Tallinna Tehnikakõrgkool
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Tallinna Tehnikakõrgkool Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 5104-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Loomekeskus Toomemäel Tartus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0023-05-18) Litvinenko, Rodion; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö raames kavandatud osaliselt integreeritud Toomemäle loomekeskus sisaldab kõiki inimeste vaba aja veetmiseks ja hobide harrastamiseks vajalikke aspekte. Olemasolevate mälestiste ja koha ajaloo uurimine näitas, et pargis ei ole nii huvitav aega veeta, kuna see näeb välja võsastunud ja hooldust vajav. Loovuskeskus peaks täiendama Toomemäe ajaloopärandit kenasti, julgustades inimesi tutvuma koha ja selle ajalooga. Kõigi oluliste taimeliikide säilitamise ja uue haljastuse tegemisega saab parki uut elu lasta. Kõik mälestusmärgid muutuvad nähtavamaks ja omavahel seotud, kõik kõnniteed renoveeritakse, jäädes samas oma algsetele kohtadele. Pargi olemasolev mänguväljak noorendatakse ning kõik valgustid ja pingid vahetatakse välja, muutes pargi avalikkuse jaoks atraktiivsemaks. Loomekeskus koosneb kahest osast, külastajatele, kes ei soovi ise keskuses käia, on paviljon, kus asub restoran, kuid põhitegevused toimuvad maa all. Igas saalis ja loomulikku valgust vajavas ruumis on katuseaknad. Ka eri tänavatelt kahte suunda ühendavad tunnelid on samuti klaasitud katusega. Ülejäänud ruumid on vastavalt vajadusele hästi valgustatud. Kõiki ruume ja stuudioid saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka külalised, kes on ühe ruumi broneerinud. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta selliseid olulisi tegureid nagu oli juba mainitud loomulik valgus, ventilatsioon ja veekindlus, tagades samas, et konstruktsioon on tugev ja turvaline. Kaevamisprotsess on kriitilise tähtsusega ja nõuab kogenud spetsialiste, et tagada pinnase stabiilsus ja hoone nõuetekohane toetamine. Materjalide valik on samuti väga oluline, et seinad ja laed peaksid vastu ülalpool asuva pinnase raskusele ning niiskuse ja temperatuurimuutuste survele, seega võtsin minimaalseks seinapaksuseks 60 sentimeetrit ja kasutasin kandekonstruktsioonidena selliseid materjale nagu raudbetoon ja teras. Hoolimata probleemidest võib maa-aluse ehitise ehitamine tuua palju kasu, näiteks energiatõhususe, väiksema keskkonnamõju ja ainulaadsed disainivõimalused.Nimetus Avatud juurdepääs HEV lapsi toetav õpikeskkond(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0024-05-08) Orav-Grits, Sigrid; Kirs, JaanikaLõputöö eesmärk oli välja selgitada HEV laste õppeedukuseks vajalik õpikeskkond Rapla maakonnas. Teoreetiliseks lähtekohaks on sotsiaalne konstruktivism, mis annab arusaama miks ühiskonnas ei muutu mõttemallid ja käitumismustrid üleöö ja et lisaks seadustele on meil vaja ühiskondliku tahet ning aega uute uskumuste sisse seadmiseks. Kaasava hariduse rakendamine võeti vastu küll enam, kui kümme aastat tagasi aga endiselt leitakse märkimisväärseid puudusi. Lapsed enamjaolt küll saavad õppida kodulähedases koolis, samas pole oluline vaid füüsiline asukoht vaid kompleksus, mis kaasava hariduse mõistes tähendab kaasatust nii füüsiliselt, sotsiaalselt kui emotsionaalselt. Koolide võimekus tagada HEV lapsele piisav tugi, tema potentsiaali maksimaalselt ära kasutades, on väga erinev, mis näitab selgelt ühtsuse puudumisele kaasamises. Iga üks teeb oma võimaluste või äranägemise järgi ja erinevused tekivad ka erineva tõlgenduse tulemusel. Valdavalt ollakse nõus, et kaasamist alustati valest otsast. Enne oleks tulnud välja selgitada haridusasutuste võimekuses luua erinevaid väike- ja individuaalõppe klasse, jõuda selgusele tulevase personali võimekuses uue olukorraga toime tulla ja neid vastavalt koolitada ning veenduda ka selles, et olemas oleks tugimeeskond HEV lastele vajaliku toe pakkumiseks. Kuigi puuduseid kaasava hariduse rakendamisel loetleti respondentide poolt ette küll ja veel kerkis neist enim üles suhtumine ja seda just õpetajate poolt. Intervjuudest selguse, et ei olda valmis kõiki lapsi õpetama ja põhjuseks toodi välja pigem tahtmatus kui oskamatus, sest nüüdseks on võimalusi ja aega end koolitada olnud piisavalt. Keegi ei ütle otse välja, et HEV lapsi üldse tavakooli ei soovita, pigem loetletakse terve nimekiri tingimustest, mis peaks olema täidetud, et kaasamine oleks võimalik. Samuti ei öelda konkreetselt millises koolis Hev lapsel parem õppida oleks või et see peaks ilmtingimata olema erikool aga tõdetakse, et antud hetkel on erikoolis võimalused paremad. Kaasava hariduse üheks eesmärgiks oli kasvatada sallivust erinevate osapoolte vahel, kelleks on siis tava- ja HEV lapsed. Uurimustulemustes selgub, et osati mõistetakse erivajadusi paremini ja et ka HEV lastega on võimalik koos tegutseda aga kius ja tõrjutus pole siiski kuskile kadunud ja väga olulist rolli suhtumise osas mängib kõrval seisvate täiskasvanute meelsus ja tagasiside. Alati polegi vaja oma mõtteid välja öelda vaid hoiakuid tajutakse, mis paratamatult peegeldub laste käitumises.Nimetus Avatud juurdepääs Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööstressi allikana majutusasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 202-01-04) Laurikainen, Sigrid; Kranich, KaieOhutegureid esineb igal töökohal erineval kujul ning nende tunnetamine on subjektiivne – mõne jaoks on teatud tegur motiveeriv, teise jaoks aga demotiveeriv. Kui aga töötaja on pidevalt pingeseisundis erinevate ohutegurite tõttu võib see viia tööstressi tekkimiseni – tavaliselt juhtub see kui psühhosotsiaalseid ja ka füüsilisi terviseriske töökeskkonnas on rohkem kui üks. Valdkond, kus töötajad puutuvad kõige enam kokku erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega on teenindus. Oma tööiseloomu ning pidevate kontaktide tõttu teiste inimestega puututakse antud valdkonnas olulisel määral kokku erinevate psühhosotsiaalsete terviseriskidega. Kuna psühhosotsiaalsed ohutegurid on pikemas perspektiivis tervistkahjustavad on oluline tegeleda süsteemse ning järjepidava ennetustegevusega. Abinõud teadlikkuse tõstmiseks ei pea olema suured ja märgatav osa neist on võimalik läbi viia ka vähese ressursiga – kõige olulisem ja esmasem tegevus on nende tegurite märkamine ja teadvustamine. Ohutegurite ennetamine on tööandjal seadusest tulenev kohustus, kuid selle järgimise eest vastutab töötaja ise. Lõputöö esimese uurimisülesande lahendamiseks selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning seost tööstressiga. Teooria järgi on psühhosotsiaalsed ohutegurid erinevate aspektide koosmõju, mis võivad mõjutada inimese tervist ja viia tööstressini kui töökohal ei tegeleta ennetustööga. Teise uurimisülesande lahendamiseks analüüsiti teenindusvaldkonna töötaja psühhosotsiaalset töökeskkonda, mille käigus toetuti erinevate autorite käsitlustele ja uuringutele. Kolmanda uurimisülesande lahendamiseks anti ülevaade psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetavatest meetmetest ja headest praktikatest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks viidi perioodil 25.10.2021- 8.13. 2021 läbi empiiriline uuring majutusasutuse töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat, kuid 4 töötaja küsimustiku vastused polnud täielikud, mistõttu loetakse vastanute arvuks 75% üldkogumist. Küsimustikuna kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ III keskpikka versiooni. Kvantitatiivse empiirilise uuringu käigus selgitati välja majutusasutuse töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna kitsaskohad. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töötajaid kiire töötempo, kognitiivsed nõudmised ning emotsioonide varjamise vajadus. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgeks loetakse kolleegide toetust ja abi ning ka otsese ülemuse poolset 42 toetust. Töötajad tunnevad, et neid on kaasatud ning neid tunnustatakse. Uuringust selgus, et osad töötajad on tööl kokku puutunud ka solvava käitumisega klientide poolt. Mõningatel töötajatel on viimase nelja nädala jooksul esinenud tööstressi ilminguid. Neljanda uurimisülesande lahendamiseks tehti järeldusi ja ettepanekuid. Jõuti järeldusele, et majutusasutuse töötajatel esineb vähesel määral psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuid vaatamata sellele tuleb ennetustegevustega tegeleda. Ettepanekutena soovitati ettevõttel tõsta töötajate teadlikkust, vaadata üle ettevõtte poliitikad ning julgustada töötajaid probleemidest ja muredest rääkima. Kõige olulisem on ettevõttel viia läbi uus riskianalüüs, et hinnata kõiki töötajaid mõjutavaid ohutegureid. Lõputöö eesmärk välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine ettevõtete majutusasutuse töökeskkonnas ja vajadusel teha ettepanekud juhtkonnale tööstressi ennetamiseks, sai täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Piiratud juurdepääs ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise standardi rakendamine ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0216) Kaus, Tanel; Jagomägi, Andres; Silja TiirmannTöös rakendati ISO 9001:2015 standardit ettevõttes Optika ja Diagnostika OÜ. Ülesande lahendamise käigus uuriti võimalusi juhtimissüsteemi paremaks muutmisel ja standardile vastavaks vormimisel. Konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks annab standardi rakendamine hea võimaluse, ehk organisatsioon kaardistab enda põhiprotsessid ja tegevused, mis neid toetavad. Luuakse ühtne ja mõtestatud süsteem, mille põhjal saab hakata looma protseduure, mis toetavad ja kinnistavad protsesside toimivuse. Ilmnenud mittevastavuste korral saab kiirelt alustada korrigeerivate toimingutega, mis toimuvad kindlate nõuete alusel ja parendustega muudetakse puudulike protsesse selliselt, et välistada tulevikus esinevaid samalaadseid vigasid. Ettevõttes olid rakendatud kõik tootjate poolt nõutud protseduurid, nii müügi kui hooldusteenuse valdkonnas. Töö tulemusena on kõik tarnijate nõutud tegevused integreeritud kohalike ehk asutusesiseste tegevustega, mis omakorda on vastavuses ISO9001:2015 nõuetega. Standardi kasutusele võtmisega kaasnevaks lisaülesandeks oli ametijuhendite väljatöötamine. Praeguse hetkeni oli dokumendi valdkond loodud, aga töö kirjutamise käigus ilmnes vajadus teha täiendusi. Väljatöötatud ametijuhendid täpsustasid ametikohtadel töötavate isikutele esitatavaid nõudmisi, näiteks hariduse ja tööülesannete osas. Kaetud on ka standardist tulenev nõue ametikohtade dubleerimisest, siinkohal oli tarvilik täiendada juhendeid asenduskorda puudutavates punktides. Kuna juhtimissüsteem peab pidevalt täienema ja areng toimub inimeste töö tulemusena, siis on kasutusel ka punkt, mis nõuab kehtestatud protseduuride järgimist ja parendamisvajadustest teatamist. Kui iga eriala spetsialist annab tagasisidet juhtimisesüsteemi muutmisvajaduste osas, siis on lõpptulemuseks efektiivne juhtimine, töökorraldus ning rahulolev lõpptarbija. Mittevastavuste ohjamiseks töötati välja kindlad tegevuskavad, mille alusel tekkinud probleeme lahendatakse ja seeläbi säilitatakse konkurentsivõimet ja säilitatakse ettevõtte mainet. Süsteemi efektiivsust tuleb mõõta ja ainult siis on võimalik hinnata, kas kvaliteedieesmärgid on täidetud või mitte. Selleks on läbi mõeldud kuidas ja mis alusel hinnata hoolduse ja müügi tegevust. Muudeti ka dokumendi haldust senisest paremaks, kindlate vormide ja dokumentatsiooni asukoha määramise abil. Dokumendi keskkond on kõigile töötajatele ligipääsetav olenemata, kas tegu on Tallinna või Tartu osakonnaga.Nimetus Piiratud juurdepääs Tugevusõpetus I(Tallinna Tehnikakõrgkool, 1999) Rohusaar, JaanNimetus Piiratud juurdepääs Tugevusõpetus II(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2000) Rohusaar, JaanNimetus Piiratud juurdepääs Elektrotehnika: Ülesannete lahendusi ja ülesanded(TTÜ, 2000) Kalda, HeljutElektrotehnika lahutamatuks osaks on ülesanded, mille kaudu selguvad kvantitatiivsed seosed mitmesuguste nähtuste ja protsesside vahel. Käesolev ülesannete kogu on mõeldud otseselt mehaanikateaduskonna üliõpilastele, keile õppekavva kuulub õppeaine elektrotehnika ja elektroonika. Seda saab kasutada nii harjutustundides õppejõu juhendamisel kui ka iseseisvalt töötades. Samuti sobib see raamat ehitus- ja keemiateaduskonna üliõpilastele, kes tunnevad suuremat huvi elektrotehniliste ülesannete vastu. Käesolev raamat koosneb seitsmest peatükist, mis hõlmavad kuut teemat elektrotéhnikast ja kokkuvõtte elektroonikast. lga peatükk sisaldab kolme liiki teavet. Esiteks on lühike kokkuvõte valemitest ilma tuletuste ja pikemate kommentaarideta. Seda osa saab kasutada abimaterjalina mälule. Sellest materjalist on kindlasti vähe selieks, et omandada vastav teema ülikoolis nõutaval tasemel. Teiseks on ülesanded koos ühe võimaliku lahendusega. Siinkohal on oluline tähele panna, et toodud lahenduskäik ei ole ainuvõimalik ja võib-olla ka mitte parim, kuid see annab õige tulemuse, kui kõik operatsioonid õigesti teha. Näidislahendustes on kasutatud arvutustehnika abi, konkreetselt programme MathCad ja MatLab. Kolmandaks on ülesanded, mis on pakutud üliõpilastele iseseisvaks lahendamiseks. Osa neist on sellised, mida üliõpilane võib ise sättida nii, et oleks huvitavam või lihtsam lahendada. Igat ülesannet on hinnatud teatud punktide arvuga, mis on näidatud sulgudes ülesande järel. Seejuures on esitatud maksimaalne võimalik hinne, mis arvestab võrdselt nii lahenduskäigu ilu kui ka tulemuse vastavust seadustele.Nimetus Piiratud juurdepääs Raalintegreeritud projekteerimise ja tootmise võõrkeelsete lühendite ja terminite seletav sõnastik(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001) Veski, ValdurNimetus Piiratud juurdepääs Üldelektrotehnika ülesannete kogu(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001) Rannat, ErichNimetus Piiratud juurdepääs Kaubaveod: õppematerjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001) Vulla, PeterNimetus Piiratud juurdepääs Nivelleerimine: geodeesia. I osa: õppematerjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001) Ranne, RaivoNimetus Piiratud juurdepääs Peatükke linnaehituse ajaloost(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001) Sisask, HelliNimetus Piiratud juurdepääs Tolereerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002) Purde, MaitNimetus Piiratud juurdepääs Antiik-Kreeka vaimsusest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002) Mesimaa, EndelNimetus Piiratud juurdepääs Hoonete elektripaigaldustööd(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002) Käärid, SulevNimetus Piiratud juurdepääs Matemaatiline statistika tarkvarapaketis Mathcad 2001(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002) Ruus, Rein; Anupõld, KristoNimetus Piiratud juurdepääs Arvutigraafika alused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2003) Särak, Jaak-EvaldNimetus Piiratud juurdepääs Eesti-inglise planeerimissõnastik(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2003) Skolimowski, TiinaNimetus Piiratud juurdepääs Saksa-eesti sõnastik(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2003) Kaudre, Silvi