Moetööstus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/51

Sirvi

Näitamisel1 - 20 47-st

Piiratud juurdepääs
"24Expressile kavandatud meeste tööjakid"
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Oja, Liliann; Peets, Teele
Lõputöös kavandati ja valmistati transpordiettevõttele 24Express töötajatele viis tööjakki. Valminud viis jakki on kvaiteetsest, vastupidavast materjalist ja vastavad töökaitse nõuetele. Selleks pidi arvestama ettevõtte imogoloogiaga ja töörõivastele esitatavate kindlate nõudmistega. Toodete valmistamiseks on valitud kvaliteetsed ja mitmekülgsete heade omadustega Windstopper Soft Shell® kangad. Windstopper Soft Shell ® on tuulekindel, õhuläbilaskev, laseb liikuda ja on vetthülgav. Furnituurideks on valitud kauakestvad ja kõrgkvaliteetsed YKK lukud. Kõik selleks, et tagada transpordi alal töötavale meesterahvale mugavuse. Mudelite saamiseks on algselt konstrueeritud põhilõige, kasutades Mülleri „Meeste jope põhilõike” juhendit, mille peale modeleeritud moekohohane lõige. Esmaste lõigete alusel on tehtud maketid. Maketiproovis tehtud muudatused tehakse ka lõigetele, mis peale korrigeerimist digiteeriktakse Lektra arvutiprogrammi Modaris. Antud programmis saab veel lõikeid kohandada ja kontrollida omavahelisi kokkuminekuid. Lõigetele pannakse õmblusvarud, pannakse peale suurendused ja väendused ning tehakse lekaalide tabel. Lekaalid viiakse Diaminosse, kus toimub vastavalt soovitud kangale ja suurusele lekaalide paigutus. Diaminost Just Printi viies saab lekaalid Plotterist välja printida. Koostatud on mudeli „Erik” lekaalid õmblusvarude tähistusega, mis on materjalide kaupa välja toodud. Mudeli „Erki” lekaalidega on tehtud ka paljundusskeem, kus on suurused 48- 56. Lekaalide tähistuse mõistmiseks, kombineeritud paigutuste,l on koostatud ka lekaalide tabelid mudelite kaupa. Igale mudelile on koostatud tootekaardid, millele lisatakse ettevõtte poolt nüüd tellimusleht koguste ja tarneajaga. Tootemõõtude tablis selgus, et mudelid on valmiskujul erinevate suurustega võrreldes tüüpfiguuri tabliga. Ilmselt muutused tekkisid ka peale maketiproove tehes. Arvestada tuli kõigi erinevate kehaehitustega individuaalselt. Paigutusjooniste abil sai arvutada viie mudeli ja mudeli „Erik” materjali maksumuse. Antud makusumsed on olulised arvutamaks ka mõlema viisi omahinna ja lõpphinna. Arvutuste käigus selgus, et suureks kuluallikaks on õmblusteenuse pakkuja, mis on viie kordselt õmblusmaterjalidest kallim. Hind on kallim kuna tegemist on näidistoote õmblemisega, mitte masstootmisega. Mudeli „Erik” toote omahinnaks kujunes 165,06 € ja müügihind 247,59 €. Viie mudeli omahinnaks tuli 760,66 € ja müügihinnaks lausa 1140,98 €, millest pea pool koosneb õmblusteenuse hinnast. Ettevõtte on väga rahul kangaste ja furnituuride valikuga. Värvid vastavad samuti ettevõtte poolsetele tingimustele. Samuti olid ettevõtte juhatus ja töötajad rahul sellega, et jakid on mitme näolised ja mugavad.
Piiratud juurdepääs
Adaptiivsed rõivad erivajadustega inimestele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Püüa, Liina-Mai; Peets, Teele
KOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon adaptiivseid rõivaid, mis tähendab rõivaid mille kinnisesüsteem on lihtsustatud, mõeldes inimestele, kes vajavad riietumisel abi. Kollektsioon koosnes kahest koplektist ehk kuuest rõivaesemest. Antud lõputöös on käsitletud kollektsioonist nelja õlale toetuvat mudelit. Kollektsiooni loomise eeltööks oli sihtrühma vajaduste välja uurimine. Selleks koostati küsitlus, mille abil selgitati välja peamised ”tavaliste” rõivaste probleemid ja mida liikumispuudega inimesed lihtsustatud rõivastest ootaksid. Peamiselt sooviti rõivaid, millel oleks suur pesu- ja hõõrdekindlus ning rõivakangas oleks elastne ning tugev. Lisaks olid küsitluses välja pakutud lõputöö koostaja poolt disainitud erinevate tehnoloogiliste lahendustega mudelid, mida paluti vastajatel hinnata. Küsitluses populaarseks osutunud mudelite vahel tehti lõplik valik koos ettevõtte Virtually OÜ omaniku Ülle Liesvirtaga, kes konsulteeris lõputöö koostajat kollektsiooni loomise juures. Mudelite kasutamisõigus kuulub ettevõttele Virtually OÜ, kes tulevikus võib kasutada lõputöös käsitletud mudeleid oma toodanguna. Küsitlusele vastas 65% naisi ja 30% mehi ning 5% ei soovinud oma sugu tuvastada. Vastajaskonnast üle 50 % oli ratastoolikasutajad, kes suuremal või väiksemal määral vajasid abi igapäevasteks toiminguteks. Sellest tulenevalt otsustas lõputöö koostaja luua mudelite konstrueerimiseks unisex mõõdutabeli, tingituna toodete sirgest ja vabast siluetist, mis eeldavad suurt rinnaümbermõõdu lisa. Mõõdutabeli koostamisl valiti kasutatavateks kasvudeks 168 ja 172 ning kehatüübiks C-täidlus Finatexi ja Passeli mõõdutabelite põhjal [10] ja [11]. Kehatüübiks on valitud klassikaline C-täidulus, kuna ei ole soovitud mudelite puhul piirduda liiga spetsiifilise liikumispuudega ja võimaldada kollektsiooni suuremale kasutajaskonnale. Põhilõiked on konstrueeritud kahe konstrueerimissüsteemi põhjal. Mudelid Pellervo ja Loki on kõige sirgema silueti ja suurema rinnaümbermõõdu lisaga ning selle tõttu on nende mudelite põhilõike konstrueerimissüsteemiks valitud Müller & Sohni meeste päevasärgi põhiõige. Mudelid Peeta ja Roni, mille rinnaümbermõõdu lisa on kahest eelnevast mudelist väiksem, on konstrueeritudSkandinaavia konstrueerimissüsteemi põhjal. Põhilõigetest on modelleeritud moekohased lõiked vastavalt sihtrühma kehaasendist ja mudelite spetsiifikast. Kõikidele mudelitele on koostatud lekaalid ja paljundusskeemid. Lisaks on normeeritud õmbluskulusid, kuhu alla kuuluvad kanga- ja niidikulu arvestus, lisaks kõikide põhi-ja abimaterjalide maksumus. Viimasena on toodete puhul toodud toodete valmistamise tehnoloogiline järjestus, mille juurde kuuluvad seletavad joonised toote sõlmede tehnoloogilisest töötlusest. Mudelite baaslõiget on kontrollitud ja igale mudelile valmis vähemalt kaks prototüüpi. Lõputöö põhjal valmis kõikidest toodetest esikmudel, mille abil kontrolliti toodete istuvust ja välja töötatud tehnoloogilisi lahendusi. Mudel Pellervo on sirgelõikelõikeline sportjakk, esi- ja seljaosa on ühendatud passega ning kaelakaarde on õmmeldud kapuuts. Kapuutsi lõikeserv on töödeldud lõikekohase kandiga, mille sees on reguleeritav kummikanal. Toote alläär on figuurne, olles esiosas lühem ja sujuva üleminekuga küljejoonel ning pikem tagaosas. Mudelil on diagonaalsete läbilõigete vahele töödeldud peitlukuga avatavad taskud. Lisaks on ka rinnatasku toote paremal pool avatav peitlukuga. Mudeli taskukotid on võrkmaterjalist, mis ka ventileerivad kandjat juhul kui taskud on avatud. Mudeli spetsiifiline tehnoloogia seisneb magnetnööpidega esikinnises ja pikkade peitlukkudega avatavates lõhikutes varruka tagaosas. Mudeli varrukad hoiavad kergelt kõverdatud asendit varruka küünarnukijoonel. Lisaks on kõikidel peitlukkudel nööriga kinnitatud lukupeadele tõmmikud, et oleks ka piiratud käte liikuvuse puhul kinniseid kergem sulgeda. Need elemendid hõlbustavad riietumist. Mudel Loki on sirgelõikeline vest, mis koosneb esi- ja seljaosast ning peale õmmeldud taskutest. Toode on seljaosas pikem ja esiosas tüüpfiguuri esipikkusega sama pikk. Tootel on esikeskjoonel magnetikinnis ja õlajoont on nihutatud esiosa poole, millel on takjapaelaga kinnis. Nihutatud õlajoonel olevaid kinniseid avades saab toote hõlpsamalt ”voltida” ümber kandja, kui käed on väga fikseeritud asendis ja neid ei ole võimalik tõsta. Mudeli Peeta on sirgelõikeline anoraktüüpi sportjakk. Koosneb esi-, külje ja seljadetailidest ning raglaanvarrukadetailidest. Esiosas horisontaalse läbilõike vahele töödeldud peitlukuga tasku, mis töötab ka kui ventilatsioonilõhik. Mudelil on küünarnukijoonel kõverdatud asendit hoidvad raglaanvarrukad. Tootel on raglaanjoonte vahele töödeldud peitlukud, mis ulatuvad krae tipust kuni küljedetaili tagumise tipuni. Varrukasuus ja esiosa paremas läbilõikes on samuti peitlukkudega lõhikud. Lõhikute eesmärgiks on anda tootele rohkem avarust riietumisel. Mudelil Roni sirgelõikeline unisex T-särk koosneb esi- ja selja ning varrukadetailidest. Tootel on mõlemal pool esiosas kinnis, mis avaneb kaelakaarest varrukasuuni. Kinnis on suletav takjapaelaga. Sellise kinniselahendust saab kasutada, kui kandjal on kätes vähene liikuvus. Tootel saab hõlpsasti varrukad ümber käe ”voltida”. Tuginedes küsitluse andmetele saab kollektsiooni laiendada, sest arendamist vajavaid tehnoloogilisi lahendusi on veel hulgaliselt. Mudeli Pellervo materjalidele kuluv summa on 21,9 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Loki materjalidele kuluv summa on 13 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 26,4 minutit.Mudel Peeta materjalidele kuluv summa on 22,45 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Roni materjalidele kuluv summa on 3,81 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 15 minutit. Täiendavaks ettepanekuks oleks unisex mõõdutabelit arendada edasi väiksemaltele ja vähem standartsetele kasvudele. See nõuab suuremat sihtrühma uurimust, mis vaataks lähemal sihtrühma spetsiifilisemaid mõõte. Mudelite Peeta ja Roni kinniselahendusi tuleks edasi arendada, sest kummalegi mudelile ei leitud ideaalset kinnist. Mudel Peeta vajaks paremat ja lihtsamini liikuvat lukku raglaanjoonele ning mudel Roni vajaks takjakinnist, mis oleks pehmem (hammastiku pool oleks ühest valatud detailist). Nii see ei ärritaks nahka ja ei rikuks materjali. Need probleemid on tingitud kanga ja furnituuri kaupmeeste sportimendi piiratusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Töö käigus valmisid 4 lihtsustatud rõivaeset, mille eesmärgiks on lihtsustada igapäevast riietumist liikumispuudega inimestel.
Piiratud juurdepääs
Aluspesu kollektsioon ’’Tres Belle’’
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sipelgas, Laura; Kuusk, Margit
Käesolevas lõputöös on välja toodud kollektisooni loomise protsess. Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon, kus on tooted mõeldud nii naistele, kui ka meestele, mõeldes nii klientidele, kes soovivad kanda võrgutavalt seksikat pesu. Kollektsiooni loomise eeltööks oli vajadus välja uurida, milliseid tooteid on BonBon’s juba eelnevatel aastatel õmmeldud. Selleks käidi esinduspoes, kus sai kõikide kollektsioonidega tutvutud ning mille abil selgitati välja, milliseid tooteid teha ja mida uut võiks disainida. Peamised tingimused ettevõtte poolt olid, et disain oleks julge ja seksikas ning toodete õmblemiseks kasutatakse ettevõttes kasutatavaid materjale, tehnoloogiat ja seadmeid. Peamised uued võtted, mida kasutati ning mis tegid kollektsiooni eriliseks olid nt öösärgi õlapaelad, mis koosnesid mitmetest kummipaeladest, mis andis tootele parema toestuse ja kantavuse. Samuti tegi kollektsiooni eriliseks kummide ja paelte üksteise kõrvale asetamine, mis andis tunde, et keha on kaetud, kuigi see visuaalselt nii ei olnud. Lõputöös sai kasutatud ka eelmiste BonBon’i kollektsioonide materjali jääke, mille eesmärgiks oli materjali võmalikulr efektiivne kasutamine. Diplomitöö autori poolt loodud kõikide mudelite disainide ja materjalide valiku vahel tehti lõplik otsus koos ettevõtte AS Gemhilli peadisaineri Iris Tustiga. Kollektsiooni kuuluvad kuus erinevat mudelit: rinnahoidja, öösärk, stringid, aluspüksid, body ja meeste aluspüksid. Kokkuvõte on süntees kogu lõputööst. Välja on toodud lõputöö eesmärgid ja ülesehitus. Enne peamisi lõputöö sisupeatükke on antud ülevaade pesutoodete ajaloost. Olulisemad peatükid töös on kolmas ja neljas. Kolmandas peatükis on ära toodud kollektsioonide kavandamine, kus on toodud ära alapunktidena idee ja kollektsiooni loomise tingimused, kangaste valik ja iseloomustus, toodete hooldamistingimused, toodete kirjeldused ja tehnilised joonised. Neljandas peatükis on äratoodud toodete konstruktsioon ja tehnoloogia, mille suuremateks alapunktideks on põhi- ja moekohaste lõigete valmistamise metoodika kirjeldus, lõigete valmistamiseks vajalikud mõõdud, rinnahoidja- meeste aluspükste- ja body põhilõike ja moekohase lõike valmistamise käik ja skeemid, lõigete täpsustamine ja kontroll, mudelite sõlmede tehnoloogiline töötlemine, seadmete valik ja iseloomustus, toodete töötlemise tehnoloogilised järjestused, lekaalide valmistamine, lekaalide tehniline paljundamine ja õmblusmaterjalide kulu normeerimine. Viies peatükk illustreerib lõputöö põhiosa fotode näol. Käesoleva kollektsiooni toodete erinevaid mudeleid saab laiendada ja varieerida, kuna tehnoloogilised lahendused, mida lõputöö raames on välja arendatud ja kasutatud on võimalik edasise arendustöö käigus viia järgmistele tehnoloogilistele tasemetele. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö eesmärk on täidetud. Töö käigus valmis kuus mudelit, kus sai kasutatud uudset disaini.
Piiratud juurdepääs
Äriplaani koostamine KIISH OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kiis, Helen; Tuulik, Diana
Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada äriplaan naiste rõivaid disainivale ja tootvale ettevõttele. Lõputöö raames pandi kirja äriidee, milleks on hakata Tallinna kesklinnas disainima ja tootma KIISH OÜ nime all naisterõivaid. Põhilist rõhku pannakse moetoodete unikaalsusele. Igat mudelit ühest kangast toodetakse maksimaalselt viis toodet. Tooteid hakatakse valmistatama ka vastavalt klientide mõõtudele. Enamus toodetud rõivaesemetest on ainueksemplarid. Samuti antakse kliendile võimalus kaasa rääkida baasmudeli muutmisel vastavalt oma soovidele, eelistustele ja füsioloogilistele eripäradele. Kliendil on võimalus koos disaineriga külastada ka kangapoode, leidmaks soovitavale mudelile parimad materjalid. Väga oluliseks peab ettevõte lähedast kontakti klientidega. Koos kliendiga arutatakse läbi tellimuse üksikasjad ja muudatused disainis. Kliendibaasi kindlustab ka keskendumine keskmise sissetulekuga klientidele ja mõistlik hinnatase. Töös määratleti ettevõtte lühi- ja pikaajalised eesmärgid, kirjeldati tooteid, viidi läbi turu- ja konkurentsianalüüs.
Piiratud juurdepääs
Balletitantsijate trikoode põhilõigete väljatöötamine Rahvusooper Estonia balleti "Medea" näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolma, L.; Luhaäär , S.
Balletile "Medea" disainitud kostüümide valmistamise protsess hõlmab endas mudelite kavandamist, põhi- ja moekohaste lõigete valmistamist, mudeli sõlmede tehnoloogilist töötlemist, lekaalide valmistamist, õmblusmaterjalide kulu normeerimist ning mudelite tehnilist kirjeldust.
Piiratud juurdepääs
Disaineri kevad/suvi 2015 kollektsiooni kleitide mudelite väljatöötamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Helleng, Kaidi; Kuusk, Margit
Käesoleva lõputöö raames valmis moelooja kevad/suvi 2015 kollektsioonist kolm mudelit. Kõigepealt on mudelite väljatöötamiseks konstrueeritud siluetist lähtuvalt põhilõige ning sellest modelleeritud lõiked ning neile vastav tehnoloogiline töötlemine. Kogu protsess algas disaineri visanditest lähtuvalt baaslõike konstrueerimisega. Põhilõiked konstrueeriti M.Müller ja Sohn konstrueerimissüsteemi järgi ning mõõtudeks kasutati nii disaineri baasmõõte kui ka Rundschau mõõte. Seejärel modelleeritud lõikeid joonestades tuli olla kindel, et need vastaksid disaineri visioonile - valmitoodete käeaugukaar peaks olema kitsas ning vööjoon kõrgendatud. Kollektsioonis on disainer pööranud tähelepanu ennekõike liibuvatele kõrgendatud vöökohaga pihaosadele ning a-lõikelistele kui ka liibuvatele pintsellõikelistele seelikuosade siluettidele. Tervikuna on tooted naiselikud ning rõhku on pandud klassikalisele stiilile, millele on lisatud eripära erinevate elementide näol. Valminud mudelid Carmel, Cara ja Carol vastavad eelpool nimetatud kollektsiooni põhilistele omadustele ehk siis on liibuva pihaosaga ning kõrgendatud vööjoonega ning vööjoonest allapoole jääv osa on kas a-lõikeline või pintsellõikeline. Kõikidel toodetel on varrukad. Rõhku on pandud toodete lõppviimistlusele, sest tegu on „ready to wear“ kollektsiooniga, mis tähendab, et disain ja väga kõrgkvaliteediline lõppviimistlus on nende toodete puhul väga olulised. Näiteks mudeli Carmel puhul on varrukad otsa õmmeldud kahekordse õmblusega, pihaosa on seest puhtaks õmmeldud ning kleidi alläär on käsitsi õmmeldud. Disainer on kevad/suvi 2015 kollektsiooni jaoks kasutanud sügavamaid lillasid toone ning erksuse lisamiseks ka fuksiaroosat. Lillad ja roosakad toonid on väga väljendusrikkad. Loomaks veidi mängulisust on ühevärviliste toonide, mis jätavad mulje puhtusest, sekka toodud võluv spontaanne firmamärgiks saanud trükimuster ning saadud tulemus loob kokku ühtse terviku. Trükimustrilise kanga tellimisel tuli koos failiga anda kaasa võimalikult palju vastavaid õigete värvidega näidiskangaid ning värvikoode, et jõuaks kiiremini soovitud lõpptulemuseni. Pärast moekohaste lõigete valmistamist ning enne lekaalide valmistamist on kontrollitud kontuurjoonte sujuvaid üleminekuid, vastasmärkide kokkulangevus ning kokkuõmmeldavate servade pikkuste ühilduvust. Moelooja toodab oma tooteid suurused 36- 44. Vastavalt nendele suurustele on ka tehtud tehnilised paljundused baaslõikele. Lekaalide paljundamisel on kasutatud koordinaatide meetodit ning ümbermõõtude vahemikud on 5 cm. Majanduse osas on välja arvestatud põhi-ja abimaterjalide kulu ühe toote kohta rahalises väljenduses. Toote omahinna arvestamiseks on liidetud kokku põhi-ja abimaterjalide ja tootmiskulud ning muud kulud. Mudelite omahind varieerub 46 ja 77 euro vahel ning müügihind käibemaksuga varieerub 280 ja 474 euro vahel.
Piiratud juurdepääs
Erinevate konstrueerimismeetodite abil pluusi lõigete valmistamine ettevõttele La Famiglia OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Silm, Mall; Kuusk, Margit
Lõputöö eesmärgiks oli valmistada pluus ettevõtte La Famiglia uude kollektsiooni. Tooteks saadi inspiratsiooni Ralf & Rosso varem valminud pluusist, mis oli kättesaadav pildiliselt. Toode oli kee-ruka soosiosaga ning selle tegemiseks tehti palju katsetusi, makette ja proove. Pluus pidi jääma suure vormiga, mahulise soosiosa voldistikuga ja samas naiselikuna. Esimene pluus valmis mulaaži teel atlasskangast, mis paraku kortsus palju, ei jäänud hoidma mahu-lisena ning soosiosa ei meenutanud just palju pildil olevat pluusi. Töö autori uudishimu ja töö autori ning disaineri erinevate visioonide tõttu tehti ka mudel Pluus 2, mille juures töö autor proovis valmistada pluusi, mille soosiosa oleks võimalikult sarnane inspirat-siooni pildil olevale. Esialgu sooviti katsetada moekohase lõike tegemist šabloonmeetodil, kuid töö käigus otsustati, et konstrueerimismeetodeid kombineeritakse: pluusi pihaosa tehti šabloonmeetodil ning soosiosa mulaažmeetodil. Näidise õmblemiseks kasutati kombineeritud sidusega kangast, mis ei kortsunud ja oli kerge. Kangaste analüüsi käigus selgus, et selliseid tooteid peaks valmistama just mittekortsuvast kangast ning atlass-sidusega kangas ei sobi taoliseks asjaks üldse ega jäta head muljet. Sellest tehti järeldus, et toote kangavalik võib väga palju mõjutada üldmuljet ning mittesobivat kangast kasutades ei ole võimalik soovitud efekti saavutada. Lõputöö sisaldab väikest kirjeldust ettevõttest, pluuside tehnilistest joonistest, kangaste ja furnituu-ride valikust, kahe pluusi lõike valmistamist ja tehnoloogiat. Samuti on tehtud paigutusjoonised ja analüüsitud kangakulu ning kangakasutuse efektiivsust. Välja on arvutatud pluuside oma- ja müü-gihinnad kasutades selleks sama põhimõtet, mille järgi ettevõte oma toodete hindasid kujundab. Viimases töö sisuosas on välja toodud järeldused ja ettepanekud, kuidas samu või sarnaseid tooteid tulevikus paremini valmistada. Kirjeldatud on ka mõned probleemid, mis töö tegemise käigus esi-nesid ja milliseid muudatusi lõigetel veel pärast pluuside valmimist tehti.
Piiratud juurdepääs
Estonia Kontserdisaali teenindava personali töörõivaste kavandamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Küttis, Getter; Kuusk, Margit
Eeloleva diplomitöö käigus selgitati välja praegu kasutusel olevad teenindava personali tööriided Estonia Kontserdisaalis ning nende puudused. Puudustest tulenevalt kavandati uued funktsionaalsed, esinduslikud, esteetilised ja hügieenilised töörõivad nais- ja meesklienditeenindajatele ning koristajatele. Kavandatud mudelitele koostati tehnilised kirjeldused, tehnilised joonised, põhilõiked ja valiti välja sobivad põhi- ja abimaterjalid. Eelkõige keskenduti klienditeenindajate vesti mudelite väljatöötamisele, sest just klienditeenindajad on need, kes loovad kuvandi sellest asutusest, mistõttu peab nende vormirõivastus olema väga hästi läbi mõeldud ja korrektselt kavandatud. Vestide kavandamisel oli oluline meeles pidada, et töötajaskonnas on inimesi, kelle kehatüübi erisustega tuleb arvestada. Sellest olenemata tuli luua mugav, funktsionaalne ja kvaliteetne riietus. Vastavalt mudeli loomise tingimustele valiti kauapüsivate töörõivaste kavandamiseks vestidele välja vähe kortsuv, vormihoidev ning kergesti hooldatav 53% polüestri, 44% villa ja 3% elastaani sisaldusega kangas. Nendest kriteeriumitest lähtuvalt sobis vesti töötlemiseks kõige paremini voodrikangas koostisega 97% polüester ja 3% elastaan. Koristajatele loodud kleidid peavad olema hingavad ja hea niiskusimamisvõimega, milleks sellisel juhul on kõige parem puuvilla ja polüestri segune kangas. Baasmudelite alusel loodi vestidele ja koristaja kleitidele mudelite perekond, kus algsete läbilõigete taskute ning muude detailide muutmisel saadi uued mudelid. Selline varasemate mudelite konstruktsioonide baasil uute kujundamine lihtsustab kollektsiooni loomist ilma suurte kulutusteta. Unifitseerimisel jälgiti, et lõpptulemusena moodustaks töötajate töörõivastus ühtse terviku. Kõigile toodetele on läbiva joonena tikitud Estonia Kontserdisaali logo. Käesolevas töös on välja toodud ka toodete konstruktsiooni ja tehnoloogia pool, mille käigus konstrueeriti põhilõiked kõikidele naise rõivastusse kuuluvatele toodetele, meeste vestile ja ka koristaja kleidile. Naiste toodetele konstrueeriti põhilõiked Põhjamaade ning GOST’i tüüpfiguurimõõtude järgi suurusele 38 ning vestile lisaks veel ka suurusnumber 48. Meeste vesti baaskonstruktsioon tehti M.Müller & Sohn tüüpfiguuri mõõtude tabeli kohaselt suurusele 50. Korrektsed ning hästi istuvad põhilõiked annavad hea eelduse moekohaste lõigete kujundamisel, mistõttu kontrolliti naiste ja meeste baassuuruses veste Modaris 3D virtuaalsel mannekeeni. Kolmemõõtmeline prototüüp annab väga täpsed ning realistlikud pildid loodud mudelitest, pannes omavahel kokku lõiked, kangad ja furnituuri. Maketil tuvastatud vead parandati ning antud tulemusi analüüsiti. Üldjoontes oli naiste toodete puhul tasakaal paigas ning vest istus mannekeeni seljas hästi. Vead, mis vaatlusel ilmnesid olid mõlemal suurusnumbril küllaltki sarnased. Seljapikkus oli mõlemal baassuurusel liiga pikk, selja- ning esiosa vajas õõnestamist ning käeaugukaart tuli seljaosas süvendada. Mõlemad tooted olid esiosas natukene laiad. Vest, mis kavandati suurusnumbrile 50 ehk mehele, kelle rinnaümbermõõt on 100 cm, oli antud konstruktsiooni kohaselt väga suur. Kuid toode oli tasakaalus ja pärast mõningate vigade parandamist nagu sissevõtete suurendamine, seljapikkuse lühemaks tegemine, seljakeskõmbluse süvendamine, istus vest seljas väga hästi. Järgnevalt selgitatakse töös põgusalt lekaalide valmistamist. Andes ülevaate sellest, millised on vestide puhul kasutatavad õmblus-, pööramis- ja töötlemisvarud ning mis lekaale antud toodete puhul kasutatakse. Kavandatud vestidele koostati paljundusskeem, vastavalt suurusnumbrite muutumisele. Paljundusskeemi olemasolul on võimalik ka 3D mannil erinevate suurusnumbrite istuvust kontrollida. Majanduslikus osas kirjeldatakse ühe mudeli hinna kujunemist. Protsentuaalselt antakse ülevaade sellest, millistest osadest koosneb ühe toote omahind ja müügihind.
Piiratud juurdepääs
Imikurõivaste lõigete väljatöötamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kukk, Johanna; Peets, Teele
Lõputöö eesmärgiks oli valmistada välja töötada tooted imikutele, mis vastaksid imiku vajadustele vastavalt vanusele. Toodete väljatöötamise eeltööks oli uurida välja lapsevanemate või laste hooldajate vajadused ja probleemid seoses imikurõivastega. Selleks töötati välja veebipõhine küsitlus, mille abil koguti vastuseid 395-lt lapsevanemalt või lapse hooldajalt. Lisaks inimeste eelistustele uuriti lapse motoorika arengut ning Eesti Standardikeskuse standardeid laste rõivastele esitatavate nõuete ja potentsiaalsete ohtude kohta. Lapse motoorsete oskuste arengu põhjal jaotati algne vanusegrupp neljaks väiksemaks vanusegrupiks. 0-3 kuu vanustele imikutele töötati välja mudel Janne, 4-6 kuu vanustele mudel Aleks, 7-9 kuu vanustele mudel Robin ja 10-12 kuu vanustele lastele mudel Kris. Mudel Kai on sobilik imikutele vanuses 0-12 kuud. Erinevate andmete põhjal töötati välja erinevatele nõuetele vastavad imikurõivad. Esmalt töötati välja imikute kehamõõtude tabel. Kehamõõtude tabelis on käsitletud kümmet erinevat suurust. Suurused on lastele vanuses 0-12 kuud. Seejärel konstrueeriti toodetele põhilõiked ja modelleeriti need moekohaseks. Moekohaseid lõikeid kontrolliti ja tehti lekaalid. Kõik lõiked konstrueeriti suurusele 56, kuid prototüübid on vastavalt toote sihtgrupi vanusele valmistatud erinevates suurustes. Mudel Janne on valmistatud suurusele 53, mudel Aleks suurusele 62, mudel Robin suurusele 71 ja mudel Kai baassuurusele 56. Tehniline paljundus koostati kõigile kümnele kehamõõtude tabelis olevale suurustele. Lisaks on tehtud paigutusjoonised, et normeerida kangakulu. Kõigile mudelitele tehti läbilõikejoonised ja tootekaardid. Õmblusmaterjalide kulu normeerimiseks tehti paigutusjoonised ja arvutati välja ühele tootele kuluv keskmine materjali kulu. Lisaks arvutati kõigile toodetele eraldi välja materjalide ja furnituuride rahaline väärtus.
Piiratud juurdepääs
Insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte vajadus spetsiaalrõivaste järele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Käo, Angelika; Tuulik, Diana; Heldi Kikas
Käesoleva töö temaatika tuleneb asjaolust, et iga päev haigestub nii Eestis kui kogu maailmas üha rohkem lapsi ja noori I astme diabeeti. Võttes arvesse töös esitatud arvandmeid, võib öelda, et tegemist on lausa epideemiamõõtmetega haigusega, mille tekkepõhjused on tänaseni teadmata. I astme diabeet puudutab ka Eestis elavaid lapsi ja noori, kelle elukvaliteeti aitab parandada insuliinipump. Insuliinipumba kandmisviise on erinevaid, kuid autorile teadaolevatel andmetel puuduvad Eestis insuliinipumbale kohandatud rõivad. Töös tõstatatud hüpoteesi kohaselt on insuliinipumpa kandvatel lastel ja noortel sotsiaalne ning praktiline vajadus spetsiaalrõivaste järele. Sellest lähtuvalt selgitati välja, kas Eesti pumbakandjate seas esineb vajadus spetsiaalrõivaste järele ning toodi omapoolseid näiteid võimalikest insuliinipumba kandmisviisidest. Probleemi lahendamiseks viidi Eesti pumbakandjate seas läbi ankeetküsitlus, selgitamaks välja põhilisemaid insuliinipumba kandmisega seotud kitsaskohti. Töö teoreetilises osas anti ülevaade erinevatest olemasolevatest insuliinipumba kandmisvõimalustest nii Eestis kui väljaspool Eestit. Lisaks õnnestus läbi viia intervjuu ühe insuliinipumpa kandva lapse emaga. Küsitluste ja intervjuu vastuste ning töös esitatud teoreetilise materjali põhjal leidis töös tõstatatud probleem lahenduse. Insuliinipumpa kandvatel Eesti lastel ja noortel esineb vajadus mõlemate, nii insuliinipumbale kohandatud spetsiaalrõivaste kui ka erinevate pumbaaksessuaaride järele. Pumbakandja otsustada jääb, kas tal on lihtsam paigutada sobiv pumbaaksessuaar rõivaste külge või kanda juba pumbale kohandatud rõivaid. Vajadus spetsiaalrõivaste järele sõltub insuliinipumpa kandva lapse vanusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt muutub pumbale kohandatud rõivaste olemasolu vajalikuks alates seitsmendast eluaastast, sest siis muutub oluliseks riiete trendikus ning soovitakse pumpa riiete alla peita. Tuginedes uuringu tulemustele, tuuakse töös näiteid võimalikest pumbale kohandatud rõivalahendustest. Pumbaaksessuaaride valik Eestis on piiratud. Lähtuvalt töös läbiviidud uuringu tulemustest, vajavad pumbakandjad lisaks kõhu ümber kinnitatavatele pumbakottidele ka sääre ning reie ümber kinnitatavaid pumbakotte. Käesolevas töös tõstatatud probleemi lahendus aitab arendada diabeedivaldkonda. Insuliinipumbale kohandatud rõivaste loomine annab Eesti moedisainile uue niši. Uute pumbaaksessuaaride turule toomine mitmekesistab insuliinipumba kandjate valikuvõimalusi. Selle tulemusena rahuldatakse insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte praktilised ning sotsiaalsed vajadused ning paraneb üldine elukvaliteet.
Piiratud juurdepääs
Kevad 2015 mantli mudelite kavandamine ettevõttele Liina Stein OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Etverk, Anneliis; Stein, Liina
Diplomitöö tulemusena on diplomandi ja ettevõtte koostööna valminud kevad/suvi 2015 mantlite kollektsioon. Kollektsiooni kuuluvad mudelid „Serena“, „Blair“ ja „Zoe“, mida kajastab ka lõputöö kirjalik osa, ning teised mudelite perekonda kuuluvad mudelid. Lõputöö koosneb toodetest ja kirjalikust tööst. See on ülesehitatud peatükkidena, mis käsitlevad toodete kavandamist, konstruktsiooni ja tehnoloogiat ning töö organiseerimist. Osad teemad on esitatud jälgimise lihtsustamiseks tabelitena. Lõputöö esimesed osas on tooteid põhjalikult tutvustatud. Seda on tehtud nii kirjelduste, fotode kui ka joonistega. Kõik töös esinevad joonised on tehtud erialases arvutiprogrammis Kaledo Style. Protsessi esimeseks etapiks oli tegumoodide väljamõtlemine ning kavandite tegemine. Arvesse tuli võtta hooaega, sihtgruppi ning disaineri üldist käekirja. Liina Steini brändi kliendid on alati armastanud ja küsinud erksaid toone ning ilusaid ja silmapaistvaid mustreid. Vastavalt hooajale ja sihtgrupile on kangad heledal põhjal kirju mustriga puuvillased või puuvillasegused. Eelnevat arvesse võttes on mudelite lõiked lihtsad ja väheste detailidega. Seejärel konstrueeriti baaslõiked ning nendest modelleeriti sissevõtete asukoha muutmise ning läbilõigete lisamisega moekohased lõiked. Ettevõte toodab suurem osa rõivaid 36 suurusele, mistõttu tehti ka lõiked just selle suuruse mõõtude järgi. Järgnes makettide õmblemine ning proovimine modelli selga. Peale seda tuli sisse viia väikesed parandused. Toodete kavandamise peatükis on näidatud joonistena nii baaskonstruktsioonid kui ka parandustega moekohased lõiked. Mudelite tehnoloogilist poolt kirjeldavad sõlmede läbilõikejoonised ning töötlemise järjekord. Edasi digiteeriti lõiked programmi Modaris ning seal valmistati kolme toote lekaalid põhikangale, voodile ja dubleerile. Programmis koostati ka paljundusskeem. Ettevõte kasutab numbrisüsteemi ja baassuuruseks on 36, paljundused on tehtud skaalal 34-42. Paljundusskeem on koostatud võttes arvesse suuruste põhimõõtude omavahelist muutumist vastavalt suuremaks või väiksemaks. Programmis Diamino on koostatud kombineeritud paigutusjoonised, mille abil on võimalik kindlaks määrata kangakulu. Peale esimeste mudelite õmblemist ning klientide selga proovimist saadi kinnitust, et mudelid istuvad hästi, kuid tekkis ka paar muudatuse ettepanekut. Mudelil „Zoe“ võiks olla seljakesõmblusel lõhik. Mudelil „Serena“ võiks selja keskmine detail olla puusajoonest allääreni kaks kuni kolm cm laiem.
Piiratud juurdepääs
Kohvik Rannapaargu klienditeenindajatele töörõivastuse välja töötamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tüür, Tea; Kuusk, Margit
Käesoleva diplomitöö käigus on kavandatud kohvikule Rannapaargu töörõivad, mis sobivad nii igapäevaseks kandmiseks kui ka pidulikumaks puhuks. Kavandati viis mudelit – seelik “Merit”, püksid “Katrin”, pluus “Merilin, vest “Herta ja põll “Anett”. Mudelitest valmisid tehnilised kirjeldused, tehnilised joonised ja moejoonised. Lähemalt keskenduti kolmele mudelile – pluus, vest ja põll, mille jaoks leiti sobivad põhi- ja abimaterjalid; konstrueeriti baas- ja moekohased lõiked; arendati välja tehnoloogiad; arvestati materjalide kulu; koostati tehniline dokumentatsioon ning leiti toodete müügihind. Kvaliteetsed ja vastupidavad tööriide materjalid said valitud tänu Tallinna Tehnikakõrgkooli tekstiililabori võimalustele. Kokku testiti seitset kangast, millest viis osutusid sobivateks. Mudelitele “Merilin” ja “Anett” valiti tööriiete kangad, mille kiuline koostis on 65% polüester, 35% puuvill. Valitud kangad on toimse sidusega, värvipüsivad ja hõõrdekindlad. Mudelile “Herta” valiti samuti toimse sidusega kangas, mille kiuline koostis on 65% polüester, 33% viskoos ja 2% elastaan. Mudelile valiti ka antistaatilise töötlustega 100% polüesterkiust vooder. Mudelite “Herta ja “Anett” õmblemisel kasutatakse ka teist põhimaterjali – 100% polüesterkiust satiini. Eelnevalt nimetatud kolmele mudelile konstrueeriti põhilõiked suurusele 38, kasvule 164, ühtse süsteemi järgi, kasutades GOSTi mõõtude tabelit. Põhilõigetest tuletati moekohased lõiked. Viidi läbi maketiproovid, mille käigus moekohaseid lõikeid parandati ja täiendati. Valminud lõigetest moodustati lekaalid ning koostati tehniline paljundus suurustele 34-44, kasvudele 164 ja 170. Tehnoloogia valikul peeti silmas peamiselt valitud õmblusmaterjalide omadusi ja iseärasusi. Töös käsitletavad kolm mudelit on ajatud töörõivad, mis peaksid olema vastupidavad ja kvaliteetselt töödeldud. Tehnoloogia valikut kirjeldatakse läbilõikejooniste abil. Oluline on ka mudelite töötlemise aeg, mis mudeli “Merilin” puhul on 0,44 h, mudeli “Herta” puhul 0,57 h ja mudeli “Anett” puhul 0,2 h. Mudelite õmblemiseks vajalikele kangastele koostati paigutusjoonised, et oleks võimalik arvestada keskmist kangakulu ühe toote õmblemiseks. Samuti arvestati välja niidikulu, mõõtes ära toodete õmblusjoonte pikkused ning korrutades need piste tüübile ja õmblusmasinale vastava koefitsendiga. Mudelitele koostati tehniline dokumentatsioon, mis koosneb tootekaartidest, tellimuse suurusest ja valmistoodete mõõtude tabelitest. Kokku soovis kohvik saada 27 pluusi, 13 vesti ja 13 põlle. Valmistoodete mõõtude tabelid varustati mõõtmiskohtade kirjelduste ja skeemidega, et mõõtmine oleks lihtne ja ühtsesti arusaadav. Majandusosas kirjeldati lühidalt tootva ettevõtte juhtimisstruktuuri ning leiti toodete ja tellimuse hind. Mudeleid valmistab 7 õmblejat. Mudeli “Merilin” müügihind ilma käibemaksuta on 12,75 €, mudeli “Herta” 16,69 € ning mudeli “Anett” 6,10 €. Kogu tellimuse maksumuseks ilma käibemaksuta on 640,65 €. Diplomitööle on lisatud fotod kohvik Rannapaargu inter- ja eksterjöörist ning mudelite tootmiseks vajalike kangaste üksik- ja kombineeritud paigutused mõõtkavas 1:10. Lõputöö “Kohvik Rannapaargu klienditeenindajatele rõivastuse välja töötamine” on valminud koostöös tehnoloogia eriala diplomandi Kaisa Raskaga, kelle lõputöö “Kohviku klienditeenindajate vormiriiete tehnoloogilise protsessi korraldamine”, kujutab kolme mudeli – “Merilin”, “Herta” ja “Anett” – tehnoloogia välja arendamist, õmblusmaterjalide testimist, tootmise organiseerimist ja kulu normeerimist.
Piiratud juurdepääs
Koka töörõivaste arendus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Krull, Martin; Kuusk, Margit
Diplomitöö käigus on kavandatud Kesklinna Pesumaja OÜ-le töörõivaste kollektsioon kokkadele. Kavandatud mudelitest valiti välja jaki, pükste ja põlle komplektid nii peakokale kui ka tavakokale. Valitud toodetele teostati moekohased lõiked läbi kaheastmelise konstrueerimise, kus põhikonstruktsioon valmistati Müller & Sohn süsteemi järgi vastavalt saksa mõõtudestandardile. Seejärel koostati läbilõikejoonised mudeli sõlmede tehnoloogiliseks töötlemiseks. Valmistati orginaallekaalid, millele sooritati suurendus-vähendusskeemi analüüs suurustesse 46-58 ja kasvudesse 170-202 cm. Valitud mudelitele koosatati paigutusjoonised, et arvestada kanga keskmine kulu toote kohta, samuti leiti niidikulu mudelite kohta. Kirjeldati tehnilist dokumentatsiooni tootekaartide ja valmistoote mõõtude tabelina. Autori tööna on kavandatud mudelitest valminud prototüübid, mis on ettenähtud testkandmiseks. Selleks kasutatud kangad on saadud töörõivaste tootvas ettevõttes, kus sooritati diplomipraktikat. Antud materjalidele sooritati Tallinna Tehnikakõrgkooli tekstiilitestimiselaboris pesu- ja hõõrdekindluse testid, veendumaks kontrastvärvide kokku sobivust. Katsete tulemustest järeldati, et parema kvaliteedi tagamiseks tuleb materjalid välja vahetada, et tagada toodete mitmevärviline disainilahendus. Leiti, et kasutada tuleks kangaid, mis on töödeldud paremate värvainetega. Diplomitöö praktilise osana on valminud kaks töörõivaste komplekti, peakokale ja tavakokale, mis sisaldab jakki, pükse ja põlle. Valitud mudelite disainimisel on lähtutud tarbijaküsitluste analüüsist ning autori enda kogemustest restoranimaailmast.
Piiratud juurdepääs
Koolivormi mudelite arendus ettevõttele Vormivabrik OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vislapuu, Epp; Kuusk, Margit
Lõputöö raames arendati ettevõttele Vormivabrik OÜ uued koolivormi mudelid. Töö käigus valmis tüdrukutele jaki mudel ,,Birgit’’ ning poistele pintsaku mudel ,,Oliver’’. Lõputöö on ülesehitatud peatükkidena, mis jagunevad järgnevalt: mudelite kavandamine, konstruktsioon ja tehnoloogia, lekaalide valmistamine ning majanduslik osa. Lõputöö esimeses osas viidi läbi tarbijaküsitlus ja konkurss selleks, et saada kinnitust antud töö vajalikkusele. Tulemustest selgus, et lapsevanemad pooldaksid kvaliteetse koolivormi kandmist kui see oleks kättesaadavam ja soodsama hinnaga. Konkursi tulemustest selgus, et lapsed sooviksid kanda pehmeid ja trikotaažmaterjalist rõivaid. Tagasiside põhjal alustati mudelite kavandamist. Kavandati kaks mudelit, milleks olid tüdrukute jakk ning poiste pintsak. Mudelitele valmistati tehnilised joonised, kirjeldused ning leiti sobivad põhi- ja abimaterjalid. Mudeli ,,Birgit” põhilõige on konstrueeritud suurusele 164 ning mudel ,,Oliver’’ suurusele 134. Kehaosa ja varruka põhilõiked on valmistatud M.Müller&Sohn konstrueerimissüsteemi järgi. Vastavalt tegumoele on modelleeritud moekohased tuletused, millele lisati juurde paljundusskeemid. Moekohaste lõigete kontrollimiseks õmmeldi maketid. Mudelite tehniline paljundamine on tehtud skaalal 122-170. Mudelite tehnoloogia ülevaade on antud läbilõikejooniste abil. Tehnoloogia valimisel on arvestatud nii tegumoe kui ka kanga omadustega. Mudelitele valmistati lekaalide spetsifikatsioonid ning esitleti põhi-, voodri- ja dubleermaterjali lekaale. Järgnevalt koostati tehniline dokumentatsioon, mis koosnes valmistoote mõõtude tabelitest ning tootekaartidest. Viimases peatükis on välja toodud mudelite kanga – ja niidikulu ning välja arvutatud mudelite omahind. Lekaalidele koostati kombineeritud paigutusjoonised, mille abil arvutati välja kangakulu. Põhi- ja abimaterjali kulu mudelile ,,Birgit’’ on 23,4 € ning mudeli ,,Oliver’’ kangakulu on 24,2 €. Mudelite omahinnad jäävad vahemikku 32,4 – 33,2 €, mis on esialgsest plaaneritud omahinnast suurem. Seetõttu tuleks mudelite edasisel arendusel leida soodsamaid põhi- ja abimaterjale. Töö käigus valmisid kaks esiknäidiste mudelit, milleks olid tüdrukute jakk ,,Birgit’’ ning poiste pintsak ,,Oliver’’. Valminud mudelite juures on aspekte, mida on võimalik edasi arendada, kuid esialgsed esiknäidised istuvad hästi.
Piiratud juurdepääs
Kostüümi loomine Rahvusooper Estonia kostüümilaenutusele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Väinaste, Johanna; Tänav, Monika; Teele Peets
Käesoleva lõputöö tulemusena valmis Rahvusooper Estonia kostüümilaenutusele naiste 1950ndate aastate stiiis peokleit ja boolero. Toodete valmistamisel lähtuti kostüümilaenutuse poolt ette antud tingimustest. Valmistamisel saadi inspiratsiooni kostüümilaenutuse poolt ette antud kleidi fotost ja autori poolt internetist leitud ajaloolisest boolero fotost. Kostüümikomplekti valmistamisel kasutati kostüümiala kangalaos olevaid kangaid, mis olid kunagiste etenduste kostüümide valmistamisel üle jäänud, kuid mis enam kasutust ei leidnud. Kleidi põhimaterjaliks on sinine polüestrist hea drapeeruvusega õhuline kangas, mis sarnaneb kostüümilaenutuse poolt etteantud fotol olevale kleidi kangale, et saavutada fotole sarnase efektiga kleiti. Boolero põhimaterjaliks on veniv puuvilla, polüestri ja elastaani sisaldusega valge kangas, mis tagab oma venivuse tõttu kandjale mugavuse. Töö autor konstrueeris kostüümikomplekti mudelitele lõiked, valmistas neile maketid, teostas juurdelõikust, osales toodete sobivusproovides ja õmbles tooted ka valmis. Mõlemad kostüümikompekti mudelid on loodud sama põhilõike baasil. Mudelite baaslõige - kleidi põhilõige - on konstrueeritud M. Müller & Sohn konstrueerimissüsteemi kasutades suurusele 36 ja konstrueerimiseks vajalikud figuurimõõdud on saadud saksa tüüpfiguuride tabelist. Sama tabelit aluseks võttes on mudelitele loodud ka paljundusskeem suurustele 36-44. Kleidi ülemise osa esi-ja seljaosa lõiked on saadud lõike avamise ja mulaaži kombineerimise teel. Korseti, ülaosa voodri ja vöö lõiked on tuletatud kleidi põhilõikest. Kleidi seeliku paani lõiked on trapetsikujulised ja konstrueeritud vastavalt krooke suurusele vööjoonel ning samuti võttes arvesse alusseeliku pikkust. Boolero esi-ja seljaosa lõiked on tuletatud kleidi põhilõikest ja boolero varrukas kleidi varruka põhilõikest. Lõputöö koosneb kuuest peatükist, mis kirjeldavad kostüümikomplekti valmimimise protsessi. Esimene peatükk kirjeldab kostüümikomplekti kavandamist ja selle tingimusi. Teine peatükk käsitleb kostüümi mudelite välisilme kirjeldust. Kirjeldatud on mudelite valmistamisel kasutatud materjale ja abimaterjale. Kolmandas peatükis on välja toodud kõik lõigete konstrueerimisega 82 seonduv ja kostrueerimisel kasutatud metoodika kirjeldus. Töö neljas osa käsitleb toodete baassuuruses originaallekaalide valmistamist ja neile paljundusskeemide loomist. Materjalide kulude normeerimine moodustab töö viienda osa. Töö kuues peatükk käsitleb mudelite tehnoloogilist töötlemist. Mudelite kangakulu arvestamiseks loodi paigutused igale kleidi ja boolero materjalile ja seeläbi selgus, kui palju kangast kulub toodete valmistamiseks. Paigutused loodi suurusele 36, sest selles suuruses valmistati ka mudelid. Kleidi valmistamiseks kulub kokku 7,74 meetrit kangast ja boolero valmistamiseks kulub 2,47 meetrit kangast. Rahvusooper Estonia poolne juhendaja jäi kostüümikomplektiga rahule, sest valminud mudelid on kostüümilaenutuse tingimustele ja 1950ndate aastate stiilile vastavad ning need täidavad oma eesmärki kasutada ära vanu kangalattu seisma jäänud kangaid.
Piiratud juurdepääs
Kostüümi väljatöötamine Jõhvi rahvatantsurühmale "Gevi"
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tiimann, Kersti; Kuusk, Margit; Silvi Allimann
Diplomitöö käigus töötati välja Jõhvi rahvatantsurühma „Gevi“ kostüümi osad, mille kampsunite aluseks on Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit Simuna kampsunid ja kleidi inspiratsiooniks tellija poolt esitatud pilt. Töö käigus lähtuti kliendi soovidest; individuaaltöö ning kostüümi- ja rahvarõivaste valmistamise eripäradest. Autor konstrueeris toodete lõiked ja töötas välja tehnoloogia. Töö tulemusena õmbles autor valmis ühe rahvatantsija villase- ja ruudulise kampsuni ning kleidi suuruses 42. Ülejäänud tantsijate kleidid õmmeldakse rahvatantsuseltsi poolt palgatud õmbleja poolt. Lekaalikomplektid valmisid standardsuuruste tabeli mõõtude järgi ja kohandatakse proovide käigus iga tantsija personaalsete mõõtude järgi. Lekaalide põhjal on edaspidi võimalik unifitseerida ka teiste kihelkondade kampsuneid. Kostüümi kampsunite tehnilise töötlemise viis erineb oluliselt tänapäevasest, mistõttu töödeldi paljud lõikeservad ja ääred puhtaks käsitsi. Tantsijate liikumisvabaduse saavutamiseks lisati varrukatele kaenlalapid, mis võimaldavad paremini käsi tõsta. Lisaks pidi tehniliste lahenduste loomisel arvestama tantsijate vahetumisega rühmas, mille tõttu pidid tooted olema korrigeeritavad. Diplomitöö jagunes seitsmeks peatükiks, mis on järjestatud lähtudes individuaaltööna valminud toodete valmistamisest. Töös kirjeldatakse toodete ajaloolist tausta ja inspiratsiooni, lekaalide valmistamise põhimõtteid, põhi- ja moekohaste lõigete valmistamist M. Müller & Sohn süsteemist lähtudes ning unifitseerides, lekaalide paljundamist suurustele 38-52, materjalide ja furnituuride valikut, kangakulu arvestust ning tehnoloogiat. Seitsmendas peatükis kirjeldatakse tootmiskulude arvutamist, võttes aluseks ettevõttes juurutatud meetodi. Töös kajastuvad joonised on tehtud järgmiste programmidega: Optitex, Optitex Marker ja Corel DESIGNER. Autori jaoks oli diplomitöö koostamine huvitav ja uudne kogemus. Töö eelduseks oli Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete uurimine ja ajaloolise materjaliga tutvumine, mis tagasid põhjalikud teadmised tehtavast. Kuigi autentsuse tagamiseks tuli välja mõelda erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, on autor tulemusega rahul. Suur abi oli diplomitöö ettevõttepoolse juhendaja teadmistest ja kogemustest, mille tõttu jäid paljud vead tegemata. Kuigi valminud lekaalide juures on aspekte, mida saab edasise arendamisega parandada, võib esimesed tooted lugeda õnnestunuks.
Piiratud juurdepääs
Kostüümi valmistamine Rahvusooper Estonia muusikalile "West Side Story"
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Aiaste, Mariliis; Peets, Teele; Evelin Temmin
Lõputöö eesmärgiks oli muusikali "West Side Story" kunstniku loodud moejoonise järgi valmistada võimalikult sarnane kostüüm, arvestades teatri eripäradega. Lõputöö tulemusena õmbles töö autor kleidist ja alusseelikust koosneva kostüümikomplekti suuruses 42. Töös kasutatud jooniste loomiseks on kasutatud Lectra Modaris V8R1, Kaledo Style V4R1, Marker Manager V6R2 ja Marker Making V6R2 programme. Töö jagunes kuueks osaks, millele eelnes sissejuhatus ja järgnes kokkuvõte eesti ja inglise keeles. Esimeses osas tutvustati Rahvusooper Estoniat, muusikali "West Side Story", toodi välja kostüümi kavandamise tingimused, kirjeldati välisilmet ja materjali valikut. Teises osas kirjeldati põhilõike valmistamiseks valitud metoodikat, ära on toodud konstrueerimiseks vajalikud mõõdud ja põhilõike konstrueerimise käik. Põhilõike alusel valmistati moekohased lõiked. Kolmandas osas oli läbilõike joonistega kirjeldatud sõlmede tehnoloogilist töötlemist ja välja toodi tehnoloogilise töötlemise järjekorrad operatsioonide kaupa. Neljandas osas oli kõikide detailide originaallekaalid ja lekaalide tehniline paljundamine. Viiendas osas oli kangakulu normeerimiseks tehtud lekaalidele paljundused, võrreldud koond- ja kombineeritud paljunduste efektiivsust ja keskmist kangakulu. Kuuendas osas olid kostüümi tootekaardid, millel on konkreetse toote kõige tähtsam informatsioon. Tänu kostüümiosakonna abile oli tööprotsess sujuv ja möödus ilma suuremate probleemideta. Kostüümiosakond jäi valmistatud kostüümiga väga rahule.
Piiratud juurdepääs
Laste iluuisutamis rõivaste kollektsiooni loomine Kamilla OÜ-le
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kurik, Eda; Jõemägi, Laura; Teele Peets
Käesoleva lõputöö lähteülesandeks oli luua ettevõttele Kamilla OÜ iluuisutajate võistluskleitide kollektsioon. Lõputöös on kirjeldatud kollektsiooni TUISK valmimist. Kollektsioon koosneb kuuest kleidist, millest poolte pealismaterjaliks on samet ja teised mudelid on prinditud mustriga. Töö valmis kasutades väga mitmeid erinevaid erialaseid arvutiprogramme. Lisaks erialastele programmidele tuli kasutada ka pilditöötlusprogramme, et luua kolmele kollektsiooni kuuluvale kleidile isikupärane muster. Toodete kaunistamine prinditud mustriga hoiab oluliselt kokku toote töötlemise aega, mis omakorda aitab toote hinda madalamal hoida. Töös on välja toodud lõike konstrueerimine vastavalt W. Aldrichi metoodikale. Põhilõikest modelleeriti H. Joseph-Armstrongi metoodika eeskujul moekohane tuletus. Saadud modelleeritud lõikele tehti kaks erinevast pealismaterjalist maketti. Tehtud proovide alusel parandati lõiked – üks komplekt sametist mudelite ja teine prinditud mustriga mudelite jaoks. Parandatud lõigetele komplektidele tehti tehniline dokumentatsioon, prindifailid ja tehniline paljundus suurustesse 116, 128, 140, 152 ja 164. Tooted prinditi ettevõttes Kuup3 ja õmmeldi Kamilla OÜs. Toote hinna kujundamiseks arvestati välja iga mudeli tootmiseks tehtud kulutused. Lisaks materjalidele arvestati kulude hulka ka õmbleja töötasu, materjalide transport, ettevõtte üldkulud ja kasum.
Piiratud juurdepääs
Laste lavakostüümid taaskasutatud materjalidest
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sööt, Eva-Liis; Kuusk, Margit
Lõputöö käigus on lahendatud probleemid, mis selgusid projekti eripärasid arvestades. Lahendusvõimalused kujunesid välja töö käigus katsetades ja proovides erinevaid variante. Mõõtmistulemustena selgunud suur erinevust laste pikkustes ja täidlustes vaatamata ühele vanusele vajas lihtsustatud paljundusskeemi. Selle probleemi lahenduse tulemusena valmisid laste põhilõiked, mille paljundustest läksid kasutusse neli suurusnumbrit. Nendest suurustest piisas, et riietada kõik osatäitja. Erinevate lõigetes suurusnumbrite arvu vähendamine lihtsustas juurdelõikuse protsessi ja võimaldas suurele arvule lastele teha moekohased kostüümid väiksema ajamahuga. Selles projektis oli see põhjendatud, kuna toodetele esitatavad nõuded istuvuse koha pealt on väiksemad ja oluline on üldmulje. Piiratud materjali kasutamisvõimaluse probleemi lahenduseks sai suurema kangapinna loomine. See toimus enne juurdelõikust, et oleks lihtsam teha paigutus ja toimuks kiiremini detailide väljalõikamine. Töös põhjalikult käsitletud mudelite kangas õmmeldi ribadena kokku. Hargnematu õmblusvaru andis võimaluse kasutada neid õmblusvarusid toote paremal poolel andes tootele lisaväärtuse disaini eripära näol. Materjali eripära tõttu oli kangaarvestuse tegemise süsteem erinev traditsioonilisest, kuid vajalik, et teada saada, kui palju kulub konkreetse mudeli peale kangast. Selle abil oli võimalik värvida õiges koguses kangaid, et ei tekiks puudujääke ega ülemäära jääke, kuna värvide maksumus on suur. Lisaks läks palju materjali kasutusse lavakujunduses ja etenduse rekvisiitide valmistamisel, mille tõttu oli vaja tagada piisav materjali kogus nende mudelite tarvis. Töö sisaldab toodete valmistamise protsessi jaoks vajalikke joonised ja tabelid. Need tõestava ja tagavad lõigete ja õmmeldud toodete õigsuse ja lihtsustavad õmblusosakonna tööülesandeid. Mudelite puhul osutus ainsateks märkimisväärseteks kuludeks värvimiskulu ja töötajate palk. Materjalikulu alla kuulus vaid transpordikulu, mis on kogu etenduse kostüümide peale kokku ja seega ühe mudeli peale tühine, kui arvestada, et materjali kasutatakse kõikide kostüümide ja ka lavakujunduse jaoks. Kõige ajamahukamaks toodete valmistamisel kujunes protsess, mille käigus oli vaja materjal ette valmistada. Sinna alla kuulus materjalide värvimine, kuum-niiske töötlemine ja juurdelõikusele eelnev kangaste kokkuõmblemine paigutuse tegemise jaoks. Selle kulu hindamine konkreetsete toodete puhul ei ole otstarbekas ja arvestused tehakse hiljem kogu etenduse pealt kokku. Õmblemiskulude ja värvimiskulude põhjal võib öelda, et toodete maksumuseks on keskeltläbi 5 eurot. Hind koosneb suures osas tekstiili värvimiskuludest. Lõputöö on valminud koostöös disaineriga Daniel Kroh, kelle kaubamärgiks on disainerrõivad taaskasutatud materjalidest. Mudelite disain on tema nägemus etenduse jaoks vajaminevatest kostüümidest. Vastavalt disaineri ja lavastaja nägemusele on lahendatud nende valmistamisega kaasnevad probleemid. Tulemuseks valmisid töö käigus kaks kõige suuremamahulist kostüümi osatäitjatele, mille koguseks kokku on 158 toodet. Aluseks kasutatud põhilõige jääb kasutusse edaspidiste kostüümide valmistamisel nii selle etenduse kui ka edaspidiste jaoks. Kuna lõputöös on välja toodud vaid kuu aja jooksul tehtu tulemuse, siis ei hõlma see kogu etendusega seonduvaid kulusid, protsesse ja arvestusi. Väljaarendatud tehnoloogilised uuendused on kasulikuks infoks taaskasutuse rakendamiseks sarnaste toormaterjalide puhul. Käsitletud töö on ehtsaks näiteks, kuidas on võimalik hoida kulud madalad ilma et peaks tegema järelandmisi ja sel moel saada efektse kostüümid ja lavakujundus. Ettevõttes, kust materjalid saadud, tekib sellises koguses jäätmeid iga päev ja seda mitte ainult selles tootmisettevõttes. Väga oluline on leida alternatiivseid lahendusi vähendamaks kahjusid keskkonnale. Lisaks saada sellest kasu ka ise.
Piiratud juurdepääs
Laste sisustustekstiiltoodete turu-uuring Eesti turul
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Laanest, Jaanika; Tuulik, Diana
Käesolev lõputöö kannab pealkirja „Laste sisustustekstiiltoodete turu-uuring Eesti turul“. Teema valik lähtus autori pikaajalisest huvist ja soovist luua Eestisse ettevõte, mis disainib laste sisustustekstiiltooteid. Lõputööga sooviti välja selgitada, kas ettevõttele, mis disainib laste sisustustekstiiltooteid on laste sisustustekstiiltoodete turul Eestis kohta. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte turupotentsiaal Eestis. Antud töö koosneb kahest suuremast osast. Teoreetilises osas keskendus autor turu-uuringu teoreetilisele käsitlusele, andes ülevaate turunduskeskkonna olemusest, turu-uuringu olemusest ja uurimismeetoditest ning sihtgrupianalüüsi ja konkurentsianalüüsi koostamise baasinformatsioonist. Töö empiirilises osas, lähtudes teooriast, viis autor läbi turu-uuringu, et välja selgitada laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte turupotentsiaal Eestis. Töö empiirilises osas selgitas autor Rahandusministeeriumi majandusprognoosidele toetudes välja Eesti majanduskeskkonna hetkeolukorra. Selgus, et järgnevateks aastateks prognoositakse majanduskasvu, kuid kiire tarbijahindade tõus võib inimeste ostuvõimet ja tarbimist oluliselt langetada. Laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte potentsiaalse sihtgrupi selgitas autor välja internetikeskkonnas ankeetküsitlusega 0-12 aastaste laste vanemate seas, jagades küsitluse linki pere- ja sisustusfoorumites ning Facebooki gruppides, kus müüakse laste sisustustekstiiltooteid. Küsimustikule vastas 163 inimest, kellest (98%) olid naised ja (2%) mehed vanuses 18-45 ja vanemad. Küsitluse põhjal selgus, et rohkem, kui pooled vastanutest (59%) olid naised vanuses 26-35 aastat, mille põhjal selgus, et laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte potentsiaalse sihtgrupi moodustavad naised vanuses 26-35. Enim oli potentsiaalse sihtgrupi seas neid, kellel on 1-2 last vanuses 0-3. Küsitlusest selgus ka potentsiaalse sihtgrupi brutopalk, mis jäi vahemikku 471-1200 eurot kuus. Potentsiaalse sihtgrupi huvi disainitud laste sisustustekstiiltoodete ja lastetoa terviklike sisustustekstiiltoodete lahenduste ostmise vastu oli (17%). Ostuhuvi kõrval toetab ettevõtte loomist ka asjaolu, et potentsiaalsest sihtgrupist (31%) ei ole rahul laste sisustustekstiiltoodete valikuga Eesti turul. Sellest järeldus, et laste sisustustekstiiltoodete turul Eestis on tarbijaid, kelle vajadused on rahuldamata. Ühtlasi tõestas see autori poolt töö koostamise jooksul püstitatud hüpoteesi: lapsevanemad ei ole rahul laste sisustustekstiiltoodete valikuga Eesti turul. Konkurentsianalüüsi käigus selgus, et loodava ettevõtte konkurentideks saab pidada igat ettevõtet, kes toodab sarnast toodet ja müüb seda samale sihtgrupile. Eelkõige on aga konkurentideks ettevõtted, kes disainivad ja toodavad väikeste partiidena või eritellimusel laste sisustustekstiiltooteid Eestis. Loodava ettevõtte konkurendid jagati töös otsesteks ja lähedasteks. Konkurentsianalüüs otseste ja lähedaste konkurentide seas viidi läbi äriluure abil, mille käigus koguti informatsiooni konkurentide toodete, hinnaklassi, jaotuskanalite, promotsioonivahendite ja lisateenuste kohta. Selgus, et konkurents on tugev, kuna turul on mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad lisateenusena eritellimusel laste sisustustekstiiltoodete valmistamist, mis ühtlasi kattub osaliselt autori ärimudeliga. Samas selgus, et lastetoa terviklike sisustustekstiiltoodete lahenduste loomine ja võimalus kliendil kaasa rääkida toodete disaini, materjali ning mõõtude osas on see, mis loob konkurentsieelise. Käesoleva töö raames läbi viidud turu-uuring selgitas välja, et laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte turupotentsiaal Eestis on mõõdukalt hea. Potentsiaalsel sihtgrupil oli huvi disainitud laste sisustustekstiiltoodete ostmise vastu ja lastetoa terviklike sisustustekstiiltoodete lahenduste pakkumine on nišš, mis loob eelise konkurentide ees. Enne ettevõtte loomist tuleb aga arvestada, et tarbijahindade kiire tõus mõjutab oluliselt ka potentsiaalse sihtgrupi ostujõudu, kelle sissetulek oli niigi pigem alla Eesti keskmise brutokuupalga ning kui prognoositav majanduskasv peaks tulema oodatust väiksem, on kõrgema hinnaklassi niššitoodetega turul edu saavutamine suur väljakutse. Käesoleva lõputöö edasiarendusena oleks võimalik koostada laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte tootmis-, turundus- ja finantsplaan. See võimaldaks teada saada, kas laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte loomine on kasumlik. Lõputöö autorile andis läbi viidud turu-uuring kinnitust laste sisustustekstiiltooteid disainiva ettevõtte loomise võimalikkusest Eesti turul. Lõplik otsus ettevõtte asutamiseks on autoril plaanis teha pärast jätkuuringut.

Sirvi

Sirvides Moetööstus Märksõna "Clothing and Textiles--Design" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud