Lõputööd (kõik)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/9

Sirvi

Sirvides Lõputööd (kõik) Märksõna "Architecture--Applied Architecture--Basics of Restoration" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Laiuse ordulinnuse külastuskeskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vanemb, Anni; Tammik, Toivo
    Lõputöö eesmärk on panna inimesi märkama ja hindama vanu varemeid meie ümber ja nägema neis potsentsiaali linna - või külaelu aktiviseerimisel. Laiuse ordulinnus oma rikka ajaloopagasiga on just selline potsentsiaaliga koht, mis vajaks ära märkimist. Aastast-aastasse toimunud rahvalikud üritused on nüüdseks peatatud ja varemed on koguni varisemisohtlikud. Seega püüab antud projekt Laiuse ordulinnuse hävinemisjärgus olukorrale tähelepanu osutada ja pakkuda omaltpoolt sellele lahendus. Projektilahendus näeb ette uue ja vana koosluse läbi lahendamist, kus uus astub sammu tagasi ja varemed oma täies hiilguses asuvad esiplaanile. Töö eesmärk on mitte lõhkuda olemasolevaid varemeid, sealjuures lähenedes selliselt, et varemed jääksid põhifookusesse ja avaneksid külastajaile oma suursuguses kividerägastikus. Eksponeeritud varemete kõrvalt on aga püütud tekitada antud alale keskkond, mis kõnetaks erinevates vanuse- ja huvigruppides olevaid inimesi.Muuseumi, kohviku ja multifunktsionaalse hoone loomine võimaldab erinevate tegevuste kooseksisteerimise, ja nende ühendamine minevikus toimunuga andis võimaluse tekitada sinna omanäolise teekonna läbi ajaloo.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Metsamõisa puhta vee teemapargi projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Mähonen, Irina; Keskküla, Mart
    Projekti peaeesmärgiks on projekteerida Puhta Vee teemaline puhkusekeskus vana Metsamõisa hoonekompleksis. Projekteeritav teemapark on mitte ainult ideoloogiliselt vaid ka ehitusviisilt loodus- ja keskkonnasõbralik. Projekteerimisel lähtusin põhimõttest- võimalikult palju säilitada ja edasi kanda vanu asju ja samas integreerida neid uuemate tehnoloogiatega. Vana müürid, mis on pooleldi katki, on kasutatud uute hoonete peaelemendiks, ülejäänud materjalid aitavad kaasa funktsiooni toetamiseks ning müüride esiletoomiseks. Lisaks olemasolevale graniitkivile lisandub puit ja klaas. Kasutatavad materjalid on loodussõbralikud ja samas ka vastavad energiasäästlikuse põhimõtetele. Praegu on olemas üks tuulegeneraator ja planeeritud on lisada päikesepatareid. Küttesüsteemiks on valitud maakütte süstee, mis on tänapäeval kõige energiasäästlikum meie kliimas. Praegu kompleks koosneb õppehoonest, keldrist, tiigist ja meelteaiast, lisanduvad vabaõhu terrass, majutushoone ja käsitöökoda. Uued projekteeritavad hooned omavad erinevad funktsioone, mis on iseloomulik Eesti mõisakultuurile. Lääne-Virumaa piirkonnas on vähe selliseid kohti kui saaks looduses puhata ja samal ajal midagi õppida ning viia läbi seminarid ja töötoad. Metsamõisa Puhta Vee Teemapark pakub sellist võimalust. Kompleksi saab kasutada erinevate asutusete korporatiivürituste jaoks, koolilaste looduse õpetuse tundide jaoks ja palju muud. Kompleks toob piirkonna rohkem turiste nii Eesti siseselt kui ka väliselt, sest peale majutuse ja puhkamise võimalust see annab ka ülevaate Eesti maakultuurist. Tähtis oli säilitada emotsionaalse puhkuse võimaluse looduses ning mitte üle koormata hoonetega projekteeritava Metsamõisa Puhta Vee Teemaparki. Samuti sooviks ka rõhutata puhta vee olemasolu selles kohas, selle vee tekimise ajalugu ning legendid ja kanda edasi puhta vee säilitamise tähtsust. Projekteeritav kompleks vastab Majandus ja Kommunikatsiooni ministri määruses nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ vastu võetud 28.11.2002 on kehtestatud nõuetele. Kuid meie eesmärk on mitte ainult tingimustele vastavus vaid ka mugavus. Metsamõisa Puhta Vee Teemapargi kompleks on erivajadustega inimestele mugav kasutada, projekteerimisel me arvestasime eelkõige erivajaduste inimestega. Hüdraulilised liftid, kõik üldkasutatavad WC-d on vastavalt nende vajadustele projekteeritud, kõikides majutustubades on ettenähtud invakäruga liikumine, igal pool on ettenähtud pandused, et erivajadustega inimesed saaksid iseseisvalt liikuda ja kasutada kõike kompleksi võimalusi. Kõik hooned on disainitud ühe ansamblina ning projekti läbivalt on hästi näha nende tunnusjooned. Samas on projekteerimisel arvestatud et kõik hooned on täitsa erinevate funktsioonidega ning erinevate konstruktsioonide tüüpidega. Kompleksi ehitusel me kasutame puitu ja klaasi, mis on loodussõbralik ja aitab olemasolevate maakivide rõhutamisele ja esile toomisele. Metsamõisa kompleksi hooned on erinevate suurustega ja säilinud vanad müürid on erinevas seisukorras. Konstruktiivses projekteerimises me lähtusime konkreetse hoone funktsioonidest ning tingimustest. Sisekliima on hoone puhul üheks tähtsamaks faktoriks, mis määrab inimese heaolu. Tähtis oli valida õige kütte süsteem, sest antud valik peab tagab mugavustunde hoones. Küte ja jahutuse allikaks on valitud soojuspumpad. Metsamõisa kompleksi hooned on projekteeritud tulekaitse nõuetele vastavalt .
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Malkova, Anastassija; Kiivet, Elo; Tomomi Hayashi
    Lasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamäe tühjadele aladele või aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakäik, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnamäe moderniseerimise plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tühjad õuealad tuleb jagada konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamäe kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid on erastatud. Järelikult, korteriühistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt tööd elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning võimaliku lahendustepaketti.