Sotsiaaltöö
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Sotsiaaltöö Märksõna "Õpingutega seotud" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Toimetulekutoetus Eestis - selle eelised ja puudused Rakvere näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Konsa, Ita; Kool, HelenAutor valis lõputöö teemaks toimetulekutoetuse, selle eelised ja puudused ning seotuse kohalike omavalitsuste poolt makstavate erinevate toetustega. Teema valik oli lihtne, sest autor töötab Rakvere linnas sotsiaaltööspetsialistina, kes iga päev tegeleb erinevate toetuste arvutamise ja maksmisega. Autor loodab leida uurimuse analüüsiga vastuse oma küsimusele – kuidas perekonnad saavad kuude ja isegi aastate viisi elada toimetulekutoetustest. Miks inimesed ei taha tööle minna? Teooriatele toetudes võib järeldada, et kõik kliendid ei ole oma olukorda sattunud päris juhuslikult. Kõigele on teoreetilised põhjendused. Inimese arengut mõjutavad väga paljud tegurid: ühiskond, haridus, vanemad, sugulased ja sõbrad, sotsiaalsed oskused. Pidevalt muutuvas ühiskonnas on määrava tähtsusega inimese võime muutuda koos keskkonnaga, õppida uusi oskusi ( elukestev õpe) jms. Kes jääb kinni vanasse, võib peagi ennast leida „teiste poolt maha jäetuna“. Masendus, depressioon ja stress on kolm sõpra, kes aitavad kaasa kiiremale langemisele allakäigu trepil. Selleks, et inimesi kriisiolukordades abistada, makstakse peredele minimaalsete vajaduste rahuldamiseks toimetulekutoetus. Toimetulekutoetuse arvutamist on aastate jooksul pidevalt muudetud ja muutused on suunatud, klientide huve ja elukalliduse tõusu arvestades, sissetulekute suurendamisele. Aasta tagasi, kui uurimustöö autor kirjutas kursusetööd, valitses tööjõupuudus, siis ei suurendanud toetuste suurendamine toetusesaajate hulka. Toona püstitas autor hüpoteesi: kui peaks tulema uus majanduslangus ja töötute hulk järsult kasvama, kas toimetulekutoetuse maksmine praegusel tasemel, võiks muutuda Eestile raskeks koormaks. Tänases kriisiolukorras tundub see hüpotees lausa prohvetliku ettekuulutusena: inimesi koondatakse või saadetakse massiliselt sundpuhkustele ja toimetulekutoetuse avaldusi oli aprillikuu kahe nädala jooksul laekunud rohkem kui eelnevatel kuudel terve kuu kohta kokku. Autori arvates said lõputöö eesmärk ja ülesanded täidetud ning teooriatele toetudes võib oletada toimetulekutoetusest elamise tegelikke põhjuseid. Toetudes erinevatele kirjandusallikatele, seadusandlusele ja autori isiklikule kogemusele anti põhjalik ülevaade toetuste süsteemidest Eestis. Autor teeb ettepanekud: • riiklikul tasandil vajaks sotsiaaleluruumide poliitika arendamist. Madala sissetulekuga peredel on raskusi vabaturu hindadega eluruume üürida ja nad jäävad sõltuma toimetulekutoetusest; • eluasemelaenud ja -intressid võiksid olla toimetulekutoetuse arvestamisel kulukõlbulikud. Seda meedet võiks rakendada kindlatel tingimustel ja ajalise määratlusega, et väiksema sissetulekuga pered saaksid soetada endale eluaset, kuid ei saaks jääda nn mugavustsooni ja õpiksid nautima olukorda, kus riik tasub nende laenud; • pikaajaliste töötute resotsialiseerimisel on oluline, et kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja töötukassa spetsialistid teeksid koostööd. Klientide suunamine erinevatele teenustele, nõustamine ja jõustamine on väga tähtsad nende enesehinnangu tõstmisel ja peaks olema motiveerivam kui vaesusepiiril elamist kindlustav toetus. Töö autori arvates kujunes läbiviidud uurimus huvitavaks. Uurimistöös saadud teadmisi ja kogemusi saab autor kasutada oma igapäevases töös. Teadlikkus toimetulekutoetuse saamise põhjustest, aitab kliente paremini nõustada ja individuaalselt läheneda. Samuti annab uurimistöö mõtteid edaspidisteks uuringuteks, mida on tähtis läbi viia selleks, et ennetada põlvkondade sõltumist toetustest..Nimetus Piiratud juurdepääs Üksi elavate eakate heaolu hajaasustatud piirkonnas ja külaselts kui sotsiaalsuse toetaja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Uustalu, Helin; Männamäe, MeeliKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal ,,Üksi elavate eakate toimetulek hajaasustatud piirkonnas ja külaselts kui sotsiaalsuse toetaja”. Antud teema on jätkuvalt aktuaalne, sest maailma rahvastik on pidevas vananemisega seotud muutuses ja seetõttu on oluline, et inimesed jääksid aktiivseks kogu oma elu jooksul ning et sotsiaalpoliitika ja kohaliku omavalitsuse arengukavad suudaksid toimuvaid protsesse objektiivselt arvesse võtta. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade hajaasustatud piirkonnas üksi elavate eakate heaolu mõjutavatest teguritest ning analüüsida nende toimetulekut sotsiaalse kaasatuse kontekstis. Uuringus kirjeldati ja analüüsiti üksi elevate eakate igapäevaeluga toimetulekut, tervist, sotsiaalsust ja rahulolu sellega. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti paljude tõenduspõhiste erialakirjanduse allikate ning mitmete uuringutega. Teoreetilises osas käsitleti Erik Allardti (1996) heaoluteooriat ja Payne(1995) süsteemiteooriat. Süsteemiteooria kohaselt on perekond kõige tähtsam süsteemi osa. Kui seal on puudujääke, siis ühiskonna poolt on loodud süsteemiga abistamiskohustus. Kui makrossüsteemis on puudujääke siis see annab laiema mõju. Varasematest analoogsetest eakatele suunatud uuringutest on selgunud, et eakad vajavad sotsiaalteenuseid ja –toetusi. Toetuste ja teenuste mõjusus eakate igapäevasel toimetulekul ei ole alati üheselt mõistetav. Õigeaegselt eakani jõudnud teenused aitavad tal paremini hakkama saada ja seeläbi olla kauem iseseisvam ja rahulolevam. Eakate ettepanekutes jäi kõlama, et soovitakse rohkem käia teatris, kontsertidel ja üritustel. Kohalikult omavalitsuselt oodatakse paremat transpordi korraldust poodi, arsti juurde minekuks ning üritustel osalemiseks. Arvati, et kohalikus seltsimajas võiks rohkem teatrietendusi olla või siis koos seltsiga ekskursioonidel käia. Uuringu autor teeb lähtuvalt uurimistulemustest kohalikule omavalitsusele ja Karepa seltsile järgmised ettepanekud: 1. Luua võimalus KOV sotsiaaltöötaja ning hajaasustuses elavate eakate kohtumiseks kord kvartalis. 45 2. Kohaliku omavalitsuse ja seltsiga koostöös leida võimalused üksi elavate eakate toetuste/ teenuste, dokumentatsiooni täitmise, ürituste ja transporti korraldamiseks. 3. Võimalusel reguleerida bussiliiklust, tagamaks perearsti vastuvõtule pääsu. 4. Korraldada vaba aja veetmist ja kultuuriüritusi, et vähendada tõrjutust ja suurendada sotsiaalset kaasatust. Uurimistöö käigus sai autor kõigile püstitatud uurimisküsimustele vastused. Võib tõdeda, et hajaasustatuses elavate eakate toimetulek igapäevaeluga oli oodatust positiivsem. Lähedased suhted mõjutavad heaolu positiivselt. Eakate kaasatus suurendab turvatunnet, rahuolu eluga ja võimaldab väärika vanaduspõlve. Külaselt toetab olemasolevat suhtlusvõrgustikku, ise näha kuulda kogeda on oluline eakale. Kui süsteemi kõik osad toimivad siis püsib iseseisvus, elukvaliteet, rahulolu eluga mis ongi aktiivne ja väärikas vananemineNimetus Piiratud juurdepääs Vähenenud töövõimega inimeste võimalused tööturul Ida-Virumaa näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Teder, Anne-Ly; Männamäe, MeeliKäesoleva töö eesmärk oli uurida Ida-Virumaa vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikust tööturuteenustest ja -toetustest ning nende toel avatud tööturule saamise kogemusi nii vähenenud töövõimega inimeste endi kui ka tööandjate tõlgenduste põhjal. Vähenenud töövõimega töötute hõivesse siirdumine muutub üha olulisemaks teemaks elanikkonna vähenemise ja vananemise tingimustes. Tööturu toimimise parimate lahenduste leidmine ja suutlikus neid lahendusi õigesti ära kasutada, aitab vähenenud töövõimega inimesi tagasi töisesse ellu. Võimalikult suurema hulga tööealise elanikkonna kaasamine aitab kompenseerida üha suurenevaid sotsiaalkaitsega seotud kulusid. Töötuse vähendamiseks kasutatakse erinevaid tööturumeetmeid. Eesti aktiivne tööturupoliitika rõhk on peamiselt suunatud takistusi eemaldavatele meetmetele (nõustamisteenused, proovitöö, palgatoetus). Need passiivsed meetmed on suunatud juba tekkinud probleemide leevendamiseks. Inimkapitali investeerivate meetmete (tööturukoolitused, ümberõppe) kulutuse maht on olnud tagasihoidlikum, kuid nüüd aina suurenev. Need aktiivseid meetmed püüavad probleeme ennetada. Seetõttu on just viimaste edukat kasutamist peetud vähenenud töövõimega inimeste töötuse vähendamisel oluliseks. Töös tugineti süsteemiteooriale, väärtusteooriale ja rolliteooriale. Just ühiskonna poolt loodud süsteemid, tavapäraseks peetavatele sotsiaalsetele standarditele vastavus ja rolli komplementaarsus aitavad kaasa vähenenud töövõimega inimeste paremaks kohanemiseks nii ühiskondlikus kui ka tööelus. Töö teoreetilises osas anti ülevaade tööhõivega seotud seadusandlusest ja erinevatest vähenenud töövõimega inimeste tööle kaasamise ja tööl püsimisega seotud teenustest ja toetustest. Uurimuse tulemusel võib välja tuua järeldused: • Ida-Virumaa tööandjate poolt kõige rohkem kasutatud teenused olid tööpraktika, palgatoetus ja tugiisikuga tööle võtmise teenus; • vähenenud töövõimega töötud inimesed on teadlikud Eesti Töötukassa poolt pakutavatest teenustest ja toetustest; • vähenenud töövõimega töötavad inimesed ei ole teadlikud Eesti Töötukassa kaudu saadavatest tööl püsimist toetavatest teenustest ja toetustest; • vähenenud töövõimega inimeste arvamusel nende tööle rakendumist kõige soodustavam teenus on tööturukoolitus. Kõik tööandjad on pidanud tööotsinguid toetavaid ja tööle rakendumist soodustavaid teenuseid efektiivseteks. Tööandjad on kindlad, et lühiajaliselt on teenused ja toetused perspektiivsed. Samas arvatakse, et pikaaegses perspektiivis võib töötaja vähenenud töövõime olemasolu olla ikkagi ettevõtte stabiilsust takistav tegur. Tööandjate arvates on need vähenenud töövõimega inimesed, kes olid tööturul aktiivsed ka enne toimunud reforme, seda ka nüüd. Enne reforme ja aktiivsusnõuete kasutusele võttu kodused olnud inimesed ei ole veel valmis pikaajaliselt tööprotsessis osalema. Nad ei ole valmis endast tööülesannete täitmiseks kõik välja andma. Jätkuvalt on tööandjad kinni arvamuses, et vähenenud töövõimega inimestel on ebapiisavad teadmised ja oskused ning sellest tulenevad ka töötuse probleemid. Aegunud või tööga enam mitte kokkusobivad oskused tööle rakendumisel positiivset mõju ei avalda. Oma eriala spetsialistidel, kes oma teadmisi on pidevalt täiendanud, ei tohiks töövõime vähenemine või erivajadus olla töötamisel takistuseks. Uurimuse tulemusel leidis kinnitust, et mitte kõike vähenenud töövõimega inimesed ei ole valmis omandama uusi oskusi ja täiendama teadmisi, kuigi võimalused on erinevate koolituste, sealhulgas ka tasemeõppes osalemise toetamisega loodud. Seega mõjutavad vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimeste tööle värbamist nende vananenud oskused. Või see, et tööoskused on omandatud tervena, kuid erivajadusest tingituna töö enam ei sobi ja inimene ei suuda seda endale teadvustada. Selgus, et töötukassa poolt pakutavad teenused ja toetused aitavad kaasa vähenenud töövõimega inimeste kaasamisele tööellu siis, kui inimesed ise on valmis panustama uute oskuste omandamisse. Vähenenud töövõimega inimesed on valmis proovima uusi võimalusi ja sobitama neid enda tervisliku seisundiga. Mitte olema alati kinni oma haiguses ja pidama ennast invaliidiks. Kindlasti ei pea kõik uus toimuma tervise arvelt, kuid peab olem avatud ja valmis katsetama. Uurimuse tulemusel leidis kinnitust ka see, et vaatamata aktiivsuspoliitikaga seotud erinevatele teenustele, toetustele ei ole osa vähenenud töövõimega inimesi ise valmis osalema tööturul. Samuti ei ole kõigile vähenenud töövõimega inimestele ka kõige parema riigi, tööandjate ja inimese enda tahtmise juures võimalik leida sobivat tööd. Olukorra parandamisele aitaks kaasa rohkem tõeliselt sotsiaalsete ettevõtete loomine, kodanikuühiskonna ja kogukonna arendamine. Lõputöö koostamine ja uurimuse läbiviimine andis töö autorile erinevat informatsiooni, nii üldise teadlikkuse tõstmiseks kui ka tööalaseks kasutamiseks. Kahjuks selgus ka, et enamiku ettevõtjate sotsiaalne vastutus ja panustamise soov, vahel ka võimalus ei ole ühiskonna huvide täideviimiseks kuigi suur. Sellest järeldub, et oleks vaja riiklikul tasemel abi sotsiaalsete ettevõtete loomiseks, kus leiaksid rakendust tööd teha soovivad vähenenud töövõimega inimesed.