Lõputööd (kõik)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/9

Sirvi

Sirvides Lõputööd (kõik) Märksõna "Architecture--Applied Architecture--Interiors" järgi

Näitamisel1 - 4 4-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kunsti ja digitaalmeedia keskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Konstantin, Rõbkin; Kadarik, Ott
    Lõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Pimedate Ööde Filmifestivali Kinokeskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Areda, Kati; Hayashi, Tomomi; Talpsep Kaur
    Antud diplomitöös on eskiisprojekti tasemel lahendatud kinokompleks endisesse elektritootmise seadmete valutsehhis Volta kvartalis Põhja-Tallinna linnaosas. Teema olulisus on tõstatatud jälgides olemasolevaid protsesse linnaruumis. Antud diplomitöö käsitles mitut olulist teemat, uuriti seda, kuidas pakkuda vanadele tööstuskvartali hoonetele arhitektuursete ja funktsionaalsete lahendustega atraktiivne ühiskondlik hoone, et korraldada A-klassi festivalile väärikaid esilinastusi ja pakkuda võimalusi kino kui hoonetüübi tagasi toomiseks. Kuna Pimedate Ööde Filmifestival kestab sügiseti ligi kolm nädalat, siis aastaringselt on hoone kasutusel erinevate filmiteemaliste seminaride, konverentside ja töötubade jaoks. Kinokeskuse eesmärgiks pole niivõrd kobarkino tüüpi filmide pidev ekraniseering, vaid lisaks võimalus viia läbi arutelusid, avatuid loenguid, tutvustada kino tegemise kunsti ning luua loominguline ruum. Kino nagu ka arhitektuur kuulub loovinimeste väljendusoskuste hulka. Tänapäeval on aga kinokunst kardinaalselt muutunud ja hooneid enam ei looda. Kinoelamus on aga midagi enamat kui kiire ja kerge läbikõnd supermarketite viimastelt korrustelt. Selleks et see elamus tagasi tuua oleks vaja luua hooneid mis võimendaksid filmide teatraalsust ja uhkust ning pikendaksid saadavat tunnet. Kavandatud hoonet käsitleti kahel krundil ühe tervikuna ja loodud on üks terviklik siseruum mõlema hoone ühendamiseks. Projekti käigus lammutati krundil olevad lisahooned, millel puuduvad olulised arhitektuursed väärtused. Arvestati hetkel menetluses oleva detailplaneeringus projekteeritud korterelamute kvartaliga. Rekonstrueeritud hoone fassaad säilitati ja katusekonstruktsioon taastati originaalfailide alusel. Ruumi paigutati kinosaalid, kontori-, spordi-ja toitlustusasutused. Hoone basilikaalse ruumivormi võimendamiseks loodi ruum-ruumis süsteem, st et ruumid moodustavad eraldi mahud ega sõltu olemasolevatest konstruktsioonidest. Tulemuseks on avar ja võimas ruumikogemus hoonest. Rekonstrueeritavat hoonet ilmestavad väliruumi kavandatud kinoteemalised elemendid.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ungrumetsa Kool erivajadustega lastele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Lao, Mari-Leen; Talpsep, Kaur; Tomomi Hayashi
    Käesolev lõputöö „Ungrumetsa kool erivajadustega lastele“ käsitleb erivajadustega laste sihtgrupile hoonete projekteerimise eripärasid ja nende teadmiste põhjal uue koolihoone projekteerimist. Erivajadustega lastele mõeldud koolis on oluline tagada lastele nii füüsiliselt kui emotsionaalselt turvaline keskkond. Värvipsühholoogia põhimõtete ja spetsiifiliste ruumilahenduste rakendamine ning loodusläheduse kaasamine puuetega lastele koolikeskkonna loomisel ja koolihoone projekteerimisel on väga oluline. Värvide valik on sisearhitektuurses lahenduses otseselt seotud mõjuga inimese emotsionaalsele seisundile. Enim positiivseid emotsioone loovad sinine ja roheline ning nende värvide mõju põhjendatakse nende sarnasusega looduses eksisteerivate värvidega. Läbimõeldud värvi-ja materjalilahendustega siseruumid loovad lastele toetava ja õppimist soodustava keskkonna. Samuti mängib erivajadustega lastele toetava keskkonna loomisel suurt rolli looduse lähedus. Looduses viibimine ning aktiivsed tegevused õues suurendavad oluliselt erivajadustega laste sotsiaalsust. Puuetega lastel tõuseb looduses olles positiivsete emotsioonide hulk, paraneb kõneosavus, suhtlemisoskus, kognitiivsed oskused, käitumine ning nad suudavad paremini toime tulla mistahes muutustega ümbritsevas. Lõputöö raames Eesti puuetega laste koolides läbiviidud küsitluse eesmärk oli kaardistada õppehoonete peamised probleemid ning laste reaalsed vajadused ruumide osas. Küsitluse käigus selgus, et enamik koolihooned ei ole algselt projekteeritud mõeldes erivajadustega laste vajadustele ning koolihooneteks muutumisel aset leidnud ümberehitused ei ole alati rahuldavad. Ruumide osas tuntakse peamiselt puudust panipaikadest ja laoruumidest, teraapiaruumidest, eraldusruumidest, tugispetsialistide ruumidest ning eraldiseisvast spordisaalist ning riietus- ja pesuruumidest. Samuti toodi esile puudulikud tehnilised lahendused tualettruumides ning automaatsete uste ja vajalike liftide puudumine. Kooli asukoha puhul eelistati logistiliselt head asukohta, mis asuks suurematest sõiduteedest eemal ning oleks looduslähedases kohas. See võimaldaks loomi kaasavate tegevuste elluviimist kooliterritooriumil. Käesoleva lõputöö raames projekteeritud uues Ungrumetsa koolihoones on ära lahendatud kõik küsitluses välja toodud murekohad. Koolihoone on paigutatud Haapsalu linna äärde, suurtest sõiduteedest eemale, keset loodusrikast keskkonda. Hoonesse on paigutatud rohkelt laoruume, loodud spordi- ja teraapiakompleks ning ujula koos riietus-ja pesuruumidega. Samuti on loodud hoonesse individuaalõpperuumid/eraldusruumid, rahunemise- ja iseolemiseruum. Hoone välisuksed on automaatselt avanevad ning ühetasandilise koolihoone lahendusega on välditud liftivajadust. Hoone sisearhitektuurne lahendus toetub värvipsühholoogiale ning erivajadustega laste vajadusi arvestavatele uuringutele. Loodusläheduse suurendamiseks omab hoone mitmeid siseõuesid ning loomateraapia hoovi. Eripäraste sise- ja välislahenduste toel suudab uus koolihoone pakkuda lastele emotsionaalset tuge, võimalust eralduda, looduslikku keskkonda, loomi kaasavaid tegevusi, erinevaid teraapiavõimalusi ning õppimisprotsessi soodustavat keskkonda. Erivajadustega inimeste vajaduste tundmine ja nendega arvestamine on arhitektuuri ja ehitusmaailmas väga oluline. Tundes hästi puuetega lapsi ja nende erisusi, on võimalik luua neile toetav, turvaline keskkond, mis toetab nende toimetulekut. Ungrumetsa kooli projekt vastab igakülgselt puuetega laste vajadustele ning riiklikele nõuetele, mis käsitlevad puuetega inimestele hoonete projekteerimisnõudeid.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Uus vanasadam
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Esajas, Mari-Ann; Tammik, Toivo
    Käesoleva diplomitöö eesmärgiks oli leida sobiv ja kasutajasõbralik lahendus Tallinna sadama alal, uue reisiterminali näol. Töö aluseks on võetud kehtivad detailplaneeringud kui ka linnaliikluse tulevikuvisioonid. Lisaks on võetud aluseks tallinna sadama poolt koostatud kasutajakogemuse ja jalakäijate uuring. Kasutatud on erinevaid detailplaneeringuid, uuringuid, erialast kirjandust ja töö koostaja kogemust koos töö juhendaja soovitustega. Käesoleva projektiga on Tallinna Sadama endiste A, B ja D terminalide asemele projekteeritud üks ühine reisiterminal. Asukoha valikul said määravaks asukoha spetsiifilised ühendused hoonega, seda eelkõige logistilises ja tehnilises mõistes. Samas mängis suurt rolli ka hoone funktsioon ja vaadeldavus nii linnalt kui merelt. Uus terminalihoone koos admiraliteediäärse promenaadiga, loob uue Tallinna merevärava ja ühendab selle linnakeskkonaga. Hoone on planeeritud lähtudes kasutajale mugavatest lahendustest ning reisisadama nõudmistest. Lõputöö kirjutamise käigus omandas autor teadmisi sadama ja reisiterminalide erinevatest vajadustest ja lahendustest Ruumid on avara planeeringuga ja valgusküllased. Liikumine kahe terminalihoone vahel toimub läbi ühendussilla, mis on rajatud üle admiraliteedibasseini. Uus hoone lahendus on funktsioonitruu ning võimaldab luua paremat avalikku- ja töökeskkonda.