusest. Kuigi põlevkivi on kasutusel vaid Tapa linna soojavarustajal, siis puitmass on populaarsust kogumas väga mitmete kohalikes toasooja allikates. Kuid samas peab tõdema, et biomassi kasutamine on pigem laiem suund, kui teiste kütuste keeld. Samuti on võimalik PM osakeste konsentratsioone vähendada, lisades kateldele püüdeseadmeid. Saastetasudelt laekuva KIK rahastusena on see üks võimalik varjant saada makstud tulu kaudselt tagasi. Samuti võimaldab iga investeering õhutasusid asendada, mis on ka keskkonnahoidlikkuse ja säästva arengu üks suundadest.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaarma valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kungla, Liina; Sagur, KatrinKaarma vald asub kesk- ja lõuna Saaremaal. Suuruseks on 400 km 2 ning elanikke 2014. aasta alguse seisuga 4706. Valla territooriumi moodustavad kolm alevikku, milledeks on Aste, Nasva ja Kudjape ja 69 küla. Kaarma vald ei erine pinnakatte paksuse poolest väga teistest valdadest Saaremaal. Valla territooriumil on põhjavesi enamasti kaitsmata või isegi nõrgalt kaitstud. Erandiks on MändjalaNasva piirkond, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Sõltuvalt põhjavee kaitstusest on Kaarma vallas seatud mitmeid piirangud reovee kohtkäitlusele, et vältida võimalikku põhjavee reostust. Kaarma valla asulate reostuskoormus jääb alla 2000 ie, mis tähendab, et vallas ei pea olema rajatud ühiskanalisatsioon. Siiski on valla territooriumil 6 ühiskanalisatsiooniga kaetud ala, milledeks on Haamse, Nasva, Upa, Eikla, Kuressaare linna lähiümbrus (Laheküla, Kudjape, Sikassaare) ning Aste. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja eesmärgiks on anda antud piirkonna elanikele ülevaade, millisele tingimustele peavad vastama omapuhastid ning millistel tingimustel tohib neid rajada. Samuti saab eeskirjast infot, kuidas peab talitama, et käidelda tekkinud reovett keskkonnasõbralikult, reostamata samal ajal põhjavett ning veekogusid, milledest pärineb kasutatav puhas vesi. Heitveest mõõdetakse biokeemilist hapnikutarvet ehk BHT7. BHT kõrge sisaldus põhjustab veekogu hapnikuvaegust. Samuti muudab vee omadusi heljumi (HA) sattumine vette. Rohkest heljumi sisaldusest annab märku vee sogasus. Heitvee puhtuses mängivad suurt rolli ka fosfor (P) ja lämmastik (N). Kõrge P ja N sisaldus veekogudes põhjustab eutrofeerumist, pannes veekogus taimed ülemäära kasvavama. 32 Reovee kohtkäitlus ja äraveo eeskiri kuulub täitmisele kõikidele Kaarma valla territooriumil asuvatele majapidamistele, kes tegelevad reovee kohtkäitlusega ja kasutavad purgimisteenust ning ka neile, kes pakuvad purgimisteenust. Reovee kogumisalal, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud kasutada reovee kogumismahutit või omapuhastit. Kui on tegemist reovee kogumisalaga ja ühiskanalisatsioon ei ole veel välja ehitatud, võib paigaldada ajutiselt reovee kogumiseks kogumismahuti. Kui reovee kogumisalale on rajatud ühiskanalisatsioon, siis omapuhasti kasutamine on keelatud. Reoveekogumisala (reostuskoormus alla 2000 ie) võib immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisala peab reovesi olema vähemalt mehaaniliselt puhastatud. Enne kogumismahuti paigaldamist tuleb sellest teavitada vallavalitsust ning saada selleks kirjalik nõusolek. Sama kehtib omapuhasti puhul. Paigaldatav kogumismahuti ning sellega seotud torustik peavad olema lekkekindlad ning metallosad peavad olema kaetud korrosioonikindlast materjalist. Rajatava omapuhasti valikul tuleb suurt tähelepanu pöörata põhjavee kaitstusele, mis seab kõige suuremad piirangud selle valikuks. Samuti on asukoha valikul määrava tähtsusega kujad, mis on kindlaks määratud erinevatel tingimustel. Kujade kattumisel tuleb alati lähtuda kõige rangematest nõuetest. Reovett saab puhastada mehaaniliselt, bioloogiliselt või süvapuhastades. Kõige levinum mehaaniline puhastussüsteem on septiksüsteem ehk septik. Septiksüsteem kujutab endast pealt kinnist setitit, kuhu sadestub reoveest sete, mis hakkab anaeroobselt lagunema. Peale settimis väljub süsteemist heitvesi, mis juhitakse kas imbväljakule või filterväljakule. Imbväljak ei sobi kaitsmata põhjaveega aladele ning tiheasustusele. Filterväljaku puhul juhitakse heitvesi dreenitorude kaudu näiteks drenaažikraavi või jõkke. Rajatud kohtkäitlusrajatist tuleb korraliselt hooldada ning on soovituslik täita hoolduspäevikut. Samuti peab olema võimalik proovide võtmine reoveest ja vajadusel heitveest. Kogumismahuti likvideerimisel tuleb mahuti enne tühjendada ja pesta selleks ettenähtud purgimisteenust pakkuva ettevõtja poolt. Kohtkäitlusrajatis tuleb eemaldada pinnasest ning tekkinud süvend täita (täitematerjaliks ei tohi olla prügi). Likvideerimise käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõtjale ning tõendusdokument sellest tuleb edastada vallavalitsusele koos likvideerimise teatisega kolme tööpäeva jooksul peale ehitise likvideerimist. 33 Igale tegevuspiirkonnale on kindlaks määratud purgimisteenust pakkuv ettevõte, mis on kantud äriregistrisse. Kaarma vallal ei ole määratud kindlat purgimisteenust osutavat ettevõtet, kuid antud teenust osutab AS Kuressaare Veevärk ja OÜ Prügimees. Reovee purgimine tohib aset leida ainult selleks ettenähtud kohtadesse. Reovee juhtimine selleks mitte ettenähtud kohta on rangelt keelatud. Kaarma vallal puudub oma spetsiaalne purgimiskoht, kuid kogutud reovett saab purgida AS Kuressaare Veevärgile kuuluvas Kullimäe purglas, mis asub Roomassaares. Kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida ainult juhul, kui tegemist on hajaasustusega ning puudub reostusoht. Eelnevalt kompostitud sisu tohib enda tarbeks väetisena kasutada aasta pärast peale komposti valmimist. Kompostitud sisu ei tohi paigutada külmunud pinnasele (k.a lumi). Eeskirja täitmise järelvalvet teostab Kaarma vallavalitsus. Reovee kohtkäitlusrajatise õigeaegse hoolduse eest vastutab rajatise omanik või selleks volitatud isik. Eeskirja täitmise eest vastutab kinnistu kohtkäitlusrajatise omanik või selleks volitatud isik. Nõuete rikkumise on KOV-l õigus tühistada kohtkäitlusrajatisele eelnevalt antud kasutusluba (kirjalik nõusolek). Purgimisteenuse ning äraveo ajal tekkinud reostuse eest vastutab ettevõte, kes antud teenust pakub.Nimetus Piiratud juurdepääs Biolagunevatest jäätmetest kvaliteedinõuetele vastava komposti tootmine ja turundamise võimalused Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Liivik, Marit; Rüütelmann, MargitEestis tegelevad kompostimisega palju erinevaid ettevõtted – prügilad, jäätmekäitlusettevõtted, kohalikud omavalitsused (kalmistud ja jäätmejaamad) ja reoveesettekomposti tootvad vee-ettevõtted. Kõige rohkem kasutatakse Eestis aunkompostimist, kuid on kasutusel ka kott-, reaktor- ja trummelkompostimine. Aunkompostimise eeliseks teiste kompostimistehnoloogiate ees on see, et aunkompostimisel on kõige väiksemad rajamiskulud. Jaemüügis leidavatest kasvusegudest sisaldasid komposti pooled. Kõige rohkem esines hobusesõnnikut ning seejärel broilerisõnnikut. Aianduskauplused müüvad kallimaid ja enamasti komposti sisaldavaid kasvusegusid, ehituskauplused müüvad aga soodsamaid ja enamasti komposti mittesisaldavaid kasvusubstraate. Kasvusegude hindasid ja komposti sisaldust võrreldes seost näha ei ole. Kõige kallim on Matogard Biokompost (0,38 €/liiter), kuid seevastu komposti sisaldav Biolan Aiamaa Must Muld on kõige odavam (0,06 €/liiter). Eesti tarbijad ei ole harjunud jäätmekomposti kasutama, sest selle kvaliteet on kõikuv, kompost ei ole sertifitseeritud ja varasemalt ei olnud kompostile kasutusjuhised ega kvaliteedinõudeid. Kui suudetakse tagada komposti kvaliteet ja see seriftitseerida, siis tuleb suurt rõhku panna ühisele turundusele. Komposti kasutusvõimalused on hobiaias (kodumajapidamised), põllumajanduses ning haljastuses ja maastikukujunduses (haljastusettevõtted). Komposti turundamiseks on kaks varianti: müüa põllumajandusse või kodumajapidamistesse. Kõige suurem probleem turundamisel on komposti kvaliteet, mis erineb eri tootjate vahel, kuid turule tulemiseks peab kindlasti tagama püsiva kvaliteedi. Kvaliteedi tagamisel on igal ettevõttel vastutus, et kompost vastaks nõuetele. Lisaks sellele, peab tootja alati kaasa andma kasutusjuhised. EJKL Kompetentsikeskus on välja andnud kasutusjuhised, mis on saadaval nii voldikutena kui tekstina kolmele erinevale sihtgrupile – hobiaed, põllumajandus ning haljastus ja maastikukujundus. Kui seada eesmärgiks jaemüügis kodumajapidamistesse komposti müümine, siis peaks tarbijale komposti kasutamise lihtsustamiseks komposti pakendama valmissegudena. Kõige otstarbekam on pakendada 45 kuni 60 liitristesse pakenditesse, mis on tarbijate seas kõige eelistatumad. Pakendamisel tekivad lisakulutused pakkeliini soetamisel ja kompostisegude pakendamisel. Pakkimiseks vajalik masin oleks kasulik soetada mitme ettevõtte ühisel panustamisel, sest pakkeliinid on kallid ning ühe ettevõtte kompostitoodang ei pruugi olla piisavalt suur. Sel juhul tasuks kaaluda teisaldatava pakkeliini ostmist. Teiseks variandiks on osta mitme ettevõtte peale lokaalne pakkeliin ning kõik kompostid omavahel kokku segada. Sellisel juhul võib probleemiks osutuda kvaliteedi tagamine, sest kompostide tootmistehnoloogiad ja sisendmaterjalid on erinevad. Kõige suuremates kogustes kasutavad komposti haljastusettevõtted ja põllumajandus. Kui läbi viia sertifitseerimine, siis saab tarbijale kaasa anda tõendi, et kompost ei sisalda ohtlike aineid ega ületa piirväärtuseid. Sertifikaadi saamiseks peab kompost vastama „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõudetele”. See on eriti oluline mahetootjatele, kes on väga valivad väetiste suhtes, mida põllule panevad. Varasemate uuringute põhjal selgub, et kvaliteedinõuete täitmine, mis on esitatud määruses „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded”, ei tohiks Eesti ettevõtetele probleemiks olla. Nende nõuete täitmisel saavad jäätmekäitlusettevõtted, kes biolagunevatest jäätmetest komposti toodavad, jäätmest toote.