Kinnisvara korrashoid
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Kinnisvara korrashoid Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 32-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Munitsipaal ja sotsiaalmajutusüksuste haldamine Tallinna linnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Kink, Geir-Steinar; Eller, ChristinaTeostatud on ülevaatused kolmele munitsipaalelamule ja viiele sotsiaalmajutusüksusele. Eesmärk oli fikseerida ehitustehnilised, heakorratööde ja haldamisega seotud puudused ning tuua välja lahendused, mis pikendaks kinnisvara kasutusiga, mille täitmisel saab pakkuda Linnavaraameti omanduses olevatele hoonete elanikele paremat sisekliimat ja elamis tingimusi. Ülevaatus põhjal saab väita, et kõige problemaatilisemad hooned, mida on kajastatud lõputöös, on E.Vilde tee 94 ja Akadeemia tee 34. Mõlemad munitsipaalelamud on rekonstrueerimise läbinud sajandi alguses ning nüüd on otsustanud Linnavaraamet mõlemasse hoonesse investeerida, et teostada hoonetele renoveerimine. Renoveerimisele lähevad elamute fassaadid, avatäited, siseviimistlus, soojussõlmed ja valgustussüsteemid. Kuna mõlemas hoones elavad inimesed, kes ei väärtusta seda, mida neile on pakutud, seepärast arvatakse, et peale renoveerimist ei lähe mööda kaua aega, kui tekivad probleemid siseviimistlusega. Mitte ehitustehnilised, vaid elanike poolt põhjustatud põhjustel. Teostatud ülevaatuse läbinud Akadeemia tee 48 korrashoid oli positiivne. Puudused, mis fikseeriti on seotud heakorratöödega, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ja evakuatsioonitee läbipääsu tagamisega. Nende likvideerimine ei nõua suuri ressursse, mida ei saa väita E.Vilde tee 94 ja Akadeemia tee 34 kohta. Sotsiaalmajutusüksused, millele teostati ülevaatused on hetkel veel heas seisukorras, kuid autor leiab, et lähima paari aasta jooksul hakkavad tekkima suured probleemid. Esiteks, hea seisukord tuleneb sellest, et hooned on, kas hiljuti ehitatud (Männiku tee 92, Varre tänav 7 ja Kauge tänav 4) või läbinud renoveerimise (Paagi tänav 8 ja Tuulemaa tänav 6). Probleemid hakkavad tekkima, kuna hoonete projekteerimis staadiumis ei ole ilmselgelt kaasatud haldus ja hooldus taustaga inimesi. Ülevaatuse tulemuste põhjal saab järeldada, et munitsipaalelamud on halvemas seisukorras ning vajavad rohkem investeerimist kui sotsiaalmajutusüksused. Olemasolult on munitsipaalelamud ja sotsiaalmajutusüksused erinevad. Erinevus seisneb selles, et sotsiaalmajutusüksuses on kohapeal kontaktisik, kes hoiab olukorda kontrolli all ning aitab elanike. Kõige problemaatilisem munitsipaalelamu on E.Vilde tee 94 ja sotsiaalmajutusüksus on Tuulemaa tänav 6. Soovitatakse seoses lõputöö tulemusega, et haldus ja hooldus taustaga inimesed tuleks kaasata projekteerimis koosolekutele. Selle tegevuse puudumisel tekib olukord, kus haldurid peavad hiljem lahendama prboleeme, mis on tingitud kinnisvara korrashoiu spetsialistide puudumisel projekteerimis staadiumis. Hea näide on Männiku tee 92, kus pesuruumis puudub ventilatsioon ja aknad ei käi lahti. Samuti soovitatakse muuta riigihangete seadust. Tallinna linnas võidab riigihanke firma, kes pakub oma teenust kõige odavamalt. Autori arvates ei ole see mõistlik ning kõige odavamalt pakutav firma tuleks kohe riigihanke konkursilt eemaldada. Kõige odavamalt pakutav teenus ei ole üldjuhul piisavalt pädev. Tellija eeldab, et võidab rahaliselt, aga pikemas perspektiivis, kus vaja teha haldus ja hooldus töid, mis tulevad ebapädevast töövõtjast, hoopis kaotab. Ülevaatuse kokkuvõtteks saab öelda, et kõik puudused on lahendatavad. Mõned vajavad rohkem ressursse ja tähelepanu kui teised. Puuduste likvideerimisel saame tagada Tallinna linna abivajavatele kvaliteetse, nõuetele vastava ning rahulolu pakkuva elamis keskkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Rebase Rehielamu Rekonstrueerimine ja Korrashoiu Kava Koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Sarapuu, Ingo; Paap, Leena; Roode LiiasTänapäeva kiirenevas elutempos otsivad paljud linnainimesed väljundit linnakärast puhkamiseks, soetades omale vana maakodu. Eestis on palju möödunud sajandi algusaastatel ehitatud taluhooneid, mida on võimalik veel taastada. Vana maja soetamisel peab tekkima visioon, mis arvestab vanade taluhoonete iseloomu ja iseärasusi. Ajalooga hoonet renoveerima hakates on oht hoone surnuks remontida, tehakse liiga kiireid otsuseid kasutades mitte sobivaid materjale ja teostusvõtteid. Et säilitada hoone ainulaadne ilme, saab kaasaegset mugavust taluhoonetesse tuua ka nii, et see silma ei riivaks. Lõputöö eesmärk on leida ühtne kontseptsioon vana talukoha taastamiseks ja säilitamiseks. Kaasajastada rehielamu, rikkumata selle arhitektuurilist pärandit, kasutades kinnisvara haldamise ja hooldamise professionaalseid teadmiseid. Valitud objektiks on Velise jõe ääres asuv Rebase talu, asukohaga Kurevere küla, Märjamaa vald, Raplamaa. Maakodu valikul oli otsustavaks teguriks säilinud esialgne arhitektuuriline lahendus ja koheselt tekkinud emotsionaalne side. Eluhoone on rehielamule omaselt jagatud kolmeks. Ida poolses otsas on kambrid ja teise otsa jääb rehealune. Hoone keskel on kõrge parrelaega rehetuba , mille keskel on suur reheahi. Maaüksuse üle vaatamise käigus selgitati välja hoonete seisukorrad ning kahjustuste ulatused. Olemasolevate tehnosüsteemide olukorrad ja puudused. Uuriti hoonete ehitusaluse pinnase geoloogiliste kihtide omadusi, pinna- ja põhjavee taset. Ehitusaluse uuringu aluseks võeti 600 meetri kaugusel, lääne suunal asuva puurkaevu projekti andmed. Hoonete seisukorra hindamisel ja analüüsimisel lähtuti kinnisvara korrashoiu tehnilistest KH kartoteegi juhend kaartidest ja Joosep Metslangi poolt koostatud 2018 aastal ilmunud raamatust „Vana Maamaja Käsiraamat“. Töös on kirjeldatud rehihoone konstruktiivsete osade rekonstrueerimise ettepanekud koos hoone vajalike tehnosüsteemide kaasajastamisega. Eeltoodu põhjal teostati energiatõhususe arvutused, eesmärgiga parandada hoone kasutusmugavust ja kuluoptimaalsust. Eesmärk on taotleda eluhoonele B energiamärgist. Abi-hoone ait-sauna renoveerimise soovitus on säilitada hoone võimalikult algupärasena, muutes kasutusotsarvet sauna likvideerimise näol ja ruumid kasutusele võtta tööruumidena. On kirjeldatud kõrg- ja madalhaljastuse olukorda ning lahendusena kasutada maastiku arhitekti poolt koostatud haljastuse projekti. Käsitletud on kinnisvara korrashoiuga seotud kasutusea ja eluhoone eluea strateegia kujundamist koos korrashoiu kava määratluse ja koostamisega. Töös on kirjeldatud kinnisvaraüksuse kapitalikulude ja ülalpidamiskulude mahud ning koostatud on lühi- ja pikaajalise perioodi eelarve. Kokkuvõttena saab öelda, et hajaasustuses asuva kinnisvaraüksuse korrastamisel on kasulik leida professionaalne kinnisvara haldamist ja hooldamist tundev usaldusisik (konsultant), et saavutada kõige kuluoptimaalsem ja positiivsem lahendus maakodu rajamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs BIM põhiste haldustarkvarade võrdlus ja hindamine: Tallinna Sadama D-terminali juhtumi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Reimer, Germo; Pikas, Ergo; Leena PaapAntud lõputöös käsitleti kolme erineva haldustarkvara funktsioone, omadusi ja koostati nende kohta analüüs. Tehnoloogia arenguga on turule tekkinud palju tarkvarasid, millega on võimalik töövoogu süstematiseerida ja lihtsustada. Sellest tulenevalt on hetkelisel teabeajastul teema aktuaalne. Antud töö eesmärgiks on hinnata olemasolevaid BIM-põhiseid korrashoiu tarkvarasid korrashoiu protsesside ja tegevuste digitaliseerimiseks ja seeläbi parendamiseks. Lõputöös kasutati juhtumiuuringu meetodit ja Tallinna Sadama D-terminali näidet. Sobiva tarkvara leidmiseks lähtus autor Tallinna Sadama D-terminali vajadustest. Viidi läbi intervjuud kolmel erineval positsioonil töötava Tallinna Sadama töötajatega. Vastuste põhjal koostati analüüs, lähtudes peamistest välja toodud halduslikest igapäeva probleemitest. Võrdlusanalüüsi tulemusena leiti võimalik parim BIM haldustarkvara Tallinna Sadama D-terminalile. Milline on hetkeolukord Tallinna Sadama D-terminali haldustarkvarade kasutamise suhtes? Antud lõputöös läbiviidud intervjuudest selgus, et Tallinna Sadamas on kasutusel mitu erinevat tarkvara, mis on teoreetiliselt olemas, aga oma funktsionaalsuste poolest palju väärtust ei lisa. Haldustegevusteks on kasutusel peamiselt Alldevice, mis ei paku töötajatele suurt väärtust. Dokumentide haldus käib läbi veebi, kasutades WebDesktopi. Lisaks on erinevateks toiminguteks veel kasutusel Axapta, Bauhub ja Telia IOT. Millised on peamised probleemid töövoos, tarkvarade kasutamisel? Peamised puudused, mis intervjueeritavad välja tõid, olid struktuuride eraldiseisev töövoog ja kindla suhtluskanali puudumine. Tarkvaraliste puuduste kohta toodi välja tarkvarade arvukus, andmete sorteerimise ja filtreerimise võimekus ning puudulikud otsingumootorid. Lisaks oli valukoht tarkvarade vaheline integreeritus ja laialivalguvus, s.t kasutusel palju tarkvarasid, mis töötavad omaette ja ei ole omavahel seotud. Milline tarkvara on kõige sobilikum Tallinna Sadamale? Tulenevalt analüüsi tulemustest, selgus, et kõige sobilikum tarkvara Tallinna Sadama töövoo digitaliseerimiseks ja parendamiseks on Dalux FM. Selle eelis teiste ees tuleneb eelkõige BIM võimekusest. Antud tarkvaras on olemas 3D mudeli vaatamiseks loodud moodul. Lisaks saab mudeli elementidele külge lisada erinevaid parameetreid ja ühendada elemendiga seotud dokumente (garantiid, lepingud). Daluxi kasuks räägib veel asjaolu, et tegemist on käepärase ja lihtsa tarkvaraga ja tänu sellele võib uue tarkvara kasutusele võtmine kujuneda oluliselt kergemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Renoveerimisprojekti SmartEnCity renoveerimislahendused valitud kortermajade näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Münt, Helen; Tõugjas, HannesAja möödudes on paljud kasutuses olevad hooned muutunud tänapäeva mõistes ebatõhusaks, ebamugavaks ja energiakulukaks. Seda probleemi saab parandada renoveerides vanad hooned. SmartEnCity projekti raames teostatud hruštšovkade renoveerimine on hea näide läbimõeldud ja nutikast lahendusest. SmartEnCity projekti raames renoveeritud hoonetes teostati terviklahendusena hoonete konstruktsioonide renoveerimine, tehnosüsteemide täiendamine või täielik asendamine, nutikodu süsteemi lahendus, päikesepaneelide paigaldamine ning hoone üldise esteetilisuse parendamine renoveerides trepikojad ja keldrid. Märkimisväärse ning uudse lahendusena kasutusele võetud nutikodu süsteem muudab hooned lihtsasti käsitletavaks ja mugavaks. Nutikodu süsteemi abil saavad elanikud jälgida oma energiatarbimist ning reguleerida kütet ja ventilatsiooni. Lisaks aitab süsteem tuvastada tulekahjuhäireid, jälgida päikesepaneelide tootlikust ning võrrelda korterite ja majade energiakasutust. Analüüsides renoveerimistulemusi selgus, et renoveerimise eesmärgi ehk energiasäästu, hoonete nutikaks, tänapäevaseks ning mugavaks muutmise nimel sai teostatud suur hulk töid. Seejuures näiteks nutikodu täisfunktsionaalsuse saavutamine on siiani käsil. Hetkel on käsil videofono süsteemi arendamine. Eesmärk säästa renoveeritud hoonetes energiat sai osaliselt kinnitust. Selgus, et Tähe tn. 2 hoone puhul on energiatarbimine kaugküttesoojuse tarbimiselt ning vee soojendamise kulult vähenenud ligi poole võrra ning Pepleri tn. 10 hoone puhul ligi 30% võrra. Pepleri tn. 10 puhul peaks energiatarbimine vähenema veelgi. Hetkel on hoones käimas küttesüsteemi häälestus ning seetõttu pole saavutatud maksimaalset energiasäästu. Tiigi tn. 3 puhul saab asjakohased andmed energiasäästu osas 2022 aastaks, kuna renoveerimine lõppes 2020 sügisel. Elanike rahuloluküsitlusest nähtus, et kohati on uute süsteemide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt tekitanud hoone elanikes segadust ning arusaamatusi. Mõned elanikud ei olnud teadlikud süsteemi täpsest toimivusest ning seetõttu ei osanud reguleerida näiteks kütet ja ventilatsiooni endale meeldivaks. Seejuures peaks tegelema elanike ja hoonete kasutajate teadlikkuse tõstmisega uue keskkonna ning uute süsteemide osas. Renoveerimise puhul on väga oluline ka renoveerimisjärgne hooldus ning viimases peatükis välja toodud tehnosüsteemide hoolduskava annab teostamist vajavatest tegevustest hea ülevaate.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmishoone laiendamine ja korrashoiukava Kalevi põik 7 näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Kubits, Liis; Paap, LeenaKalevi põik 7 kinnistul tegutsev automaatika- ja elektroonikatooteid valmistav ettevõte Ouman OÜ tootmismahud on aastatega kasvanud, mis tekitas nõudluse uute tootmisliinide soetamise vastu, mis omakorda tekitas vajaduse suurema tootmisruumi järele. Tootmishoone laiendamine oli majanduslikult ja ehituslikust vaatenurgast parim lahendus. Otsustati olemasolevale 400 m2 tootmissaalile laiendusena juurde ehitada 600 m2 suurune ruum, mis teeb tootmissaali suuruseks 1000 m2. Pea poole suurem tootmissaal võimaldas ettevõttel kasutusele võtta uudsed automaatsed testsüsteemid ja uus SMD-liin. Laiendusega muudeti ka hoonet keskkonnasõbralikumas – paigaldati katusele päikesepaneelid. Laiendus andis ettevõttele võimaluse ka kasutusele võtta efektiivsema kütte-, ventilatsiooni ja kliimaseadmete automaatika HVAC süsteemi, mis muudab edaspidise vastavate seadmete juhtimise mugavamaks nii haldamise kui ka kasutajate vaatepunktist. Sarnaselt olemasolevale osale on laiendus sandwich tüüpi seinapaneelidest metallkarkassil angaartüüpi hoone. Välisterritooriumi laienduse tõttu ümberplaneerimist ei vajanud, hoonealune pind ei olnud varasemalt kasutuses ja parkimisvajadus ei suurenenud kuna töökohade arv jäi samaks. Kinnisvara füüsilise, majandusliku, juriidilise ja sotsiaalseks säilitamiseks on oluliseks kinnisvara korrashoid. Kinnisvara korrashoidu efektiivsemaks ja ühetimõistvamaks korraldamiseks on koostatud standard EVS 807:2016 ,,Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid´´. Antud lõputöös koostatud korrashoiukava on koostatud kasutades eelnevalt mainitud standardit. Korrashoiukava koosneb antud lõputöös järgmistest osadest: • haldamine; • tehnohooldus; • heakord; • tugiteenused; • majanduskava. Haldamine on seotud kõikide korrashoiukavas välja toodud tegevuste korraldamisega. Üks osa haldamisest on ka raamatupidamine. Haldusteenuste kulu objektil on 545 eur kuus, mis teeb 6520 euro aastas. Tehnohooldus kujutab ennast krundi rajatiste, tarindite, küttesüsteemi, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete, hooneautomaatika, turvasüsteemide, elektripaigaliste ja eriseadmete hooldamist. Tehnohoolduskulu objektil on keskmiselt 952.67 eurot kuus, mis teeb 11 432 eurot aastas.36 Heakorratööd kujutavad ennast krundihooldust, ehitise välishooldust ja siseruumide koristust. Heakorratöödele kulub kuus 2352 eurot, mis teeb 28 224 eurot aastas. Majanduskavas tarbimisteenuste kulu ei arvestatud. Tarbimisteenuste kulud arvestatakse jooksvalt vastavalt tegelikule tarbimisele objektil. Autori koostatud korrashoiukava rakendamine objektil läheks ettevõttele maksma 3849.67 eurot kuus, mis teeb 46 496 eurot aastas.Nimetus Piiratud juurdepääs Tulemuslik puhastusteenus avalike tualettruumide näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Pohlak, Maris; Alt, HelgeLõputöö eesmärgiks oli uurida 40 tualettruumi ja analüüsida nende koristuskvaliteeti vastavalt standardi EVS 914:2020 metoodikale. Püüti välja selgitada, millised on tualettruumides kõige sagedamini puhastamata jäetud kohad ja millistes hoone tüüpides esineb puhastamata tualettruumidega kõige enam probleeme. Uuritavatest tualettruumidest 15-es rakendati vastavat metoodikat ja 25-s mitte, mille põhjal tehti lõputöös samuti järeldused. Tulemuste põhjal võib öelda, et avalikkes tualettruumides olid peamised puhastamata kohad paberija seebidosaatorid. Põhjus võib seisneda selles, et need kohad on raskesti märgatavad või ei ole nende puhastamises kokku lepitud. Lisaks seebi- ja paberidosaatorile oli kaubanduskeskuste ja söögikohtade tualettruumides puhastamata jäänud segistid. Puhastatud kohad olid põrand, seinad ja ukseserv kuna need on lihtsamini märgatavad ja silmale oluliselt nähtavamad. Puhastamata tualettruumide poolest paistsid silma kaubanduskeskused kui ka söögikohad. Tanklate ja jaamahoonete tualettruumid olid puhtamad. Standardi EVS 914 seisukohast olid oluliselt puhtamad tualettruumid need kus seda rakendati võrreldes nendega kus seda ei rakendatud. Kontrolli läbinud tualettruumides oli vaid paaris kohas paberi- ja seebidosaatorid mustad ja üksikust kohast ka segisti. Põranda, seina ja ukseservaga enamasti probleeme ei täheldatud. Standardi EVS 914:2020 rakendamine annab nii teenuse pakkujale kui teenuse tarbijale mitmeid eeliseid. Kõige olulistemaks võib pidada koristuskvaliteedi paranemist kuna keskendutakse tulemusele, mitte sooritusele. Samuti säästetakse aega ja raha, mida saab suunata hoopis teenuse arendamisse.Nimetus Piiratud juurdepääs Kortermaja Paekalda 24a haldushanke läbiviimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-14) Talisainen, Alex; Leena, PaapKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli korraldada haldushange Paekalda 24a majale. Töö autor oli Merko Ehitus Eesti AS töötajana osaline hanke väljatöötamisel ja läbiviimisel. Diplomitöö esimeses osas on kirjeldatud kortermaja spetsiifikast tulenevalt haldushanke läbiviimise põhimõtteid ning kirjeldatud kortermajaga seotud teenuseid detailsemalt. Eraldiseisvalt on kirjeldatud haldusteenuse olemust, mille käigus kirjeldatakse kinnisvarahalduri pädevusi ja teadmisi, korteriühistu haldusteenuse olemust kui ka erinevaid toiminguid. Teise teenusena on kirjeldatud raamatupidamisteenuse olemust korteriühistu vajadusi silmas pidades. Kolmandana on selgitatud heakorrateenuse olemust kortermaja ja omanike vajadusi silmas pidades. Selle käigus on kirjeldatud sise- ja välikoristust ning eraldiseisvalt eripuhastöid ja selle erinevaid liike. Viimasena on tehtud ülevaade tehnohoolduse kohta, mille käigus selgitati erinevaid liike ning dokumenteerimist. Töö kolmandas osas on selgitatud hanke läbiviimise põhimõtteid. Peamiselt on lähtutud koostatud haldus-, heakorra- ja puhastusteenuse spetsifikatsioonidest (Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4 ja Lisa 5). Spetsifikatsioonide koostamisel lähtuti hoone eripärast kui ka tarindite ja tehnosüsteemide kasutusja hooldusjuhenditest. Seejärel koostati pakkumiskutse, mis edastati haldusteenust pakkuvatele ettevõtetele (Lisa 9). Pärast pakkumiskutse edastamist ja saadud tagasisidest koostati võrdlustabel ning suheldi pakkujatega. Lõppvoorus osales kaks pakkujat, kellega kohtuti ka kinnistul ja täpsustati viimaseid detaile. Võrdlusmomendi saavutamiseks võrreldi Merko Ehitus Eesti AS ja Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud haldushankeid. Eesmärgiks oli hinnata Merko Ehitus Eesti AS poolt korraldatud hanget ja teha sellest tulenevalt järeldusi. Esialgu tundusid hanked väga sarnased, sest mõlema hanke eesmärgiks oli korrashoiu tagamine elamuhoones. Spetsiifikat analüüsides tuli aga välja, et hangete võrdluses esines nii sarnasusi kui erinevusi. Analüüsi tulemusena selgus, et erinevused tulenesid nii omanike ootustest kui ka juriidilistest asjaoludest. Juriidilised erinevused olid peamiselt seotud omandi liigi erinevusega, sest kortermaja puhul loodetakse korteriomandid ning tekib kohustus lähtuda korteriomandi- ja korteriühistu seadusest. Tallinna Linnavaraameti hooned kuuluvad Tallinna Linnale ja vajadus lähtuda korteriühistu- ja korteriomandi seadusest puudub. Teiseks suuremaks erinevuseks on omanike ootused. Kui Merko Ehitus Eesti AS soovis pakkujalt saada terviklahendust hoone haldamiseks, siis Tallinna Linnavaraamet kõiki teenuseid ei nõudnud, kuna viidi läbi mitu erinevat hanget. Kolmas KOKKUVÕTE 40 suurem erinevuses on hanke detailsus konkreetset hoonet silmas pidades. Kui Merko Ehitus Eesti AS hankega leiti haldaja kolmele samasugusele majale, siis Tallinna Linnavaraameti hankes oli 42 erinevat objekti. Sellest tulenevalt õnnestus Merko Ehitus Eesti AS hanke koostamisel lähtuda rohkem konkreetse hoone spetsiifilistest vajadustest. Kõikides hanke osades oli palju ka sarnasusi, mis annab kinnitust, et on võimalik erinevate hoonete puhul lähtuda hanke koostamisel kindlast raamistikust. Üldjuhul on soovituslik lähtuda kinnisvara korrashoiu standardit EVS 807:2016, mis määratleb tegevused ning saavutatavad tulemused. Siiski tuleb hanke koostajal kohandada standardis loetletud tegevusi hoone spetsiifikat silmas pidades, mis Merko Ehitus Eesti AS ka õnnestus.Nimetus Piiratud juurdepääs Kinnisvara haldustarkvarade võrdlusanalüüs ning sobivaima tarkvara väljaselgitamine vastavalt AS Kawe vajadustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-12-23) Lüüs, Karl-Joosep; Jürna, MarekKinnisvara, mis tahes kontekstis on lahutamatu osa inimeste eluviisi juures, sest oma põhitegevuste elluviimiseks vajame me sobivat keskkonda, seda siis kas äritegevuseks, meelelahutuseks või elamiseks. Tehnoloogia pideva arenemisega on loodud palju innovaatilisi lahendusi ja infotehnoloogiaid, mis võimaldavad meil kinnisvara korrashoiuga seotud protsesse efektiivsemalt ja täpsemalt korraldada. Huvi ja nõudlus kaasaegsete infotehnoloogiate vastu on tõusuteel, mistõttu on see teema tänasel ajahetkel aktuaalne. Käesolevas lõputöös käsitleti kolme erineva haldustarkvara võimalusi ja funktsioone, mille põhjal teostati võrdlusanalüüs. Lõputöö eesmärgiks oli võrrelda ja analüüsida olemasolevaid haldustarkvarasid ning välja selgitada sobilikum tarkvara vastavalt AS Kawe vajadustele. Teema sai valituks ettevõtte soovist võtta kasutusele uus tarkvara ning kuna autoril on olnud varasemad kokkupuuted erinevate haldustarkvarade ja AS Kawe töötajatega, siis oli teema valik mõlemale osapoolele põhjendatud. AS Kawe vajaduste ja soovide välja selgitamiseks, viis autor läbi küsitluse ettevõtte töötajate seas. Küsitluse tulemusena pandi paika raamid mida soovitakse saavutada, määrati kindlaks millist informatsiooni hakatakse haldama, millised on juba olemasolevate infosüsteemide olukorrad ja puudused ning mis funktsioonid peavad uuel haldustarkvaral olema. Lõputöö autor teostas uuringu, mille eesmärgiks oli ülevaate saamine hetke olukorrast kinnisvara haldustarkvarade suhtes. Uuriti millised on enim kasutusel olevad tarkvarad ning millist tagasisidet on neile antud teiste ettevõtete poolt. Selgus, et võimalusi on erinevaid. Kõik kolm haldustarkvara – Digihaldur, Hausing ja Granlund Manager said valituks pärast mitmeid kohtumisi ja soovitusi heade koostööpartnerite ja ettevõtetega. Töös on kirjeldatud kõigi kolme tarkvara tausta ning nende võimalusi ja funktsioone. Välja on toodud tarkvarade ülesehitus ja moodulid, iga mooduli kohta omakorda selle sisu ja funktsioonid. Eeltoodu põhjal viidi läbi võrdlusanalüüs, kus võrreldi tarkvarade üldiseid omadusi ja koostati tabel, milles toodi esile tarkvarade positiivsemad ja negatiivsemad küljed. Lisaks viidi läbi põhjalikum võrdlusanalüüs lähtudes AS Kawe vajadustest, eesmärgiga leida sobilikum tarkvara mis täidaks ettevõtte vajadusi. Teostatud võrdlusanalüüsi tulemusena antakse parim võimalik soovitus AS Kawe-le uue haldustarkvara kasutamisele võtmiseks ning võib öelda, et antud tarkvara, milleks oli Granlund Manager, vastab ettevõtte vajadustele ja täidab oma eesmärki.Nimetus Piiratud juurdepääs Korrashoiukava ja eelarve koostamine Kotzebue tn 14 korterelamule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-04) Uik, Einar; Paap, LeenaKäesoleva töö eesmärgiks oli koostada Kotzebue tn 14 äripindadega korterelamule võimalikult detailne ja hoone ning selle kasutamise iseärasusi arvestav korrashoiukava koos eelarvega. Töö autor töötab kinnisvarahaldurina ettevõttes Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ ning haldab igapäevaselt antud hoonet. Seetõttu on töö autor kursis hoone eripäradega ning hoone kasutamisest tulenevate heakorra, tehnohoolduse ja muude vajadustega. Antud diplomitöö on jagatud kolmeks eraldiseisvaks osaks. Töö esimeses peatükis on korrashoiukava paremaks mõistmiseks kirjutatud lahti hoone üldine kirjeldus, hoone tarindite kirjeldus ja kõikide tehnosüsteemide kirjeldus. Kotzebue tn 14 hoone näol on tegemist 2018. aastal täielikult restaureeritud ja juurdeehituse saanud hoonega. Hoone on viie korruseline ning seal on 19 korterit ja kuus äripinda. Korrashoiukava eesmärgiks on kinnisvara kui terviku igakülgne säilitamine. Töö teises peatükis on kirjeldatud korrashoiukava koostamise üldiseid põhimõtteid. Lisaks on toodud välja korrashoiukava koostamise aluseks olevad dokumendid, milleks on hoone tehnilised dokumendid, kasutus- ja hooldusjuhendid, Eesti Vabariigi õigusaktid ja kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standard EVS 807:2020. Kirjeldatud on ka kinnisvara keskkonna eluringi, strateegiat ja standardis EVS 807:2020 olevaid klassifikaatoreid ning et kuidas on need kasulikud korrashoiukava koostamise juures. Töö kolmandas peatükis on koostatud Kotzebue 14 hoonele korrashoiukava koos eelarvega. Korrashoiukava sisaldab haldamist, tehnohooldust, heakorra töid ja hoone tarbimisteenuseid. Haldamise osa kohta korrashoiukavas on toodud välja nii haldusteenuse kui ka raamatupidamise teenuse sisu ja maht. Tehnohoolduse poole pealt on korrashoiukavas toodud välja kõikide hooldamist vajavate süsteemide hooldustegevuste kirjeldused ja hooldussagedused. Heakorratööde osa korrashoiukavas sisaldab sisekoristuse, välikoristuse kui ka eritööde teenuste kirjeldusi ja teenuste osutamise sagedusi. Korrashoiukavas on kirjeldatud ka hoone ja selle kasutajate poolt tarbitavaid tarbimisteenuseid. Lisaks on kolmandas peatükis korrashoiukava alusel koostatud hoonele ühe aasta eelarve, mis sisaldab kõikide korrashoiukavas välja toodud teenuste maksumust igakuiselt, aasta maksumust kokku ja igakuist maksumust ühe ruutmeetri kohta. Eelarve ei sisalda tarbimisteenuste prognoositavat tarbimise suurusjärku koos maksumusega. Eelarves on kirjutatud lahti tarbimisteenuste kulude jagamise põhimõtted. Autori poolt koostatud korrashoiukava kasutusele võtmisel oleks teenuste maksumus ühes kuus omanikele 2094,73 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri maksumuseks ühes kuus 1,104 eurot ning aastaseks maksumuseks 25 136,80 eurot.Nimetus Piiratud juurdepääs Turvakontseptsioon ja selle rakendamine halduses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-04) Mardo, Kert; Ploom, AntiTurvakontseptsioon on spetsiifiline projekt, mille koostamise käigus hinnatakse hoone kasutusest ja asukohast tulenevaid turvariske, analüüsitakse kasutajate vajadusi, arvestatakse sealjuures turvasüsteemidele esitatavaid nõudeid ning määratakse turvaseadmete valik ja eeldatava paigutus. Kontseptsioon koosneb mitmest olulisest osast (objekti kirjeldus, riskianalüüs, turvaalade määramine, juurdepääs kontrollsüsteemi ja volituste haldus, turvameetmete rakendamine, süsteemide manipuleerimiskindlus, mehitatud valve, eri- ja ohuolukordades tegutsemine, sisekorraeeskirjad ning jääkriskid), millede eesmärk on anda tervikpilt objekti turvakorraldusest läbi ohutus- ja turvameetmete, mis on koostatud võimalike ohtude hindamisel. Antud töö kirjutamisel ja andmete analüüsi käigus sai autor kinnitust, et turvakontseptsiooni koostamine ning rakendamine halduses on Eestis keeruline ja uudne protsess. Käesolevas lõputöös on kontseptsioon koostatud lihtsustatud kujul ning kohandatud diplomitöö jaoks. Turvakontseptsiooni riskianalüüsist järeldati, et objekt asus küllaltki madala kuritegeliku tasemega piirkonnas ning suurimaks ohuallikaks on küberrünnakud. Autor on moodustanud hoones kolm turvaala. Alade eesmärk on tekitada vastavate turvameetmetega kihid, mis tekitavad rünnaku avastamisel viivituse ning annavad reageerimiseks aega. Hoones projekteeriti läbipääsusüsteemid, et vältida võtmete kaotamisest tulenevat turvariski. Turvasüsteemide kavandamisel lähtus autor põhimõtetest, et tagatud oleks intsidendi kiire lokaliseerimine, selle hindamine ning kiire vastumeetmete rakendamine. Objektile ei nähta ette mehitatud valvet, kuna piirkonnas kuritegelik tase hinnati madalaks. Inimeste liikumise kontrolli hoones määrati teostama administraator, kellel on omad turvaalased ülesanded. Analüüsi koostamisel pakuti välja ning pandi kirja ajakohased nõuded vastavalt hoone kastusutüübile. Jätkusuutlikuks toimimiseks tuleks riskianalüüs iga teatud perioodi tagant üle vaadata ning sisse viia muudatused vastavalt vajadusele. Selleks, et turvakontseptsioon ei oleks lihtsalt dokument, mis valmimisel rakendust ei leiaks, peab seda rakendama haldustegevustes. Antud protsessi kirjeldus algab kliendi soovist koostada kontseptsioon ning lõppeb halduses, kus korraldatakse pidev turvateenuse kvaliteedi seire määratud perioodi alusel. Ühtlasi peab toimuma ka turvakontseptsiooni perioodiline ülevaatus tehnilise spetsialisti poolt, mille tulemused märgitakse üles ja kaasajastatakse kontseptsioon. Lõputöö käigus kokku pandud turvakontseptsioonile on koostas autor umbkaudse eelarve, mis põhineb turvaettevõtte poolt koostatud hinnapakkumusele. Pakkumused on tehtud kahes kategoorias: valve ja läbipääs ning videosüsteemid. Mõlema pakkumuse põhjal tehtud eelarve kokku koos käibemaksuga on 23 298,33 eurot ning mille põhjal võib järeldada, et turvateenuse hankimine on kulukas, kuid oluline osa objekti turvalisusel. Kontseptsiooni loomine on keerukas ja töömahukas ning selle rakendamine halduses on arenemisjärgus. Juhul, kui valmis turvakontseptsiooni ei rakendata halduses perioodiliste ülevaatuste ja kontrollide näol, ei ole sellest kasu.Nimetus Piiratud juurdepääs Tõnismägi 11a kortermaja korrashoiukava ja majanduskava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Hütt, Deinis; Paap, LeenaTõnismägi 11A hoonele korrashoiukava koostamine on vajalik, sest tegemist on võrdlemisi uue hoonega, kus tuleb arvestada kõikide kasutajate ning omaniku kasutusmugavust. Tõnismägi 11A aadressil asuv hoone on omapärane, kuna tegemist on elamu- ja ärihoonega, kus esimesel kahel korrusel on ainult äripinnad ja kolmandast korrusest algavad korterid. Hoone valmis 2019. aasta lõpus. Hoones on kõik korterid välja müüdud ning äripindadest on üürilepingutega kaetud üle poolte äripindadest. Hoonele koostatud korrashoiu kava põhjal on võimalik hinnata ning iseloomustada hoonega seonduvaid tegevusi paremini. Koostatud korrashoiukavas on lisaks hoone üldistele korrashoiu tegevustele välja toodud ka äripindade juurde kuuluvad tegevused, mis aitavad äripindu paremini ning kuluefektiivsemalt hallata. Korrashoiukavas välja toodud tegevuste välja toomisel on lähtutud potentsiaalsetest teenustest äripindade puhul, kuna äripindadel paiknevate ettevõtete äritegevused on erinevad. Tõnismägi 11A hoone äripindadel paiknevad: jõusaal, hambaravikliinik, toidupood, riide kauplus, ilu protseduurid ning IT- tarkvaraga tegelev ettevõte. Korrashoiukava koostamiseks ning paremaks mõistmiseks on loodud standard EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“. Antud standardi abil on võimalik korrashoiukava koostamine lihtsustatud ning tegevuste määramine lihtsam. Autor on kasutanud korrashoiukava koostamiseks mainitud standardit, milles on käsitletud järgnevad teemad: • haldamine; • tehnohooldus; • heakorratööd; • omanikukohustused; • tarbimisteenused; • tugiteenused; • tulud. Korrashoiukavas on välja toodud ainult hoone põhised tegevused, mille järel on tegevuste sisu. Kõikide teemade lõppedes on koostanud autor lühikese kokkuvõtte antud teemade kirjeldusest, millega autor väljendab tegevuste sisu Tõnismägi 11A hoone põhjal. Korrashoiukavale lisaks on autor koostanud hoonele majanduskava kahes osas, millest üks osa iseloomustab üldiseid kulutusi hoones ning teine majanduskava, mis põhjendab potentsiaalseid kulutusi äripindadel. Haldamisteenus on jagatud kaheks, mille moodustavad haldamine ja raamatupidamine. Hoone tehnosüsteemidega seonduvate tegevuste alla on liigitatud kõik tehnohooldusega seonduvad tegevused. Kuna hoone on uus, siis on ka palju kaasaegseid seadmeid, mis vajavad hooldust. Tehnohooldusega seonduvate tegevuste hinnastamine on keeruline, kuna iga-aastaselt hinnad nii materjalidel kui ka tehnikutel muutuvad. Selletõttu ei ole võimalik edasi anda täpset kuluprognoosi aastate lõikes. Tehnohooldus tegevuste all ei ole välja toodud tegevused, mida on võimalik vaid tehnikutel teha. Tehnohooldus hõlmab endas ka hoone haldaja poolt läbiviidud ülevaatusi, mille abil on võimalik ennetada suuremahulisi kulutusi. Tõnismägi 11A hoone tehnohoolduse alla on liigitatud kõik tegevused, mis seonduvad hoone tehnosüsteemide korrashoidmisega, sealhulgas ka eriseadmed äripindade tehnosüsteemide osas. Heakorratööde tagamine Tõnismägi 11A hoones on tähtis, kuna lisaks sealsetele elanikele külastavad hoonet ka mitmed kliendid, kes soovivad külastada hoones äripindadel tegutsevaid ettevõtteid. Hoone heakorra tööde maht on suur, kuna hoones on kaks trepikoda kogu mahuga ligikaudu 1000 m², lisaks on hoones kaks maa-alust korrust autode parkimiseks, mis on suurusjärgus 3000 m². Hoone väline krundi suurus on samas suurusjärgus trepikodade mahuga. Kuna Tõnismägi 11A hoone asub täpselt kesklinnas, siis on oluline, et tagatud oleks kvaliteetne teenus nii sise- kui välikoristuse näol. Hoone omanikukohustuste all on autor välja toonud ühe kulurea, milleks on omanikukohustused. Omanikukohustus hõlmab endast hoone kindlustust, millega oleks võimalik omanikul kaitsta oma vara ettearvamatute kulutuste eest. Hoone tarbimisteenuseid hõlmav grupp sisaldab kõiki teenuseid, mille kulu sõltub hoone kasutajate tarbimis vajadustest. Antud rühmas ei ole võimalik kulu prognoosida, kuna tegelik kulu arvutatakse vastavalt tarbimisele. Tarbimisteenuste all on jäätmekäitlus, küte, vesi, kanalisatsioon ning elekter. Hoone tulude alla kuulub reservfondi kogumine, mis aitab ettearvamatuid kulutusi hüvitada kui selleks on vajadus ning tegemist ei ole kindlustuse kaasamisega. Tõnismägi 11A hoone on toimib korteriühistu ning reservfondi kogumine on kohustus nii korteriomanikele kui ka äripindadele. Reservfondi määr on paika pandud üldkoosoleku otsusega, milleks on 0.05eur/m². Lisaks reservfondi kogumisele on äripindade puhul välja toodud kulureana rent.Nimetus Piiratud juurdepääs Rekonstrueerimislahendused ja parendusettepanekud Mahla tn 70 korterelamule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-06) Siim, Janet; Paap, LeenaElamu tööeaks loetakse keskmiselt 50- 70 aastat, seega võib öelda, et tänaseks päevaks tööstusliku elamuehituse perioodil ehitatud korterelamud on nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud ning ei vasta kaasaegsetele nõuetele. See tähendab, et nende korterite väärtus kinnisvaraturul on madal ja inimeste silmis väheatraktiivsed. Käesolevas lõputöös on vaatluse alla võetud 1966. aastal ehitatud korterelamu. Töö eesmärgiks on anda ülevaade hoone olemasolevast seisukorrast, kaardistada konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kahjustused ja puudused. Seejärel pakkuda välja põhimõttelised rekonstrueerimis-lahendused, et vähendada energia tarbimist, parandada hoone välisilmet ja sisekliimat. Parendusettepanekud tehakse ka selleks, et tõsta korterite väärtust kinnisvaraturul ning pakkuda elanikele mugavamaid elutingimusi. Hoonele koostatakse korrashoiukava, mis on soovituslik kasutusele võtta pärast ehitustöid, et säilitada hoonet ning selle osi parimal võimalikul viisil. Lõputöö teema on valitud autori isiklikust huvist pakkuda Mahla 70 korteriühistule lahendusi elamistingimuste parandamiseks ja kinnisvara eluea pikendamiseks. Antud objekt kuulub autori portfelli ning olles kursis elanike erinevate muredega, soovis autor pakkuda lahendusi, mis garanteeriksid neile igapäevaste murede vähenemise paremate elamistingimuste näol.Nimetus Piiratud juurdepääs Luminor Bank AS üüripindade kulude ja sisekliima analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-10) Tammeorg, Richard; Hamburg, AntiLõputööst saame teada, millised võimalused on üürnikuna Luminori pangal oma kontoritega seotud kulusi vähendada ja milliseid ettepanekuid saab üürnik teha hoone omanikule üüripinnaga seotud kulude vähendamiseks. Seda eesmärki aitas täita Luminor Bank AS-le kuuluvate üüripindade kulude ja sisekliima analüüsid ning kulude vähendamise võimaluste uurimine. Töö autor töötab Luminor Bank AS haldusüksuses ja täidab igapäevaselt erinevaid tööülesandeid, mis sisaldab endas pangasisestele klientidele teenuste osutamist, peakontori ja harukontorite rekonstrueerimis- ja hooldustööde kavandamist ning järelevalves osalemist. Panga klienditeeninduspindade valikul tuleb lähtuda eelkõige potentsiaalsest külastuste arvust. Asukoht peaks paiknema suuremates linnades, kergesti ligipääsetavates keskustes. Kuigi keskuste üüripindade kulud on üldiselt suuremad kui büroohoonete üüripindadel, on keskuste eeliseks külastajate arvu suurus. Teise faktorina tuleb arvestada klienditeeninduspinna suurusega. Üüripinna suurus tuleb valida vastavalt vajadusele, et pinda võimalikult efektiivselt ära kasutada vältides lisakulusid. Siinkohal tuleb pangal teada, mis eesmärki täidab üüripind ning kui palju hakkab seal töötama inimesi. Tööst tuleb välja ka see, et keskustes ja büroohoonetes on üürnikul piiratud võimalused oma üüripinnaga seotud kulude vähendamiseks. Kulude vähendamisel on põhirõhk hoone omanikul, kes saab läbi hoone rekonstrueerimise vähendada hoone muutuvkulusi ning läbi selle ka üüripinnad teha kulutõhusamaks oma üürnikele. Uuemad hooned, mis peavad olema seaduse järgi energiatõhusad ning omama energiaklassi, jäävad oma kulutõhususelt alla vanematele täielikult rekonstrueeritud hoonetele. Ettevõtte, kes otsib omale uusi üüripindu, peab siinkohal arvestama enda vajaduste põhiselt, kas tema üüripindadega seotud kulud peaksid olema võimalikult madalad või seab ta prioriteediks oma ettevõtte maine kujundamise läbi selle, et ta reklaamib oma ettevõtet võimalikult keskkonnasõbraliku ja jätkusuutlikuna, viidates sellele, et tema üüripinnad asuvad moodsates ning energiatõhusates hoonetes. Analüüsi tulemusel saime teada, et kõige kulusäästlikum kontor oli Kaluri 2, mis asub büroohoones. Perioodi lõpuks olid sealsed kulud kokku 76 860,47 eurot. Lisaks sellele on see ka analüüsitud üüripindadest oma pindalalt kõige suurem. Sellele järgnes Mustakivi tee 13 kontor, kus analüüsitaval perioodil olid sealsed kulud kokku 99 022,68 eurot, Endla 45 kontoris olid kulud 101 500,65 eurot ning kõige kulukam oli Lai 11 kontor, kus kulud olid kokku 111 890,73 eurot. Kulude analüüsi kokkuvõttena, saab öelda, et keskustes asuvad üüripinnad on oma kuludelt kõrgemad, kui büroohoonetes asuvad üüripinnad, kuid keskustes, kus külastajate arv on märkimisväärselt suurem on pangal parem nähtavus klientidele ning läbi selle ka paremini täidetud turunduse eesmärk. Sisekliima mõõdistused näitasid meile, et kontorites oli mõõdistuse perioodi vältel õhutemperatuur kasutajasõbralik. Õhuniiskus oli kontorites erinev ning seda kinnitasid meile ka küsimustiku tulemused. Endla 45 ja Mustakivi tee 13 kontorites oli õhk niiskema poolne ning Lai 11 ja Kaluri 2 kontorites kuivema poolne. Üürnikuna on pangal võimalik õhukvaliteeti parandada õhuniisutite- või õhukuivatitega. Lisaks eelnevale on pangal võimalik teha ettepanekuid õhukvaliteedi parandamise osas hoone haldajale, näiteks olemasolevate ventilatsiooniseadmete väljavahetamisega niiskustagastusega ventilatsiooniseadmete vastu.Nimetus Avatud juurdepääs Laohoone rekonstrueerimise maksumushinnangu ja korrashoiukava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-10) Mägi, Silver; Paap, LeenaKäesolevas töös võeti vaatluse alla 1963. aastal ehitatud laohoone Tapal. Lõputöö eesmärgiks oli Tapa logistikapargis tegutsevale ettevõttele laohoone rekonstrueerimis maksumushinnangu koostamine ja leida kas omanikul on võimalik investeeritav summa kolme kuni viie aastaga tagasi teenida. Töös anti ülevaade logistikapargist ja seal olevatest võimalustest, mida kliendid saavad kasutada. Näiteks soodne asukoht raudteeühenduse sõlmpunktis Eesti ja välismaa raudteeliinidega. Uuriti hoone seisukorda, tehti kindlaks milliseid hoone osasid tuleb rekonstrueerida ja millises mahus. Suurimateks probleemideks olid põranda-, katuse- ja estakaadi seisukord. Kirjeldati kliendi visiooni tootmis- ja laoruumidest ning kirjeldati nende eripära. Autor esitas renoveerimis ettepanekud, kus kirjeldatakse milliseid töid tuleb rekonstrueerimisel teha, et pikendada töös oleva hoone elukaart ja täita kliendi vajadused ning soovid. Koostati projektjoonis ning küsiti hinnapakkumised, mille põhjal koostati hoone rekonstrueerimise maksumushinnang ning korrashoiu kava. Töö viimases osas tehti selgeks, et omanikul pole võimalik kolme kuni viie aasta raames oma investeeritavat summat tagasi teenida, lähtudes kliendi tingimustest, et maksimaalne üürihind oleks 1,6 €/m². Kuid leiti, et investeering on võimalik tagasi teenida kuue aasta jooksul. Lõputöö esitamise hetkeks ei ole läbirääkimised kliendi ja omaniku vahel lõplikku lahendust leidnud.Nimetus Avatud juurdepääs Tartu vanalinna muinsuskaitsealal oleva hoone renoveerimine tähtvere 16/18, Tartu linn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-10) Palling, Heily Hedvig Elizabeth; Paap, LeenaSelles lõputöös analüüsiti vana puitmaja, mis asub aadressil Tartus, Tähtvere tn 16/18. Tegemist on majaga mille ehitus aastat ei osata aimata ning mis on ehitatud aja jooksul kahest majast kokku. Terve töö põhineb visuaalsel hinnangul. Hoone on kaugel tänapäeva inimese ideaalsest mugavustega kodust. Puudub ventilatsioonisüsteem, ühine kütte lahendus ning soojustatud seinad. Need on põhilised murekohad, millele otsis autor võimalikke lahendusi. Pidades silmas, et tegu on Tartu linn Vanalinna muinsuskaitse alal oleva hoonega. Autor soovitas töös soojustada esimese korruse põrand, ühineda kaugküttega, lisada maja põhine ventilatsioon ja vahetada ava täited. Ettepanekute eesmärk on parandada elamistingimuste parandamine, sisekliima ja soojapidavuse parandamine. Seeläbi vältida ka amortiseerunud süsteemide võimalikke kahjustusi. Parandus ettepanekute najal tehti otsekulude maksumuse tabel. Maksumuse hinnanguliseks suuruseks saadi 246 604€. Lisaks renoveerimis soovitustele tegi autor ka korrashoiu kava, et kõike loodut hoida ja säilitada. Autor ei toonud töödele välja sagedusi, kuna osa neist määrab vastav teenusepakkuja (prügivedu ja reaalne vajadus) ning ülejäänud tuleb aurutada läbi korteriühistu liikmete soovide ja rahakoti võimalustega. Kuna tegu on väikse majaga on võimalik, et omanikud teevad töid ise (nt. sise- ja välikoristus ). Realiseerides töös välja pakutud parandus ettepanekud, tõuseb hoone väärtus, kui ka paranevad elanike elutingimused ja pikeneb hoone eluiga.Nimetus Avatud juurdepääs Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-10) Klamas, Kristian; Paap, LeenaLõputöö „Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid“ eesmärgiks oli kaardistada objekti aadressil Untaugu tee 1, Neeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa krundi, korterelamu ja abihoone olukord. Teha parandusettepanekud kogu objekti korrastamiseks. Kirjeldada korrashoiutegevusi objekti pikaajaliseks ja ratsionaalseks säilitamiseks ning hoone kasutajate heaolu parandamiseks. Objektil asuvad kaks hoonet, mida töös käsitleti: abihoone ja 12 korteriga 1968. aastal valminud korterelamu. Abihoone puhul on tegu ca. 180 m2 puukuuriga, mis pole ehitisregistrisse kantud. Hooned asuvad 4428 m2 krundil. Töö koosneb neljast osast. Töö esimene osa on uuritava objekti üldine kirjeldus, kus autor andis ülevaade korterelamu, abihoone ja krundi mõõtmetest ning hoonete tehnilistest andmetest. Teises osas kirjeldas autor objekti põhjalikumalt. Keskendus hoonete konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele ja hoonete seisukorra kirjeldamisele. Tõi välja probleemid. Suuremad probleemid olid seotud korterelamu ebapiisava soojustusega, lekkiva katusega ja puuduliku ventilatsiooniga. Töö kolmandas osas tõi autor välja objekti parandusettepanekud ja parandustööde orienteeruva maksumuse. Ettepanekute eesmärk oli parandada korterelamu energiatõhusust ja sisekliimat ning korrastada objektil asuvate hoonete tarindid. Parandusettepanekutes välja toodud suuremad tööd hõlmasid korterelamu soojustamist, katuse vahetamist, ventilatsiooni välja ehitamist, abihoone rekonstrueerimist ja krundi teekatte korrastamist. Parandusmeetmete hinnanguliseks maksumuseks kujunes 236 000 €, mis teeb ruutmeetri hinnaks 297 €. Viimases osas annab töö autor ülevaate objekti korrashoiutegevustest, mis on vajalikud hoonete ja krundi jätkusuutlikuks säilitamiseks ja elanike heaolu tõstmiseks. Korrashoiutegevustes on välja toodud haldusteenuse, tehnohoolduse ja heakorrateenuse kirjeldus. Lisaks korrashoiutegevuste sagedused ja hind. Välja pakutud kogu objekti hõlmav korrashoiutegevuste kuumakse on 610 € + käibemaks. Rakendades töös välja toodud renoveerimisettepanekud, paraneb hoone energiatõhusus ja sisekliima. Paranevad elamistingimused ja kasvab hoonet kasutavate inimeste heaolu. Hoone eluiga pikeneb.Nimetus Avatud juurdepääs Kinnisvara korrashoiu hooldusdokumentatsioonile esitatavate nõuete analüüs vanemate lao- ja tööstushoonete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-11) Priimägi, Jane; Paap, LeenaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tuvastada probleeme hooldusdokumentatsioonis ja kirjeldada puudusi. Võrreldi seaduses hooldusdokumentatsioonile esitatud nõuete vastavust reaalse olukorraga. Toodi välja kitsaskohti ja pakuti välja lahendusi. Lahendust püüti kirjeldada skeemina, mida saaks kasutada uue tehnilise andmebaasi loomisel, mis oleks vastavuses EVS-standardiga. Esimeses osas kirjeldas autor hooldusjuhendit ja sellele vastavaid nõudeid ehk ehitusseadustiku ja ministri määrust hooldusjuhendi sisu kohta ning standardit EVS 807:2016. Teises osas toodi välja ootused uute hoonete valmimisel dokumentatsioonile ja sellega seonduvad probleemid, mis on tingitud puudulikust või osaliselt mitte täidetud dokumentatsioonist. Vaatluse alla võeti neli erinevat objekti, millest kaks olid vanad lao- ja tööstushooned, uus lao- ja tööstushoone ning täielikult renoveeritud lao- ja tööstushoone. Antud hoonete dokumentatsiooni kirjeldati tabeli näol, kas teave täielikult puudub, on osaliselt puudulik või terviklikult olemas. Samuti märgiti, kas teave on saadaval digitaliseeritud versioonil. Lõputöö viimases osas esitati ettepanekuid ja lahendusi muutmaks olukorda paremaks ja lihtsamaks kõikidele osapooltele seoses haldusega ja kogu dokumentatsiooniga, mis kuulub hoone juurde. Parim lahendus probleemile oleks uue platvormi loomine, mis käiks käsikäes standardiga EVS 807:2016. Antud lõputöö tulemusest saame järeldada, et väga paljudel vanadel hoonetel on puudulikud hooldusdokumendid. Peamiselt põhjused hooldusdokumentatsiooni puudumiseks on ümberehitused, mida pole ehitusregistris kajastatud, vanad masinad (pole vahest võimalik leida kasutusjuhendeid, kuna masina tootmine on lõpetatud / tootjat enam ei eksisteeri), ebatäpsed mõõdistused, mida pole uuesti mõõdetud. Uute tööstus- ja laohoonete puhul saame järeldada, et dokumendid on tootja poolt olemas kuid sageli pole neid riigikeeles. Tavaliselt üritatakse saada objektiga sina peale kiiresti ning jäetakse dokumentide vormistamine unarusse, neid ei esitata või vormistatakse vaid hädavajalik ning muud dokumentatsiooni omanikule ja haldurile isegi ei koostata, kuna antud protsess on võrdlemisi ajakulukas ning tüütu ettevõtmine ehitajale. 39 Uue ja täiusliku platvormi loomine EVS standardi põhjal looks kõikidele kasutajatele sama põhja, milles oleks kiiresti ja asukohast olenemata hea informatsiooni hallata. Platvorm looks võimaluse näha suurt osa informatsiooni kohapeale minemata, samuti oleks võimalik tutvuda ka ohuallikatega, mille põhjal teha otsuseid, kas on vaja kasutada isikukaitsevahendeid või on hoopis vajalik teise isiku kohalolu, et vältida hilisemaid õnnetusi, mis objektil võivad juhtuda.Nimetus Avatud juurdepääs Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-17) Klamas, Kristian; Paap, LeenaLõputöö „Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid“ eesmärgiks oli kaardistada objekti aadressil Untaugu tee 1, Neeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa krundi, korterelamu ja abihoone olukord. Teha parandusettepanekud kogu objekti korrastamiseks. Kirjeldada korrashoiutegevusi objekti pikaajaliseks ja ratsionaalseks säilitamiseks ning hoone kasutajate heaolu parandamiseks. Objektil asuvad kaks hoonet, mida töös käsitleti: abihoone ja 12 korteriga 1968. aastal valminud korterelamu. Abihoone puhul on tegu ca. 180 m2 puukuuriga, mis pole ehitisregistrisse kantud. Hooned asuvad 4428 m2 krundil. Töö koosneb neljast osast. Töö esimene osa on uuritava objekti üldine kirjeldus, kus autor andis ülevaade korterelamu, abihoone ja krundi mõõtmetest ning hoonete tehnilistest andmetest. Teises osas kirjeldas autor objekti põhjalikumalt. Keskendus hoonete konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele ja hoonete seisukorra kirjeldamisele. Tõi välja probleemid. Suuremad probleemid olid seotud korterelamu ebapiisava soojustusega, lekkiva katusega ja puuduliku ventilatsiooniga. Töö kolmandas osas tõi autor välja objekti parandusettepanekud ja parandustööde orienteeruva maksumuse. Ettepanekute eesmärk oli parandada korterelamu energiatõhusust ja sisekliimat ning korrastada objektil asuvate hoonete tarindid. Parandusettepanekutes välja toodud suuremad tööd hõlmasid korterelamu soojustamist, katuse vahetamist, ventilatsiooni välja ehitamist, abihoone rekonstrueerimist ja krundi teekatte korrastamist. Parandusmeetmete hinnanguliseks maksumuseks kujunes 236 000 €, mis teeb ruutmeetri hinnaks 297 €. Viimases osas annab töö autor ülevaate objekti korrashoiutegevustest, mis on vajalikud hoonete ja krundi jätkusuutlikuks säilitamiseks ja elanike heaolu tõstmiseks. Korrashoiutegevustes on välja toodud haldusteenuse, tehnohoolduse ja heakorrateenuse kirjeldus. Lisaks korrashoiutegevuste sagedused ja hind. Välja pakutud kogu objekti hõlmav korrashoiutegevuste kuumakse on 610 € + käibemaks. Rakendades töös välja toodud renoveerimisettepanekud, paraneb hoone energiatõhusus ja sisekliima. Paranevad elamistingimused ja kasvab hoonet kasutavate inimeste heaolu. Hoone eluiga pikeneb.Nimetus Avatud juurdepääs Tööstuse 77 korterelamu rekonstrueerimislahendused ja korrashoiukava(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-17) Saks, Karmen; Paap, LeenaAntud lõputöös analüüsiti 1956. aastal ehitatud Stalinistliku välimusega elamut, mis asub aadressil Tööstuse 77. Kogu töö põhineb enamasti visuaalsele vaatlusele, mida autor kaardistas halduriga hoonet külastades. Töös toodi välja kõik puudused nii konstruktsioonis kui ka tehnosüsteemides. Hoone suurimateks puudusteks olid niiskuskahjustused fassaadil, pööningul ja keldris, puuduv ventilatsioonisüsteem ja olematu soojustus seintes ja lagedes. Arvestades puuduseid konstruktsioonis ja tehnosüsteemides leiti neile sobilikud lahendused. Autori soovitusteks oli soojustada välissein, keldrilagi, katuslagi ja vundament. Vahetada välja vanad aknad PVC-akende vastu nendel korterit, kus need veel puudusid. Katusel vahetatakse välja nii kandekonstruktsioon kui ka katusekate valts-plekk katuse vastu. Kuna hoonel oli ka puudulik vihmaveeäravoolusüsteem, siis paigaldatakse uus vihmaveesüsteem. Kortermaja renoveerimise käigus rajatakse tsentraalne energiatagastusega sundventilatsioonisüsteem, mis tuuakse pööningult mööda fassaadi korteritesse, sest see oli parim lahendus antud hoonele. Eelnevalt väljatoodud ettepanekute eesmärk on parandada hoone soojapidavust ja sisekliimat. Lisaks hoone parandustöödele pakuti lahendusi ka krundi parendamiseks. Krundile lisatakse uusi parkimiskohti, paigaldatakse automaatne värav ja ka prügimaja. Selleks, et renoveerimistöödest oleks kasu on vaja seda kõike ka säilitada. Autor koostas korteriühistule korrashoiukava. Korrashoiukavas toodi välja kõik regulaarsed hooldustegevused koos sagedustega. Antud töös võttis autor ette ehitise välispiirete ja tarindite puhastamise tegevuse organiseerimise, kus ta tõi välja tööks vajamineva aja ja ka tarbeesemete hulga. Töö käigus sai rekonstrueerimisplaanile koostatud maksumus, mis oleks hinnanguliselt 640 300€. Hoolimata maksumusest, kui realiseerida töös välja pakutud rekonstrueerimislahendused ja parendusettepanekuid, siis tõuseks nii elukvaliteet hoones kui ka selle turuväärtus, sest ehitis on paikneb juba ise prestiižes ja arenevas piirkonnas.Nimetus Avatud juurdepääs Tartu vanalinna muinsuskaitsealal oleva hoone renoveerimine Tähtvere 16/18, Tartu linn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-18) Palling, Heily Hedvig Elizabeth; Paap, LeenaSelles lõputöös analüüsiti vana puitmaja, mis asub aadressil Tartus, Tähtvere tn 16/18. Tegemist on majaga mille ehitus aastat ei osata aimata ning mis on ehitatud aja jooksul kahest majast kokku. Terve töö põhineb visuaalsel hinnangul. Hoone on kaugel tänapäeva inimese ideaalsest mugavustega kodust. Puudub ventilatsioonisüsteem, ühine kütte lahendus ning soojustatud seinad. Need on põhilised murekohad, millele otsis autor võimalikke lahendusi. Pidades silmas, et tegu on Tartu linn Vanalinna muinsuskaitse alal oleva hoonega. Autor soovitas töös soojustada esimese korruse põrand, ühineda kaugküttega, lisada maja põhine ventilatsioon ja vahetada ava täited. Ettepanekute eesmärk on parandada elamistingimuste parandamine, sisekliima ja soojapidavuse parandamine. Seeläbi vältida ka amortiseerunud süsteemide võimalikke kahjustusi. Parandus ettepanekute najal tehti otsekulude maksumuse tabel. Maksumuse hinnanguliseks suuruseks saadi 246 604€. Lisaks renoveerimis soovitustele tegi autor ka korrashoiu kava, et kõike loodut hoida ja säilitada. Autor ei toonud töödele välja sagedusi, kuna osa neist määrab vastav teenusepakkuja (prügivedu ja reaalne vajadus) ning ülejäänud tuleb aurutada läbi korteriühistu liikmete soovide ja rahakoti võimalustega. Kuna tegu on väikse majaga on võimalik, et omanikud teevad töid ise (nt. sise- ja välikoristus ). Realiseerides töös välja pakutud parandus ettepanekud, tõuseb hoone väärtus, kui ka paranevad elanike elutingimused ja pikeneb hoone eluiga.