Lõputööd (ÄJ)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/32

Sirvi

Leia kohta indeksist:

Näitamisel1 - 20 119-st

Avatud juurdepääs
Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööstressi allikana majutusasutuses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 202-01-04) Laurikainen, Sigrid; Kranich, Kaie
Ohutegureid esineb igal töökohal erineval kujul ning nende tunnetamine on subjektiivne – mõne jaoks on teatud tegur motiveeriv, teise jaoks aga demotiveeriv. Kui aga töötaja on pidevalt pingeseisundis erinevate ohutegurite tõttu võib see viia tööstressi tekkimiseni – tavaliselt juhtub see kui psühhosotsiaalseid ja ka füüsilisi terviseriske töökeskkonnas on rohkem kui üks. Valdkond, kus töötajad puutuvad kõige enam kokku erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega on teenindus. Oma tööiseloomu ning pidevate kontaktide tõttu teiste inimestega puututakse antud valdkonnas olulisel määral kokku erinevate psühhosotsiaalsete terviseriskidega. Kuna psühhosotsiaalsed ohutegurid on pikemas perspektiivis tervistkahjustavad on oluline tegeleda süsteemse ning järjepidava ennetustegevusega. Abinõud teadlikkuse tõstmiseks ei pea olema suured ja märgatav osa neist on võimalik läbi viia ka vähese ressursiga – kõige olulisem ja esmasem tegevus on nende tegurite märkamine ja teadvustamine. Ohutegurite ennetamine on tööandjal seadusest tulenev kohustus, kuid selle järgimise eest vastutab töötaja ise. Lõputöö esimese uurimisülesande lahendamiseks selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning seost tööstressiga. Teooria järgi on psühhosotsiaalsed ohutegurid erinevate aspektide koosmõju, mis võivad mõjutada inimese tervist ja viia tööstressini kui töökohal ei tegeleta ennetustööga. Teise uurimisülesande lahendamiseks analüüsiti teenindusvaldkonna töötaja psühhosotsiaalset töökeskkonda, mille käigus toetuti erinevate autorite käsitlustele ja uuringutele. Kolmanda uurimisülesande lahendamiseks anti ülevaade psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetavatest meetmetest ja headest praktikatest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks viidi perioodil 25.10.2021- 8.13. 2021 läbi empiiriline uuring majutusasutuse töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat, kuid 4 töötaja küsimustiku vastused polnud täielikud, mistõttu loetakse vastanute arvuks 75% üldkogumist. Küsimustikuna kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ III keskpikka versiooni. Kvantitatiivse empiirilise uuringu käigus selgitati välja majutusasutuse töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna kitsaskohad. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töötajaid kiire töötempo, kognitiivsed nõudmised ning emotsioonide varjamise vajadus. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgeks loetakse kolleegide toetust ja abi ning ka otsese ülemuse poolset 42 toetust. Töötajad tunnevad, et neid on kaasatud ning neid tunnustatakse. Uuringust selgus, et osad töötajad on tööl kokku puutunud ka solvava käitumisega klientide poolt. Mõningatel töötajatel on viimase nelja nädala jooksul esinenud tööstressi ilminguid. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks tehti järeldusi ja ettepanekuid. Jõuti järeldusele, et majutusasutuse töötajatel esineb vähesel määral psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid vaatamata sellele tuleb ennetustegevustega tegeleda. Ettepanekutena soovitati ettevõttel tõsta töötajate teadlikkust, vaadata üle ettevõtte poliitikad ning julgustada töötajaid probleemidest ja muredest rääkima. Kõige olulisem on ettevõttel viia läbi uus riskianalüüs, et hinnata kõiki töötajaid mõjutavaid ohutegureid. Lõputöö eesmärk välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine ettevõtete majutusasutuse töökeskkonnas ja vajadusel teha ettepanekud juhtkonnale tööstressi ennetamiseks, sai täidetud.
Avatud juurdepääs
Paindliku töökorralduse rakendamine kontoritöötajatele Kaubamaja Aktsiaseltsis
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Salujärv, Sigrid; Vään, Riina
Lähtudes sellest, et maailm on pidevas arengus on ka töötajate vajadused ning arusaam paindlikkust töökorralduses üha enam muutunud. Töötajad on hakanud mõistma, et neil on rohkem võimalusi küsida endale sobivat tööaega või tööasukohta. Pealegi toimub täna suurem osa kontoritöötajate igapäeva tööst telekommunikatsioonikanalite vahendusel, piisab ainult interneti ühendusest ja valikest arvutiprogrammides ning töö saab tehtud sõltumata asukohast. Paindlikke töövorme rakendatakse töötajatele erinevatel põhjustel, eeskätt lähtuvalt töö iseloomust või vanemlikest kohustustest. Laiemalt vaadeldes on võimalik juhtidel läbi paindliku töökorralduse hoida ettevõttes häid töötajaid, mille abil säilib asutuse maine ja on võimalik seeläbi tööjõu kasutamist paremini planeerida. Takistavateks teguriteks paindliku töökorralduse rakendamisel on töö iseloom või seadusandluse jäikus. Lõputöö teoreetilise osa koostamisel võeti aluseks erinevate teoreetikute määratlusi ja seadusandlust paindlikkest töövormidest. Läbi selle selgus, et paindlik töökorraldus on aastate jooksul kõvasti arenenud ja 25.mail 2017.aastal allkirjastati Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu poolt „Kaugtöö kokkuleppe“. Täna on töötajate jaoks hästi oluline aja– ja asukohapaindlikkus ja sellest tulenvalt on ka eelistatuim töövorm kaugtöö. Esimese empiirilise ülesandena selgitati personalidirektori kaudu ettevõttes kasutatavaid paindlikke töövorme ning nende mõjust. Teise empiirilise ülesandena esitas autor ankeetküsitluse Connect.ee keskkonnas kontoritöötajatele, mis puudutas aja– ja asukohapaindlikkust ning hinnanguid nende paindlikke töövormide rakendamisest. Lisaks andis töö autor töötajatele võimaluse avaldada oma arvamust ning teha ettepanekuid töökorralduse muutmiseks. Tulemuste esitamisel ning analüüsimisel oli eesmärgiks leida parimaid viise paindliku töökorralduse edasiarendamiseks. Autori läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et aja– ja asukohapaindlikkust rakendamine kontoritöötajatele tulenes pigem juhtide otsusest. Organisatsioonis pole seni kasutust leidnud renditöö ja vähesel määral on kasutusel lepinguline ja funktsionaalne paindlikkus. Paindlikke töövorme rakendatakse erinevatel põhjustel, eeskätt lähtuvalt töö iseloomust või vanemlikest kohustustest. Kuid põhjustena toodi välja ka õpingud, koolitused, isiklik elukorraldus, treeningud või tervis. Kontoritöötajad leidsid, et olenemata sellest, kas neil on õigus teha otsuseid oma paindlikku töökorralduse suhtes, on nad tegelikult organisatsioonis töötamisega rahul. Vastajad, kellel tööülesandeid on võimalik täita elektrooniliste vahendite abil, leiavad et nemad võiksid kasutada kaugtöövormi. Tänu kaugtööle on muutunud töötajad iseseisvamaks. Lisaks oskavad nad oma aega paremini planeerida ja säästa. Empiirilises uuringus osalejad tõid välja, et aja- ja asukohapaindlikkuse abil on nende stressi tase langenud. Olulisena tuli välja ka see, et töökorraldus vastajate praegusel ametikohal sobis hästi töötajate isikliku elu korraldusega. Lõputöö eesmärk täideti ja selgitati välja Kaubamaja AS paindliku töökorralduse rakendamise meetmeid ning nende arendamise võimalusi. Rakendusliku tööna on tehtud järeldusi ja antud soovitusi sihtgrupi lõikes ettevõtte personalidirektorile, et muuta kontoritöötajate töökorraldust tulevikus senisest paindlikumaks. Empiiriline uuring koos lõpptulemustega edastatakse 2020.veebruaris Kaubamaja AS ettevõtte personalidirektorile võrdlemaks seda varasemalt esitatud vaheuuringu tulemustega, et leida sobivam lahendus kõigile osapooltele.
Avatud juurdepääs
Finantsanalüüs ettevõttele Nurgapealne OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Larven, Kristel; Nõuakas, Kati
Finantsanalüüsi olulisus ja aktuaalsus peegeldub selles, et finantsanalüüsi tulemused kajastavad kõige paremini ettevõtte finantsolukorda ja selle põhjal on hea teha õigeid otsuseid ettevõtte edaspidiseks toimimiseks. Selleks aga, et analüüs oleks edukas, tuleks valida sobivad meetodid ja tulemusi põhjalikult analüüsida. Töö käigus on analüüsitud ja refereeritud erinevate valdkonna spetsialistide allikaid ja välja toodud nende olulisemad seisukohad ning neid omavahel võrreldud. Lisaks on välja toodud töö autoripoolsed komentaarid ja järeldused. Töö esimeses peatükis on selgitatud finantsanalüüsi olemust. Peamisteks olulisteks infoallikateks finantsanalüüsi läbiviimiseks on raamatupidamisaruanded: rahavoogude aruanne, kasumiaruanne ning raamatupidamis bilanss. Töös selgub, et finantsanalüüs ei ole vajalik vaid ettevõtte juhtkonnale vaid huvigruppe on teisigi. Erinevad huvigrupid kasutavad analüüsimiseks erinevaid meetodeid, kuna nad analüüsivad ettevõtte finantsseisundi erinevaid aspekte. Teises peatükis on kirjeldatud erinevaid finantsanalüüsi meetodeid. Enim levinuimad finantsanalüüsi meetoditeks on horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Kui trendianalüüsi kaudu on võimalik leida finantsnäitajate dünaamilisi ja suhtelisi muutusi siis finantssuhtarvude kaudu on võimalik välja arvutada erinevaid näitajaid finantsseisundi hindamiseks. Selleks, et hinnata ettevõtte finantsseisundit läbi finantsanalüüsi ei piisa vaid arvutusoskusest. Kindlasti peab analüüsi teostajal olema väga hea võime analüüsida ja tajuda trende ja muutusi finantsnäitajates. Samuti peaks analüüsijal olema teadmised ettevõtte majandusharust ja üldisest fiantsaruandlusest. Empiirilise uuringu metoodika peatükis on välja toodud empiirilise uuringu eesmärk. Uuringu läbiviimiseks kasutab autor kvantitatiivset meetodit ning järelduste tegemiseks deduktsiooni. Andmed kogutakse struktureeritud vaatlusega ning tulemused esitletakse jooniste ja tabelitena. Empiirilise uuringu peatükis on läbi viidud ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs. Ettevõte Nurgapealne OÜ on kesk-Eestis asuv toitlustusettevõte. Teostatud on bilansi ja kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Tulemused on esitletud jooniste ja tabelitena ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal tehtud järeldused. Finantsanalüüsi tulemusena selgus, et ettevõttel Nurgapealne OÜ läheb üldiselt pigem halvasti kuigi ettevõte on aastatel 2016-2018 teeninud kasumit. Analüüsides kasumiaruannet selgub, et lisaks müügitulu tõusele aastatel 2016-2018 (18,9%) on kasvanud ka tööjõukulud (45%) ja muud tegevuskulud (98%), samas kui teenitud kasum on langenud (16%). Bilanssi analüüsides selgus, et ettvõtte pikaajalised kohustised on vähenenud 35%, kuid samas on lühiajalised kohustised suurenenud 9%. Analüüsides likviidsussuhtarve selgus, et ettevõttel on väga madal lühiajaline maksevõime kuna puudub piisavas koguses likviidset vara lühiajaliste kohustiste täitmiseks. Efektiivsusuhtarvud on tänu müügitulu pidevale suurenemisele aastatel 2016-2018 järjest paranenud. Samuti on ettevõte hakanud oma varusid efektiivsemalt juhtima. Finantsvõimenduse analüüsist selgus, et ettevõttel on väga madal pikaajaline maksevõime, kuna ettevõttel on suur laenukohustis ning sellest tulenevalt väga kõrge võlakordaja (2018 aastal 81%). Suureks probleemiks on võõrkapitali liigne kaasatus ja omakapitali vähesus. Tasuvussuhtarvude analüüsi põhjal saab väita, et kõige tasuvam aasta oli ettevõtte jaoks 2017, kui teeniti ka kõige suuremat kasumit. Pankrotiohu analüüs (Z-seisu võrrand) näitab ettevõttele suurt pankrotiohtu igal analüüsitud aastal. Lähtudes läbiviidud analüüsist on autoripoolsed ettepanekud ettevõttele järgnevad:  Vaadata üle ettevõtte hinnakujundus, arvestades toote omahinda, konkurentide hindu ning nõudlust. Hinnatõus aitaks kaasa müügitulu suurenemisele.  Investeerida 40% kasumist turundustegevusse uute klientide leidmiseks.  Kehtestada lühemad maksetähtajad ostjatele ning võimalikult vähe tooteid ja teenuseid võlgu müüa, et lühendada võlgnevuse käibeväldet.  Vähendada varusid, et suurendada varude käibekiirust ning efektiivsemalt varusid kasutada.  Likviidsuse suurendamiseks vähendada varusid, mis omakorda vähendaks hoiustamiskulusid.  Vaadata üle tööjõuvajadus, võimalusel tööjõukulude vähendamine töötajate koormuse vähendamisega vastavalt hooajalisusele.  Muude tegevuskulude vähendamine uute koostööpartnerite leidmisega (telefon, IT-teenused, valvesüsteem, turvatöö). Kasutatav tehnika väljavahetada energiasäästlikemate seadmete vastu.  Tegeleda aktiivselt finantsaruannete analüüsimisega ning selle põhjal juhtimisotsuste langetamisega. Kuigi ettevõttel on 2018. aasta seisuga suur pankrotioht, on see tingitud peamiselt suurest laenukohustisest, millega soetati söögikoha hoone, kus hetkel äritegevus toimub. Laenu aktiivselt iga aasta tagasi makstes täiendavaid kohustisi võtmata, müügitulu stabiilselt suurendades ja kulusid vähendades, paraneb ka ettevõtte finantsmajanduslik olukord ja ettevõte tegevus muutub kasmulikumaks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Nurgapealne OÜ finantsmajaduslikku olukorda ja selle põhjal hinnata ettevõtte kasumlikkust. Analüüsist selgus, et ettevõtte finantsmajanduslik olukord on üsna halb, kuid ettevõte on siiski suuteline oma tegevusega jätkata. Töö annab ülevaate finantsanalüüsi olemusest ja tähtsusest, olulisematest infoallikatest, finantsanalüüsi läbiviimise meetoditest ning koostatud on metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Teostatud on ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs, analüüsi põhjal on tehtud järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte kasmulikkuse suurendamiseks. Püstitatud uurimisülesanded said teostatud ning töö eesmärk täidetud.
Avatud juurdepääs
Peipsiäärse valla ettevõtluse areng perioodil 2013-2017
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sirk, Cäthli; Nõuakas, Kati
Lõputöö koostamise ajendiks on Eesti ettevõtluse kasvustrateegias, aastateks 2014-2020, välja toodud kitsaskohad, kus üheks ettevõtluse arengut takistavaks teguriks on inimressursi nappus. Inimressursi nappus väljendub linna piirkondades tööspetsiifika iseärasustest ning maapiirkondades üleüldisest töötajate puudusest. (Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020, 2013) Väga paljusid ettevõtteid ilmestab vähene ambitsioonikus, mida kinnitab ka alla 10 töötajaga ettevõtete suur ülekaal – 2017. aastal oli see 94% (Majanduslikult aktiivsed ettevõtted töötajate arvu järgi, aasta, 2018). Lõputöö eesmärk on analüüsida Peipsiäärse valla ettevõtluse arengut 2013 - 2017 aastatel ning sellest tulenevalt teha vallale ettepanekud ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtluse on mitmekülgne avaldumine, mida saab analüüsida protsessina, ressursina kui ka tegutsemise vormina. Ettevõtlus on muutunud üha olulisemaks majandusliku kasvu ja arengu saavutamiseks. Ettevõtlus on kogum erinevatest käitumisviisidest, mille tulemusena toimub majandusressursside ümberpaigutamine. Pikaajaliseks eesmärgiks on väärtuse loomine läbi ettevõtlusest tulenevate vahendite. (Toma jt, 2014) Peipsiääre vallas on perioodil 2003-2018 elanike arv vähenenud keskmisel 1,5% aastas. Ettevõtete aktiivsus, kus alla 10 töötajaga ettevõtteid on üle 90%, näitab stabiilset joont. Üle 10 töötajaga ettevõtteid on keskmiselt 9. Samas on ka neid ettevõtteid, kellel majanduslik tegevus üldse puudub, mis omakorda viis järelduseni, et ettevõtlusambitsioonikust on vaja tõsta. Ettepanekuks on ettevõtlusteadlikkuse tõstmine läbi mitmete tegevuste. Selleks võib olla erinevate seminaride läbiviimine, koolituste korraldamine, karjääriplaneerimise vestlused või ümberõppe võimaluste tutvustamised, samas ka piirkondlikult nende läbi viimine. Teoreetiliselt kitsaskohtade väljatoomine ettevõtlusmaastikul on oluline samm edasiseks arenguks. Samuti on oluline ettevõtlusmaastikul ettevõtete tagasiside. Lõputöö ankeetküsitluse tagasiside oli väga väike ning korralikke üldistavaid vastuseid ja probleemide olemasolu teada ei saanud. Kuid statistiliste andmete rohkus ja nende analüüs aitas saada ülevaadet Peipsiääre valla ettevõtluse kohta. Nende tulemuste keskmes tehti ettepanekud omavalitusele ettevõtluse arendamiseks ning läbi selle omavalitsuse arenguks.
Avatud juurdepääs
Töötajate motiveerimise võimalused aktsiaseltsis Helia Puit
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kristi, Kärner; Heve, Kirikal
Lõputöö on koostatud teemal töötajate motiveerimise võimalused aktsiaselts Helia Puit näitel. Lõputöö eesmärk oli küsimustiku abil selgitada välja, millised on töötajate poolt eelistatuimad motiveerimise tegurid ja töörahulolutase, analüüsida tulemusi ning teha nende põhjal järeldused ja ettepanekud. Lõputöö koostati uurides erinevaid teoreetilisi allikaid, uurimusi, raamatuid, artikleid ja veebilehti töötajate motiveerimise võimaluste kohta, koostati nende põhjal küsimustik, mis esitati ettevõtte töötajatele ning seejärel toodi välja uuringu tulemused. Järeldustena on ka välja toodud soovitused juhtkonnale, kes on eelkõige eeskujuks alluvatele. Kellegi motiveerimine eeldab ka, et juhtkond ise on motiveeritud. Enamus inimesi peab rohkem avaldama siirast ja enesekindlust tõstvat kiitust: rääkima südamega, mitte ainult mõistusega, kasutama lihtsaid üheleheküljelisi plaane, et varakult edusamme teha ning aktiivselt jälgima oma sisemonolooge ja tõekspidamisi, mis mõjutavad edukust (Landsberg, 2003, lk 253). Lõputöö küsimustiku tulemuste analüüs näitab Helia Puit AS töötajate töörahulolutaset, mis on keskmise keskmisest kõrgema hinnanguga (m=3,6) ning 80% töötajatest peab kõige olulisemaks motivatsiooniteguriks palka ja lisasoodustusi. Selleks, et tõsta Helia Puit AS töötajate motivatsioonitaset, on vaja ettevõttel tuua sisse olulised muudatused nagu näiteks töötajate tunnustamine, soetada isikukaitsevahendeid, elektrilisi tööriistu efektiivsemaks tööks, kontoriruumide kui ka tootmisruumide ergonoomilisemaks muutmist ning suitsetamise ranget keelustamist olmeruumides.
Avatud juurdepääs
Töötajate motiveerimine ja töörahulolu aktsiaseltsis Skinest Technology
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rassolov, Daniel; Vahero, Eda
Organisatsiooni tähtsaimaks varaks on inimene, kelle töökvaliteet sõltub aga paljuski motiveeritusest ja rahulolust ümbritsevas keskkonnas. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saab töös pidevalt häid tulemusi ning näitab töötades üles energiat ning entusiasmi. Motiveertitud töötaja on sageli valmis töökaaslastega vaeva nägema, et saada üle organisatoorsetest probleemidest ning takistustest, sageli tahab ta võtta või on nõus võtma rohkem vastutust. Ilmselgelt suudavad paremaid tulemusi saavutada need organisatsiooni, kes suudavad oma töötajaid motiveerida. (Brooks, 2008, lk 64). Traditsioonilistes juhtimisteooriates tegeldi majandusliku efektiivsuse, kasumi ja töötingimuste aspektidega, kuid inimene kui töö tegija, tema käitumine organisatsioonis ja selle seos organisatsiooni tegevustega jäi tagaplaanile. Tänapäeva juhtimisteooriates pööratakse oluliselt suuremat tähelepanu töötajate motiveerimisele, mõjutamisele ja eestvedamisele ning väärtustatakse suhtlemist ja koostööd. (Virovere, Alas, Liigand, 2008, lk 59). Käesoleva lõputöö teema valik on autori huvist lähtuv ning ajendatud uuritava ettevõtte motivatsioonisüsteemist, mis on loodud, kuid mille toimimise kohta tagasisidet pole ammu kogutud. Teema on aktuaalne, kuna motiveerituse ja rahulolu taset iseloomustavad selgelt tööjõu voolavus ja töölt puudumine, mis tööjõupuuduse tingimustes on ettevõtte toimimise võtmetegurid Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida erinevatele allikatele tuginedes motivatsiooni, töörahulolu ja töörahulolu mõjutavaid tegureid ning analüüsida Skinest Technology AS töötajate töörahulolu, et leida võimalikud parendusvaldkonnad. Eesmärgi saavutamiseks püsitati järgnevad ülesanded: 1) välja selgitada erinevate allikate põhjal motivatsiooni ja töörahulolu olemust ning anda ülevaade vastavatest teooriatest; 2) koostada küsitlus uuritava ettevõtte töötajate motivatsiooni ja töörahulolu mõõtmiseks ning viia läbi töötajate töörahulolu ja motivatsiooni uuring; 3) analüüsida uuringu tulemusi ja tuua välja võimalikud parendusvaldkonnad. Käesolev lõputöö koosneb kahest osast – teoreetilisest ning empiirilisest. Töö teoreetilises osas annab autor ülevaade töörahulolu ja motivatsiooni olemusest ning nende mõõtmise meetoditest. Samuti käsitletakse töörahulolu ja motivatsiooni teooriaid. Töö empiirilises osas annab autor ülevaade uurimismeetodist ja uuringu tulemustest. Uuringu tulemustest lähtuvalt on töö lõpus välja toodud parendusettepanekud.
Avatud juurdepääs
Ettevõtte AS Solbritt finantsanalüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suits, Jane; Nõuakas, Kati
Finantsanalüüs on ettevõtte ja selle tegevuse hindamise võimalus ning selle tarbijateks on omanikud, laenuandjad, enamus töötajatest ja äripartnerid. Ettevõtte juhtkond kasutab finantsanalüüsi investeerimis-, finantseerimis- ja põhitegevusega seotud otsuste langetamiseks, sest see aitab paremini mõista ettevõtte rahanduslikku olukorda ning juhtkonnal võtta vastu olulisi finantsotsuseid ja oskuslikult koostatud finantsanalüüs annab tagasisidet plaanitud investeeringutele, kust tulevad välja nii riskid kui ka selle tasuvus. Samas kui laenuandjatele on olulisim just ettevõtte likviidsus, maksevõime ja riskidega seotud probleemid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks kasutatakse kolme põhilist finantsaruannet (raamatupidamisbilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne), kus bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit, kasumiaruanne tulusi ja kulusi ning rahavoogude aruanne raha liikumist. Need kolm finantsaruannet annavad erinevat vaatenurka ettevõtte finantsalasele tegevusele ent samas on nad omavahel seotud ettevõtte rahalise olukorra väljendamisega ja eriti hästi võimaldab finantsaruandes sisalduvasse infosse süüvida suhtarvuanalüüs. Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhjalikuks analüüsiks tuleb uurida aastaaruannet tervikuna ja kuigi majandusaasta aruannetest saab ettevõtte kohta väga palju infot, tuleb lisaks sellele koguda infot ka tegevusvaldkonna kohta tervikuna statistikaametist ning analüüsimiseks kasutada vaid värsket infot ja kriitilist mõtlemist. Lõputöö struktuur oli ülesehitatud nii, et esmalt kirjeldas töö autor finantsanalüüsi metoodikat, seejärel finantsanalüüsi sisu ja selle infoallikaid (bilanss, kasumi- ja rahavoogudearuanne) ning kolmandas peatükis anti ülevaade finantsanalüüsi meetoditest: horisontaal- (uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes), vertikaal- (uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat), suhtarvude- (toob esile finantsnäitajate vahelised seosed ning võimaldab teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel) ja pankrotiohu analüüs (aitab prognoosida, kas ettevõttel on oht sattuda pankrotti) ning hinnati ettevõtte finantsnäitajaid. Lõpetuseks tegi autor omapoolse kokkuvõtte. Lõputöös analüüsis autor AS Solbritt finantsolukorda. Selleks kasutati ettevõtte majandusaasta aruandeid perioodil 2016-2018 ning koostati finantsanalüüs. Lõputöö eesmärgiks oli finantsanalüüsi meetodeid rakendades anda hinnang uuritava ettevõtte tegevusele ning esitada järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale. Hinnates AS Solbritt finantsseisundit, selgus, et uuritava perioodi (2016-2018) viimaseks aastaks on küll ettevõte kahjumist välja tulnud ent tema finantsseisukord on jätkuvalt ebastabiilne (valitseb pankrotioht) ja olukorra parandamiseks on vaja suuremat kasumit läbi müügikäibe kasvu ning käibevarade osakaalu tõusu varades. Ettevõtte koguvarade ja omakapitali puhasrentaabluste tõstmiseks tuleks kaasata täiendavalt võõrkapitali, samas vältides makseraskusi tekitada võivaid investeeringuid. AS Solbritt finantsaruannete horisontaalanalüüsist selgus, et võõrkapitali maht suurenes (kohustised kokku kasvasid 9%), muutusid käibevara (kasvas 63%) ja põhivara (vähenes 22%) mahud ning müügitulu kasv (175%) viis ettevõtte perioodi lõpuks kasumisse (muutus 169%). AS Solbritt finantsaruannete vertikaalanalüüsist selgus, et muutusid nii varade (käibevara osakaal kasvas ja põhivara langes – muutus 22%) kui finantseerimisallikate (lühiajalised kohustised vähenesid ja pikaajalised kasvasid – muutus 6%) struktuurid ning aruandeaasta kasumi osakaal müügitulust (aastaks 2018 oli 8,8%) muutus negatiivsest väärtusest positiivseks. 2018. aasta likviidsussuhtarvude põhjal on ettevõte hea lühiajalise maksevõimega (puhaskäibekapital 1 704 458€, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3 ja likviidsuskordaja 1,4). Kuna 2016-2017 olid ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajad mitterahuldavad, tuleks jätkuvalt püüelda suurendada efektiivsust ja karmistada maksetingimusi. Madal maksevalmiduse kordaja (0,1 korda) on tingitud arveldus- ja käibelaenude kasutamisest ja kuna suurem osa kohustistest ei nõua kiiret tasumist, on ettevõttel likviidset vara piisavalt. Analüüsides pikaajalist maksejõulisust (finantsvõimendust) aastatel 2016-2018, selgus, et nii võlakordaja, kapitaliseerituse kordaja, kui ka soliidsuskordaja olid küll soovituslikus vahemikus (suure enamuse investeeritud kapitalist moodustab võõrkapital), ent ettevõtte olukorra parandamiseks tuleks võõrkapitali sõltuvust vähendada ja omanike panuse osakaalu tõsta. Aastal 2018 polnud ettevõttel raskusi intresside tasumisega (intressikulude kattekordaja 4,5) ja kuigi maksejõulisuse kordaja oli rahuldav (10%), peaks majandusüksuse finantsseisundi parandamiseks tõstma kasumit või vähendama kohustisi. AS Solbritt varade likviidsus näitab küll paranemist ent pole piisavalt hea (varade liiga vähene kasutamine müügitulu saavutamiseks) ja olukorra parandamiseks tuleks ettevõttel likvideerida mittevajalikud põhivarad ja reinvesteerida nende müügist saadud raha. Efektiivsuse näitajate (debitoorse võlgnevuse käibekordaja, lühiajaliste kohustiste käibekordaja) tõstmiseks tuleks ettevõtte maksekäitumist parandada. Varude käibekordaja ja – käibevälte parandamiseks tuleks varude jääki optimaliseerida ja nii talitlus- kui finantseerimistsükli lühendamiseks tuleks klientidelt raha kiiremini kätte saada ja tarnijate maksetähtaegu pikendada. Varade käibekordaja tõstmiseks tuleks müügitulu kasvatada, debitoorse võlgnevuse käibekordaja parandamiseks tuleks rohkem analüüsida klientide maksekäitumisi ja ennetada ebatõenäoliselt laekuvate arvete teket. Lühiajaliste kohustiste käibekordaja tulemuse parandamiseks tuleks tarnijate lepingud ja maksetähtajad ülevaadata. Kokkuvõtvalt on AS Solbritt varade juhtimine on aastatega (2016-2018) paranenud ja seda tänu põhivarade efektiivsemale kasutamisele (põhivarade käibekordaja tõusis rohkem kui kolm korda). AS Solbritt koguvara puhasrentaablus (ROA) ja investeeringute rentaablus (ROI) kinnitavad mõlemad ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ja omakapitali tasuvus (ROE) viitab, et ettevõte toodab omanikele tulu. Müügikäibe ärirentaabluse (8,8%) ja müügikäibe puhasrentaabluse (6,8%) madalate näitajate tõstmiseks tuleks kasvatada kasumit (näiteks üldkulude vähendamisega). Müügitulu suurendamine, püsikulude vähendamine, marginaali tõstmine ja varude käibekordaja kasvatamine (varude kasutamiskiiruse tõus) aitavad samuti ettevõtte tasuvust parandada. Kokkuvõttes mõjutas keeruline majanduslik olukord aastatel 2016-2017 oluliselt ettevõtte müügitulu, kasumit ja teisi finantsnäitajaid, ent aastast 2018 langus peatus ja ettevõtte finantsseisund paranes ning pankrotioht vähenes. Autoripoolne ettepanek AS Solbritt juhtkonnale oleks – kasumi kasv (tagada tulude kasvu ennaktempo võrreldes kulude tõusuga), suurendada ettevõtte rentaablust (tulusust), saavutada müügitulu stabiilsus, suurendada kapitali (müükide kasv), säilitada range tähelepanu maksete laekumise osas (kiirendada ostjate raha laekumise aega) ja tõhustada finantsriskide juhtimist. Nii lõputööks püstitatud eesmärk kui ka eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisülesanded said kõik teostatud. Põhiliste finantsalaste käsitluste mõistmine aitab anda panust ettevõtte püüdlustesse püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit ning finantsanalüüs annab infot, kas me ikka teeme neid asju, mis tõeliselt väärtust loovad ning kas protsessid on piisavalt hästi juhitud ja vara parimal moel tööle pandud.
Avatud juurdepääs
Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskusele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Peterson, Heilika; Tandru, Diana
Lõputöö koostati teemal Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskusele. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade finantskirjaoskuse olemusest, selgitada välja Tartu ja Tartumaa laste finantskirjaoskuse tase nende hinnangul, analüüsida erinevaid finantskirjaoskuse õppimise alternatiive ning uurida, millises mahus üldhariduskoolides finantskirjaoskust õpetatakse. Valdkonna probleem on Eesti noorte liiga vähene finantsharidus. Uuring viidi läbi 25. november – 5. detsember 2019. Andmete kogumise meetodiks oli valitud struktureeritud elektrooniline ankeetküsitlus ja teemaintervjuud. Uuringus osales küsimustikule vastates 289 last ja 15 kooli direktorit, kelle vastuseid on töös analüüsitud. Välja jäid kolme lapse vastused, mis ei sisaldanud vastuseid esitatud küsimustele. Autor annab töös ülevaate finantskirjaoskuse olemusest, selgitab välja Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskuse taseme kohta, analüüsib erinevaid finantskirjaoskuse omandamise võimalusi ja uurib, millises mahus Tartu ja Tartumaa üldhariduskoolides finantsharidust õpetatakse. Finantskirjaoskuse alternatiive on suhteliselt palju, seega on seda informatsiooni piisavalt. Igaüks peab lihtsalt enda jaoks sobivamad meetodid ja õpetamis-, õppimisstiilid välja valima – kas valida raamatud, internet või muud kohad, on igaühe enda otsustada. Tihti jääb aga inimestel kooli ja/või töö kõrvalt aega väheks, et omal käel midagi õppida. Finantskirjaoskuse teema on muutunud majanduslangusest alates iga aastaga järjest aktuaalsemaks. Üle maailma tehakse sel teemal üha rohkem uuringuid ja olulisim avastus, milleni enamik uuringuid jõuab, on see, et finantsharidust peaks hakkama õpetama juba võimalikult väikestele lastele. Finantskirjaoskus kõige lihtsamalt lahti seletades on eraisikuna teadlikult ning oskuslikult toimetades enda ja oma pere majandusliku heaolu tagamine, oskus endaga majanduslikult hakkama saada ning teadmine, milliseid otsuseid selleks on vaja teha. See sisaldab näiteks oskust koostada pere-eelarvet, et osata oma raha majandada ja oskuslikult kasutada, teadmisi investeerimise põhitõdedest ning säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha suhtes. Finantskirjaoskus on oluline, et inimesed saaksid saavutada endale ja oma perele kindlustunde ja vältida makseraskusi. Oodatav tulemus peaks olema eluaegne majanduslik kindlus/heaolu. Finantskirjaoskus on eelkõige kõige olulisem inimesele endale, aga kui inimesed on hea finantskirjaoskusega, siis kajastub see ka riigi tasandil ja riigi majandus toimib sel juhul väga hästi ja stabiilselt. Riigil peaks olema suur huvi selles valdkonnas oma elanike harimiseks. Ka Eestis on hakatud viimastel aastatel finantskirjaoskusele rohkem tähelepanu pöörama, sest peale viimast majandussurutist kaotasid Eestis väga paljud inimesed oma töö ning selle tulemusel ka oma kodud, kuna inimestel polnud piisavalt finantskirjaoskust. Lastele on tänaseks loodud tasulisi huviringe, kus nad saavad finantshariduse vallas mängulisi koolitusi. Tasuline tähendab aga, et kahjuks pole see kõigile võrdselt kättesaadav ja kaotavad taas jälle väiksema sissetulekuga pered. Kuna lapsed on meie tulevik, siis on oluline, et lapsed oskaksid targalt majandada. Finantskirjaoskuse üldine tase Eestis aga ei ole kuigi heal tasemel. Finantskirjaoskuse õppe kättesaadavus on suhteline. Kui raha on, siis on võimalusi piisavalt, aga kui raha pole, siis pole ka võimalusi. Asendamatu abimees rahatarkuse omandamiseks on internet. Lõputööd koostades selgus, et põhikoolis peaks olema finantsteadmised põimitud uue õppekava kohaselt erinevatesse õppeainetesse, sest kõigile üldhariduskoolide õpetajatele valmistati aastal 2013 erinevates ainetundides lihtsamaks finantsteemade käsitlemiseks vanuseastmetele vastavad abistavad õppematerjalid. Kas ja kui suures mahus keegi neid aga reaalselt kasutab, pole teada. Uuringut läbi viies selgus telefoni teel 15 kooli direktorit küsitledes ilmnes, et kümnes koolis ehk kahes kolmandikus ei tegeleta üldse finantskirjaoskuse õpetamisega, kahes koolis käsitletakse finantskirjaoskust inimeseõpetuse tunnis, ühes koolis mingil määral nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse tunni raames ja ühes koolis on olemas majandusõpetuse tund teisele kooliastmele ning lisaks õpetatakse ka matemaatika tunnis näiteks käibemaksu arvutamist, aga direktor tõdes, et selliseid teemasid võetakse liiga pinnapealselt ning lapsed unustavad need teadmised ruttu. Ühe kooli direktor ütles, et neil oli olnud kaks aastat kasutusel Junior Achievement Eesti SA programm 7 SAMMU, aga õpetajate ühisel otsusel loobuti sellest programmist, kuna õpetajate arvates on teised õppeained tähtsamad. Uuringu tulemuste pinnalt saab teha ettepanekuid kasutada laste puhul individuaalset lähenemist rahatarkuse õpetamisel. Rahatarkuse õpetamisprotsessis, eelkõige laste puhul, on oluline individuaalne lähenemine. Rahatarkuse õpetamise esimene prioriteet ei ole teadlikkus erinevatest finantsteenustest, vaid lapse oskus iseennast, oma võimekust ja võimalusi analüüsida. Üks peamisi järeldusi, mida eelmises peatükis kirjeldatud tulemuste põhjal teha saab, on noorte finantskirjaoskuse madal tase, kuigi nad ise usuvad, et neil on see vähemalt normaalsel tasemel Põhitõed raha kohta peaks lapsed saama esialgu kodust, vanematelt ning alustama peaks rahatarkuse andmisega juba eelkoolieas. Samas pole vanemate teadmised kiita. Elanike finantskirjaoskuse suurendamine on oluline, samas keeruline ja edu saavutamine on aeglane. Mida selgemaid sõnumeid kasutada, seda enam inimesed asjade üle mõtlema hakkavad. Autor soovitab pöörata suuremat tähelepanu finantskirjaoskuse õpetamise vajalikkusele põhikoolides. Ka lasteaiad peaksid hakkama õpetajaid koolitama, et nad oleksid võimelised kasutama olemasolevaid abivahendeid, et siduda finantskirjaoskuse õpe juba lasteaia õppekavaga. Lisaks oleks vaja koostööd haridussektoriga erinevatel tasanditel. Hetkel saab selliseid asju õppida internetist lehekülgedelt, mis on võtnud oma eesmärgiks inimestele selliseid teemasid selgeks teha või õpetada vanematele, kuidas lastele rahaküsimusi selgitada. See ei ole aga piisav, sest paljud vanemad ei oska majandada ja nii tekib ebavõrdsus. Need lapsed, kelle vanemad on finantskirjaoskuse poolest arukamad, on eelisseisus. Iga laps peaks saama nii alg- kui ka põhiharidusega koos põhiteadmised selle kohta, kuidas oma raha hallata. Kui õpetada maast-madalast rahaga toimetulemist, väheneks selgelt võlgnevuste hulk. Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et uuringu tulemusena selgus, et finantsharidus on hetkel tahaplaanile jäetud, ehkki tegemist on otseses mõttes eluks vajaliku oskusega. Kõik lapsed peaksid õppima koolis, kuidas maksta makse, mis on üldse maksud, kuidas leida tööd, kuidas eelarvestada, kuidas oma rahaga majandada, mis on laenud, kuidas teha mõistlikke rahalisi otsuseid. Finantsharidus peaks olema üks prioriteete ning see peaks olema osa alghariduse ja põhikooli õppekavas, nii et kõik lapsed saaksid formaalhariduses võrdselt majandusõpet, mille raames õpetatakse eelarvestamist, raha säästmist, vastutustundlikku rahaga toimetulemist. Finantsharidust ei tohi õpetamata jätta. Eesti lapsed peavad saama veel tugevama hariduse kui praegune on - hariduse, mis annab reaalselt eluks vajalikke praktilisi oskuseid.
Avatud juurdepääs
Eesti tarbija ostuotsused e-kaubanduses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kokk, Katriin; Vahtramäe, Eva
Lõputöö uurimisobjektiks oli e-kaubanduse tarbija ja tema ostuotsused e-kaubanduses. E-kaubanduse populaarsus kasvab hoogsalt, samuti muutuvad üha enam populaarseks ka välismaised e-kaubamajad, kellega Eesti kauplejad on sunnitud konkureerima. Selleks, et kodumaised e-poed oleksid edukad ning neil oleks konkurentsieelis välismaiste e-kaupluste ees, tuleb tunda oma tarbijat ning teada, millised on klientide üldised probleemid e-kauplustest ostmisel. Tarbija ja tema vajaduste tundmine aitab vältida kitsaskohti e-poe loomisel. Uurimistöö empiirilise osa loomiseks oli oluline luua teoreetiline raamistik kus toodi välja tarbija ja tema ostukäitumise eripärad, milline on olnud e-kaubanduse areng ja ajalugu, milline on e-kaubanduse osakaal Eestis ning milliseid probleeme on varasematel aastatel e-kaubanduses esinenud. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivse ja kvaalitatiivse meetodi kombineerimist. Analüüsi tehes kasutati andmete analüüsimisel arvulisi suuruseid ja protsente, järelduste tegemisel on kasutatud arvulist kirjeldamist. Küsitluse läbiviimiseks kasutati mugavusvalimit, ehk vastajad olid juhuslikud, kes soovisid ja leidsid aega küsitlusele vastamiseks. Küsitlus viidi läbi Google Docs keskkonnas. Saadud tulemusi analüüsiti MS Excel programmiga ning tehti illustratsioonid ja saadud tulemustest tehti järeldused ning seostati teooriaga. Tarbijaküsitlusest selgus, et rohkem tarbivad e-kaubanduse pakutavaid tooteid ja teenuseid naised. Kaupu tellitakse kõige rohkem iseendale ja oma lastele. E-kaubandust kasutavad enim nooremapoolsed inimesed, vanemad inimesed kasutavad e-kaubandust oluliselt vähem. Enamik tarbijaid sooritavad e-kauplustest oste mõned korrad kuus ning nende kulutatud ostusummad on kuni 70 eurot. Kolm kõige populaarsemat kaubakategooriat on riided, jalanõud ja aksessuaarid, kosmeetika ja juuksehooldustootet ning ürituste piletid. Kõige enam mõjutab tarbijat e-kauplustest ostma soodsam hind tavakauplustest ning suurem kaubavalik, oluline on ka kauba kiire kohaletoimetamine. Kõige suurem mõju e-kaubandusele on sotsiaalmeediakanalid, kust saavad tarbijad kõige rohkem infot huvipakkuvate e-kaupluste kohta, samuti kasutatakse agaralt ka erinevaid otsingumootoreid ning kuulatakse oma sõprade ja tuttavate arvamusi. Ülekaalukalt kasutatakse kaupade kättesaamiseks pakiautomaatide teenuseid, kuna pakiautomaaditeenus on väga kiire ja mugav kauba kättetoimetamisviis. Küsitlusest selgus, et ostukorvi hülgamist esineb tarbijatel väga palju, selleks, et seda vähendada tuleks e-kauplustel luua ostukorvisüsteem, mis salvestab kliendi varasemalt tehtud valikud. Kõik ostuga seonduv lõppinfo nagu näiteks ostukorvi lõppmaksumus, postikulu ja tarnekiirus peavad olema selgelt kuvatud ja arusaadavad ning makseüsteem peab olema kiire ja turvaline. Küsitluses osalenud märkisid, et tihtipeale on ette tulnud olukordi, kus peale ostu sooritamist on info pakkide staatuse kohta puudulik, e-kaupleja peab kliendile pakkuma täpset ja korrektset informatsiooni pakkide kohta. Paljude e-poodide tarnekiirus on tarbijate jaoks liiga aeglane, seetõttu tuleks valida tarnijad, kes saavad pakkuda kiiremat tarnet ning rohkem kohe olemas kaupa. Tooteinfo peab olema kuvatud korrektselt ja tõelevastavalt, klienditeenindajad peavad olema piisavalt pädevad ja tegelema jooksvalt klientide probleemidega. Lõputööle püstitatud eesmärk sai täidetud ja on loodud teoreetiline raamistik tarbija ostuotsustamisest e-kaubanduse kontekstis ja kirjeldatud on lõputöö metoodikat ning andmete kogumist, on täidetud erinevaid allikaid ja materjali lugedes ja kokkuvõtteid tehes. Kogutud on erinevat informatsiooni e-kaubanduse kohta, tarbijast ja tema ostukäitumisest ja erinevatest motiividest ostu sooritamisel ning kuidas e-kaubandus üldse toimib. Välja on toodud, millised on e-kaubanduses esinevad probleemid ja kuidas ning kes nende probleemidega tegeleb. Uuringuga on tehtud kindlaks tarbijate ostuotsused ja eelistused e-kauplustest ning millised on praegusel hetkel nende arvates erinevad kitsaskohad. Tehtud on autoripoolsed järeldused ja ettepanekud e-kaupluste paremaks muutmiseks.
Embargo
Circle K Eesti AS teenindusjaama juhtide seotus organisatsiooniga
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kink, Kadi; Kirikal, Heve
Võrreldes möödunuga iseloomustab tänast töömaailma üha kasvav tööjõu voolavus. Antud olukord sunnib ettevõtjaid üha enam pingutama, et kinnistada oma organisatsiooni motiveeritud, lojaalsed ja oskuslikud töötajad. Tavaliselt asuvad töötajad uuele ametikohale suure entusiasmi ja ootustega. Kui juht seda ei märka ja ei tunnusta töötaja initsiatiivi võib entusiasm kiiresti kaduda ning töötajal ei teki emotsionaalset sidet oma organisatsiooniga. Lõputöö uurimisobjektiks oli Circle K Eesti AS ja uuritavateks teenindusjaama juhid. Uuringu läbiviimise vajadus teenindusjaama juhtide seas tingis asjaolu, et teenindusjaama töötajate tööjõu voolavus on märkimisväärne ja teenindusjaama juhtide taju organisatsiooniga seotusest peegeldub ka nende töötajates ehk kuivõrd töötajad tajuvad organisatsiooniga seotust, mis vähendab töötajate lahkumiskavatsust ja seega soovi töökohta vahetada. Sellest tulenevalt oli lõputöö eesmärk välja selgitada Circle K Eesti AS teenindusjaama juhtide seotus organisatsiooniga püsivama töötajaskonna kujundamiseks. Eesmärgi täitmiseks anti töö esimeses osas teoreetiline ülevaade töötajate seotusest organisatsiooniga, organisatsioonile pühendumisest ja rahulolust. Teises osas käsitleti metoodikat empiirilise uurimuse läbiviimiseks, analüüsiti uuringu tulemusi ja tehti ettepanekuid Circle K Eesti AS juhtkonnale. Lõputöö empiirline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey). Andmete kogumiseks kasutati kvantitatiivset meetodit ankeetküsitlust. Meetod sai valituks, kuna see võimaldas kõige lihtsamini koguda andmeid. Empiirilise uuringu valimisse kuulusid kõik Circle K Eesti AS teenindusjaama juhid. Üldkogumi moodustasid 58 teenindsujaama juhti, mis moodustab 77% üldkogumist. Uuringu tulemustest ilmnes, et teenindusjaama juhid ei tunne tugevat seotust organisatsiooniga ega ole täielikult organisatsioonile pühendunud. Toetudes läbitöötatud teoreetilisele materjalile ja teostatud uurimusele leidis töö autor, et teenindusjaama juhte tuleks rohkem kaasata olemasolevatesse kui ka uutesse projektidesse ning laskma neil rohkem kaasa rääkida organisatsiooni arengu kujundamisel. Igat inimest tuleks märgata ja väärtustada organisatsioonis ja püüelda sellepoole, et nad oleks tihedalt omavahel seotud, mitte ei tegutseks pelgalt tehingupõhiselt. Suurt rolli tagab ka juhtide toetuse olemasolu. Tagades töötajate pühendumine ja tööga rahulolu organisatsioonis, austus juhtidesse ja muutes töötajad suurimaks varaks ettevõtte jaoks on organisatsioon teel edukuse tippu, kus kõik tema töötajad tahavad anda olulise panuse organisatsiooni edendamiseks. Töötajad, kes on emotsionaalselt seotud organisatsiooniga ei mõtle töökoha vahetusele. Tundes end väärtustatuna juhi poolt, on nad valmis panustama oma organisatsiooni eesmärkide püstitamisele ja täitmisele muutes seeläbi ettevõtet konkurentsivõimelisemaks.
Embargo
2Smart Systems OÜ äriplaan
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Mart; Õun, Merje
Äriplaani võib pidada ettevõtte tegutsemiseks vajalikuks. Äriplaani koostamise käigus modelleeritakse ettevõtte põhiprotsessid ning võimalikud majandustulemused. Kästi koostatud üksikasjalik mudel on paremini mõistetav ettevõtte kasusaajatele ning seeläbi aitab tõsta kasusaajate motivatsiooni ettevõttega koostööd teha. Lõputöö teemaks oli äriplaani koostamine ettevõttele 2Smart Systems OÜ. Teema oli aktuaalne, kuna ettevõttel puudub kirjapandud äriplaan ning ettevõte soovib laiendada oma toote/teenusportfelli ning plaanib siseneda invaabitoodete väljatöötluse ja tootmise turule. Lõputöö koostamise käigus töötati läbi mitmeid teoreetilisi allikaid. Eestikeelseid materjale teema kohta pole piisavalt, seega töötati läbi väga suur hulk võõrkeelset kirjandust Äriplaani koostamiseks viidi läbi empiiriline turu-uuring. Turu-uuringus osales planeeritava toote võimalike kasutajate sihtgupi esindaja. Turu-uuringust selgusid vaegnägijate vajadused ja nende meetodid ümbritsevat keskkonda tajuda. Esimene ja kõige olulisem meetod on intervjueeritava sõnul kompimismeel. Teiseks meeleks millega vaegnägijad ümbritsevat ruumi tajuvad on helid ning kajad. Kajadest koosnev ruumiline kujutis pole sugugi täpne ja vaegnägijad vajaksid midagi täpsemat. Planeeritav invaabi seade peaks andma sihtgrupi esindajale infot kaugemate objektide kohta mis asuvad kuni 30m kaugusel ja peaks töötama ka tänaval. 2Smart Systems OÜ poolt planeeritav pimedate abistamiseks mõeldud toode võiks olla sihtgrupi seas populaarne, sest toote planeeritud funktsionaalsus on unikaalne, võimaldades pimedatel (vaegnägijatel) tajuda objekte mis asuvad kaugemal kui 1,8 meetrit ehk „Valge Kepi“ ulatusest väljaspool. Samas võimaldab toode saada vaegnägijatel kompimismeelt või ruumikaja kasutamata saada teavet ka lähemal asuvate objektide kohta skaneerides ümbrust laserkiirega. Uuringust selgus sihtgrupi poolt soovitatav toote hinnaskaala, mis autori hinnangul ja vastavalt arvutustele on kasumlik ka väiketootmisel. SWOT- ja riskianalüüsiga toodi äriplaanis välja ettevõtte tugevused ja nõrkused ning kirjeldati elektroonikatööstust mõjutavaid väliseid tegureid. Antud toode on leiutustasemega, unikaalne ja otseseid konkurente ega konkureerivaid tooteid turul ei ole. Omahinna kalkulatsiooni põhjal arvestab ettevõte toote omahinnaks 100 eurot/tükk. Ettevõte soovib saada kasumit ühe toote peale 275 eurot, seega müügihinnaks kujuneb 500 eurot/tükk. Lõputöö eesmärk sai täidetud. On loodud äriplaani koostamiseks vajalik teoreetiline raamistik, tutvustatud lõputöö metoodikat ja koostatud äriplaan ettevõttele 2Smart Systems OÜ.
Avatud juurdepääs
Kogutasu paketi loomine ettevõttele Inspect Motors OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Selge, Liis; Nõuakas, Kati
Töötasupaketi loomine ettevõttele Inspect Motors OÜ Lõputöö koosneb kolmest peatükist, 50 leheküljest 41 allikast ja 11 illustratsioonist. Aastal 2019 kuulutas ettevõte Inspect Motors OÜ välja konkurssi mehaaniku leidmiseks töötajatel pakuti fikseeritud põhitöötasu ning lisatasuna kindlat portsenti ettevõtte aasta käibest, kusjuures protsent määrati kokkuleppes töötajaga. Konkurss kestis kuu aega, mille jooksul käis vestlusel 1 töötaja, kes oli sobilikuks kandidaadiks. Töötaja huvi töökoha vastu oli suur, sest töökoht asus kodule lähemal, kui eelnev töökoht, töökeskkond oli nõuetele vastav ning ergonoomiline, esialgu tundus, et ka töötasu pakkumine oli sobilik, kuid pika mõtlemise järel loobus töötaja tööpakkumisest. Sellest tulenevalt koostas autor lõputöö raames ettevõttele Inspect Motors OÜ töötasusüsteemi, mis toetaks ettevõtte juhtkonnal potentsiaalsete töötajate leidmist vajalikele töökohtadele, lõputöö raames viib autor läbi küsitluse kohe tööturule asuvate tudengite seas, et välja selgitada, missugused tegurid mõjutavad nende otsuseid tööandja valimisel. Eeltoodust lähtuvalt on uurimisprobleemiks saada teada, mida ootavad töötajad oma tulevastelt tööandjatelt. Lõputöö eesmärk oli luua töötasusüsteem ettevõttele Inspect Motors OÜ. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: • tuginedes teoreetilistele allikatele anda ülevaade töötasu olemusest, liikidest, töötasu kujundamise võimalustest ning sellest kuidas on võimalik töökohtadele töötasu määramisest läbi tööanalüüsi • intervjueerida ettevõtte juhti, et selgitada välja, missuguseid töötasu komponente on ettevõtte juhtkond hetkel rakendanud töötaja leidmiseks. • viia läbi ankeetküsitlus Tallinna Tehnikakõrgkooli autotehnika eriala üliõpilaste hulgas, et välja selgitada nende ootused töötasusüsteemile. • analüüsida uuringutulemusi, võrrelda neid komponentidega, mida juhtkond on valmis töötasupaketi rakendamiseks kasutama ning saadud tulemuste põhjal töötasupaketi loomine ettevõttele Inspect Motors OÜ mehaanikute leidmiseks. Uurimuse teostamiseks kasutas töö autor kombineeritud uurimismeetodit. Kvantitatiivse meetodina võrdles autor tegevusala keskmisi töötasusid ning kõrvutab neid ankeetküsimustikust saadud vastustega, milline on ootus töötasule valmi hulgas. Kvalitatiivse meetodina kasutas autor ankeetküsimustikku (vt lisa 1) ja poolstruktureeritud intervjuud (vt lisa 2). Intervjuust saadud vastuseid kõrvutati ankeetküsimustikest saadud vastustega ning võrreldi ka statistiliste keskmistega. Ankeetküsitlusest saadud andmeid analüüsiti klastermeetodil. Analüüsi tulemustele tuginedes tehti järeldusi ning koostati töötasupakett ettevõttele Inspect Motors OÜ.
Avatud juurdepääs
Töötajate motiveeritus lisamüügiks Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranis
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kaag, Carmen; Maasik, Liina
Ettevõtluseks võib nimetada organisatsiooni või majandussüsteemi, kus kaupu ja teenuseid vahetatakse teineteise või raha eest. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on kasumi tootmine – see tähendab, et kõige olulisemal kohal on müük. Ka autor leiab, et ilma müügita ei ole võimalik ettevõttel piisavat kasumit teenida, et ärimaailmas ellu jääda. Müügiks võib nimetada tegevusvaldkonda, millest sõltub igasuguse kaubandustegevuse edukus. Müügist saab lihtsalt edasi liikuda üle lisamüügile. Müük ja lisamüük on oma olemuselt sarnased, kuid erinevuseks toob autor välja, toetudes teoreetilistele allikatele, et lisamüük on kliendile lisaväärtuse pakkumine lisaks ostetavale kaubale, et tõsta ettevõtte käivet läbi kliendi ostukorvi suurendamise. Samal ajal on oluline, et säiliks kliendi rahulolu. Tänapäeval, eriti just Eestis, on müüjatel kartus, et lisamüügiga mõjutakse kliendile pealetükkivalt ja seda pigem ei julgeta teha. Seda on näha ka igapäeva teeninduses, et teenindajad hoiavad rohkem tahaplaanile. Tegelikult on eduka lisamüügi alus vaid kasulik lisasoovitus. Kuid see on valdkond, mille treenimisele tuleb panna rõhku, et teenindaja oskaks seostada põhitoodet lisatootega, mida kliendile juurde pakkuda. Kõige olulisem roll lisamüügi juures on suhtlemine. Teenindaja ning kliendi vahel peab tekkima vestlus, kus teenindaja on hea kuulaja ning ühtlasi ka vastuste andja, et selgitada välja kliendile parim lahendus. Autor nõustub väitega, et oma kliente hästi teenindada, peab teadma nii täpselt kui võimalik, mida, kuidas ja millal nad tahavad, millise hinna ja kui pika ooteajaga nad arvestavad ning millised ootused neil eel on. Töötajate motiveerimisel on suur seos lisamüügiga. Selleks, et töötajaid motiveerida tegema lisamüüki, tuleb saada aimu motivatsiooni olemusest. Tasu tehtud töö eest mõjutab oluliselt töötajate motivatsiooni ja käitumist. Erinevad motivatsiooniteooriad annavad põhjaliku aluse motivatsiooni olemusele ja töötajate erinevatele ootustele töömotivatsioonis. Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranides sai läbi viidud küsitlus, mis selgitas välja teenindajate arusaama ning motiveerituse lisamüügi kohta. Lisaks teostas autor dokumendivaatluse ettevõtte andmebaasis, et välja võtta lisamüügi toodete müüginumbrid. Saadud informatsiooni analüüsiti ning tehti vastavad järeldused ning seosed ning esitati ettepanekuid ettevõttele lisamüügi töö parendamiseks. 45 Esimeses osas annab autor ülevaate müügi kasvatamise teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldab töötajate motivatsiooni ja teooriaid töötajate motiveerimiseks. Teises osas on koostatud metoodika lõputöö uurimuse läbiviimiseks ning kolmas osa tööst keskendub empiirilise uuringu analüüsile, järeldustele ning ettepanekutele. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada töötajate motiveeritus Da Vinci Pasta ja Pitsa restoranis lisamüügisooritamisel, et teha võimalusel ettevõttele ettepanekuid parendustegevusteks. Töötajate motiveeritus selgitati välja struktureeritud ankeetküsitlusega. Tulemusi analüüsiti ning tehti järeldused ning ettepanekud ettevõtte edaspidiseks tööks. Lähtuvalt eesmärgist püstitas autor ülesanded, mis said lõputööga täidetud. Olulisemaks tulemuseks selgus, et tegelikult on Da Vinci Pasta ja Pitsa töötajad väga motiveeritud lisamüüki tegema. Töötajad mõistavad väga hästi lisamüügi olemust ja teavad miks see vajalik on nii ettevõttele, neile endale kui ka kliendile. Sellega seoses ei selgu läbi viidud uuringust tegelikku põhjust, miks jääb ikkagi lisamüük suures osas tegemata, kui samaaegselt ollakse motiveeritud. Sellest lähtuvalt esitas autor ettepanekud. Autori hinnangul täitis lõputöö oma püstitatud eesmärgi ja esitatud ülesanded said lahendatud.
Avatud juurdepääs
Töötajate pühendumise uuring tööstuslikku hooldust pakkuvas ettevõttes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vilepill, Marko; Transtok, Virve
Töötajate pühendumine on väga populaarne teema ettevõtluses ning seda ka põhjusega, sest korduvad uuringud on viimase 10 aasta jooksul näidanud, et kõige tulemuslikumad ettevõtted edastavad oma konkurente kõrgete töötajate pühendumise näitajatega. Vaatamata sellele on pühendunud töötajate osakaal maailmas ikkagi väga madal ning sellepärast peaksid ettevõtted rohkem huvi tundma pühendumise vastu, sest pühendunud töötajad annavad ettevõttele tugeva eelise konkurentide ees. Sellepärast oli antud uuring ka väga vajalik uuritavas ettevõttes kuna seal pole keegi varem pühendumisele sellises ulatuses keskendunud. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada pühendunud töötajate osakaal ja pühendumise tekkimise jaoks vajalike eelduste olemasolu tööstuslikku hooldust pakkuvas ettevõttes ning uuringu tulemuste põhjal teha ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale pühendunud töötajate osakaalu kasvu toetamiseks. Pühendunud töötajatele iseloomulikke tunnuseid on palju ning arvestatav hulk nendest on välja toodud loetelus, leheküljel 8. Pühendumise tekkimise jaoks vajalikud eeldused on selle tekkimist toetav töökeskkond ja -kultuur ning kõrged sisemise ja välise motiveerituse tasemed. Erinevate uuringutega on tõestatud, et sisemistel ja välistel motivaatoritel on otsene positiivne mõju töötajate pühendumisega. Lisaks on need seotud ka teoreetiliselt, läbi enesemääratluse teooria. Selleks, et töötaja pühenduks peab talle tema töö, töökaaslased ja tööandja meeldima ning selle tõttu on väga oluline, et ettevõttes oleks olemas töökeskkond ja -kultuur, mis seda toetavad. Õige töökeskkond ja -kultuur avaldavad positiivset mõju töötajate pühendumise tekkimisele. Selleks, et leida ettevõtte pühendunud töötajate osakaal ja pühendumise tekkimise jaoks vajalike eelduste olemasolu ettevõttes, viis töö autor ettevõttes läbi küsitluse ja intervjuu. Anonüümne küsitlus viidi läbi 2019. aasta septembris ja oktoobris. Kokku võttis uuringust osa 56 töötajat 103-st. Intervjuu ettevõtte tegevjuhiga viidi läbi 2019. aasta oktoobris. Analüüsi tulemustest selgus, et pühendunud töötajate osakaal ettevõttes on vähemalt 23%, kõige paremini toetatakse pühendumise tekkimist sisemise motiveerimise läbi ja kõige halvemini välise motiveerimise läbi. Kõige paremini toetatakse pühendumise tekkimist Kunda üksuses ja kõige halvemini Pärnu üksuses, halvasti toetatakse pühendumise tekkimist ka Tallinna üksuses. Eelnev tähendab seda, et ettevõttes tuleb pühendumise tekkimise toetamist parendada olulisel määral Tallinna ja Pärnu üksustes. Kõikide teemaplokkide variatsioonikoefitsient jäi alla 33%, mis viitab sellele et vastajad on ettevõttes üksmeelsed. Ametnikud hindavad pühendumise tekkimise jaoks vajalikke eelduseid ettevõttes kõrgemalt kui töölised, aga nende pühendumine on töölistest madalam ehk töölised on rohkem pühendunud kui ametnikud. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõttes vajavad kõige rohkem parendamist töötajatele tagasiside andmine, töötajate tunnustamine, töötajate ametialane arendamine ja ettevõtte boonussüsteem. Selleks, et toetada pühendunud töötajate osakaalu kasvu tõi töö autor leheküljel 61, tabelis 5 välja parendusettepanekud keskmisest madalama hinnangu saanud väidetele. Töö eesmärk sai täidetud kuna parendusettepanekud juhtkonnale on tehtud, ettevõtte pühendunud töötajate osakaal on määratud ning pühendumise tekkimise jaoks vajalike eelduste olemasolu ettevõttes on kindlaks tehtud, aga need vajavad parendamist, et paremini toetada töötjate pühendumise tekkimist ettevõttes.
Avatud juurdepääs
Hair Beauty OÜ äriplaan
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tihane, Age; Vahtramäe, Eva
Põhjuseid, miks kõik äriideed ei realiseeru ettevõtluses, on erinevaid. Eestis on ettevõtlusega alustamine lihtne ja ka tulevane majanduspoliitika fookus on suunatud sellega tegelemise lihtsustamiseks. On palju ära tehtud, et alustaval ettevõtjal oleks lihtne äri alustada. Selleks, et ettevõte aga püsiks ja oleks edukas, tuleb tegeleda kitsaskohtadega ettevõtte arenemise igas faasis. Väikeettevõtjad suudavad oma paindlikkuse tõttu muutustele kiiresti reageerida ja see aitab ettevõtte edukusele kaasa. Ettevõtlusega seotud teooria näitab alustava ettevõttega seotud plusse ja miinuseid, ka riskiolukorrad on teooria käigus välja toodud. Ettevõtlusega alustamise etappide määratlemine aitab paremini näha esilekerkivaid takistusi, mida saab äriplaani koostamisel vältida. Äriplaani teoreetiline osa määratleb, mida tuleb arvestada äriplaani koostamisel, millist ettevõtlusvormi on mõistlik valida ning milliseid aspekte tuleb analüüsida enne äriplaani alustamist, et vältida tüüpilisi vigu. Loodava ettevõtte äriplaani läbimõtlemisel ja lahti kirjutamisel saab paremini ette näha esilekerkivaid probleeme ja leida kergemini neile sobivaid lahendusi. Äriplaani kirjutamise käigus on võimalik analüüsida, kas ja millistel tingimustel on äri tasuv. Äriplaani eesmärk on testida äriidee usaldusväärsust: kas planeeritavale tootele/teenusele leidub ka piisavalt kliente. Äriplaan aitab välja tuua lühiajalised eesmärgid ja kaugemasse tulevikku ulatuvad prognoosid. Ettevõtja saab selle põhjal otsustada, kas on mõistlik äriidee ellu viia. Ei ole oluline, milline on väljavalitud äriplaani vorm, vaid see, et erinevad osad oleksid omavahel seotud ja moodustaksid ühtse terviku. Lõputöö empiirilise uuringu koostamisele eelnes planeeritava sihtturu klientide hulgas turu-uuringu läbiviimine, mille tulemused näitasid, et uus äriidee on väga oodatud ja turg on selleks valmis. Hair Beauty OÜ äriideeks on luua uus ja modernne salong juuksuriteenuse pakkumiseks Järva valda, Koeru alevikku, et kliendid saaksid kasutada kvaliteetset teenust kodu lähedal. Teenused on nii naistele, meestele kui ka lastele. Ettevõtte omanikule on kõige olulisem personaalne lähenemine, et pakkuda klientidele teenust, mis vastaks nende ootustele. Ettevõttel on üks ainuomanik, kes on ka ettevõtte ainuke töötaja. Ettevõttel on Koeru alevikus konkurent Koeru Iluskeskus OÜ näol olemas. Uus teenusepakkuja tuleb turule konkurendist veidi kõrgemate hindadega (keskmiselt 10%), kuid uue teenuseosutaja konkurentsieelis on uued teenused ning aktiivne turundus. Klientidele ei ole hind kõige määravam, vaid oluliseks peeti asukohta kodu lähedal ja kvaliteetset teenust, see selgus ka turu-uuringu tulemuste analüüsist. Ettevõtte suurimateks riskideks on esmaste klientide puudus, kuid huvi äriidee vastu ja ettevõtte aktiivne turundus aitavad seda riski maandada. Esmasteks finantseeringuteks on planeeritud 5225 eurot, seadmete ja sisustuse ostuks 3500 eurot, varude kuluks 785 eurot ning 750 eurot ruumide remontimiseks. Ettevõtte finantsprognoosidest selgus, et esimesel tegutsemisaastal vajatakse müügitulu 20 901 eurot, et katta kulutused. Selleks on ettevõttel vaja keskmiselt 165 klienti, kes külastaksid teenuseosutajat 6–7 korda aastas. Prognoositavad kasumid näitasid peale baasaasta igaks aastaks kasvu, seega võib öelda, et äriidee on tulus. Finantsprognoosidest lähtuvalt on esimese aasta kasum 9 eurot ja suureneb iga järgnev aasta. Tasuvusarvutused näitavad aastatel 2020-2023 kasvutrendi. Hair Beauty OÜ tasuvuse suhtarvud aastal 2020 olid kõik 0%, kuid aastal 2021 müügikäibe puhasrentaablus 7%, koguvara puhasrentaablus 24% ja omakapitali puhasrentaablus 46%, mis kõik näitavad ettevõtte kasvu. Lõputöö eesmärk sai täidetud ja koostatud on praktiline äriplaan Hair Beauty OÜ-le, et testida äriidee kasumlikkust. Äriplaan annab sisendi ettevõtte loomiseks, sest selgus, et äriidee on teostatav ja tasuv. Äriplaan võimaldab ettevõttel alustada tegevust 2020. aasta jaanuari kuust.
Piiratud juurdepääs
Seicom OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pent, Taimi; Noorväli, Helle
Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on tema väärtuse suurendamine. Nimetatud eesmärgi üheks saavutamise vahendiks on finantsanalüüsi läbiviimine, mille eelduseks on korrektne ja läbimõeldud raamatupidamisarvestus ning analüüsitud otsused. Enne otsuste vastuvõtmist on oluline saada ülevaade finantsseisundist, mis saavutatakse finantsanalüüsi läbiviimisega. Finantsanalüüsi võrreldakse sageli ettevõttele diagnoosi panekuga. Uuritud ettevõttes pole finantsnäitajaid põhjalikult analüüsitud, mis tähendab, et juhtimisotsused ei põhine finantsanalüüsil vaid aruannetel. Selline lähenemisviis ei anna selgust, miks ja kuidas teatud finantsolukorrad on tekkinud. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring, kasutades kvantitatiivset uurimistöö metoodikat, lähenedes teooria ja uurimuse seostamisele deduktiivselt. Uuringustrateegiaks valiti juhtumiuuring, mille läbiviimiseks koguti andmeid, sh ka finants- ja tegevusaruannetest. Andmekogumise meetodina kasutati dokumendivaatlust, mille käigus uuriti ettevõttesiseseid 2016–2018 finantsalaseid dokumente ning võrreldi neid kasutusel olevate teoreetiliste allikatega. Andmete analüüsimisel võrreldi teoreetilisi seisukohti empiiriliste andmetega. Teostati finantsaruannete vertikaal- ja horisontaalanalüüs, trendianalüüs ja suhtarvude analüüs. Seicom OÜ bilansi horisontaalanalüüsist selgub, et varade poolel on suurimaks muutujaks nõuded ja ettemaksed, mille kasv oli võrreldes baasaastaga 102,4% ja pikaajaliste nõuete ja ettemaksete muutus oli lausa 2105,4%, mis on absoluutarvudes 19 917 eurot. Kasumiaruannete horisontaalanalüüsist selgub, et müügitulu on suurenenud võrreldes baasaastaga 41,2%, ehk 2 121 441 eurot. Võrreldes 2016. ja 2018. aasta müügitulusid nähtub, et 2016. aastal oli müügitulu 5 143 054 eurot ja 2018. aastaks tõusis tulu 7 264 495 euroni. Samas 2018. aasta kasum vähenes võrreldes baasaasta kasumiga 66%, mis tulenes tootmiskulude suurenemisest, mille põhjustas materjalide kallinemine ning müügihinna aeglane tõus. Seicom OÜ on suutnud tulude suurendamise tulemusel laiendada tootmise mahtu. Lühiajalise maksevõime analüüsi tulemusena selgus, et uuritavatel aastatel on kõik ettevõtte maksevõime näitajad head ja tal ei teki lühiajaliste kohustiste tasumisel probleeme. Baasaastal moodustas Seicom OÜ laenukapital 47% ettevõtte koguvarast. 2017. aastal vähenes see 41%-le ja 2018. aastal 38%-le. See näitab, et ettevõte on oma vara soetamist finantseerinud suures ulatuses omakapitali arvelt ning tulevikus ei teki probleeme võõrkapitali kaasamisega. Seicom OÜ raha laekumise periood on antud aastatel kahjuks igal aastal pikenenud. 2016. aastal laekus raha keskmiselt 12 päeva jooksul. 2018. aastaks pikenes tasumise aeg 35 päeva võrra. Varade käibekordaja toob välja, kui intensiivselt kasutati varasid müügitulu teenimiseks, mis Seicom OÜs jäi vaadeldud aastatel vahemikku 2,0 kuni 2,3. Põhivara käibekordaja baasaastal oli 5,9, mis suurenes 2018. aastaks 1,2 võrra. Seicom OÜ varud müüdi ära 2016. ja 2017. aastal vastavalt 29 ja 27 päevaga, samas on 2018. aastal toimunud tähelepanuväärne muutus, sest varud uuenesid vaid 16 päevaga, mis näitab valmistoodangu ja tootmisvarude kasutamise efektiivsuse paranemist. Tasuvuse analüüsist selgub, et koguvara rentaabluse näitajad on analüüsitavatel aastatel head. Omakapitali rentaablus oli samuti heal tasemel, kuid 2018. aastal on toimunud langus. Selle on põhjustanud järsk puhaskasumi langus, mis on mõjutanud negatiivselt tasuvust. Müügikäibe rentaablused on samuti langeva trendiga, mis tuleneb kulude ennaktempost võrreldes müügituluga. Kuna ettevõtte pankrotikoefitsient on teoreetikute poolt väljatoodud näitajaga võrreldes keskmiselt 5 korda kõrgem, on Seicom OÜ finantsseis stabiilne ja tõenäosus pankrotistuda väga väike. Võrdluse ja analüüsi tulemuste põhjal tehti järeldused, mis esitati ettepanekute ja soovitustena ettevõtte probleemkohtade lahendamiseks ja tulevasteks finantsotsusteks. Teostatud uuringu tulemusena jõudis autor järelduseni, et kuna uuritud ettevõtte juhtimisotsused ei põhine finantsanalüüsi tulemustel, on olukord muutunud halvemaks. Eriti puudutab see otsuseid seoses alumiiniumavatäidete tootmisega. Autor toob siinkohal välja järeldustel põhinevad olulisemad tähelepanekud ja ettepanekud juhtkonnale otsuste tegemiseks: • ettevõttes kasutatakse valmistoodangut ja tootmisvarusid efektiivselt. Seicom OÜs ringlevad varud kiiresti ning selle tagajärjel ei teki lattu palju realiseerimata kaupa; • tegeleda eesmärgistatult ja aktiivsemalt nõuetega, nt võtta ühendust klientidega, tuletades meelde tähtaegasid, uurida võlgnevuse põhjust, varasemalt kokkuleppeid rikkunud klientide puhul nõuda ettemakseid jne; • vaadata kriitiliselt üle põhivarade kasulik eluiga ja sellest tulenevalt vähendada amortisatsioonimäärasid; • jälgida finantseerimistsükli pikkust, et kasvav trend ei jätkuks. Vastasel juhul peab ettevõte leidma täiendavaid investeeringuid käibevarade soetamiseks; • jälgida koguvara ja müügikäibe puhasrentaabluse suhtarve, suurendades kasumit, mida omakorda saab saavutada nt kulude vähendamisega; • optimeerida kulutusi varudele, nt vähendada varude ning pooleli olevate kaupade jääke; • vaadata üle müügihindade suhe toorme ja materjali omahinnaga, lisaks arvestada kindlasti turuhindade hetkeseisu ja ettevõtete ostuvõimet; • tulevaseks tootmise laiendamiseks võib ettevõte kasutada võõrkapitali, sest finantsvõimendus on madal ning muud pikaajalise maksevõime näitajad suhteliselt head. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. Käesolevas töös on esitatud uuritava ettevõtte majandusnäitajate ja suhtarvude analüüs, lähtudes eelnevalt koostatud teoreetilistest alustest. Analüüsi tulemuste põhjal on tehtud järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta, mis on esitatud ettepanekutena ettevõttele probleemkohtade lahendamiseks ja tulevasteks finantsotsusteks.
Avatud juurdepääs
Personalidokumentatsiooni audit IPF Digital AS-s
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Haponen, Helina; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö oli koostatud teemal „Personalidokumentatsiooni audit IPF Digital AS-s“. Töö eesmärgiks oli välja selgitada töölepingute ja varalise vastutuse kokkuleppe vastavus töölepingu seadusele IPF Digital AS-s, vältimaks töölepingu seadusele mittevastavusi ning võimalikke töövaidlusi. Tulemuste põhjal tehti järeldused ning esitatati ettepanekud ettevõtte juhtkonnale töölepingute seadusega kooskõlla viimiseks. Eesmärgi saavutamiseks loodi teoreetiline raamistik, kus anti ülevaade personalidokumentatsiooni auditi olemusest ja töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest. Teoreetilise raamistiku alusel viidi läbi ettevõtte IPF Digital AS töölepingute ja varalise vastutuse kokkuleppe analüüs, mille tulemustest lähtuvalt tehti ettepanekud IPF Digital AS personalidokumentatsiooni parendamiseks ja seaduspärasemaks muutmiseks. Töölepingu ja varalise vastutuse auditeerimiseks on vajalik mõista, millised on seadusest tulenevad sätted kokkulepete osas ning kõik vajalikud töötingimused peavad olema esitatud töötajale enne tööle asumist. Töölepingute vormistamisel ei pöörata korrektsele ja seaduspärasele töölepingu sisule väga palju tähelepanu ning tihtipeale kasutatakse ka üldsusele kättesaadavaid ja aegunud töölepingute põhjasid. Oluliseks veaks ja võimalikuks töövaidluse tekitajaks on seaduse mittetundmine ning seeläbi erinevate kokkulepete sätestamine, mis ei ole seadusest tulenevalt isegi võimalikud. Sellise riski ja probleemi lahendamiseks oleks mõistlik teostada ettevõttes personalidokumentatsiooni audit, mis aitab tuvastada valdkondi organisatsioonis, mis vajaksid parendamist ning see aitab näha laiemat vaatenurka ning abistab tulevaste tegevussuundade defineerimisel. Iga jätkusuutliku töösuhte aluseks on mõlema poole selged arusaamised kokkulepitust ning mida selgemad ja arusaadavamad on töösuhet puudutavad dokumendid, seda vähem tekib ka eriarvamusi. Uurimistöö objektiks oli aktsiaselts IPF Digital, mis pakub kiireid, paindlikke ja kliendisõbralikke krediidilahendusi oma klientidele ja kelle põhitegevusalaks on laenuandmine. Uurimustöö tulemusena sai auditeeritud ettevõtte töölepingud, ametijuhend ja varalise vastutuse kokkulepe, mille tulemusena tehti ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud: • Lisada teatud ametipositisioonide puhul töölepingutesse kaugtöö tegemise võimalikkus ja sellega kaasnevad tingimused, kuna umbes pooled ettevõtte töötajatest kasutavad tänasel päeval kaugtöö tegemise võimalust, aga kokkulepped on kirjalikult tööandjaga reguleerimata. • Lisada töölepingutesse täpsed töökoormused, seda esmajoones osalise tööajaga töötavate töötajate puhul. • Eemaldada töölepingutest ametinimetused kui nendega ei kaasne õiguslikku tagajärge. • Täpsustada töötasu sissenõutavaks muutumise kuupäeva. • Eemaldada töölepingust aegunud sõnastused (näiteks „määramata tähtajaks“ või „Eesti Vabariigi töölepingu seadus“). • Eemaldada töölepingutest tühised ja mitte kohaldatav teave, sealhulgas hinnata iga ametipositsiooni puhul eraldi erinevate tingimuste kohaldamine. • Lisada varalise vastutuse kokkuleppesse hetkel puuduvad kohustuslikud tingimused nagu näiteks vastutuse ülemine piir ja mõistlik hüvitis, mida makstakse töötajale kokkuleppe kohaldamise eest ning mis oleks kooskõlas seatava varalise vastutuse rahalise ülempiiriga, et seeläbi muuta varalise vastutuse kokkuleppe ettevõttes seaduspäraselt kohaldatavaks. Lõputöö autor on seisukohal, et püstitatud eesmärk sai täidetud ning töö koostamise käigus leiti vastused kõigile püstitatud uurimisülesannetele. Ettevõtte töölepingute ja varalise vastutuse kokkuleppe tingimused analüüsiti ning selgitati välja analüüsitud lepingute tingimuste vastavus töölepingu seadusele, samuti tehti ettepanekud töölepingu ja varalise vastutuse kokkuleppe tingimuste seadusega kooskõlla viimiseks.
Avatud juurdepääs
Turundusplaan ettevõttele OÜ La Caramella
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pogosjan, Elizabeth; Niilus, Reet
Turunduse planeerimine hõlmab endas eesmärkide seadmist ja peamiste ülesannete planeerimist eesmärkide saavutamiseks. Turunduse planeerimise kõige tähtsamaks väljundiks on turundusplaan. Plaanil ei ole kindlat struktuuri, vaid lähtutakse ettevõtte iseärasustest. Turundusplaan koostatakse lühikeseks perioodiks (maksimum kolm aastat) ning seda täiendatakse ja selle toimivust kontrollitakse jooksvalt. Turundusplaan on suunatud eelkõige ettevõtte töötajatele. Tänu sellele saab turundusjuht anda edasi oma mõtteid ning muuta need kõigile töötajatele arusaadavaks. Turundusplaan paneb paika sihid ning nendeni jõudmise teed. Lõputöö käigus koostati turundusplaan aastaks 2020 ettevõttele OÜ La Caramella. Selle raames viidi läbi turuolukorra analüüs, kliendiuuring ja intervjuu ettevõtte omanikuga. Kliendiuuringust saadi olulist teavet potentsiaalsete klientide ja nende eelistuste kohta. Uuringus osales 253 vastajat, kellest suurem osa olid vanusevahemikus 20-29 aastat. Uuring andis kinnitust, et iluteenuste kasutamine on jätkuvalt populaarne ning iluteenuseid kasutatakse kord kuus või sagedamini. Peamiselt huvitavad kliente küüntehooldused ning juuksuriteenused. Lisaks sellele saadi uuringust teada, et ilusalongi valimisel on klientide jaoks oluline teenuse hind ja kvaliteet, kvalifitseeritud personali olemasolu ning nõuetekohase hügieeni hoidmine. Kliendiuuringu tulemusi saab ettevõte kasutada nii turundussõnumite koostamisel kui ka teiste juhtimisotsuste vastu võtmisel. Kliendiuuring, mikro ja- makrokeskkonna analüüs ning intervjuu olid aluseks turundusstrateegia valimisel ja turundusmeetmestiku välja töötamisel. Ettevõtte turundusstrateegia on turu laiendamise strateegia ehk olemasolevat teenust soovitakse pakkuda uutele kliendisegmentidele. Selle õnnestumiseks kasutatakse efektiivsemalt sotsiaalmeedia kanaleid ning soovitakse suurendada üldist tuntust. Turundusmeetmestiku loomisel oli aluseks 7-P kontseptsioon ehk kasutatakse teenuste, müügikanalite, müügitoetuse, hinnakujunduse, protsesside, personali ja füüsilise tõenduse meetmeid. Teenuste valikusse lisatakse ilupaketid, mis annavad kliendile võimaluse saada teenuseid soodsama hinnaga. Tänu sellele loodetakse meelitada nii uusi kui ka püsikliente tarbima rohkem kui ühte teenust OÜ La Caramella salongis. Hinnakujundusel lähtutakse põhimõttest, et konkurentidest kvaliteetsemat teenust pakutakse turuhinnast veidi kõrgema hinnaga. Lisaks hakatakse rakendama püsikliendiprogrammi, mis annab püsikliendile võimaluse kasutada erinevaid soodustusi ning pakkumisi. Peamiste müügikanalitena kasutatakse broneerimissüsteemi, Facebooki, Instagrami, OÜ La Caramella salongi ja Ilu Messi. Müügitoetuseks osaletakse Ilu Messil, mis toob kokku teenuste/toodete pakkujad ning lõpptarbijad. Mess annab ettevõttele võimaluse suhelda klientidega vahetult. Lisaks sellele hakatakse kaks korda aastas korraldama kõikidele kliendigruppidele suunatud kliendiõhtuid ühtse tunde loomiseks, klientidega suhtlemiseks ning nende koolitamiseks. Turundusmeetmestikule põhinedes koostati tegevuskava ja eelarve aastaks 2020. Tegevuskavas esitati planeeritavad turundustegevused ning vastutajad kuude kaupa. Olulisemad turundustegevused on kliendiõhtu korraldamine ja Ilu Messil osalemine. Mõlemad üritused annavad võimaluse suhelda kõikide kliendigruppidega, suurendada ühtekuuluvuse tunnet ning reklaamida ilusalongi ja selle teenuseid. Turunduseelarves esitati planeeritavad kulud ning seda täiendatakse jooksvalt tegelike kuludega. Planeeritud turunduskulud aastaks 2020 on 40 062€, millest kõige suurema osa moodustavad turundusega tegelevate töötajate palgad. Lõputöö ülesanded ja eesmärk said täidetud. Ettevõttele OÜ La Caramella koostati turundusplaan, mille käigus valiti sobiv turundusstrateegia, määratleti meetmed ning koostati tegevuskava ja eelarve. Turundusplaan on OÜ La Caramella jaoks rakendusliku väärtusega ning selle järgi hakatakse tegutsema jaanuarist 2020. Loodud turundusplaan on aluseks ettevõtte kõikide töötajate, kuid peamiselt turundusjuhi ning administraatori tööülesannete planeerimisel. Plaani toimivust kontrollib turundusjuht, kelle ülesandeks jääb ka jooksvate korrektuuride tegemine ja plaani täiendamine.
Avatud juurdepääs
Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vipper, Merili; Nõuakas, Kati
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti 18-26aastaste noorte valmisolekut, teadlikkust ja takistusi aktsiatesse investeerimisel. Enne investeerimisega tegelema hakkamist on oluline osata oma rahaasju kontrolli all hoida ning igakuiselt säästa. Kogutud andmete põhjal sai kinnitust väide, et noored tegelevad väga suures mahus säästmisega. Peamisteks põhjusteks, miks seda tehakse, on soov soetada endale elamispind, minna reisima ning varuda raha pensionile jäämiseks. Seega on vastajad kohusetundlikud ning mõtlevad juba aastakümneid ette, et nad ka siis oleksid rahaliselt kindlustatud. Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel on väga suur, kuna on hulk vastajaid, kes sellega ei ole tegelenud, kuid kindlasti sooviksid seda teha kui keegi neid õpetaks või jagaks õpetussõnu. Kusjuures enamus kõikidest vanusegruppidest tõid välja põhjuseks teadmiste puudumise, seega on see suureks murekohaks. Samas on üheks murekohaks ka algkapitali puudumine, kuna enamus vastajad sooviksid aktsiatesse investeerida, kui neil oleks vaba raha. Kuigi vastajad koguvad igakuiselt sääste, siis ei ole nad valmis seda raha investeerimisse suunama, vaid käituvad vastutustundlikult ning kasutavad seda raha ainult selleks ettenähtud otstarbel. Leidub ka muid põhjuseid, miks ei ole siiani aktsiatesse investeerimisega tegeletud – näiteks vajaliku aja puudumine, et ettevõtteid analüüsida. Selleks, et investeerimine oleks tulus, peab tõesti lisaks põhilistele teadmistele investeerimisest olema teadmised ka ettevõtte näitajate kohta ning neid pidevalt jälgima – kui soovitakse tegeleda aktiivse investeerimisega. Ettevõtte näitajad võivad aga väga tihti ja väga suures mahus muutuda, seetõttu tuleb pidevalt ettevõtete käekäiguga kursis olla, aga ka majanduse sündmustega, et ennetavaid investeerimisotsuseid teha. Lõputöö autori hinnangul vajab uuritav probleem edasist uurimist, kuna tulemusi ei saa üldistada kõikidele Eesti noortele.
Avatud juurdepääs
Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenfeldt, Märt; Tandru, Diana
Lõputöö oli koostatud teemal „Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil“. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade investeeringutest ning selgitada aktsiahinna tegureid ja koostada regressioonanalüüsi põhjal mudel aktsiaturu tootluse prognoosimiseks Investeerimist mõistetakse kui rahaliste vahendite paigutamist mingisugusesse varaklassi kasu saamiseks või rikkuse hoidmise jaoks. Investeerimise eesmärk on teenida kasu kapitalilt ehk investeeringu väärtuse tõusust ja/või teenida jooksvat intressitulu. Investeerimisvahendeid võib jaotada kaheks: kõrgema tootluse ja riskiga varaklassid ja madala tootluse ja riskiga investeerimisvahendid. Lõputöös keskendus autor aktsiatele, mis on kõrgema tootlusega. Teoreetilisest analüüsist selgus, et pikaajaliselt rikkuse kasvatamiseks on parim viis aktsiatesse investeerimine. Tehnoloogia arengu tagajärjel on maailm jõudnud selleni, et igal ühel on võimalik investeerida oma raha endale sobivasse varaklassi. Üheks populaarseimaks investeerimisinstrumendiks igapäeva investorile on olnud aktsiad, sest nende soetamine ei nõua rohkelt kapitali, samuti on aktsiad üks likviidsemaid investeerimisvahendeid ning tegemist on pigem passiivse varaklassiga. Uuringu käigus jõudis autor järeldusele, et enamikul muutujatest on aastase vaatlusperioodi tootluse prognoosimise jaoks tagasihoidlik jõud kogu vaatlusperioodi jooksul. See on kooskõlas varasemalt koostatud ja töös kajastatud Goyal ja Welchi (2008) uuringuga. Lõputöös pakub autor välja alternatiivse meetodi aktsiaturu tulude prognoosimiseks. Selleks on osade summa meetod, nagu on välja toonud Ferreira ja Santa-Clara (2008). Modelleerides eraldi aktsiaturu tootluse komponente, on valimivälise regressioonanalüüsi tulemused oluliselt paremad. Märkimisväärne osa paranemisest tuleneb pelgalt dividenditootluse ja kasumi kasvu komponentidest. Lõputöö eesmärk on täidetud ja on selgitatud investeerimisalaseid mõisteid ning erineva tootluse ja riskiga varaklasse. Samuti on lõputöös selgitatud aktsia hinna konsensuslik hinna kujunemine ning kirjeldatud aktsia hinda mõjutavaid tegureid. Rakendusliku tööna on koostatud regressioonanalüüsi põhjal eksperimentaalmudel aktsiaturu hinna prognoosimiseks 16 teguri põhjal. Empiirilise uuringu tulemusti analüüsides võib öelda, et enamike autori poolt valitud tunnuste alustel on raske genereerida usaldusväärseid valimisiseseid prognoose aktsiapreemia kohta. 16 muutuja hulgas on neli tegurit, mis andsid positiivse valimivälise R-ruudu väärtuse. Tulemustest võib järeldada, et loobudes traditsioonilisest regressioonist aktsiate tootluse prognoosimisel ja keskendudes osade summa meetodile, mis hõlmab dividenditootlust, S&P 500 aktsiaindeksi ettevõtete kasumi kasvutempot ja aktsia turuhinna-tulu suhtarvu kasvutempot, toob see investoritele statistiliselt ja majanduslikult olulist kasu.

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ÄJ) Avaldamisaeg järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud