Lõputööd (kõik)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (kõik) Märksõna "Architecture--Applied Architecture--Typology of Buildings" järgi
Näitamisel1 - 17 17-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Galerii Tallinn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Nasari, Sigrit; Künnapu, VilenGalerii Tallinn on visioon uuest mahust Tallinna kesklinnas. Horisontaalne galeriimaht loob Tallinna kõrghoonete vahele teistsuguse ja ootamatu keskkonna, samas kui kõrge torn on vaadeldav igalt suuremalt magistraalilt ning tekitab uue mahu Tallinna kõrghoonete sekka. Galerii pakub kõikidele inimestele koha, kus kesklinnas viibides aega veeta, enda ettevõtlust pidada või tulla imelisi vaateid nautima. Galerii Tallinn on mõeldud külastamiseks kõikidele soovijatele, suures jaotuses on terve planeeritud maht liigendatud neljaks, millest kolm on avalikud pinnad. Torni keskel on 38 korrust kortereid, torni tipus on kohvik ja avatud linnalava, galerii ja sealt välja kasvav aatrium on niisamuti vabalt sisenetavad pinnad. Torni tipus asuv lava pakub võimaluse nautida kohvikukülastamist ja sündmuseelamust otse Tallinna kohal. Korterite eesmärk on veel enam suunata kogu planeeritud maht linnaelanikele, vastupidiselt suletud büroopindadega kõrghoonetele. Galerii ümber on kavandatud ohtralt haljastust, lastele mänguväljakud, linnaehituslikud väljakud reflektsiooniks torni mahule ja skulptuuride esitlemiseks. Galerii Tallinn muudab tühermaaks muutunud Maakri tänava äärse võsastunud ala täiesti teistusguseks kohaks, mida ei leidu veel kusagil Tallinnas. See on justkui omaette üllatus, mille võib leida Rävala puiesteelt või Liivalaialt seni domineerinud kõrghoonestusliku mahu taha sisse põigates. Valgusküllase ja õhulise galerii taustal kõrgub tüüne torn, taamal paistavad kõrged puud, viies külastaja justkui teise paika.Nimetus Piiratud juurdepääs Integreeritud parkimisega korterelamu(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Oras, Laure; Tamm, RalfKäesoleva lõputöö tulemusena on valminud integreeritud parkimisega korterelamu projekt. Töö esimeses pooles on käsitletud tööga seotud teoreetilisi aspekte: liftide liigid, energiatõhususe süsteemid ning sarnasel põhimõttel kavandatud hoonete näited maailmast. Hoones on kasutatud inimeste ja asjade veoks mõeldud lifte, millega transporditakse autosid koos autodes istuvate reisijatega. Teoreetilises osas on välja pakutud üks võimalik lifti kasutamise protseduur, kusjuures on oluline märkida, et liftis viibides (kui uksed on suletud), peab auto mootor olema seiskunud. Töö teine osa on projekti seletuskiri, mis katab olulised aspektid projektilahenduse kohta. Projekteeritav korterelamu on kaheksa maapealse korrusega ning ühe maa-aluse parkimiskorrusega, kus asuvad ka autode pesemise seadmed. Juurdepääs autoliftile on tagatud juurdepääsuteede abil tänava poolt. Hoones on kokku üksteist korterit: enamasti korruse kohta kaks, erandiks viies korrus, kus on üks äripind suure avatud terrassiga, ning eelviimane ja viimane korrus, kus mõlemad korterid on projekteeritud läbi kahe korruse, võimaldades niimoodi parkida ühe korteri juurde kaks autot. Korterid on üldiselt neljatoalised: kaks magamistuba, avar köök-elutuba ning kabinet. Igas korteris on saun. Samuti on igale korterile kavandatud avarad rõdupinnad, mis tekitavad hoone fassaadile atraktiivset dünaamikat ning vormimängu. Tänavast eraldatud tagahoovi on kujundatud laudteedega ajaveetmiskoht ning krundi tagumisse serva süvendatud istumiskoht, kus kõrvalasuva kooli õpilased saavad välitunde läbi viia. Samuti on seal võimalik pidada erinevaid loenguid ja korraldada muid üritusi. Tagahoovis on nii suuri puid, sügisel koogilõhna levitavaid põõsaid (juudapuulehikud) kui ka väikeseid puhmastaimi ja marjapõõsaid, mille eesmärgiks on linnalastele looduse tutvustamine. Laudteede võrgustik on kandilise vormiga nurgeline moodustis ning laudtee kõrval on kandilised kuhjakujulised peenrad marjadega. Projekteeritava hoone puhul on kasutatud mitmeid kaasajal uudseid tehnoloogiaid. Hoone ammutab elektrit kagu- ja edelafassaadidele paigaldatud elektrittootvatest paneelidest ning hoone katusel on päikesepark. Päikesest saadava energia salvestamiseks on korterites (ja vajadusel ka keldrikorruse tehnoruumis) akupangad. Hoone aknad on elektrokroomsete klaaspakettidega, mille läbipaistvust on võimalik elektrivoolu abil reguleerida. Nimetatud klaasid aitavad kaasa hoone energiatõhususele, kuna neid saab seadistada läbipaistvust muutma päikesevalguse intensiivsuse järgi, lastes ereda päikese korral vähem valgust ja soojust läbi ning vähendades seega siseruumide jahutamise vajadust. Samuti aitavad elektrokroomsed klaasid tagada privaatsust: piirata auto nähtavust tänavalt ning asendada ruloosid tubade pimendamisel. Käesolev lõputöö on peamiselt akadeemilise suunitlusega ning seetõttu hoidutakse igasugustest hinnakalkulatsioonidest, et arhitektuurset ja tehnoloogilist lahendust finantsilise teostatavuse kaalutlustega mitte kammitseda. Projekti saaks edasi arendada just eelkõige hinnakalkulatsioonidega, et selgitada välja projekti teostatavus Tallinna reaalsetes majandusoludes ja korterite ostu-müügiturul.Nimetus Piiratud juurdepääs Kalaranna galerii(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kübard, Tarmo; Süda, KaiKalaranna piirkonna mahuline planeering ja Võrgu tn 8 hoone eskiisprojektNimetus Piiratud juurdepääs Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Malkova, Anastassija; Kiivet, Elo; Tomomi HayashiLasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamäe tühjadele aladele või aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakäik, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnamäe moderniseerimise plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tühjad õuealad tuleb jagada konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamäe kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid on erastatud. Järelikult, korteriühistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt tööd elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning võimaliku lahendustepaketti.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärse piirkonna planeering, Rääma linnaosa(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jazõkova, Anna; Tüür, Mihkel; Ott KadarikMinu arvates on mistahes linnaplaneeringu eesmärk luua tervislik, mugav ja ilus linnaruum. Hädavajalik on kohandada arhitektuuri väljendusvahendid konkreetse ümbrusega, et teha see ainulaadseks. Ma leian, et urbanistliku kompositsiooni kõige tähtsam ülesanne on luua selliseid ansambleid, milles inimene saaks elada huvitavalt ja mugavalt. Seetõttu on äärmiselt tähtis lähtuda urbanistika käsitlemisel inimesest, kes hakkab seda mõjutama. Urbanistika ei pea olema kitš või propaganda, linn peab inimeses tekitama turvatunnet ja hubasust, eriti puudutab see magalarajoone nagu Rääma. Antud detailplaneering koostamine ei olnud lihtne ülesanne, puutusin selle käigus kokku erinevat laadi probleemidega - nii topograafiliste kui ka esteetilistega. Diplomitöö kirjutamise käigus mõistsin, et urbanistika on unikaalne kujutlemise viis, kuna seda ei ole võimalik mitte mingil juhul kopeerida. Kõik lahendused tulenevad problemaatikast. Analüüsi abil õppisin looma arhitektuurseid ansambleid harmoonilises koosmõjus ümbritseva keskkonnaga. Diplomitöö ülesandeks oli teha uus planeering Pärnu linna jaoks, mis võiks ühtlasi olla uueks potentsiaalseks Pärnu linna näidisstiiliks, uueks turismi piirkonnaks linnas. Ehitiste mitmekesisus ja nende sobitamine maastikule aitasid sellel kaua tühjalt seisnud maatükil hakata paistma täiesti uues valguses. Peamisteks küsimusteks, mida ma iseendale lahenduste otsimisel esitasin olid – Millal tekib inimese ja linna vahel külgetõmme?; Mis tekitab piirkonna taassünni? Vastust otsides jõudsin selleni, et kasulikum on mitte luua eraotstarbeks mõeldud piirkonda linnaruumis, vaid kaasata tavainimesi, suunata fookus ühiskondlikele ja avatud kasutamiseks mõeldud piirkondadele. Kui linnadel on head ühiskondlikud piirkonnad, siis ka ülejäänud linnaelu laabub edukalt, sest linna mõju indiviidi elule on kolossaalne. Arhitektuur mõjutab väga palju seda, kuidas inimesed elavad ja tunnevad end, näiteks, oli vägapalju kaebusi Frank Gehry arhitektuuri osas, sest inimestele ei meeldinud töötada nendes ehitistes, neil oli ebamugav. Mulle tundub, et skulptuur ei ole urbanistikas või arhitektuuris esmatähtis. Mina ei tahaks, et arhitekti amet oleks üks viimastest elukutsetest, mis arvestab inimeste tegelikke vajadusi. Ma tunnen, et ühiskond ja üldine arutluste suund ühiskonnas liigub rohkema avatuse poole, avatuma ühiskonna suunas. Ja seepärast peaksid arhitektuursed lahendused maksimaalselt aitama inimesi selle eesmärgi saavutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu Ülilinnak(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Reidma, Carolina; Tüür, Mihkel; Carolina ReidmaKäesolev projekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitöö, mille ülesandeks on Pärnusse uue ülikoolilinnaku planeerimine. Planeeritav ala hõlmab Pärnu Kesklinnas Pärnu vangla ja endise haigla territooriumi. Projekti eesmärgiks on parandada Pärnu hooajalisust, leides fookus väljaspool suve. Väljapakutud lahendus aitab hoida Pärnu linna elavana, sealjuures ka talvel, mil linn on väliskülalistest tühi ning üsna passiivses olekus. Projektilahenduse uudsus peitub vahelduvas ning huvitavas elukeskkonnas. Projekti kandvaks ideeks on väikelinnaliku linnakoe säilitamine ning dialoog vana ja uue vahel. Töö käigus on välja pakutud multifunktsionaalne ülikoolilinnaku lahendus, mis koosneb üliõpilaselamust, ülikoolihoonest, saalhoonest ja külaliskorterist. Lahendus pakub funktsionaalselt ja ehituslikelt lahendustelt maksimaalselt töökindlat ning energiasäästlikku hoonet, mis on kasutajatele mugav. Esmatähtis oli luua huvitav keskkond. Pakutav lahendus võtab arvesse nii asukohast tingitud eripärasusi kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ruumiprogrammi. Maastikuliselt ja planeeringuliselt on seotud jõega. Rõhutatud on haljastust nii tänavatel kui eri tasapindadel, mis on iseloomulik Pärnule.Nimetus Piiratud juurdepääs Pirita perearstikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Noorväli, Martin; Kesler, HindrekDiplomitöö ülesandeks on pakkuda eskiisprojekti mahus lahendus Tallinnas, Pirita linnaosas, aadressil Kloostrimetsa tee 29 krundil asuvale Pirita Perearstikeskuse uuele hoonele. Hoone asub krundil parkmetsa poolses küljes, lõpetades tänavaküljel hoonestuse. Sissesõit ja külaliste parkimiskohad asetsevad vastasküljes. Vahele, peasissepääsu ette moodustub suubuvatest kõnniteedest sillutatud väike plats, mis on ümbritsetud istumispinkidega ja mille ääred on haljastatud. Hoone teine, esifassaadi taha viidud sissepääs toimib majandussissepääsuna. Planeerimisel on püütud maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Perearstikeskus on projekteeritud kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. Kolmnurgakujuline hoone on lahendatud aatriumhoonena. Vertikaalne liikumine korruste vahel toimub liftiga ja hajutatult kahes eri küljes asuva evakuatsiooniteedena töötava trepikojaga. Hoone esimesele ja teisele korrusele on paigutatud perearstikeskuse peamised funktsioonid. Esimesel korrusel on perearstide, -õdede kabinetid ning protseduuriruumid. Lisaks ootesaal, registratuur, garderoob ja nõupidamisete-, koosolekusaal. Teisel korrusel paiknevad täiendavate lisateenuste kabinetid abiruumidega- füsioteraapia koos riietusruumide ja suurema saaliga, hambaarstid ning sotsiaalnõustajate ja psühholoogide kabinetid. Maa-alusele korrusele on lahendatud personali parkla, millest on otseühendus peatrepikoja ja lifti kaudu kolmandale korrusele, kus asuvad personali riietus- pesu-, puhke- ja söögiruumid. Hoone arhitektuur lähtub hoone plaanist, kus põhjapoolne tagakülg oma ortogonaalse plaanilahendusega on tagasihoidlikum. Lõunakülje, nurga all välisseinaga kabinetid, on väljast kaetud otsese päikesevalguse eest varjava alumiinium-kassettidest topeltfassaadiga, mille sees olevad avad on vastavalt vajadusele, kas pakkuda aknaavadele päikese eest kaitset või mitte; avatud, või täidetud erineva perforeeritusastmega plaatidega. Topeltfassaad on volditud, muutes peasissepääsu poolse külje aktiivsemaks-atraktiivsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Tallinna keskusala planeerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põlluaas, Kristo; Kadarik, OttKäesolev diplomitöö käsitleb endas mahulist planeerimisprojekti Põhja-Tallinnas Kopli ja Reisijate tänavate vahelisel alal, Balti jaama vahetus läheduses, muutmaks piirkonda inimsõbralikuks ja avatuks külastajatele. Töö keskendub kalamajas ühe enim läbikäidavamale kvartalile, olles ühenduslüliks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Inspireerivaks teema valiku juures oli idee rajada linnaosale keskusala ja kujundada olemasoleva turu struktuuri ja toimimist ümber. Diplomitöö idee on rajada Põhja-Tallinnasse linnaosa ühendav multifunktsionaalne äri- ja loome kvartal, mis ühendab uusi ja olemasolevaid elukvartaleid. Töös jääb tähelepanu keskmeks linnakodanik ja kohalik elanik. Planeeringuala kvartalit läbivad laiad jalakäiguteed ja seda läbi kvartali risti- kui ka pikisuunaliselt. Keskuseala ideed rõhutavad mitmete uute märgilise tähtsusega asutuste toomine kvartalisse, mis soodustavad alal suuremat läbikäidavust. Ajaloolistest turuhoonetest kasvavad välja uue kuvandiga turuplats ning kaubaduspinnad koos ümbritsevate äripindade ja loomealadega. Planeeringuala lõunapoolsesse külge jääb kortermajadega elamukvartal, mida toetavad vaba aja veetmise võimaluste ja sportimisvõimaluste olemasolu. Elupinnad loovad rahuliku sümbioosi keskusala energia ja õdusa Kalamaja keskkonna vahel, pakkudes elanikele privaatsust, kuid asudes ise mõne minuti kaugusel linnamelust. Kvartalite keskele on rajatud uus trammitee koos pargi ja haljastusalaga, mis pakub puhkeala koos teenuste ja poodidega. Ühtlasi on uus telg ühenduslüliks liikumistrajektooridele linnaosade vahel ning seob omavahel haljastuse ja käiguteed. Kvartal täiustab ja aitab kaasa sünergiale, mis Kalamaja ja Põhja-Tallinn täna pakuvad.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama Hotell-Konverentsikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0215) Lilleberg, Katrin; Kesler, HindrekKäesolev töö on seletuskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputöö saateks. Lõputöö teemaks on Tallinna Lennujaama konverentsikeskuse ja hotelli rajamine. Lisaks on planeeritud reisiterminali ühendus kesklinnaga läbi trammiliini pikendamise ning lennujaama sisemine ümberorganiseerimine liikuvuse ja mugavuse parandamiseks lennujaamas. Käesoleva projektiga antakse Tallinna lennujaamale lisaväärtust ning uut kvaliteeti. Trammiliini pikendamine muudab transpordiühenduse lennujaama ja linna vahel mugavamaks ning toob seeläbi linna terminalile veelgi lähemale. Projektilahenduse loomisel on osaliselt arvesse võetud Tallinna lennujaama hetke laienemisplaane. Lennujaama hotell pakub mugavat lahendust edasireisjatele ning selle kaudu soodustab nii lennujaama kui ka Eesti lennunduse arengut transiitlennunduse suunas. Konverentsikeskus loob võimaluse Tallinnal saada äri- ja konverentsiturismi linnaks ning kiirendab Tallinna suurima potentsiaaliga rahvusvahelise ettevõtluspiirkonna Ülemiste City arengut.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna vaimse tervise keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Saarniit, Ramul; Tammik, ToivoKäesolev projekt on koostatud Tallinna Vaimse Tervise Keskuse (edaspidi TVTK) hoonele mahulise lahenduse esitamiseks lõputööna Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõpetamiseks. Pelguranna tugikodu ja teraapiakeskus ravib, nõustab ja majutab psüühiliste erivajadustega täiskasvanuid inimesi juba alates 1999. aastast. Krundil asuv olemasolev hoone on amortiseerunud ja töö käigu selgus, et selle rekonstrueerimine ei ole mõistlik. Valminud projektiga antakse asutusele uus mahuline lahendus ja platform, millelt jätkata tänuväärse töö tegemist. Planeeritud lahendus võimaldab paindliku üleminekufaasi vanast hoonest uutesse kolimisel. Krundi hoonestust on võimalik ehitada etapiviisiliselt. Peahoone ruumiprogramm on välja pakutud võimalikult multifunktsionaalne, andes asutusele ruumide ümberkorraldamiseks palju vabadust. Peahoonesse on liidetud helistuudio, töökojad, köögikompleks, saal, spordi - ja veekompleks, kunstigalerii, mis annavad võimaluse teenuseid ja töökodades valmistatavaid tooteid müüa, lisades finantsilist sõltumatust riigikassast. Patsientide ja väljastpoolt asutust tulevate ostjate vaheline lävimine on heaks õppeprogrammi osaks, sulandades psüühilise erivajadusega patsiendid uuesti ühiskonda. Kooliealised noorukid saavad õppetegevust jätkata õppeklassis. Lastehoiu ruumi võib kasutada nii klientide enda kui ka lähipiirkonna inimeste kasvandike hoidmiseks. Projekteeritud kodumoodulid pakuvad privaatsust, rahu ja suvekuudel oma aias köögivilja kasvatamise ja iluaia tegemise võimaluse. Moodulitevaheline pool-avalik ruum sobib hästi külaliste vastuvõtmiseks omavaheliseks suhtlemiseks ja laatade korraldamiseks omavalmistatud toodangu müümiseks. Seni kasutuseta seisvale kinnistuga piirnevale haljasalale on samuti antud uued funktsioonid, mis aktiviseerivad selle kasutuse naabruskonna elanike poolt. Hoone mahuline lahendus on lihtsa struktuuriga, mis sobitub lähihoonestuse konteksti. Siselahenduses on ruumide jaotus ja liikumisteed selged ja lihtsad, arvestades elanike erivajadustega. Projekteeritud lahendusega on loodud TVTK-le mitmekülgne avatud keskkond, et efektiivselt ravida abivajajate tervist ja luues hea pinnase dialoogi tekkimiseks erivajadustega inimeste ja ülejäänud elanikkonna vahel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tartu Pargikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Roogsoo, Andres; Tüür, Mihkel; Ott KadarikKäesoleva diplomitöö eesmärk on anda edasi omandatud teadmised rakendusarhitektuuri alal, näidata autori loomingut ja kuvada, kuidas võib olemasolevat asukohta efektiivselt ära kasutada. Töös on välja toodud hoonestuse lahendus ning samuti ühtsus ümbruskonnaga, mis on arhitektuuri üks olulisemaid aspekte, et luua keskkonda sümbioos. Diplomitöö teemaks on Tartu Pargikeskus Raadi kruusakarjääris, kuhu on koostatud teemaplaneeringu ja hoonestuse ideelahendus, lähtudes ümbritsevast keskkonnast. Planeeringu eesmärgiks on luua Raadi kruusakarjääri vaba aja veetmise südamik, mis suurendaks antud piirkonna väärtust ja seoks omavahel ümbruskonnas asuvad vaba aja veetmise võimalused. Lõputöö ajendiks on suuresti autori isiklik side Tartu linnaga ja idee tekitada sisuliselt tühjana seisvale asukohale väärtus, mis elavdaks antud piirkonda ning samuti tooks vaba aja veetmise võimalused ka kesklinnast väljapoole. Tähtsaks konseptsiooniks on planeeritavat ala läbiv telg. Telje moodustab jalakäijate tee, mis jätkab Eesti Rahva Muuseumi sirgjoonelist motiivi, jaotades karjääri kaheks eritihedusega pargiks. Jalakäijate tee suundub ühelt Raadi kruusakarjääri jalamilt teisele, läbides sel teekonnal planeeritavale alale tekitatud pargi. Pargi keskele jääb vabaajakeskus, mis on justkui integreeritud maapinna sisse. Keskuse ülesandeks on pakkuda erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks ning samuti arvesse võttes erinevaid generatsioone, mis muudab hoone omanäoliseks ja aitab kaasa meelelahutus asutuse levimisele väljaspool linna südant. Kuivõrd Tartu linnal on juba aastaid olnud plaan väljavalitud linnaosa arendada, on käesoleva lõputöö teostus ja idee väga sobilikud pakkumaks seda hiljem ka linnale kui ühte võimalikku arengustsenaariumi. Kaalu lisab ka asjaolu, et ümbritsevas keskkonnas on juba korraldatud erinevaid vaba aja veetmise üritusi ja ettevõtmisi, sh korraldatud kontserte ja spordivõistlusi. Töö annab ülevaate praktilise osa käigust ning selle idee teostuseni jõudmisest. Suur osa on pühendatud asukoha valimise kirjeldamisele, kuna autori arvates peaks loodava hoone asukoht olema atraktiivne ning kutsuma inimesi seda külastama. Samuti peaks pakkuma väärtust linnaosale ja elanikkonnale laiemalt. Lisaks on kirjeldatud, miks on vajalik luua vabaajakeskus ning milliseid lisaväärtusi antud hoone asukohale juurde annab. Töö sisaldab ka hoone planeeringu kirjeldust, kus tuuakse välja, kuidas on erinevad ruumid asetatud ning millised võimalused on planeeritavas hoones olemas. Hoone planeerimisel on arvesse võetud vastas asuvat Eesti Rahva Muuseumit ning suuresti on planeeringu idee teostamisel lähtutud muuseumi liikumisest, mis on üheks olulisemaks kontseptsiooniliseks osaks kogu töö juures ja annab võimaluse kasutada asukoha reljeefi ning luua omalaadne hoone, mis liigub ühest mäenõlvast teise juurde. Lisaks on arvesse võetud ümbritsevat loodust ning loodud hoone, mis ühtlustub pargiga, et kasutada võimalikult palju olemasolevat pinnast ja loodust. Käesolev töö on loodud eeldusel, et hoone funktsioon on mitmekülgne ning annab võimaluse inimestel veeta enda aega meelelahutuslike tegevustega või läbi eneseharimise, mille jaoks on olemas suur raamatukogu.Nimetus Piiratud juurdepääs Tartu turg(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Mägi, Andres; Süda, Kai; Tomomi HayashiLõputöö ülesandeks on projekteerida Tartusse uus turg Tartu turuhoone piirkonda. Kahe turu liitmise eesmärgiks on pakkuda alale terviklik ruumivisioon, mis ühteaegu hõlmaks nii planeeringulisi elmente kui ka reaalset arhitektuurset hoonestuslahendust. Planeeringuline ideelahendus väärtustab olemasoleva turuhoone arhitektuuri ning seob uued hooned orgaaniliselt olemasoleva keskonnaga. Uue funktsioonid ja hoonemahud rikastavad avalikku ruumi ja muudavad piirkonna atraktiivsemaks. Hoonete arhitektuurses lahenduses on fassaadidel kasutatud puitu, mis ühest küljest on omane jõeäärsele arhitektuurile ning teisest küljest muudab hoonemahtude välisilme kergemaks ja soojemaks. Hoonete kostruktsioonid on teraset. Suletud kontuuride seinad on soojustatud. Puidust on nii hoone välisseinad, katus kui ka teise korruse kauplemispinnad. Hoone liigenduste ja konsoolide abil on loodud huvitavad vaated jõele ning samas väldib selline lahendus pealetükkivat hoonefronti. Suvisel ajal laieneb turg jõele. Jõekioskid on rajatud ujuvparvedele, mis annab neile mobiiluse, et turu pinda vastavalt vajadusele suurendada. Tartu turuhoone funktsioon jääb samaks. Projekt näeb ette avarasse turuhalli teise korruse lisamise, mis võimaldab hoonesse tuua kohviku ja laiendada müügipinda.Nimetus Piiratud juurdepääs TÜ Narva Kolledži multifunktsionaalse üliõpilaslinnaku tüpoloogia analüüs ja arenguvõimalus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Andrejeva, Viktoria; Kadarik, Ott; Mihkel TüürDiplomitöös on välja pakutud ja eskiisi tasemel läbi lahendatud uus TÜ Narva Kolledži üliõpilaslinnak. Kavandatava hoonestuse asukohaks on Narva vanalinn, mis eeldas sügavamat ajaloolist ja linnaehituslikku analüüsi. Pakutav lahendus võtab arvesse nii asukohast tingitud eripärasusi kui ka lähteülesandes olevat ruumiprogrammi. Töö käigus on välja pakutud multifunktsionaalne üliõpilaslinnak, mis koosneb kolmest kvartalist. Hooned erinevad nii suuruste kui ka tüpoloogiate poolest. Lisaks erinevate majutustüüpidega hoonetele on ette nähtud ka spordihoone, söökla, kohvik, mitmed ühiskasutatavad ja ühiskondlike funktsioonidega ruumid. Selline funktsioonide mitmekesisus tekitab mõnusa ja tegevusterikka keskkonna linna ajaloolisse südamesse nii ühiselamu elanikele kui ka linnarahvale ning linna külastajatele. Vanalinna elavdamine oli diplomitöö üheks oluliseks eesmärgiks. Lahenduse eripära seisneb ka selles, et samas võtmes võib kavandada ka teisi vanalinna arendusprojekte. Selline lähenemine võimaldab luua modernset keskkonda arvestades ajalooliste aspektidega, samas võimaldades inimestel tunnetada kunagise barokse vanalinna tihedust ning atmosfääri. Väiksemad hoonemahud võimaldavad vajadusel ka lihtsat hoone tüpoloogia ja funktsiooni muutust.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste Sõlm(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tikka, Helen; Süda, KaiDiplomitöö „Ülemiste Sõlm“ põhieesmärgiks oli luua Ülemistele multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja esinduslik ühistransporditerminal, mis koondab endasse Rail Balticu raudteejaama, Elron rongide peatuse ning Tallinna bussijaama, olles mugavalt ühendatud ka Tallinna linnaliinibusside ning trammiga. Tulemuseks oli orgaaniline lennukas puitkonstruktsioonist tekk üle raudtee ning Suur-Sõjamäe tänava. Oma vormi ja materjalikäsitluse poolest on see ümbritsevas keskkonnas silmapaistev ja üllatav ning lisab peamiselt kuubikujulisse arhitektuuripilti vaheldust ja tasakaalu. Terminalihoone on monumentaalne, esinduslik ning uudne maamärk linnapildis. Liimpuittalade kordus ja kõrged klaasfassaadid moodustavad emotsionaalse, suursusuguse, samas hubase terviku. Ülemiste Ühistransporditerminal jaguneb mõtteliselt kolmeks tsooniks – Põhjasõlm, Lõunasõlm ja Rongikaar, mis on nii arhitektuurselt kui asendiplaaniliselt selgelt eristuvad osad ning muudavad terminalisisese orienteerumise lihtsaks. Oma asendiplaanilise lahenduse poolest on kompleks väga funktsionaalne. Terminaliesised väljakud ning Peterburi teed ja Ülemiste City’t ühendav trammitunnel muudavad kogu Ülemiste linnajao kergliiklejale ja ühistranspordi kasutajale kordades atraktiivsemaks, kui see on praegu. Head ja organiseeritud ümberistumisvõimalused rongide, liinibusside ja linna ühistranspordi vahel on kasutajasõbralikud ning vähendavad kesklinna autokoormust. Ülemiste Sõlmest saab Tallinna linnale uus värav, esmamulje tekitaja. Julge, loodussõbralik ning kaasaegne arhitektuur muudab kogu teekonna – olgu see siis Euroopa, Eesti või Tallinna piires – meeldejäävaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Ungrumetsa Kool erivajadustega lastele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Lao, Mari-Leen; Talpsep, Kaur; Tomomi HayashiKäesolev lõputöö „Ungrumetsa kool erivajadustega lastele“ käsitleb erivajadustega laste sihtgrupile hoonete projekteerimise eripärasid ja nende teadmiste põhjal uue koolihoone projekteerimist. Erivajadustega lastele mõeldud koolis on oluline tagada lastele nii füüsiliselt kui emotsionaalselt turvaline keskkond. Värvipsühholoogia põhimõtete ja spetsiifiliste ruumilahenduste rakendamine ning loodusläheduse kaasamine puuetega lastele koolikeskkonna loomisel ja koolihoone projekteerimisel on väga oluline. Värvide valik on sisearhitektuurses lahenduses otseselt seotud mõjuga inimese emotsionaalsele seisundile. Enim positiivseid emotsioone loovad sinine ja roheline ning nende värvide mõju põhjendatakse nende sarnasusega looduses eksisteerivate värvidega. Läbimõeldud värvi-ja materjalilahendustega siseruumid loovad lastele toetava ja õppimist soodustava keskkonna. Samuti mängib erivajadustega lastele toetava keskkonna loomisel suurt rolli looduse lähedus. Looduses viibimine ning aktiivsed tegevused õues suurendavad oluliselt erivajadustega laste sotsiaalsust. Puuetega lastel tõuseb looduses olles positiivsete emotsioonide hulk, paraneb kõneosavus, suhtlemisoskus, kognitiivsed oskused, käitumine ning nad suudavad paremini toime tulla mistahes muutustega ümbritsevas. Lõputöö raames Eesti puuetega laste koolides läbiviidud küsitluse eesmärk oli kaardistada õppehoonete peamised probleemid ning laste reaalsed vajadused ruumide osas. Küsitluse käigus selgus, et enamik koolihooned ei ole algselt projekteeritud mõeldes erivajadustega laste vajadustele ning koolihooneteks muutumisel aset leidnud ümberehitused ei ole alati rahuldavad. Ruumide osas tuntakse peamiselt puudust panipaikadest ja laoruumidest, teraapiaruumidest, eraldusruumidest, tugispetsialistide ruumidest ning eraldiseisvast spordisaalist ning riietus- ja pesuruumidest. Samuti toodi esile puudulikud tehnilised lahendused tualettruumides ning automaatsete uste ja vajalike liftide puudumine. Kooli asukoha puhul eelistati logistiliselt head asukohta, mis asuks suurematest sõiduteedest eemal ning oleks looduslähedases kohas. See võimaldaks loomi kaasavate tegevuste elluviimist kooliterritooriumil. Käesoleva lõputöö raames projekteeritud uues Ungrumetsa koolihoones on ära lahendatud kõik küsitluses välja toodud murekohad. Koolihoone on paigutatud Haapsalu linna äärde, suurtest sõiduteedest eemale, keset loodusrikast keskkonda. Hoonesse on paigutatud rohkelt laoruume, loodud spordi- ja teraapiakompleks ning ujula koos riietus-ja pesuruumidega. Samuti on loodud hoonesse individuaalõpperuumid/eraldusruumid, rahunemise- ja iseolemiseruum. Hoone välisuksed on automaatselt avanevad ning ühetasandilise koolihoone lahendusega on välditud liftivajadust. Hoone sisearhitektuurne lahendus toetub värvipsühholoogiale ning erivajadustega laste vajadusi arvestavatele uuringutele. Loodusläheduse suurendamiseks omab hoone mitmeid siseõuesid ning loomateraapia hoovi. Eripäraste sise- ja välislahenduste toel suudab uus koolihoone pakkuda lastele emotsionaalset tuge, võimalust eralduda, looduslikku keskkonda, loomi kaasavaid tegevusi, erinevaid teraapiavõimalusi ning õppimisprotsessi soodustavat keskkonda. Erivajadustega inimeste vajaduste tundmine ja nendega arvestamine on arhitektuuri ja ehitusmaailmas väga oluline. Tundes hästi puuetega lapsi ja nende erisusi, on võimalik luua neile toetav, turvaline keskkond, mis toetab nende toimetulekut. Ungrumetsa kooli projekt vastab igakülgselt puuetega laste vajadustele ning riiklikele nõuetele, mis käsitlevad puuetega inimestele hoonete projekteerimisnõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Uus vanasadam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Esajas, Mari-Ann; Tammik, ToivoKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli leida sobiv ja kasutajasõbralik lahendus Tallinna sadama alal, uue reisiterminali näol. Töö aluseks on võetud kehtivad detailplaneeringud kui ka linnaliikluse tulevikuvisioonid. Lisaks on võetud aluseks tallinna sadama poolt koostatud kasutajakogemuse ja jalakäijate uuring. Kasutatud on erinevaid detailplaneeringuid, uuringuid, erialast kirjandust ja töö koostaja kogemust koos töö juhendaja soovitustega. Käesoleva projektiga on Tallinna Sadama endiste A, B ja D terminalide asemele projekteeritud üks ühine reisiterminal. Asukoha valikul said määravaks asukoha spetsiifilised ühendused hoonega, seda eelkõige logistilises ja tehnilises mõistes. Samas mängis suurt rolli ka hoone funktsioon ja vaadeldavus nii linnalt kui merelt. Uus terminalihoone koos admiraliteediäärse promenaadiga, loob uue Tallinna merevärava ja ühendab selle linnakeskkonaga. Hoone on planeeritud lähtudes kasutajale mugavatest lahendustest ning reisisadama nõudmistest. Lõputöö kirjutamise käigus omandas autor teadmisi sadama ja reisiterminalide erinevatest vajadustest ja lahendustest Ruumid on avara planeeringuga ja valgusküllased. Liikumine kahe terminalihoone vahel toimub läbi ühendussilla, mis on rajatud üle admiraliteedibasseini. Uus hoone lahendus on funktsioonitruu ning võimaldab luua paremat avalikku- ja töökeskkonda.Nimetus Piiratud juurdepääs Viljandi IT-kolledž ja uus bussijaam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ant, Martin; Kadarik, Ott; Mihkel TüürDiplomitöös on lahendatud eskiisprojekti tasemel Viljandi IT-kolledž ja bussijaam. Planeeritud hoone asub Viljandi kesklinnas. Pakutav lahendus võtab arvesse asukohta ja ümbrust. Projekteeritud hooned jälgivad tänavajoont ja mahtu. Lahendusena on esitatud suur hoonetekompleks, mis koosneb kahest ühekordsest mahust, kahest neljakordsest mahust ja ühest seitsmekordsest mahust ning neid ühendavast kohvikust ja fuajeest. Tartu ja Tallinna tänavapoolne esimese korruse tasand on elanikele igapäevaselt kasutatavad. Lahendus annab Viljandile uue kolledži, inimestele juurde vabaajaveetmise võimalusi ja kujudab Viljandi kesklinna uue näo.