Lõputööd (ÄJ)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (ÄJ) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 119-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööstressi allikana majutusasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 202-01-04) Laurikainen, Sigrid; Kranich, KaieOhutegureid esineb igal töökohal erineval kujul ning nende tunnetamine on subjektiivne – mõne jaoks on teatud tegur motiveeriv, teise jaoks aga demotiveeriv. Kui aga töötaja on pidevalt pingeseisundis erinevate ohutegurite tõttu võib see viia tööstressi tekkimiseni – tavaliselt juhtub see kui psühhosotsiaalseid ja ka füüsilisi terviseriske töökeskkonnas on rohkem kui üks. Valdkond, kus töötajad puutuvad kõige enam kokku erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega on teenindus. Oma tööiseloomu ning pidevate kontaktide tõttu teiste inimestega puututakse antud valdkonnas olulisel määral kokku erinevate psühhosotsiaalsete terviseriskidega. Kuna psühhosotsiaalsed ohutegurid on pikemas perspektiivis tervistkahjustavad on oluline tegeleda süsteemse ning järjepidava ennetustegevusega. Abinõud teadlikkuse tõstmiseks ei pea olema suured ja märgatav osa neist on võimalik läbi viia ka vähese ressursiga – kõige olulisem ja esmasem tegevus on nende tegurite märkamine ja teadvustamine. Ohutegurite ennetamine on tööandjal seadusest tulenev kohustus, kuid selle järgimise eest vastutab töötaja ise. Lõputöö esimese uurimisülesande lahendamiseks selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning seost tööstressiga. Teooria järgi on psühhosotsiaalsed ohutegurid erinevate aspektide koosmõju, mis võivad mõjutada inimese tervist ja viia tööstressini kui töökohal ei tegeleta ennetustööga. Teise uurimisülesande lahendamiseks analüüsiti teenindusvaldkonna töötaja psühhosotsiaalset töökeskkonda, mille käigus toetuti erinevate autorite käsitlustele ja uuringutele. Kolmanda uurimisülesande lahendamiseks anti ülevaade psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetavatest meetmetest ja headest praktikatest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks viidi perioodil 25.10.2021- 8.13. 2021 läbi empiiriline uuring majutusasutuse töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat, kuid 4 töötaja küsimustiku vastused polnud täielikud, mistõttu loetakse vastanute arvuks 75% üldkogumist. Küsimustikuna kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ III keskpikka versiooni. Kvantitatiivse empiirilise uuringu käigus selgitati välja majutusasutuse töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna kitsaskohad. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töötajaid kiire töötempo, kognitiivsed nõudmised ning emotsioonide varjamise vajadus. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgeks loetakse kolleegide toetust ja abi ning ka otsese ülemuse poolset 42 toetust. Töötajad tunnevad, et neid on kaasatud ning neid tunnustatakse. Uuringust selgus, et osad töötajad on tööl kokku puutunud ka solvava käitumisega klientide poolt. Mõningatel töötajatel on viimase nelja nädala jooksul esinenud tööstressi ilminguid. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks tehti järeldusi ja ettepanekuid. Jõuti järeldusele, et majutusasutuse töötajatel esineb vähesel määral psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid vaatamata sellele tuleb ennetustegevustega tegeleda. Ettepanekutena soovitati ettevõttel tõsta töötajate teadlikkust, vaadata üle ettevõtte poliitikad ning julgustada töötajaid probleemidest ja muredest rääkima. Kõige olulisem on ettevõttel viia läbi uus riskianalüüs, et hinnata kõiki töötajaid mõjutavaid ohutegureid. Lõputöö eesmärk välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine ettevõtete majutusasutuse töökeskkonnas ja vajadusel teha ettepanekud juhtkonnale tööstressi ennetamiseks, sai täidetud.Nimetus Embargo Ettevõtjate teadlikkus rahapesust(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Laak, Ly; Nõukas, KatiRahapesu aitab kaasa varimajandusele, ebaausale konkurentsile, mõjutades sularahanõudlust, põhjustada intressi ja vahetuskursi muutlikkust ning soodustada inflatsiooni. Rahapesu toob kaasa riigi maineriski, mis mõjutab kõiki selles riigis tegutsevaid ettevõtteid. Eesti on väike ning avatud majandusega riik, seepärast on riigi rahandussüsteem rahapesu riskidest kergemini haavatav kui suurriikidel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt on oluline hoida ettevõtluskeskkonda usaldusväärsena ja läbipaistvana ning samaaegselt tegeleda rahapesu tõkestamisega Lõputöö on aktuaalsus on seotud nõuetest ettevõtjatele, mis tulenevad rahapesu ja terrorimis rahastamise tõkestamise seadusest hoolsusmeeetmete rakendamistest, ettevõtte riskihinnangu koostamisest, sätestada põhimõtete ”tunne oma klienti”, kus nemad peaksid oskama tuvastada riske ja ohte oma majandustegevuses. Lõputöö eesmärk oli hinnata ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamise võimalustest. Uuringu läbi viimisel kasutati andmekogumismeetodit, milleks oli ankeetküsitlus ning dokumentide analüüsi. Eesmärgi saavutamiseks seati uurimisülesanded, mis töö käigus sai lahendatud. Analüüsimisel kasutati vastajate protsentuaalset grupeerimist küsimuste kaupa. Lõputöö esimeses peatükis käsitleti rahapesu olemust ja kujunemist. Seaduste muudatusi vastavalt avastud kuritegudele ning Eesti ajaloos ilmenend rahapesuskeemid. Teises peatükis analüüsiti ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel järgides RahaPTS kohustusi ja nõudeid ning ankeetküsitluste vastuseid kui ka dokumente. Analüüsi tulemus ettevõtjate teadlikkus rahapesu tõkestamisest on madal. Teoorias ollakse teadlikud rahapesu olemusest, praktilised teadmised on puudulikud. Aktuaalsus veel püsib, kui kaua, seda ei tea. Oma väikest riiki kaitsta, selleks on rohkem teadlikke ettevõtjaid majandusruumi. Sellest tulenevalt on koolituste puudus rahapesu tõkestamise alal, millega tõsta enam ettevõtjate seas rahapesu tõkestamise teadlikkust. Usaldusväärsema ettevõtluskeskkonna loomisel tuleb rohkem luua koolitusi ja sellega seoses kasvatades ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel ning omakorda koostööd erasektorite ja uurimisasutuste vahel.Nimetus Avatud juurdepääs Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Juurikas, Arles; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida miinimumpalka tööle asumise motivaatorina ning leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. Miinimumpalk on Vabariigi Valitsuse poolt määratud palga alammäär millest vähem ei tohi töötajale tehtud töö eest palka maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Eestis lepitakse miinimumpalga väärtuses kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Miinimumpalk peab tagama inimväärse elu. Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused on rahuldatud ning ta saab ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Esmavajadusteks, mida Maslow nimetas ka madalama astme vajadusteks, on nälja ja janu rahuldamine, soojus, eluase, õhk, uni, turvalisus, kaitstus ja ohutus. Inimesed, kelle esmavajadused on rahuldatud püüdlevad kõrgemate vajaduste poole nagu kõrgem enesehinnang ja välimus. Miinimumpalk on Euroopa Liidus kehtestatud 22 riigis ning enamuses neist riikides on miinimum palk olnud viimastel aastatel tõusvas trendis. Kõrgeim palga alammäär Euroopa Liidus 2017. aastal on Luxemburgis (1998,59 eurot) ning madalaim Bulgaarias (235,62 eurot). Eestis kehtestati esimest korda miinimumpalk aastal 1992. Peale seda hakkas miinimumpalk aasta-aastalt suurenema, välja arvatud majandus languse ajavahemikus 2008-2011. 2018. aastaks oli miinimumpalk tõusnud 500 euro peale, mis on Ida-Euroopa kõrgeim. Tööhõive ehk tööhõive määr väljendab töötavate inimeste protsentuaalset osakaalu tööealises rahvastikus. Tööealise rahvastiku moodustavad 15-74 aastased inimesed. Töötuse määr on nende inimeste, keda loetakse töötuteks, protsentuaalne osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust, ehk töötute protsentuaalne osakaal tööjõus. Tööhõive ja töötuse andmete saamiseks tuleb läbi viia spetsiaalseid tööjõu-uuringuid mille käigus küsitletakse valikuliselt ühte osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama ehk teisisõnu tööga hõivatute ja töötute summa. Eestis oli 2016. aasta kokkuvõttes tööhõive määr 65,6%, mis on viimase 20 aasta kõrgeim tase. Hõive vanusegrupis 20-64 inimeste seas oli 2016. aastal 74,8% ning läbi Heaolu Arengukava on eesmärgiks tõsta tööhõive määra aastaks 2023 1,5% võrra. Euroopas on tööhõive määr vanusegrupis 20-64 keskmiselt olnud viimastel aastatel 70%. Kõrgeim oli 2016. aastal tööhõive Rootsis (81,2%) ning madalaim Kreekas (56,2%). Miinimumpalga mõju tööhõivele on olnud ajas erinev. Suurem osa uuringuid siiski kinnitavad, et miinimumpalga tõus mõjub hõivele negatiivselt, mis tuleneb üldiselt sellest, et ettevõtete tööjõukulud suurenevad ning kompenseerimaks tööjõukulude kasvu, on tööandjad sunnitud töötajaid vallandama või loobuma uute töökohtade loomisest (Hinnosaar, 2003). Siiski paranes 2016. aastal tööhõive määr mille üheks põhjuseks on palgataseme tõus. Palgataseme tõusu mõjutas suures osas miinimumpalga kiire tõus. Lõputöö empiirilises uuringus selgitati miinimumpalka tööhõive mõjutajana. Uuringu tulemustes keskendus lõputöö autor järgmiste küsimuste vastustele: 1. Kas miinimumpalk on vastanute hinnangul piisavalt suur? 2. Kas vastanud on valmis tööle asuma kehtiva miinimumtöötasu eest? 3. Milline võiks nende arvates olla miinimumpalk? Andmete ja tulemuste analüüsis arvestas töö autor ka kõrvalisi asjaolusid, mis võivad mõjutada vastaja vastust, näiteks tema haridus, sugu, töötuks olemise aeg, varasem töökogemus ja töötasu suurus. Uurimise läbiviimiskeks valis autor kvantitatiivse uurimisstrateegia, see meetod võimaldab tulemusi väljendada arvandmetes. Andmeid on võimalik koguda katsete, vaatluste, mõõtmise, küsimustike ja teiste meetodite abil. Kogutud andmeid saab analüüsida statistiliste meetodite abil nagu graafikud, tabelid ning kirjeldav statistika. Eesmärgiks on saada objektiivne seisukoht uuritavast. Kvantitatiivset uurimistööd iseloomustab suur valim, vastatakse küsimusele „kui palju?“. Andmeid koguti meetoditega mis annavad statistliseks töötlemiseks sobivaid andmeid, näiteks struktureeritud küsimustikud. Eesmärk on saada üldistavaid andmeid. Töö autor kasutas kaardistusuuringut (inglise keeles survey), mille abil on võimalik selgitada tegelikkuses valitsevaid tingimusi ja asjaolusid ning välja selgitada mingil ajahetkel populatsioonis (lõputöös töötute seas) valitsevaid arvamusi. Uurija on andmete koguja, kes rahuldub nähtuste loomuliku varieeruvuse registreerimisega, püüdmata olukordade või uuritavatega manipuleerida. Uurimiseesmärk on tavaliselt kirjeldav või võrdlev, vaid harva on survey- uurimuse eesmärgiks seletamine või ennustamine. Andmete kogumiseks kasutas autor ankeetküsimustikku. Andmete kogumiseks kasutati ühte küsimustikku, mis oli suunatud töötutele isikutele. Ankeet on käepärane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, käitumismotiive ja palju muud. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritavate soo, vanuserühmade, elukoha ja teiste objektiivsete näitajate lõikes. Töö autor palus vastata ankeedile mittetöötavatel inimestel, selleks leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. On väidetud, et töötuse loomulikku määra mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas töötu abiraha suurus jm. Seetõttu soovis autor teada, kas hetkel töötu olev isik saab mingisuguseid toetusi ning milline on tema motivatsioon seejuures miinimumtöötasu eest tööle asuda. Uuringu läbi viimiseks kasutati ankeetküsitlust ja levitati seda Internetis. Küsitlusele vastas kokku 145 inimest, nendest 111 märkis oma elukohaks Lääne-Virumaa. Seetõttu on töös tehtud järeldused Lääne-Virumaa põhised ja peegeldab võimalikku Lääne-Virumaa elanike arvamust. Küsitluse hetkel (2018 IV kvartal) oli kehtiv miinimumpalk 500 eurot, Eestis keskmine brutotöötasu 1 384 eurot ja Lääne-Virumaal oli 2018 IV kvartalis keskmine brutopalk 1087 eurot. Ankeedis esitas töö autor küsimuse „Kas Teie arvates on miinimumpalk (500 eurot) piisav, et see motiveeriks tööle asuma?“. Vastanutest 92 inimest, ehk 83% vastasid eitavalt. See tähendab, et enamuse arvates ei ole miinimumpalk piisavalt suur. Teine oluline küsimus autori jaoks oli, kas vastaja on käesoleval hetkel valmis tööle asuma miinimumtöötasu eest. Vastanutest eitavalt vastas 72 inimest, protsentuaalselt umbes 65% vastanutest ei olnud vastamise hetkel miinimumpalga eest tööle asuma ja 35% vastanutest oli valmis miinimumtöötasu eest tööle asumiseks. Vastajate käest uuriti lisaks, millised on vastaja praegused sissetulekud üksi ja leibkonnana, töötuna oldud periood ning viimase töökoha palga suurus. Erinevaid asjaolusid vaadates on tulemused üpris sarnased, autor toob kokkuvõtteks välja neli järeldust: Kõrgema haridusega vastajad on vähem valmis miinimumpalga eest tööle asuma. Mida pikem on olnud töötuks olemise periood, seda väiksem on valmisolek asuda miinimumpalga eest tööle. Mida suuremad on töötuks olemise hetkel inimese sissetulekud üksikult ja ka leibkonnana, seda väiksem on samuti tema valmisolek võtta vastu miinimumpalgaga tööd. Mida suurem oli inimese palk varasemalt enne töötuks jäämist, seda väiksem on tema valmisolek praegu miinimumpalga eest tööle asuda. Kõigi vastanute hinnangul võiks keskmiselt olla miinimumpalga suurus 775 eurot. See on 275 euro võrra kõrgem kui vastamisel hetkel kehtinud miinimumpalk. Töö autor palus miinimumpalka mittemotiveerivaks pidanud vastajatel põhjendada milline palk motiveeriks ning miks. Välja öeldud summade keskmine oli 900 eurot, mis võiks motiveerida, et tööle asuda. See on 400 euro võrra suurem kui oli küsitluse hetkel kehtiv miinimumpalk ja 187 euro võrra väiksem kui tol hetkel Lääne-Virumaa keskmine palk oli (Lääne-Virumaal oli 2018. a. IV kvartalis keskmine brutopalk 1 087 eurot). Tuginedes uuringu tulemustele võib öelda, et tööhõive ning miinimumpalk on omavahel seotud. Uurimuse tulemustest tuli välja, et enamus vastanutest ei ole valmis miinimumpalga eest tööle asuma. Seega võib eeldada, et miinimumpalka pakkuvatele töökohtadele on keerulisem töötajaid leida. Siiski osa vastajatest oli valmis miinimumpalga eest tööle asuma, kuigi nad ei pidanud seda motiveerivaks. Inimesed lähtuvad töökoha valimisel palgast ja sellest, et võetud rahalised kohustused saaksid täidetud ja saaksid tagada endale ja ome perele inimväärse elu, tunda end materiaalselt turvaliselt.Nimetus Avatud juurdepääs Tööandja brändi arendamine aktsiaseltsis Stoneridge Electronics(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lepparu, Kairi; Kirikal, HeveSimon Barrow räägib tööandja brändingust juba alates 1990 aastatest, kuid sellegi poolest ei pööra paljud tööandjad sellele suurt rõhku. Tööandja bränding on atraktiivse kuvandi loomine ja arendamine ettevõtte olemasolevatele ning potentsiaalsetele töötajatele. Tööandja bränding on oluline ettevõttes olemasolevate töötajate motiveerimiseks ja hoidmiseks ning potentsiaalsete töötajate meelitamiseks organisatsiooni. Hea tööandja kuvand tagab konkurentsivõimelisuse ning vähendab tööjõu voolavust. Atraktiivse tööandja kuvandit luues tuleb kindlasti kaasata lisaks juhtkonnale töötajad, kelle abil luuakse väärtuspakkumine olemasolevatele ja tulevastele töötajatele. Samas ei tohiks väärtuste paketiga liiale minna, sest võidakse tekitada sundpühendumuse efekt, mille tulemuseks on läbipõlenud töötajad. Kasud tööandja brändist on märkimisväärsed. Suurimaks kasuteguriks on tuntus tööturul ning rohkem kandidaate. Enamasti ei pea atraktiivsed tööandjad suuri kulutusi värbamiskampaaniate näol tegema, sest inimesed avaldavad ka väljaspool värbamiskampaaniaid soovi ettevõttes töötada. Tööandja brändi arendamise protsess koosneb neljast etapist. Nendeks on otsimine, analüüsimine, juurutamine ja mõõdistamine. Esmajoones tuleb alustada sisemise brändi analüüsimisega ning seejärel suunata tähelepanu välisele tööandja kuvandile. See on oluline selleks, et vältida tööjõu voolavust. Nii sisemise kui ka välise brändi arendamisel on erinevad protsessid ning kanalid, mida peaks jälgima. Olenevalt organisatsiooni suurusest ja hetkeolukorrast võib brändi analüüsimine ja arendamine võtta aastaid. Tööandja bränding sisaldab endas nii personalijuhtimist, turundust kui ka kommunikatsiooni, mis nõuab paljude töötajate panust. Uuringu läbiviimise vajadus tulenes suurenenud tööjõu voolavusest ning 2018. aastal läbiviidud töötajate rahulolu-uuringust, millest selgus, et paljud töötajad on kaalunud töösuhte lõpetamist, kui neile tehakse parem pakkumine. Sellest tulenevalt on aktsiaseltsis Stoneridge Electronics tekkinud vajadus tööandja brändi arendamise järele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada tööandja sisemise brändi arendamise võimalused aktsiaseltsis Stoneridge Electronics töötajate töölt lahkumise kavatsuse vähendamiseks. Empiiriline uuring viidi läbi kasutades kvantitatiivset meetodit. Andmeid koguti 46 ankeetküsitlusega ning analüüsiti kasutades kirjeldavat statistikat. Küsimustiku valimiks olid kõik ettevõtte töötajad, kellest lõpliku valimi moodustasid 169 töötajat. Uuringu tulemustest selgus, et kõige kõrgemini hindavad töötajad eesmärgi tegurit ning kõige madalamalt info kvaliteedi tegurit. Samas tuli välja, et staaži kasvades, töötajate rahulolu kahaneb ning tööandja peab leidma viisi, kuidas staažikamaid töötajaid motiveerida. Uuringu tulemusi analüüsides ilmnes, et ametikohtade lõikes on töötajate hinnangud tööandjat iseloomustavatele teguritele erinevad ning seega tuleks läheneda erinevate ametikohtade töötajatele erinevalt, et tagada kõigi töötajate rahulolu ning motivatsioon. Aktsiaseltsi Stoneridge Electronics töötajate soovitusindeks on 1 punkt, mis näitab, et ettevõttes on mittesoovitajaid ja soovitajaid enam vähem võrdselt. Uuringutulemuste põhjal tehtud järeldused ja ettepanekud on edastatud aktsiaseltsi Stoneridge Electronics juhtkonnale tööandja brändi arendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaani koostamine ettevõttele Rohemaja OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalja, Epp; Kati, NõuakasKäesolevas töös on esimese uurimisülesandena täitmiseks antud ülevaade ettevõtlusest ning äri planeerimisest ning selle olulisusest. Kuna tänapäeva tarbimisühiskonnas soetatakse aina enam tooteid ja teenuseid ning sellest lähtuvalt on vaja ka aina enam ettevõtteid, kes neid pakuvad. Paljud inimesed soovivad alustada oma ettevõtlusega, olgu selle ajendiks siis soov teenida suuremat tulu, võimaluse märkamine, olukorra surve või mõni muu põhjus. Ettevõtlusega alustamisel on asutajal oluline kirjutada äriplaan. See aitab olla edukas ning hoida fookuses eesmärke. Samuti aitab planeerimine vähendada riske ning probleeme ning nendele taiplikumalt vastu astuda. Planeerimise seisukohalt on oluline olla realistlik, et mõista, kas ettevõtmine on üldse tulus või tuleb oma tegevused ümber planeerida. Samuti on oluline oma äriidee formuleerimine, nii mõeldakse paremini läbi oma eesmärgid ning leitakse visioon ja missioon. See võimaldab kogu organisatsioonil liikuda ühes suunas. Tihti kirjutatakse äriplaan vaid finantsvahendite hankimiseks kuid nagu käesolevas töös on välja tulnud on äriplaan kõige olulisem just ettevõtjale endale. Lõputöös on kirjeldatud äriplaani erinevaid osi ja struktuuri. Äriplaan on väga oluline dokument, mille koostiseks on kokkuvõte, äriidee kirjeldus, visioon, missioon ja eesmärk, ärikeskkonna analüüs, SWOT-analüüs, toote või teenuse kirjeldus, turuanalüüs, konkurentsi analüüs, turundusplaan, personal ja juhtimine, finantsplaneerimine, riskianalüüs ning äriplaani lisad. Äriplaan sisaldab väga olulist informatsiooni. Selle koostamine on ettevõtlusega alustamisel üks võtmetegureid. Ilma äriplaanita on väga keeruline panna paika tegevuskava äriidee elluviimiseks ning hoida fookust, ning lähtuda eesmärkidest ning olla kindel, et tegevustega ollakse alati eesmärgile orienteeritud. Äriplaani kaudu on võimalik liikuda eesmärgi poole kogu organisatsiooniga ning mõista ühtselt tegevuste olulisust. Lõputöö koostamiseks valiti empiiriline uuring mille läbiviimiseks kasutati kombineeritud uuringumeetodit, milles numbrilised näitajad saadi finantsprognoosidest ja mittenumbriline informatsioon tuleneb äriplaani koostamisest, vaatlemisest ning turu-uuringu tulemustest. Lõputöö eesmärgiks oli koostada loodava ettevõtte Rohemaja OÜ äriplaan ja nelja aasta finantsprognoos, et hinnata äriidee tasuvust. Samuti sooviti välja selgitada, kas antud hetkel on piirkonna klientidel vajadus ettevõtte toodete ja teenuste järele. Välja selgitati ka millisesse turusituatsiooni sisenetakse. Lõputöö probleem seisnes selles, et terves Valga maakonnas puudub toitlustuskoht, kus saaks süüa mahetoorainest valmistatud roogasid. Antud piirkonnas on kohvikute ja restoranide puudus, eriti arvestades olemasolevate lahtiolekute aega. Sellest püsitati ka hüpotees, et antud piirkonnas on vajalik ja tulus luua ökokohvik, et rahuldada klientide soove ning kasutada ära turu trende, mis sai töös kinnitatud. Kvantitatiivse meetodi kaudu viidi Google.com keskkonnas läbi turu-uuring, et hinnata huvi antud äriidee vastu Tõrva vallas ja selle lähiümbruses ning kvantitatiivse meetodi kaudu vaadeldi ettevõtte väliskeskkonda. Lõputöö käigus koostati äriplaan loodavale ettevõttele. Äriplaan on koostatud Rohemaja Oü-le, mis hakkab oma õdusates ruumides pakkuma suurepäraseid maitseelamusi ning tasemel teenindust. Samuti on plaanis lisada väike ökotoodete müük ning pakkuda catering teenust. Ettevõte hakkab tegutsema Oü-na ning plaanis on palgata täiskohaga tööjõudu kohapealt, kus on üsna suur tööpuudus. Oskustöölisi on võimalik värvata koostöös kohaliku kutsekooliga, mis võimaldab nad juba varakult endale sobival suunal välja koolitada. Rohemaja asub Tõrva kesklinnas Valgamaal, kus konkurents konkreetse kitsa suuna peal puudub, mis annab käivitamisel suure eelise teiste olemasolevate kohvikute ees. Ettevõttel saab olema kaks missiooni, kuna üht hakatakse kasutama kohviku ja catering teenuse jaoks ning teine on mõeldud ökotoodete müügiks. Ettevõtte missioonideks on: • Puhas ja naudingut pakkuv toit, mis teeb pai kehale ja hingele! Seda saab nautida kohas, kus tunned end kui kodus, kui ema selle naeratades lauale tassib. • Puhas tooraine ja tooted igasse kodusse, andes loodusele vastu sama puhtuse! Rohemaja OÜ visiooniks on: Olla aastaks 2027 iga pere valik nii kõhutäiteks, kui ka tooraine ja puhta toote valiku puhul! Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi turu-uuring, mille tulemusena selgus, et antud piirkonnas vastanud on juba harjunud käima väljas söömas ning teevad seda üsna regulaarselt, samuti on neil valdaval enamusel (87 inimesel) korrapärane töötasu ning ülejäänutel on sissetuleku allikateks muud tulud. Ning 60% vastanutest oli arvamusel, et söögikohti ei ole piirkonnas piisavalt ning enamik ei ole rahul, kas kvaliteedi või mõne muu olulise näitajaga. Positiivse näitajana tuli välja, et kallis hind ei olnud vastajate seas määrava tähtsusega. Ning äriidee peamine komponent mahetooraine oli oluline üle pooltele vastanutest. Mis näitab, et antud turgu on sellises olukorras väga mõistlik siseneda, kuid ilmselt tuleb seda teha kiiresti, kui soovitakse olla esimene piirkonnas. Lõputöö koostamise käigus on valminud ettevõtte finantsprognoosid. Kus esialgne müügiprognoos on koostatud ettevõtte poolt pakutavate toitude kohta, kuna see on esmane, mis plaanitakse sisse seada. Teises lisas on näha, et hind kujuneb keskmine ja müügi prognoos ei ole koostatud kohe maksimaalselt vaid koostatud on üsna pessimistlik plaan, et kindlustada hilisemaid riske, kui müük ei ole nii suur kui eeldatakse. Loodava ettevõtte finantsprognoosid on koostatud nelja aasta kohta. Esimese aasta prognoos on välja toodud kuude lõikes ja ülejäänud kolm aastat on toodud aastakokkuvõttena. Et ettevõte saaks tegevusega alustada vajatakse kõigepealt ühte suuremat investeeringut 65 000€. Kuigi toitlustusvaldkond ei ole väga suure tootlusega ettevõtmine siis on finantsprognoosidest näha, et ettevõte teenib igal aastal kasumit. Kasuminumbrid küll aasta aastalt kahanevad, kuna arvestatud on, et kulud suurenevad kuid tootlust ei ole sellistel tingimustel kasvatatud. Seetõttu on planeeritud esimesel neljal aastal kasumit koguda ning siis see tegevustesse investeerida, et kasvatada ettevõtmist. Mis võimaldab jälle teenida suuremat tulu ja tõsta töötajate palka. Kasumid on neljal aastal vastavalt 2020. aastal 39 574 eurot, 2021. aastal 19 206 eurot, 2022. aastal 19 078 eurot ning aastal 2023 on prognoositavaks kasumiks 15 089 eurot. Tasuvusarvutused näitavad, et käiberentaablus on 2020. aastal 21%, 2021. aastal 10%, 2022. aastal 9% ning aastal 2023 on 7%. Lõputöö eesmärk sai täidetud, koostatud on äriplaan ning läbi on viidud turu-uuring samuti on loodavale ettevõttele koostatud nelja aasta finantsprognoos. Lõputöö kirjutamisel selgus, et hüpotees leiab kinnitust ning antud turu olukorras on vajalik rajada Tõrva antud äriideega ettevõte. Finantsprognoosidest on selgunud, et ettevõtte tegevus on tulus.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jemeljanov, Andrei; Nõuakas, KatiKokkuvõtteks saab öelda, et äriplaani koostamine on väga oluline nii kui vanale kui alustavale ettevõttele, sest äriplaani koostamisega saavad ettevõtted vaadata reaalselt, mis turul toimub, mis võimalused nendel on ja prognoseerida enda tulemusi ning kaotusi. Alustav ettevõte saab äriplaaniga enda elu lihtsamaks teha, et täpselt planeerida enda raha ja täpselt teada oma konkurente nende eelistusi ning miinuseid ning sellega parandada enda olukorda ja kätte saada rohkem kliente ja turu osasid. Kui alustav ettevõtja hakkab kirjutama äriplaani, sel ajal ta saab täpsemalt teada, et millega ta hakkab tegelema, seab endale konkreetseid eesmärke ja määratleb sitgrupi. Juhul kui tal ei ole piisavalt isiklikku varu ettevõtte esmaseks finantseerimiseks, siis konkreetse äriplaaniga saab pangast laenu või leida endale investor. Lõputöö teoreetilises osas oli eesmärk koostada raamistikku, mille alusel koostada äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Esimeses peatükis kirjeldatakse teoreetilisest vaatest äriplaani koostamise olulisust, äriideed, äriplaani struktuuri ja vajalikkust. Lõputöö empiiriline osa koosneb äriplaanist loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Loodav ettevõte on osaühing osakapitaliga 50 000 eurot. Ettevõtte põhitegevusalaks on alkoholivabade jookide tootmine ja müük. Loodava ettevõtte turg on Tallinnas töötav rahvastik ja turistid. Ettevõte annab esimesel aastal keskmiselt tööd 7 inimesele, teise aasta alguses töötajate arv on 10 ning lõpus 13 ja kolmandal aastal alguses jääb 13, aasta lõpuks suureneb 16-ni. Ettevõtet juhivad ettevõtte omanikud ja üks nendest on pikkajaline kogemus antud valdkonnas. Projekti maksumus on 23 625 eurot, mis tuleb omafinatseeringust investeerida põhivarasse. Empiirilises osas sai koostatud äriplaan, kus autor selgitas välja ettevõtte potentsiaalsed kliendid, analüüsis konkurente, kirjeldas loodava ettevõtte strateegiat ja koostis finatsprognoose. SWOT- analüüsi kasutas autor riskide hindamiseks. Autor tõi välja mõjutavad tegurid, ohud ja nõrkused, tugevused ning võimalused. Loodava ettevõtte esimese aasta prognoositav müügikäive on 132 300 ja prognoositav kahjum on 11 372. Teisel ja kolmandal aastal müük suureneb ja prognoos näitab, et ettevõtte hakkab teenima kasumit. Prognoos on tehtud pessimistlikult, et oleks realistlikum üle vaade. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning uurimisülesandeid lahendatud. Lõputöö alusel luuakse reaalne ettevõttet 2020. aastal ja kokkuvõtvalt võib autor öelda, et koostatud äriplaani alusel tasub ettevõttet luua ja alustada äritegevust.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti aktsiainvestorite riskikäitumine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tolmov, Liisi; Nõuakas, KatiLõputöö on kirjutatud aktsiatesse investeerimisest, sellega seonduvatest riskidest, riskide haldamise võimalustest, investorite riskikäitumisest ja aktsia hindamise mõõdikutest. Peamise fookuse on töö autor seadnud Eesti aktsiainvestorite riskikäitumise hindamisele. Käesoleva töö uurimisobjektiks on Eestis tegutsevad investorid, kes investeerivad aktsiatesse. Puuduvad täpsed andmed, kui palju on aktsiatesse investeerijaid, aga tuginedes Äripäevas 03.04.2018 avaldatud artiklile, mis on tehtud Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel, siis Eesti elanike hinnangul on kinnisvara parim koht, kuhu oma raha paigutada. Uuringust selgub, et lisaks kinnisvarale ja pankadele on kolmas eelistus aktsiad. (Pokk, 2018) Käesoleva lõputöö eesmärk on anda hinnang Eesti aktsiainvestorite riskikäitumisele.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsanalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Hille; Õun, MerjeFinantsanalüüs on vajalik igale ettevõttele, kuna üksnes raamatupidamise aastaaruannete järgi võib nendest saadav informatsioon jääda ühekülgseks. Igale ettevõttele tuleb kasuks detailne finantsanalüüs, mis aitab üldistada ja võrrelda finantsaruannete sisu ning muutusi ja trende ettevõtte finantsolukorras. Põhjalik finantsanalüüs peab andma suunised ettevõtte juhtimisotsusteks. Lõputöö teemaks on AS LTKH finantsanalüüs. Teema on aktuaalne, kuna ettevõtete majandustulemused muutuvad pidevalt ning finantsanalüüsi on teatud perioodide järel soovitav uuesti läbi viia. Finantsanalüüs võimaldab mineviku analüüsimise abil koostada finantsprognoose ja finantsplaane tulevikuks ettevõtte kasumlikkuse ja juhtkonna ning omanike paremate otsuste eesmärgil. Lõputöö eesmärk oli analüüsida AS LTKH finantsmajanduslikku olukorda aastatel 2016 – 2018, et teha vajadusel ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale finantsolukorra parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks töötati läbi mitmeid finantsjuhtimise olemust ja eesmärki ning finantsanalüüsi olulisust käsitlevad finantsvaldkonna teoreetikute raamatud ja artiklid ning selgitati välja finantsanalüüsi infoallikad ja meetodid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks uuriti AS LTKH 2016 – 2018. aasta majandusaasta aruandeid – bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoogude aruandeid. Ettevõtte finantsolukorra analüüsimiseks kasutati erinevaid finantsanalüüsi meetodeid ning koostati ettevõtte muutuste ehk hälbeanalüüs, trendianalüüs ja finantssuhtarvude analüüs. Horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte bilansimaht on aastatel 2016 – 2018 kasvanud kokku üle 10,6 miljoni euro, kasum on kasvanud 4,7 miljonit eurot, müügitulu on suurenenud ligi 9 miljonit eurot. 2017. aastal ei laekunud oodatud sihtfinantseering EL struktuurifondidest, mis oli mõeldud Mustamäe Tervisekeskuse ehituseks. Laekumata toetuse summa kajastati bilansis nõudena, bilansimaht suurenes aastal 2017 17%, ligi 6 miljonit. 2017. ja 2018. aastal müüdi kinnisvara (endine Kopli lastepolikliiniku hoone ja endine Pelgulinna haigla hoone). Rahakontol hoitakse teatud puhvrit ennenägematute investeeringute tarbeks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum kasvab aasta aastalt, kuna Tallinna linnavalitsuse otsusega ettevõtte omakapitalist väljamakseid ei tehta. Vertikaalanalüüsist selgus, et bilansi aktivas on käibevarade osakaal suurenenud (peamiselt raha ja nõuete kirjete osas) ja põhivarade osakaal vähenenud, bilansi passivas on kohustiste osakaal vähenenud ja omakapitali osakaal suurenenud. Aastatel 2017 ja 2018 müüdi kinnisvara, tasuti lõplikult alltöövõtjatele Mustamäe tervisekeskuse ehitusega seotud kohustised ning aastal 2018 laekus viimane osa EL struktuurifondide sihtfinantseerimistoetusest, aastal 2017 investeeriti tavapärasest rohkem erinevatesse meditsiiniseadmetesse. Finantssuhtarvude analüüsist selgus, et nii lühivõlgade kui pikaajaliste võlgade tasumise võimekus on ettevõttel hea. Pikaajalise maksevõime näitajaid analüüsides selgus, et omakapital suureneb ja varade finantseerimisel on kasutatud peamiselt omavahendeid, väljamakseid omakapitalist pole tehtud, võõrkapitali osakaal on väike. Efektiivsust hindavate suhtarvude analüüsist selgus, et ettevõte tasub oma kohustisi veidi aeglasemalt kui toimub laekumine nõuete eest ning on kasutanud nii oma vara kui põhivara efektiivselt müügitulu teenimisel, efektiivsemalt kui valdkonnas keskmiselt. AS LTKH rentaabluse näitajad on oluliselt paremad nii tavanormiks peetavatest näitajatest, kui ka valdkonna keskmistest. Iga ettevõttesse investeeritud euro on teeninud 2018. aasta lõpuks kasumit 16 senti, ettevõte on juhitud efektiivselt, pankrotioht puudub. Ettevõtte finantsolukord on finantsanalüüsi põhjal väga hea, seega puudub vajadus väga fundamentaalsete soovituste osas. Autor teeb ettepaneku välja selgitada ebavajalike varade olemasolu ja võimalusel vähendada nende osakaalu ning suurendada varade kasutamise efektiivsust. Ettevõte peab säilitama likviidsuspuhvri vaba raha kujul, et finantseerida ettenägematuid investeeringuid. Kuna ettevõte tegutseb väljastpoolt tuleva rahastuse raames, siis mistahes tõrge Haigekassa rahastuses võib tekitada ettevõttes probleeme. Selleks on vaja säilitada püsivat käibekapitali olemasolu. Kontroll ettevõtte majandustegevuse üle on Tallinna linna käes, ning Tallinna linnavalitsus on otsustanud mitte teha väljamakseid omakapitalist. Bilansi struktuuri parendamiseks võiks ühe meetmena soovitada fondiemissiooni, millega saaks eelmiste perioodide jaotamata kasumit vähendada, tõstes aktsiakapitali. Omakapitali osakaalu bilansimahus see küll ei vähendaks, siiski sellise parandusega muutuks aktsiakapitali ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi suhe.Nimetus Avatud juurdepääs Teekasutustasu kehtestamine ja rakendamine eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lumiste, Martin; Kallaste, KaidiSeadusandlik võim on riigi pädevuses olev õigus seadusi välja töötada ja vastu võtte. Selle funktsiooni täidab Eesti Vabariigis riigikogu. Riiklike maksude haldamise ülesanne on Maksu- ja Tolliametil, kelle kohustuseks on tagada riigikassase maksutulu kogunemine ja maksude laekumise jälgimine. Selle kohustuse täitmisel tuleb ametil lähtuda õigusaktides sätestatud korrast. Kaks osapoolt on tihedalt seotud ühiskonnale vajalike ja õiglaste tasude/ maksude kehtestajana ja nende täitmise kontrollijana. Need kaks institutsiooni on ka vastutavad nii uute maksude kehtestamise kui ka täideviimise eest. Välisriikides rakendatavatele maksustamislahendustele seavad raamistiku ka EL-i taseme regulatsioonid, mis sätestavad muuhulgas liikmesriikidele kohustusliku raskeveokimaksu, panevad paika kütuseaktsiisi miinimummäärad ning loovad reeglistiku veokite teekasutustasude rakendamiseks (Ernst &Young, 2015). Käesoleva lõputöö aktuaalsus seisneb selles,et Eesti on olnud üks viimastest Euroopa riikidest, kes hakkas maksustama teede kasutamist. Enne teekasutustasu kehtestamist oli Eestis veokite maksustamiseks 2004. aastal jõustunud raskeveoki maks. Välisriikide ettevõtjad raskeveoki maksu tasuma ei ole pidanud, seega nad Eesti taristu korrashoidu ei panustanud. Teede kvaliteet on otseselt seotud riigieelarveliste ning Euroopa Liidust eraldatavate struktuurivahenditega. Näiteks 2014. aastast alanud seitsme aastase eelarveperioodi jooksul panustab Euroopa Liit 447 mln eur teede seisukorra parandamisesse, liiklusohutuse suurendamisse, reisirongiliikluse atraktiivsuse tõstmisesse ning parema üldise ühendatavuse loomisesse (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2013). Kuna antud eelarveperioodi lõpp on 2020. aastal, oli vajadus rakendada uued meetmed taristu korrashoiuks vajalike vahendite olemasolu tagamiseks. Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt ja kui palju makse koguda riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. Valitsuse eesmärk on maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Selle sama strateegia üheks meetmeks on ka teehoidu panustamine avalikel teedel raskeveokidega liiklemise maksustamisel. Samas püütakse süsteem hoida lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega (rahandusministeerium). Läbipaistvusest ja eranditest hoidumisest tulenevalt on valitsus otsustanud teekasutustasust laekunud tulusid kasutada sihtotstarbeliselt vaid transporditaristu korrashoiu rahastamiseks (maanteeamet, 2020). Riigi seadusandlikud jõud toetusid uut teekasutustasu süsteemi juurutades Ernst & Young’i 2015. aasta uuringuaruandele (Ernst & Young, 2015), milles põhjaliku analüüsi järel pakuti välja teoreetiline mudel, kuidas oleks mõistlik maksustada Eesti teedel liikuvaid Eesti ja teiste riikide sõidukeid, seeläbi suurendades riigieelarvesse laekuvat tulu teedetaristu rahastuseks. Käesoleva töö uurimisobjekt on Eesti Vabariigis 2018. aastast kehtima hakanud ajapõhine teetasusüsteem ning selle valiku tulemused aastase kehtivusperioodi järel kahe sarnase süsteemi juurutanud lähiriigi näitel. Samuti analüüsitakse antud töös majanduslikke mõjusid lähtuvalt uutest rakendatavatest tasudest ning uuritakse Eestis kehtima hakanud tasusüsteemi valiku põhjusi. Fiskaalmajanduslikest eesmärkidest lähtuvalt on teekasutustasu kohustus raskeveokitele kehtiv alates 2018. aastast. Sellise maksu kehtestamisele seati kindlad eesmärgid, mida lisanduv maks pidi täitma. Lõputöö eesmärk on välja selgitada teekasutustasu kehtestamisega ning rakendamisega seotud problemaatika Eestis ning võrrelda sarnase süsteemi rakendumist Lätis ja Leedus. Töö eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimisülesanded: Anda ülevaade teekasutustasust ja tuua välja selle kehtestamise põhjused, vajalikkus. Kirjeldada transpordisektori maksustamist Eestis. Analüüsida teekasutustasu rakendamist Eestis võrdluses teiste Balti riikidega. Analüüsida teekasutustasu esimese rakendusaasta tulemusi võrdluses 2015. aasta mõjuanalüüsiga. Uuring annab ülevaate, kuidas on Eestis teekasutustasu kehtestamise protsess toiminud. Lisaks tuuakse välja selle rakendamisega seotud problemaatika ning selgitatakse teekasutustasude kasutuselevõtmisest saadud kasu ja/või kahju. Töö esimeses osas selgitatakse lõputöö koostamise metoodikat, andmekogumise ja –analüüsi meetodeid. Teises peatükis antakse ülevaade transpordi sektori maksustamise vajadusest ning sellega seonduvast seadusandlusest, kirjeldatakse ka Eestis kehtivat teekasutustasusüsteemi ning selle rakendamise tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse Lätis ja Leedus kehtestatud teemaksu süsteemi ning võrreldakse kolme riigi tasudest saadud tulude põhjal suhtarve 2018. aasta statistika põhjal, mis oli Eesti jaoks esimene antud süsteemi rakendusaasta. Peamised allikad, millele töös tuginetakse on rahvusvahelised andmebaasid, statilistilised andmekogud, erialased artiklid ning varasemad käesolevat tööd toetavad uurimused.Nimetus Avatud juurdepääs Personali värbamise protsessi täiustamine ettevõttes Valeri Group oü(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Zossenko, Diana; Nõuakas, KatiKäesoleva lõputöö autori eesmärgiks oli ettevõtte Valeri Group OÜ personalivaliku protsessi arendamine läbi protsessi parendusettepanekute koostamise. Eesmärgi saavutamiseks viis autor läbi värbamise ja valiku teoreetiliste seisukohtade analüüsi, intervjuud ettevõtte juhiga ning koostas ankeetküsitlused 16 töötaja seas. Lõputöö teema aktuaalsus seisneb selles, et praegu seostatakse mis tahes organisatsiooni tööd paratamatult personalivajadusega. Uute töötajate valimine ei taga mitte ainult organisatsiooni normaalset toimimist, vaid loob aluse ka edaspidiseks edukuseks.Nimetus Avatud juurdepääs Sisekommunikatsiooni uuring Väike-Maarja valla allasutustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Timusk, Ketlin; Freienthal, HeliKäesoleva lõputöö eesmärk, kaardistada Väike-Maarja valla allasutustes sisekommunikatsiooni kitsaskohti, et leida kommunikatsiooni parendamise võimalusi, sai täidetud. Esimese uurimisülesande, anda ülevaade organisatsiooni sisekommunikatsiooni korraldamise teoreetilistest lähtekohtadest, täitmiseks kirjeldati organisatsiooni sisekommunikatsiooni olulisust ning selle ülesandeid. Olulisus põhineb organisatsiooni püsimisel ning edasisel arengul. Kommunikatsiooni ülesandeks on delegeerida organisatsiooni eesmärke, tegevusi ning saavutusi. Toodi välja protsessid, mis kirjeldaksid informatsiooni liikumist ning juhtimist. Kommunikatsiooni protsess saab alguse kommunikaatori poolt sõnumi edastamisest ning lõpeb alati mingisuguse mõjuga, olgu selleks positiivne või negatiivne mõju, kuid eeldus on alati kommunikeerides jõuda positiivse tulemini, et edastatav informatsioon saab mingil moel rakendust. Toodi välja ka peamised suhtlemiskanalid ja -vahendid ning suhtlemistõkete tekke põhjused. Selgus, et organisatsioonis suuliselt edastatava informatsiooni peab kirjalikult fikseerima. Suhtlemistõkked tekivad, kas informatsiooni vastu võtmisel, mõistmisel või omaks võtmisel. Dokumentide koostamise põhimõte seisnebki organisatsiooni sisekommunikatsiooni toetamises ja suhtlemistõkete ennetamises. Lisaks toodi välja sisekommunikatsiooni rahulolu mõõtmise võimalused. Võimaluste välja toomisel selgus, et antud sisekommunikatsiooni uuringu tarbeks on sobivaim küsitlus Downsi ja Hazeni poolt loodud CSQ (Communication Satifaction Questionnaire) küsimustikule vastamiseks kuluva aja tõttu. Teise uurimisülesande, kaardistada Väike-Maarja valla allasutuste sisekommunikatsioonis esinevaid kitsaskohti, täitmiseks koostas autor ankeetküsimustiku millega koguti andmed. Kolmanda uurimisülesande, leida sisekommunikatsiooni parendamise võimalusi valla erinevate üksuste vahelise kommunikatsioonivoo arendamiseks, täitmiseks analüüsis autor kogutuid andmeid ning nende vahelisi seoseid, et esitada järeldusi ning ettepanekuid. Autori poolt esitatud järeldused antud töö kohta on: • Väike-Maarja valla allasutuste töötajatel on suhtlemisvajadus ja kuuluvustunne kõrgem. • Suurema tööstaažiga töötajad tunnevad ettevõtet ja selle kommunikatsioonikliimat paremini, kui seda alles tööle asunud töötajad. Tuleb arvestada sellega, et madalama tööstaažiga töötajatel võtab aega asutuse kommunikatsioonikliima kohanemisega ja selle tundma õppimisega. Mida suurem on Väike-Maarja valla allasutuses töötanud inimese tööstaaž, seda kõrgemalt hakkab hindama ta kommunikatsioonikliimat ja väärtusi, sest tema teadlikkus tõuseb. • Probleemiks on Väike-Maarja valla allasutuste sisekommunikatsioonis vastajate hinnangul see, et asutuses esineb konflikte. Uuringutulemustest ei selgu, mis tekitavad asutustes konflikte. • Vastajate hinnangul on allasutuste juhtide suhtlemine alluvatega heal tasemel ning ühtlasi on see ka Väike-Maarja valla allasutuste sisekommunikatsioonis kõige paremini toimiv kommunikatsiooni osa. • Vastajate hinnangul on Väike-Maarja valla kõige paremini toimiv kommunikatsiooni protsessi osa juhtide ja töötajate vaheline suhtlus. • Rakke valla ühinemine Väike-Maarja vallaga vastajate hinnangul ei toonud kaasa infovahetuses muutusi. Ettepanekud Väike-Maarja valla allasutuste kommunikatsioonivoo parendamiseks: • Allasutuse juhid peaksid suhtlema oma töötajatega pigem näost näkku, et töötajate suhtlemisvajadus ja kuuluvustunne saaksid rahuldatud. • Allasutuste juhid võiksid osaleda konfliktijuhtimise koolitustel, et osata asutuses esinevate konfliktidega toime tulla, neid ennetada ning lahendada. • Allasutuse töötajad võiksid osaleda meeskonnakoolitustel, et osata kolleegidega igapäevaselt paremini toime tulla ja nendega tekkivaid konflikte asutuses vähendada. Väike-Maarja valla arengukavas üheks väljakutseks on „järjepideva info jagamise ja kommunikatsioonivoo arendamine valla erinevate üksuste vahel“ (Väike-Maarja valla arengukava 2019-2027, lk 10). Käesoleva lõputöö olulisemaks praktiliseks väärtuseks peab autor asjaolu, et antud töö võib aidata Väike-Maarja valla arengukavas püstitatud eesmärgi täitmisele kaasa.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vipper, Merili; Nõuakas, KatiKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti 18-26aastaste noorte valmisolekut, teadlikkust ja takistusi aktsiatesse investeerimisel. Enne investeerimisega tegelema hakkamist on oluline osata oma rahaasju kontrolli all hoida ning igakuiselt säästa. Kogutud andmete põhjal sai kinnitust väide, et noored tegelevad väga suures mahus säästmisega. Peamisteks põhjusteks, miks seda tehakse, on soov soetada endale elamispind, minna reisima ning varuda raha pensionile jäämiseks. Seega on vastajad kohusetundlikud ning mõtlevad juba aastakümneid ette, et nad ka siis oleksid rahaliselt kindlustatud. Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel on väga suur, kuna on hulk vastajaid, kes sellega ei ole tegelenud, kuid kindlasti sooviksid seda teha kui keegi neid õpetaks või jagaks õpetussõnu. Kusjuures enamus kõikidest vanusegruppidest tõid välja põhjuseks teadmiste puudumise, seega on see suureks murekohaks. Samas on üheks murekohaks ka algkapitali puudumine, kuna enamus vastajad sooviksid aktsiatesse investeerida, kui neil oleks vaba raha. Kuigi vastajad koguvad igakuiselt sääste, siis ei ole nad valmis seda raha investeerimisse suunama, vaid käituvad vastutustundlikult ning kasutavad seda raha ainult selleks ettenähtud otstarbel. Leidub ka muid põhjuseid, miks ei ole siiani aktsiatesse investeerimisega tegeletud – näiteks vajaliku aja puudumine, et ettevõtteid analüüsida. Selleks, et investeerimine oleks tulus, peab tõesti lisaks põhilistele teadmistele investeerimisest olema teadmised ka ettevõtte näitajate kohta ning neid pidevalt jälgima – kui soovitakse tegeleda aktiivse investeerimisega. Ettevõtte näitajad võivad aga väga tihti ja väga suures mahus muutuda, seetõttu tuleb pidevalt ettevõtete käekäiguga kursis olla, aga ka majanduse sündmustega, et ennetavaid investeerimisotsuseid teha. Lõputöö autori hinnangul vajab uuritav probleem edasist uurimist, kuna tulemusi ei saa üldistada kõikidele Eesti noortele.Nimetus Avatud juurdepääs Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenfeldt, Märt; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal „Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil“. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade investeeringutest ning selgitada aktsiahinna tegureid ja koostada regressioonanalüüsi põhjal mudel aktsiaturu tootluse prognoosimiseks Investeerimist mõistetakse kui rahaliste vahendite paigutamist mingisugusesse varaklassi kasu saamiseks või rikkuse hoidmise jaoks. Investeerimise eesmärk on teenida kasu kapitalilt ehk investeeringu väärtuse tõusust ja/või teenida jooksvat intressitulu. Investeerimisvahendeid võib jaotada kaheks: kõrgema tootluse ja riskiga varaklassid ja madala tootluse ja riskiga investeerimisvahendid. Lõputöös keskendus autor aktsiatele, mis on kõrgema tootlusega. Teoreetilisest analüüsist selgus, et pikaajaliselt rikkuse kasvatamiseks on parim viis aktsiatesse investeerimine. Tehnoloogia arengu tagajärjel on maailm jõudnud selleni, et igal ühel on võimalik investeerida oma raha endale sobivasse varaklassi. Üheks populaarseimaks investeerimisinstrumendiks igapäeva investorile on olnud aktsiad, sest nende soetamine ei nõua rohkelt kapitali, samuti on aktsiad üks likviidsemaid investeerimisvahendeid ning tegemist on pigem passiivse varaklassiga. Uuringu käigus jõudis autor järeldusele, et enamikul muutujatest on aastase vaatlusperioodi tootluse prognoosimise jaoks tagasihoidlik jõud kogu vaatlusperioodi jooksul. See on kooskõlas varasemalt koostatud ja töös kajastatud Goyal ja Welchi (2008) uuringuga. Lõputöös pakub autor välja alternatiivse meetodi aktsiaturu tulude prognoosimiseks. Selleks on osade summa meetod, nagu on välja toonud Ferreira ja Santa-Clara (2008). Modelleerides eraldi aktsiaturu tootluse komponente, on valimivälise regressioonanalüüsi tulemused oluliselt paremad. Märkimisväärne osa paranemisest tuleneb pelgalt dividenditootluse ja kasumi kasvu komponentidest. Lõputöö eesmärk on täidetud ja on selgitatud investeerimisalaseid mõisteid ning erineva tootluse ja riskiga varaklasse. Samuti on lõputöös selgitatud aktsia hinna konsensuslik hinna kujunemine ning kirjeldatud aktsia hinda mõjutavaid tegureid. Rakendusliku tööna on koostatud regressioonanalüüsi põhjal eksperimentaalmudel aktsiaturu hinna prognoosimiseks 16 teguri põhjal. Empiirilise uuringu tulemusti analüüsides võib öelda, et enamike autori poolt valitud tunnuste alustel on raske genereerida usaldusväärseid valimisiseseid prognoose aktsiapreemia kohta. 16 muutuja hulgas on neli tegurit, mis andsid positiivse valimivälise R-ruudu väärtuse. Tulemustest võib järeldada, et loobudes traditsioonilisest regressioonist aktsiate tootluse prognoosimisel ja keskendudes osade summa meetodile, mis hõlmab dividenditootlust, S&P 500 aktsiaindeksi ettevõtete kasumi kasvutempot ja aktsia turuhinna-tulu suhtarvu kasvutempot, toob see investoritele statistiliselt ja majanduslikult olulist kasu.Nimetus Avatud juurdepääs Personaliga seotud riskid ettevõttes Kiviõli Keemiatööstuse OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sildma, Illar; Kirikal, HeveValitud teema aktuaalsus seisneb autori hinnangul üha suurenevas oskustööjõu nappuses ja pühendunud personali vähesuses. Personali riskid võivad kaasa tuua tõsiseid probleeme erinevates valdkondades ja pikemas perspektiivis ettevõtte konkurentsivõime vähenemise. Lõputöö eesmärk on teoreetilistele allikatele ja metoodikale tuginedes välja selgitada Kiviõli Keemiatööstuse OÜs personaliga seotud riskid.Nimetus Embargo Äriplaan parukakoja loomiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Luuk, Elerin; Nõuakas, KatiLõputöös täideti kõik ülessanded. Esimeses osas on ülevaade äri planeerimisest. Idee elluviimist toetavad hästi läbimõeldud tegevused ja hoolikalt analüüsitud eesmärgid. Ettevõtja oma mõtteid paberile kirjutades, loob esmase ettekujutuse ja reaalsuse plaanitavast äriideest. Tuleb seada omale kindel siht mille poole pürgida ning eesmärk, kuhu oma ettevõttega jõuda. Lihtsam on kaotada raha paberil, kui reaalsuses. Tutvustatakse äriplaani vajalikkust, koostades äriplaani saab läbi mängida erinevad stsenaariumid, mille peale ettevõtja enne kirjutamist ei oska tulla. Juhtidel oleks olemas kindel tegevuskava millest lähtuda. Äriplaani tuleb analüüsida, välja arvutada tulud, kulud ja vaadata plaani tervikuna. Tuuakse välja millest äriplaan koosneb. Äriplaani koostamisel tuleb jälgida, et kirjutatakse lühikeste lausetega, tehnilist keelt vältides. Tekst peab olema selge, loogiline ja napisõnaline. Et mitte koostajast ebakindlat muljet jätta. Äriplaanid erinevad üksteisest nii ülesehituse kui ka sisu poolest. Äriplaani kirjutades tuleb rõhuda ettevõtte eripärale. Tähelepanu juhtida positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Kui äriplaan ise on Teie äri visiitkaart, siis äriplaani kokkuvõtet võiks nimetada Teie visiitkaardi kujunduseks. Teises osas on välja toodud lõputöö empiirilise uuringu metoodika. Töös kasutatakse kombineeritud uuringumetoodikat. Kvantitatiivse meetodi puhul koostati turu-uuringu jaoks küsitlusankeet mis viidi läbi Surveer keskkonnas. Tegemist on suunatud valimiga, küsitluses osalevad inimesed, kes on puutunud kokku onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Lisaks vaadeldi konkurentide hindamiseks avalikku informatsiooni, mis pärineb konkurentide kodulehtedelt ja majandusaasta aruannetest. Kolmandas osas on koostatud praktiline äriplaan Parukakoda OÜ loomiseks. Äriidee on rajada parukakoda, kust abivajajad saavad osta vastavalt nende mõõtude ja soovide järgi kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparuka nii igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Töö autoril on soov rajada parukakoda Kesk-Eestisse, et selle abil teha inimestele suuremat teavitustööd, ning parandada abivahendite kättesaadavust Eestis. Parukakoda OÜ lühiajalised eesmärgid on luua, ettevõte kes valmistab kliendile tema mõõtude järgi käsitööparuka, konsultatsioonide läbiviimine haiglates, koostööpartneritega kokkulepete sõlmimine ja kasumi tekkimine 2020.aasta lõpuks. Parukakoda OÜ visioon on olla 2023.aastaks edukas ja tuntud parukasalong Eestis. Parukakoda OÜ missioon on on taastada klientide enesekindlus raske tervisemurega hakkama saamisel kasutades selleks kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparukaid igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Olla vastutustundlik tööandja ja usaldusväärne koostööpartner. Praktilise äriplaani koostamisel viidi läbi turu-uuring inimeste seas kes on kokku puutunud kas onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Selle käigus selgus, et inimesed tunnevad puudust parukakojast ja nad oleksid valmis soetama käsitööparukaid. Parukakoda OÜ peamisteks konkurentideks on Casabella OÜ ja Parukapood. Finantsprognoosidest selgus, et kui maksed laekuvad planeeritult nii sissetulekud kui väljaminekud, siis ettevõte on kasumlik. Lõputöö eesmärk on täidetud. Uuritud on erinevaid teoreetilisi punkte äri planeerimisest ja äriplaani koostamisest ning vajadusest. Lõputöö käigus koostati praktiline äriplaan alustava ettevõtte Parukakoda OÜ loomiseks. Äriplaan on koostatud selleks, et alustada ettevõttega 2020.aasta veebruaris.Nimetus Avatud juurdepääs Erinevate generatsioonide motiveerimine Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Julge, Kai; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli välja selgitada Sihtasutus Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajaid motiveerivad tegurid ja ootused juhile, et luua tööalast tegevust toetav keskkond. Lõputöö uurimuse käigus koostati teoreetiline raamistik erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate motiveerivate tegurite ja juhile esitatavate ootuste väljaselgitamiseks. Keskenduti motivatsiooni olemusele, käsitleti erinevaid motivatsiooni liike ning vahendeid. Kets de Vries’i joonise abil näidati, millistest teguritest kujuneb välja juhtimisstiil. Dannebaumi-Schmidti eestvedamise pideva telje abil selgitati kolmest juhtimisstiilide jaotust ning lisaks anti põhjalik ülevaade autorite Goleman, Boyatzis ja McKee kuuesest juhtimisstiilide jaotusest. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey) ning andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Andmekogumisvahendiks oli ankeetküsitlus ning kasutati standardiseeritud küsimustikku. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Andmeid töödeldi tabeltöötlusprogrammi Microsoft Excel abil. Statistiliste andmete analüüsimiseks kasutati aritmeetilise keskmise näitajat (m) ning standardhälvet (SD). Uuringu üldvalimi moodustasid SA Tallinna Lastehaigla arstid ning õendusjuhid kokku 205 inimest. Täielikud ankeedid saadi 84lt inimeselt, mis moodustab üldvalimist 41%. Empiirilise uuringu käigus määratleti SA Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate poolt väärtustatavad motiveerimise vahendid. Motiveerimise vahendid tuletati Suve (2017) teoreetilisest käsitlusest, mis liigitab motiveerimise liigid väliseks, sisemiseks, materiaalseks ja rahaliseks ning toob sellest tulenevalt välja ka võimalikud motiveerimise vahendid. Beebibuumi generatsioonile on uuringu tulemuste põhjal võrdselt olulised nii tööülesannete täitmisel otsustusvabaduse andmine, kaasaegsete tehnikaseadmete olemasolu kui ka panusele väärilise töötasu makmine. Y-generatsioonile on beebibuumi generatsiooniga sarnaselt olulised otsustusvabaduse andmine ning kaasaegsete tehnikaseadmete kasutamise võimalus. X-generatsioon pidas olulisimaks tööpanusele väärilise tasu maksmist. Uuringu käigus selgitati välja erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate eelistused juhtimisstiilidele. Aluseks võeti autorite Goleman, Boyatzis, McKee raamatus “The New Leaders: Transforming the Art of Leadership into the Science of Results“´s välja toodud kuuene juhtimisstiilide jaotus. Selle alusel liigituvad juhtimisstiilid visionäärlikuks, demokraatlikuks, juhendavaks, domineerivaks, käskivaks ja ühendavaks. Uuringu tulemustest selgus, et juhtimisstiilidest oli eelistatuim visionäärlik stiil, millele andsid keskmiselt kõrgeima hinnangu kõik uuritavad generatsioonid. Kui beebibuumi generatsioon ning X-generatsioon eelistasid enim visionäärliku stiili kasutamist, siis Y-generatsioon andis sarnaselt kõrged hinnangud nii visionäärlikule, demokraatlikule kui ka juhendavale stiilile. Uuringu tulemustele toetudes tehti järeldusi ning esitati ettepankuid erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate juhtimiseks ja motiveerimiseks. Tööalast tegevust toetava keskkonna loomiseks on oluline tagada täienduskoolitustel osalemine, tööülesannete täitmisel otsustusvõimaluse andmine ning tööpanusele väärilise tasu maksmine. Kuna kõik uuringus osalenud generatsioonid hindasid kõrgeimalt visionäärliku juhtimisstiili kasutamist, siis tuleb töötajaid kursis hoida ettevõtte tegevustega ja põhjendada vastuvõetavaid otsuseid sidudes need eesmärgiga. Et olla atraktiivseks tööpakkujaks ka noortele on oluline nende arengu tagamiseks kasutada mentorsüsteemi.Nimetus Avatud juurdepääs B2B turundus ja -tööriistade kasutamine internetiseeruvas ärikeskkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põldre, Marja-Liisa; Vahtramäe, EvaLõputöö uurimusobjektiks oli B2B turundus ja kasutatavad tööriistad internetiseeruvas ärikeskkonnas. Lõputöö koosneb neljast peatükist, millest esimeses loodi teoreetiline raamistik B2B turunduse olemusele. Kuna termin tööstuslik turundus ei sisaldanud endas turundust teenindusorganisatsioonide vahel, kes ei tegele peamiselt tootmistegevusega, siis tekkis uus mõiste B2B turundus, mille turunduse põhimõtted sobivad ükskõik millisele organisatsioonile nii era- kui avalikus sektoris. B2B turunduses internetiseeruvas keskkonnas on suund suhte hoidmisele ja ostuprotsess on mitme astmeline. Samuti on ostuprotsess pikem ning otsustajaid võib olla palju. B2B turundus on internetiajastul isegi alustavale ettevõtjale väga oluline, kuna eelarve vajadus on väiksem. Äriklientide jaoks on kõige olulisemad teemad vastutuse võtmine kogu väärtusahela eest ja valdkonna ekspertiis. Teoreetilises osas analüüsiti B2B turundust internetiseeruvas keskkonnas ja leiti, et internetiseeruva turunduse tulemusena on turundus muutunud tõhusamaks. Kuna aina enam tarbijaid on võrgus, on võimalik viivitamatult klientideni jõuda. Internetiseeruvat turunduskeskkonda ei ole võimalik enam ignoreerida, kuna arenemas on järjest uusi digitaalturunduse suundumusi. B2B turundusvõimaluseks internetiseeruvas keskkonnas on sisuturundus ja sisuturunduse populaarsus on kasvutrendis. Üha enam ettevõtteid panustab oma turunduses just sisuturundusele, kuna nii jõuab kiiremini soovitud eesmärkide täitmiseni. Interneti ajastul on oluline oma B2B turunduses ka mõelda sellele, kuidas on kasutajakogemus mobiiliseadmes. Eesmärke saavutatakse läbi sisuturunduse luues asutuse turul, luues usaldust oma ostjaga, suurendades ostjate kaasatust ettevõttega, genereerides bränditeadlikkust ning kogudes uusi müügivõimalusi. Empiirilises osas viidi läbi uuring 2019 aastal ettevõtete B2B turundajate seas kvantitatiivsel meetodil. Selle ülesandeks oli uurida tööülesannete muutust ja võimalusi juhtidel B2B turundajate toetamisel. Autor kontrollis teoreetilisi seisukohta ja saavutas eesmärgi läbi viies uuringi interneti küsitluse vormis struktureeritud küsimustega. Võib öelda, et võrreldes nelja erinevat B2B turundaja tööülesande muutumist ajas, siis aastal 2019 tegeldi keskmiselt enam kui eelmisel kolmel aastal kõigi uuritud nelja tööülesandega. Kõige suurem kasv mahult oli turundusprotsesside automatiseerimisel. Juhtide teadlikkus B2B turundajate tööülesannete muutusest on suur, kuid toetus koolituste pakkumise osas väikene. Mis kinnitab Kingi teooriat, et B2B turundajad teevad tööd, mida nad varem teinud ei ole ning see on kasvutrendis. Empiirilises uuringus selgus, et B2B turundajate jaoks on olulisimal kohal sisuturundus, sellele järgneb tööriist Google AdWords, LinkedIn ning Facebook. B2B turundajad mainisid ka endi jaoks olulist tööriista, milleks on uudiskiri, kuna Google AdWords ei võimalda neil sihtida äriklienti. Tulemus kinnitab Rooke-i teooriat, et 2019. aastal on väga oluline sisuturundus, kuna äriklient otsib otsuste kohta teavet sama palju kui eratarbijad ning mõnikord isegi rohkem. B2B turunduses on enamik ettevõtteid võtnud kasutusele vähemalt ühe uue tööriista, et efektiivsemalt turundada internetiseeruvas keskkonnas, kuid B2B turundajate koolitamine selles osas on langenud B2B turundajate endi õlule. Kuigi peaaegu kõik vastanutest leidsid, et internetiseeruvas keskkonnas on turundamine muutunud tõhusamaks, siis kahjuks oli palju neid, kes endi oskuseid ei pidanud piisavalt heaks, et sellest võimalusest maksimumi võtta. Lõputöö eesmärk sai täidetud, läbi viidud uuring selgitas välja B2B turunduse- ja kaasnevate tööriistade kasutamises internetiseeruvas keskkonnas. Tehti järeldusi ja tehti ettepanekuid B2B turundustegevuse ja -tööriistade paremaks kasutamiseks internetiseeruvas ärikeskkonnas.Nimetus Avatud juurdepääs KiireKart OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Toming, Kevin; Vahtramäe, EvaLõputöö on koostatud teemal „KiireKart OÜ äriplaan“. Lõputöö koosneb 62 leheküljest, 9 illustratsioonist ja 5 lisast. Töös on kokku kasutatud 50 allikat, millest 12 on võõrkeelsed allikad ja 1 võõrkeelest eesti keelde tõlgitud allikas. Lõputöö eesmärk on koostada OÜ KiireKart äriplaan selleks, et välja selgitada äriidee tasuvus. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1) luua teoreetiline raamistik äriplaani koostamisest äri alustamisel; 1) turu-uuringuga välja selgitada Rakvere linna ühe peamise sihtgrupi huvi kardisõidu vastu; 2) määratleda ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid ning selgitada ideed ning loodava ettevõtte üldandmeid; 3) analüüsida ettevõtluskeskkonda, turgu ja konkurente ning koostada SWOT analüüs; 4) koostada turundus- ja finantsprognoos ning hinnata riske ja äriidee tasuvust. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, mille esimene peatükk käsitleb ettevõtluse olemust ja sellega alustamist läbi teoreetilise raamistiku. Teises peatükis antakse ülevaade empiirilise uuringu meetoditest ja kirjeldatud nende sisu. Lõputöö on koostatud kasutades kombineeritud metoodikat, kus tekstianalüüs ja vaatlus on kvalitatiivsed ning turu-uuring ja finantsprognoosid on kvantitatiivsed. Kolmas peatükk kajastab KiireKart OÜ praktilist äriidee analüüsi ja uurimust. Äriideeks on asutada meelelahutusettevõte, mis pakuks kõigile head meelelahutust kardisõidu näol. Peamiseks sihtgruppiks on aktiivset ja huvitavat tegevust armastavad pered, sõpruskonnad vanuses 14-50 eluaastat. Plaan on rentida kaarhall, kus teha väike ringrada ja soetada esialgu 5 bensiinimootoriga karti ning piljardilaud ooteaja sisustamiseks. Tegutsemise asukohaks on Rakvere linn. Üldine turg on suunatud kõigile alates 14-ndast eluaastast ja turistidele, kes külastavad Rakvere linna. Turistidest tulenevalt on plaanis koostöö teiste meelelahutusasutuste ja majutusasutustega. KiireKart visiooniks on olla aastaks 2021 laialdaselt külastatav ja tuntuim kardisõidu teenuse pakkuja Lääne- ja Ida-Virumaal. Missiooniks on pakkuda klientidele kõrgekvaliteedilist teenust, muutes vabaaja väärtuslikumaks ja tõsta meelelahutuse osa, mis vähendab inimestes stressi. Soov luua uued võimalused ja alternatiivid suitsude, alkoholi ja muude pahede kõrval, et muuta inimeste eluviis tervislikumaks. Äriidee realiseerimist ja äriplaani koostamist toetab läbiviidud turu-uuring, kust selgus et Rakvere linnas pole piisavalt vabaaja veetmis võimalusi ja suur osa küsitluses osalejatest huvitub pakutavast kardisõidu teenuse kasutamisest. Finantsprognoosidest ja analüüsist selgus, et ettevõtte tegevus tasub ennast ära, kuigi käivituskulud on suured. Ettevõtte prognoositavad müügikogused on pigem pessimistlikud, kuid kasumiaruanne näitab kasumlikkust, millest saab järeldada, et äriplaan on reaalselt teostav ja pikas perspektiivis kasumlik. Ettevõtte esimese tegevusaasta prognoositavaks kasum on 3 381 eurot, kuid juba teise tegevusaasta lõppedes on prognoositavaks kasumiks 22 083 eurot. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kardisõidu teenuse pakkumine on tasuv ja äriplaan on realiseeritav. Kokkuvõtteks lõputöö eesmärk sai täidetud ja koostatud on KiireKart OÜ äriplaan hindamaks äriidee tasuvust. Koostatud äriplaan näitab idee tasuvust ja on aluseks ettevõtte käivitamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus valduste osaühingus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Eigi, Allan; Transtok, VirveEttevõtjaks olemine on muutumas järjest lihtsamaks ning ettevõtte ja ettevõtja mõju järjest suuremaks turule ja tarbijatele. Kuigi vastutustundlik ettevõtlus pole kohustuslik, omab see mõju kohaliku kogukonna eri keskkondadele. Vastutustundlikud ettevõtted ja ettevõtjad mängivad olulist rolli ka tervema ja läbipaistvama ettevõtlusmaastiku loomisel, mis loob väärtust uute kohalike alustavate ettevõtete ning välisettevõtluse jaoks. Paljud ettevõtted ja ka kohalikud omavalitsused ei ole kursis vastustundliku ettevõtluse olemusega ning on pigem skeptilised, arvates, et sotsiaalse vastutuse omamine on aja ja raha raiskamine ning jätavad oma „jalajälje“ unarusse. Ka Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt vastutustundlikelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Tööandja maine ja sotsiaalne vastutus on muutumas järjest olulisemaks ning ettevõtted võiksid ja peaksid omama vastutust tulevaste põlvkondade ees, kes on sisenenud ja sisenemas tööturule. Tulenev uurimisprobleem ettevõttest Valduste OÜ on, et osaühingul puudub ülevaade ning andmed, kuidas rakendada paremini sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtlust enda ettevõttes. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist EEKBL Valduste OÜ Sõbralt Sõbrale kauplustes ning teha ettepanekuid juhtkonnale nende põhimõtete tõhusamaks rakendamiseks. Läbiviidud uuringu tulemustest ja analüüsist tulenevalt leida võimalusi ja teha ettepanekuid juhtkonnale sotsiaalse vastutustundlikkuse tõhusamaks rakendamiseks. Uurimus andis ülevaate Sõbralt Sõbrale kauplusi külastavate töötajate ja klientide demograafilistest näitajatest ning sisaldas sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse kaardistamiseks väiteid maine ja väärtuste, loodus-, töö-,sotsiaalse- ning turukeskkonna kohta. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse kirjeldamiseks selgitati selle olemust ning mõju erinevatele keskkondadele ja kaardistati areng ja hetkeseis eestis. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldati lõputöö esimeses osas sotsiaalse vastutuse tähendust ning anti ülevaade üldisest vastutustundliku ettevõtluse olemusest ning selle mõjust erinevatele keskkondadele. Peatükis on väljatoodud vastutustundliku äritegevuse võimalikud kasud ettevõttele ning vastutustundlike ettevõtete olemasolu olulisus. Näiteks võib vastutustundlik äritegevus parandada ettevõtte mainet ja turupositsiooni kogukonnas, kasvatada klientide ja töötajate lojaalsust, kasvatada ettevõttesisest innovatsiooni ning maandada riske. Vastutustundlike ettevõtete olemasolu aitab kaasa ühiskondile kitsaskohtade lahendamisele, puhtama elukeskkonna säilitamisele ning regioonide arengule. Vastutustundlikud ettevõtted arvestavad ka looduskkeskkonda mõjutavate teguritega, näiteks taaskasutavate toodete tootmisega, toodete elutsükli tõstmisega ning kohalikelt ettevõtetelt tarnimisega. Peatükist tuleb välja, et vastutustundlik panustamine töökeskkonda ning õige värbamismetoodika on ettevõtte jätkusuutlikuse alustalad, millest saab alguse parema töökeskkonna loomine ning enda märgatavamaks tegemine. Tuleb ka välja see, et selleks, et kogukonnast hoolida ning murekohtades kaasarääkida peab ettevõte vastutustundlikult panustama sotsiaalsesse keskkonda. Kui ettevõttel läheb hästi, siis läheb hästi ka linnal ja vastupidi. Hea vastutustundliku mõju turukeskkonnale eelduseks on vastutustundlik käitumine tarnijate ja äripartnerite suhtes, ausa ja õiglase tooteinfo edastamine. Töö teises peatükis anti ülevaade sotsiaalsset ettevõtlusest Eestis ning vaadeldi erinevaid ettevõtteid, kes on sotsiaalselt vastutustundlikud ning mida see on kaasa toonud. Lisaks sellele tuuakse välja, kuidas rakendavad need ettevõtted vastutustundliku ettevõtluse meetodeid ja analüüsitakse nende ettevõtete tegutsemisprintsiipe ning tulemusi. Heateo Sihtasutus andmetel hakati Eestis esimest korda sotsiaalsest ettevõtlusest rääkima 2005. aastal kui Heateo Sihtasutus korraldas esimese sotsiaalse ettevõtluse konkursi. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) viis 2011 aastal läbi uuringu, mis seisnes Eesti sotsiaalse ettevõtluse kogemuste ja olukorra kaardistamises. Kvantitatiivse uuringu tulemusena leiti kokku 56 organisatsiooni, neist 20 olid saanud sotsiaalse ettevõtluse äriplaani toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Peatükis tuli välja, et Eesti Energia tegutseb vastutustundlikult ja avatult, esmatähtsaks peab ettevõte keskkonna- ja ohutusnõuete täitmist. Riigi suurima ettevõtte ja tööandjana mõjutab Eesti Energia nii energeetikavaldkonda, oma töötajaid, kliente ja partnereid kui ühiskonda laiemalt. Ka Estonian Cell lähtub enda äritegevuses vastutustundlikust mõtteviisist, kasutades ära põhitootmises tekkivat heitvett, et toota biogaasi, mida omakorda kasutatakse maagaasi asemel tehases ära. Ettevõte rakendab keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist igas tegevuses ning on sellest tulenevalt pälvinud mitmeid keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitleid ning märgiseid. Lõputöö kolmandas peatükis koostati uuringu läbiviimiseks metoodika. EEKBL Valduste OÜ Sõbralt Sõbrale kauplustes viidi läbi kvantitatiivne uuring. Uurimismeetodiks oli survey-tüüpi uurimisviis mille jaoks kasutati kahte ankeetküsimustikku. Ankeetküsitluste vastused korrastati ning kontrolliti ja viidi üle tabelitöötlusprogrammi MS Excel, kus tehti kokkuvõtted ja esitati need diagrammide, tabelitena, kasutades kirjeldava statistika instrumente: standardhälve, keskväärtus ning mediaan. Neljandas peatükis analüüsiti sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist Valduste OÜ-le kuuluvatest Sõbralt Sõbrale kauplustes ja tehtu ettevõtte juhtkonnale võimalikke parendusettepanekuid. Lõputöö koostamisel kasutati kaasaaegseid allikaid, põhilisteks autoriteks olid: Kim Alter, Anu Villmann, Asko Miettinen, Juhan Teder, Ellina Russel. Analüüsi tulemusena selgus, et Sõbralt Sõbrale kauplused panustavad kõige vastutustundlikumalt ja efektiivsemalt sotsiaalsele- ning töökeskkonnale, sellest võib järeldada, et kaupluse töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse ning nad näevad kuidas ettevõte järgib nelja organisatsiooni põhiväärtust. Sotsiaalset keskkonda mõjutatakse läbi abivajavate perede toetamise, vabatahtlike ning praktikantide kaasamise ja kohaliku kogukonna rahulolu suurenemise. Sotsiaalselt vastutustundlikuna näevad kauplused kliendid ja töötajad ka ettevõtte väärtusi ja mainet. Kõikide maine ja väärtuste väidete madalaimate vastuste variatsioonikoefitsendid jäid vahemiku 15-25%, mis näitab, et vastajad olid üksmeelsed ja võib järeldada, et nii kaupluse kliendid kui töötajad peavad ettevõtte mainet ja väärtuseid heaks. Keskmistest madalamad näitajad saavutasid ettevõtte vastutustundliku mõju loodus- ja turukeskkonnale, millest selgus, et Sõbralt Sõbrale kaupluste tarnijad pole kohalikud ettevõtted ning ei tegeleta loodusõbraliku pakendamisega. Vastutustundliku ettevõtluse mõjust turukeskkonnale selgus, et liialt palju on kauplustes defektiga tooteid ning hinnad on piirkonnati liialt ebaühtlased. Lõputöö autori hinnangul täideti seatud eesmärk ning ülesanded ja juhtkonnale leiti võimalusi ja tehti ettepanekuid sotsiaalse vastutustundlikkuse tõhusamaks rakendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajate motiveerimine ja töörahulolu aktsiaseltsis Skinest Technology(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rassolov, Daniel; Vahero, EdaOrganisatsiooni tähtsaimaks varaks on inimene, kelle töökvaliteet sõltub aga paljuski motiveeritusest ja rahulolust ümbritsevas keskkonnas. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saab töös pidevalt häid tulemusi ning näitab töötades üles energiat ning entusiasmi. Motiveertitud töötaja on sageli valmis töökaaslastega vaeva nägema, et saada üle organisatoorsetest probleemidest ning takistustest, sageli tahab ta võtta või on nõus võtma rohkem vastutust. Ilmselgelt suudavad paremaid tulemusi saavutada need organisatsiooni, kes suudavad oma töötajaid motiveerida. (Brooks, 2008, lk 64). Traditsioonilistes juhtimisteooriates tegeldi majandusliku efektiivsuse, kasumi ja töötingimuste aspektidega, kuid inimene kui töö tegija, tema käitumine organisatsioonis ja selle seos organisatsiooni tegevustega jäi tagaplaanile. Tänapäeva juhtimisteooriates pööratakse oluliselt suuremat tähelepanu töötajate motiveerimisele, mõjutamisele ja eestvedamisele ning väärtustatakse suhtlemist ja koostööd. (Virovere, Alas, Liigand, 2008, lk 59). Käesoleva lõputöö teema valik on autori huvist lähtuv ning ajendatud uuritava ettevõtte motivatsioonisüsteemist, mis on loodud, kuid mille toimimise kohta tagasisidet pole ammu kogutud. Teema on aktuaalne, kuna motiveerituse ja rahulolu taset iseloomustavad selgelt tööjõu voolavus ja töölt puudumine, mis tööjõupuuduse tingimustes on ettevõtte toimimise võtmetegurid Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida erinevatele allikatele tuginedes motivatsiooni, töörahulolu ja töörahulolu mõjutavaid tegureid ning analüüsida Skinest Technology AS töötajate töörahulolu, et leida võimalikud parendusvaldkonnad. Eesmärgi saavutamiseks püsitati järgnevad ülesanded: 1) välja selgitada erinevate allikate põhjal motivatsiooni ja töörahulolu olemust ning anda ülevaade vastavatest teooriatest; 2) koostada küsitlus uuritava ettevõtte töötajate motivatsiooni ja töörahulolu mõõtmiseks ning viia läbi töötajate töörahulolu ja motivatsiooni uuring; 3) analüüsida uuringu tulemusi ja tuua välja võimalikud parendusvaldkonnad. Käesolev lõputöö koosneb kahest osast – teoreetilisest ning empiirilisest. Töö teoreetilises osas annab autor ülevaade töörahulolu ja motivatsiooni olemusest ning nende mõõtmise meetoditest. Samuti käsitletakse töörahulolu ja motivatsiooni teooriaid. Töö empiirilises osas annab autor ülevaade uurimismeetodist ja uuringu tulemustest. Uuringu tulemustest lähtuvalt on töö lõpus välja toodud parendusettepanekud.