Transpordi- ja liikluskorraldus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/26

Sirvi

Sirvides Transpordi- ja liikluskorraldus Märksõna "Transport" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Hooldustoppimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-06) Vagen, Gunnar; Ojala, Rita; Sarnik, Tavo
    Lõputöö on kirjutatud teemal “Hooldustoppimine”. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Eesti raudteede hooldustoppimise protsessi hetkeolukorda ning selgitada välja sellega seotud väljakutsed ja takistused, eesmärgiga esitada tõhusaid lahendusi. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • Hooldustoppimise praeguse olukorra kirjeldamine Eesti raudteevõrgustikul. • Raudtee hooldustoppimise tööde ülevaate esitamine, võttes arvesse spetsiifilisi tegureid Eesti raudtee kontekstis. • Hooldustoppimisega seotud probleemide uurimine, kaasa arvatud nende põhjused ja mõju raudtee infrastruktuuri toimivusele. • Lahenduste väljapakkumine, mis võimaldavad leevendada hooldustoppimisega seotud probleeme ning parandada raudtee infrastruktuuri terviklikkust ja efektiivsust. Lõputöö esimeses peatükis anti põhjalik ülevaade raudtee ehituse olulisematest komponentidest, keskendudes eelkõige rööbastee elementidele. Raudtee rööpaid kirjeldades tõin välja nende erinevad tüübid ja omadused, sealhulgas materjalid, millest need valmistatakse, ning nende mõõtmed vastavalt standarditele. Lisaks keskenduti liipritele, mis on oluline osa raudteeliikluse ohutuse tagamisel. Selgitati erinevaid liiprite vorme ja nende rolli raudtee stabiilsuses ning ohutuses. Samuti käsitleti rööpakinnituste tähtsust ja erinevaid tüüpe, mis tagavad rööbaste kindla kinnitumise aluspinnale. Teises peatükis vaadeldi põhjalikult raudtee plaanigeomeetriat ning selle mõju rongiliiklusele. Kirjeldati, kuidas arvutatakse rongide maksimaalset kiirust, võttes arvesse erinevaid tegureid nagu kurvides ja tõusud. Samuti selgitati välja, kuidas mõjutab välisrööpa kõrgendus rongi liikumist ning millised on selle mõõtmise ja korrigeerimise meetodid. Kolmandas peatükis keskenduti raudtee toppimise protsessile, mis on oluline etapp raudteetrassi ehitamisel ja hooldamisel. Toppimise käigus tagatakse rööbaste õige kalle ja tõstetakse need vajadusel üles, et tagada rongiliikluse ohutus ja mugavus. Selgitati toppimise protseduuri samm-sammult ning toodi välja selle olulisemad aspektid. Lõputöös kasutati kvalitatiivset uurimust, mille käigus kasutati andmekogumise meetoditena intervjuud ja vaatlust. Intervjuude käigus koguti informatsiooni erinevatelt ekspertidelt ja praktikutelt raudtee valdkonnas ning nende kogemused ja teadmised olid olulised peamiste järelduste ja soovituste väljatöötamisel. Lisaks sellele viidi läbi vaatlusi raudtee ehitus- ja hooldustööde ajal, mis võimaldasid saada praktilist ülevaadet raudtee seisukorrast ja tööprotsessidest. Antud peatükis esitati läbiviidud intervjuude peamised järeldused ning kirjeldati vaatluste käigus tehtud tähelepanekuid. Lisaks pakuti välja omapoolsed parendusettepanekud seoses raudtee toppimistöödega, võttes arvesse esile kerkinud probleeme ja väljakutseid. Need parendusettepanekud olid suunatud raudtee ehituse ja hoolduse efektiivsuse ning ohutuse parandamisele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et uurimisülesanded ja eesmärk said täidetud.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kooliõpilaste teadlikkus liiklusohutusest
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-04) Kahur, Toomas; Kirejev, Mihhail
    Antud lõputöö autor viis läbi uuringu välja selgitamaks, milline on kooliõpilaste liiklusohutusest teadlikkuse hetkeseis, kas kooliõpilased on teadlikud Liiklusseaduses sätestatud nõuetest, kas nad on liiklusreeglitest piisavalt hästi informeeritud ning kas lapsed täidavad liiklusreegleid selleks et nende liiklemine tänaval oleks ohutu. Selleks oli koostatud 30 küsimusest koosnev ning 5 suuremat teemat (isiklikud andmed, liiklusreeglite tundmise enesehinnang, liiklusreeglite kohta andmete hankimise allikad, liiklusreeglite täitmine, liiklusreeglite tundmine) hõlmav küsimustik. Küsitlus oli läbi viidud üldharidusliku kooli õpilaste seas. Küsimustele vastas 100 õpilast, neist 50 olid põhikooli (6.klassi) ning 50 – gümnaasiumi (10.-11.klassi) õpilased. Kõik küsitlusest osa võtnud õpilased olid alla 18-aastased. Uuringu tulemusena selgus, et kooliõpilased üldiselt püüavad täita liiklusreegleid, seda teeb suurem osa vastanutest, kuid märgataval osal kooliõpilastest on liiklusdistsipliiniga probleeme. See võib olla tingitud madalast teadlikkusest, kuid teiselt poolt tuleb pöörata tähelepanu ka lastevanematele, kes oma käitumisega näitavad lastele halba eeskuju rikkudes liikluseeskirju oma alaealiste laste nähes. Kindlasti räägivad vanemad oma lastega liiklusohutusest, õpetavad neid turvaliselt liiklema, kuid sõnad jäävad sõnadeks siis, kui vanem näitab oma tegudega vastupidist. Vaheusutav on see, et tulevikus hakkab laps liikluseeskirjadest kinni pidama, kui näeb, et tema vanemad ise seda ei tee. Õpilaste vastustest selgus, et nende liiklusreeglite tundmise enesehinnang on piisavalt kõrge, kuid tegelikke teadmisi kontrolliv küsitluse osa näitas, et õpilaste teadmistes on puudujääke. Eriti nõrk on põhikooli õpilaste teadlikkus liiklusohutusest, aga ka gümnaasiumiastme õpilaste teadmised jätavad soovida. Gümnasistide teadmised on paremad kuna nad on põhikooli õpilastest mitu aastat vanemad, nendel on juba teatud isiklik kogemus liiklusohutuse valdkonnas. Uuringu tulemustest võib järeldada, et liiklusohutus on aktuaalne teema, eriti põhikoolis. Kooliõpilaste liiklusohutusalase teadlikkuse tõstmiseks peaks liiklusega seotuid aspekte koolis eraldi õpetama. On võimalik, et tuleks koostada eraldi liiklusohutuse õppekava kooliõpilaste jaoks ning viia läbi liiklusohutse teadlikkuse tunnid teatud graafiku järgi, näiteks kord kuus. Liiklusohutustundides tuleks kõigepealt õpetada lastele liikusreegleid ning pärast teoreetilist kursust pakkuda lastele praktilisi ülesandeid õpitu kinnistamiseks.