Transport ja logistika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/25

Sirvi

Sirvides Transport ja logistika Märksõna "Economy and Management--Economic Analysis" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Iseteeninduslikku infrastruktuuri omava ettevõtte loomise võimalused Eesti pakiveoturul
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Keler, Erich; Nõuakas, Kati
    Pakiveoturu mahud kasvavad kiiresti nii Eestis kui ka globaalselt. Peamine kasvutegur jõudsalt arenev e-kaubandus. Pakiautomaaditeenuse pakkujad on Eestis arendanud välja kolm eraldiseisvat pakiautomaatide võrgustikku. Eelpool nimetatud võrgustikud toimivad suurel määral paralleelselt ja katavad sama nõudlust. Ühtlasi on võrgustike operaatorid sunnitud läbilaskevõime kasvatamiseks suurendama võrgustikes olevate pakiautomaatide arvu, mis on loonud olukorra, kus oluliste liiklussõlmede ja linna tähendusega tõmbekohtade ümbruskonnas olevate pakiautomaatide arv on kasvanud kaheksani. See omakorda tekitab klientides segadust ja peamine argument – pakiautomaatide kasutusmugavus on kaotamas oma kaalu. Pakiveoturu mahu tulevikuprognoosid näitavad kasvutempo jätkumist. Aastaks 2027 ületab pakiveoturu maht 25 miljoni paki piiri. Olemasolevate pakiautomaatide võrgustike läbilaskevõime ei võimalda teenusepakkujatel tulevikunõudlust ära teenindada. Turul olevate kapilahtrite arv peab nõudluse teenindamiseks suurenema ligi kaks korda so 120 000ni. Selle numbri saavutamiseks on pakiveoturu jaoks antud lõputöö tulemuste kohaselt parim võimalik suund tarnijaneutraalse, suure mahutavuse, efektiivse, tuntud ja käidavatele asukohtadele keskendunud pakiautomaatide taristu loomine. Töö autori hinnangul on lõputöö eesmärgiks toodud küsimus saanud positiivse vastuse. Lisaks peamisele eesmärgile said vastatud kõik sekundaarsed küsimused. Kõrvalproduktidena saadud andmed ja järeldused on oluliseks sisendiks edaspidistele analüüsidele. Lõputöö koostamisel õnnestus autoril hoida erapooletut ning objektiivset vaatenurka turul esineva probleemi käsitlemisel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Remondibaasi omava transpordiettevõte analüüs võrreldes alternatiividega
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Reinhold, Tiit; Õige, Alar
    Töös on analüüsitud transpordiettevõte Canter Invest OÜ 2013 aasta kulude jaotumist, et välja selgitada konkreetne kulu transpordivahendite ekspluatatsioonis hoidmiseks, seda tehtud 2013 aasta raamatupidamislike algdokumentide alusel, et saada teada sõidukite individuaalsed kulud, välja tuua remonditöökoja kulud ning nende tekkepõhjus. Osaühing Canter Invest on ettevõte, mis kasutab sisse ostetavat raamatupidamisteenust ning sellepärast lõi autor elektroonilise andmebaasi andmete töötlemiseks, mida saab jooksvalt täiendada. Kuna arveid kasutati eelnevalt ainult raamatupidamislikeks toiminguteks, tuli teatud kulude puhul kasutada keskmisi väärtusi ühiku kohta. Tulevikus võiks pidevalt andmebaasi täiendada, pidades kulutekitaja täpset arvestust. Ettevõtte majandusanalüüsist tulenevate andmete põhjal on näha, et nõuete laekumise aeg on kolme aastaga kasvanud 25 päevalt 49 päevani. Enda kohustuste (töötasud, kütus, varuosad, maksud jne.) tasumise aeg arvete põhjal maksimaalselt 30 päeva. Osaühing Canter Invest põhitegevus on jaotusvedu temperatuuri režiimi tagavate autodega, siis püüdis töö autor leida alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid ettevõttel pühenduda tegevusele, mis toob 98-99% müügitulu. Hetkel antud keskmine veoteenuse kilomeetri hind, mida ettevõte saab ei võimalda töös pakutud alternatiivsete lahendustega. Võrreldes erinevate varijantide remondi ja hoolduskulusid jõudis autor järeldusele, et antud situatsioonis on majanduslikult mõistlik olemasoleva remondibaasi rekonstrueerimine. Ettevõte teenuse müügimahu kasvades on autode arv suurenenud koos sellega remondi ja hoolduse vajaduse maht järjest kasvab, selleks on ettevõte kohandanud kaarhalli ja palganud autode hoolduse-ja remonditöid teostava personali. Eelduseks ongi töötajad, kes on aastaid ettevõttes töötanud ja tunnevad autoparki. Aja jooksul on suurenenud töötajate arv ühelt neljale, kuid töökoja pindala pole suurenenud. Autoripoolseks lahenduseks on pakutud uue tööposti loomine hetkel laona kasutuses olevasse kaarhalli ossa. Tehtud on selleks vajalikud tehnoloogilised ja majanduslikud arvutused. Arvutused näitavad, et palgafondi suurendamata, mis oli 2013 aastal 89% töökoja kuludest, on võimalik lisa tööposti loomisega ja uute seadmetega kasutusele võtuga tagada lisa müügitulu ettevõttele. Investeeringute tasuvus ajaks kujuneks üks aasta ja kümme kuud.