Lõputööd (RG)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/22

Sirvi

Näitamisel1 - 20 54-st

Piiratud juurdepääs
Akadeemia tee 30 Spordi- ja Vabaajakeskuse ehitusgeodeetiline teenindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kupreychuk, Artem; Ranne, Raivo
Käesolevas lõputöös kirjeldatakse ehitusgeodeetilist teenindamist Mustamäe Spordi- ja vabaajakeskuse näitel, mis valmib 2018. a novembris. Ehitusobjekti asukohaks on Akadeemia tee 30. Antud objekti näitel on antud ülevaade olulistest geodeetilistest töödest, mis kaasnevad põhimõtteliselt iga hoone ehitusega. Iga päeva lõpus esitati tellijale nö aruanne- joonis, mis näitas sellel päeval teostatud geodeetilisi töid. Ühest küljest selle ülesande täitmine nõudis aega, aga teisest küljest oli tellijal võimalus pidevalt jälgida ehitatava hoone elementide projektset asendit ja täpsusnõuete tagamist. Nimetatud tegevus tagas kokkuvõttes ka hoone parema vastavuse projekteeritule. Lõputöös käsitleti mõõdistusvõrgu rajamist ja selle rajamisel tekkinud probleeme ning kuidas tekkinud probleemid olid lahendatud tagades kõiki täpsusnõudeid. Probleeme tekitasid kaugelolevad polügonomeetriapunktid ning takistuseks olid ka olemasolevad hooned. Mõõdistamisvõrgu rajamist oleks olnud võinud teostada erinevalt, aga valitud meetod tagas toimiva mõõdistamisvõrgu. Käesolevas lõputöös on ka käsitletud ankrupoltide, vundamentide ja kaevikutega seotud märkimistöid ja teostusmõõdistamist. Märkimistööde teostamine käis enamasti sujuvalt tänu sellele, et tellijaga suheldi pidevalt. Projekti muudatustest informeeriti geodeete õigeaegselt, kusjuures muudatused olid lisatud projektjoonistele. Ülesanded geodeedile olid tellija poolt püstitatud selgelt ja arusaadavalt. Kuna teostusmõõdistamisel oli geodeet piisavalt tähelepanelik, siis ei tekkinud olulisi probleeme ka teostusmõõdistustööde teostamisel. Lõputöö ülesanne on täidetud ning tellija jäi teostatud geodeetiliste töödega rahule.
Piiratud juurdepääs
BIM mudeliga loodud moodulmaja 3D teostusmõõdistus maapealse laserskaneerimise tehnoloogiaga
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Mesila, Karlis; Mill, Tarvo
Maapealne laserskaneerimine on tänapäeval muutunud geodeesia valdkonnas üheks lahutamatuks osaks. Erinevate tellijate soovid on muutunud järjest spetsiifilisemaks ja detailsemaks, mistõttu on mitmed tavapärased geodeetilised instrumendid hakanud ajale jalgu jääma. Samas, erand ei kinnita reeglit. Laserskaneerimine on muutunud populaarseks just keeruliste ja väga mahukate objektide puhul. Skaneerimistäpsuse hindamiseks sobitati tasapinda üks väike osa punktipilvest. 23 341 143 punktist kasutati selleks 589 466 punkti. Kogu kombineeritud standardhälve (∆c) viga on ligikaudu 2 mm. Kõik teljelised hälbed (∆x, ∆y ja ∆z) jäid alla ühe millimeetri, millest võib järeldada, et punktipilv on antud töö sooritamiseks väga hea. Võrreldes kahe mudeli omavahelisi tulemusi, saab järeldada, et teoreetilise BIM mudeli põhjal loodud moodulmaja ja punktipilvest modelleeritud 3D mudeli omavaheliste hälvete erinevus on minimaalne. Teoreetiline mudel võrreldes mõõdistusmudeliga on hoone elementide kaupa erinev. Keskmine erinevus oli 0 millimeetrit, mis on väga hea tulemus, arvestades seda, et vigade tekkimise võimalus on väga suur. Peamiseks puuduseks antud töö puhul võib välja tuua punktide tiheduse, mistõttu moodulmaja detailsemad elemendid jäid modelleerimata. Kasutades laserskaneerimise tehnoloogiat oleme hetkel olukorras, kus taolise objekti skaneerimise ja joonestamise aja vahekord on liialt aeganõudev. BIM mudelit on küll visuaalselt hea 3D-s vaadata, aga taolise objekti puhul oleks olnud efektiivsem kasutada nt elektrontahhümeetriat. Või ka kiirema tööpõhimõttega laserskannerit. Kuna mõõdistamise aeg oli piiratud, siis kiirema tööpõhimõttega laserskanneri puhul oleks antud mõõdistusaja jooksul saadav punktide tihedus suurem, mis oleks eeldatavasti esile toonud ka väiksemaid hoone detaile. Laserskaneerimine tuleb kasuks siis, kui tegemist on keeruliste ja detailide rohkete objektidega. Sellise meetodi kasutamine on kasulik nii tellijale kui ka ettevõttele endale. Ettevõte saab vähendada sellega oma kulusid, sest ressursi kulu taolise metoodika puhul on väiksem ning tellija saab oma projekti varakult kätte, kuna laserskaneerimise andmetest modelleerimine ei ole niivõrd aeganõudev. Antud lõputöö tulemustest võib järeldada, et maapealse laserskaneerimise tehnoloogiaga saadav tulemus võib olla väga hea usaldusväärsusega, et seda kasutada teostusmõõdistamisel.
Piiratud juurdepääs
Clarion Hotelli Helsinki ehitusgeodeetiline teenindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jepifanov, Sergei; Valgepea, Raudo
Käesolevas lõputöös kirjeldati geodeetilisi töid ehitusobjektil, mis asub Soomes, Helsinki linnas. Lõputöös on kirjeldatud Clarion hotel Helsinki ehitusgeodeetilist teenindamist. Hotell valmis 2016. aasta sügisel. Antud lõputöö on ülevaade hotelli ja kõrval oleva infrastruktuuri ehitusgeodeetilisest teenindusest. Objekt andis lõputöö autorile väga hea kogemuse välismaal ning esimene kogemus keerulise kõrghoonega. Lõputöö autor tutvus ehitusetappide kirjeldusega ja geodeetiliste töödega kõrghoonetel, näidates millist riist- ja tarkvara, metoodikat jne on kasutatud. Tehti ülevaade hoone ja infrastruktuuri väljamärkimisest ja teostusmõõdistamisest. Kasutusel oli elektroontahhümeeter Leica TS15. Autor kasutas peamiselt miniprismat aga ka reflektorivaba režiimi. Mullatööd ja platsid mõõdistati tavalise prismaga. Geodeetilised tööd olid teostatud kvaliteetselt. Projektijärgsed lubatud hälbed postidel ja seintel oli ±10 mm plaaniliselt ja -25 mm kõrguslikult. Suuremad hälbed olid postidel 29 mm plaaniliselt, need olid keevitusejärgsed deformatsioonid. Peainsener tegi arvutused ja otsustas, et tekkinud hälbed ei mõjuta ehitist ning võivad jääda. Sellisel suurel ja pikalt kestval objektil olid ka probleemid – inimvigadest ilmastukoludeni. Sellega oli vaja arvestada, kuna see mõjutas töökiirust. Kommunikatsiooniga objektil oli enam-vähem hästi – soome keelt hakkas töö autor õppima veel Eestis. Teades seda, et Soome ehitussektoris töötab palju inimesi Baltiriikidest oli kasulik ka eesti, vene ja inglise keele oskused. Hea, et Soome töökultuur on väga kõrgel tasemel. Palgad on ametlikud ja õigeaegselt, ehitusplatsidel rangelt jälgitakse ohutuse ja tervisehoiu nõudeid. Võrreldes Eestiga ehitusobjektidel kontrollitakse ka tööks vajalike dokumente.
Piiratud juurdepääs
Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitusgeodeetiline teenindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lond, Peeter; Uueküla, Katrin
Antud lõputöös käsitleti Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitusgeodeetilist teenindamist, mis asub aadressil Kotzebue tn 1/Põhja pst 7, Tallinn. Lõputöös räägiti põhiliselt ehitusgeodeetilistest töödest mis tehti objekti B-korpuses, mis oli täiesti uus antud kompleksis. Töös tutvustati lühidalt objekti, miks valiti just see hoone uueks õppehooneks ja kompleksi erinevaid korpuseid. Räägiti objektil kasutatavatest instrumentidest ja nende spetsifikatsioonidest. Objekti mõõdistusvõrk oli rajatud juba teise ettevõtte poolt, nii et lõputöös räägiti miks ei ole mõistlik sellisel juhul uut mõõdistusvõrku rajada ja mis oleksid kontrollid veendumaks saadud mõõdistusvõrgu punktide õigsuses. Suure osa oma ajast veedab geodeet ehitusel märkimistöödega tegeledes. Nii käsitleti antud lõputöös erinevatest märkimistöödest mis võivad geodeedil ehitusel ette tulla. Käsitleti kuidas tuleks antud elemente märkida ja mis võiksid olla probleemsed kohad märkimisel. Peale märkimistööde on olulisel kohal ka ehitatud elementide teostusmõõdistamine. Teostusmõõdistamise peatükis toodi välja kuidas tuleks erinevaid elemente mõõdistada ja millal, et teostusmõõdistamise täpsus ei kannataks. Toodi välja ka teostusmõõdistamise täpsused antud elementidele. Lisaks räägiti teostusjooniste koostamisest. Selle lõputöö põhjal võib öelda, et antud objektil sooritati nõutavad märkimistööd ja teostusmõõdistamised korrektselt ja nõutava täpsusega.
Piiratud juurdepääs
ERR-i vana raadiomaja laserskaneerimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Surva, Aivar; Mill, Tarvo
Lõputöös on kirjeldatud hoonete mõõdistamist laserskaneerimismeetodil. Välja on toodud erinevad mõõdistustehnoloogiad, nende kasutusvõimalused ning võrreldud neid laserskaneerimisega. Mõõdistuskäikude teoreetiline osa kirjeldab lisaks klassikalisele lähenemisele antud mõõdistuse puhul rakendatud teooriat, ehk mille poolest üks erineb teisest. 3D skannerite peatükis on kirjeldatud valguskiirgusskannerite ülesehitust detailsemalt, kus on välja toodud mõõtmisega seotud probleemid ning veaallikad. Laserskanneriga mõõtmisel punktide asukoha määramise teooriat on käsitletud. On ära kasutatud ning konteksti viidud laserskanneritele omaseid mõisted, nagu langemisnurk, laserkiire divergents, divergentsi nurk ning nendega kaasas käivad valemid. Töö praktilises osas on läbi käidud kogu objekti mõõdistuse protsess. Alustatud on objekti kirjeldamisest, kus tuuakse välja mõõdistamise lähteülesanne ning tööde ettevalmistus. Teostatud mõõdistustöödel kasutatud instrumendid on ära nimetatud ning antud nende tootjapoolsed spetsifikatsioonid. Esimese osa moodustavad hoonesisesed ning välised laserskaneerimistööd, kus lisaks seletavale tekstile on teostatud mõõdistamise mõistmiseks abiks joonised. Teise osa moodustab andmetöötlus, kus käsitlust leiab punktipilvede registreerimine ühiste osade ning tähiste kaudu, punktipilve puhastus ning selle nõuded ja hõrendamine. Punktipilve töötluse osa lõpus on plaanide, lõigete ja vaadete koostamise lühiülevaade. Hoone mõõdistamine laserskaneerimismeetodil pakub head alternatiivi tahhümeetrilisele mõõdistusele, tänu skanneri instrumentaalsete omaduste pidevale arengule. Punktipilve töötluse programmid võimaldavad registreerimist ühiste osade ning tähiste abil üha rohkem automatiseeritult, mis tähendab tööde tegemisel ajakulu ning inimliku eksimise võimalikkuse vähenemist. Võrreldes tahhümeetrilise mõõdistusega on laserskaneerimisel palju eeliseid, mis soosivad selle kasutust hoonete mõõdistamisel.
Piiratud juurdepääs
Gaasitrassi geodeetiline teenindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Naruson, Aleksander; Ranne, Raivo
Käesolevas töös annab autor ülevaate geodeetilistest töödest, mis tehti objektil „Balticconnector“. Töö objektil algas 2018. a. maikuus ja kestab tänaseni. 2019. a. mai seisuga on paigaldatud peaaegu 35 km torusid, kokku on paigaldada 53.4 km. Lõputöö esimeses osas antakse ülevaade objektist ja kasutatud instrumentidest. Seejärel tutvustab autor topograafilise plaani koostamist ja töö käigus esinenud probleeme. Tööd tehti elektrontahhümeetriga Topcon DS-103 ja GNSS vastuvõtjaga Topcon HiPer SR. Lõputöö teises osas on kirjeldatud mahamärkimistöid, mis koosnevad raadamisest; horisontaalpuuraukude, sealhulgas hülside märkimisest; ning piketaaži, telje ja põlve märkimisest. Selles peatükis loetleb autor püstitatud eesmärke ja tööde teostamiseks kasutatud meetodeid. Lõputöö viimases osas antakse ülevaade teostusmõõdistamisest. Peatükis on kirjeldatud kraavi, hülsi ja torustiku teostusmõõdistust. Kirjeldatakse ka torustiku teostusmõõdistamisele kehtivaid nõudeid. Nii topograafiline plaan kui teostusmõõdistused teostati vastavalt topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele esitatavatele nõuetele.
Piiratud juurdepääs
Geodeetiline alusplaan ELA 096 III etapp
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Reimal, Mihkel; Uueküla, Katrin
Lõputöös on kirjeldatud geodeetilise alusplaani koostamist sidetrassi ELA 096 III etapp projekteerimise jaoks, mis läbis maa- alalt: Ida-Virumaa Lüganuse vald, Kohtla vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn Järve ja Ahtme linnaosad. Töö tellijaks oli Eltel Networks AS. Objekti ligikaudne pindala oli 123 ha ja kogupikkus 44,3 km. Geodeetline alusplaan koostati valdavalt mõõtkavas 1: 1000, tiheasustusaladel mõõtkavas 1:500. Enamus maa- alast mõõdistati GNSS mõõdistamisega. Tiheasustusaladel ja kohtades, kus GNSS polnud võimalik, kasutati elektrontahhümeetrit. Lõputöö autori arvates oli õige otsus mõõdistada enamus maa- ala GNSS mõõdistamisega, sest mõõdistamistäpsus oli piisav. Terve objekti mõõdistamine elektrontahhümeetriga ja selle jaoks käigu rajamine oleks olnud väga ajakulukas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu töö protsessi vältel suuremaid probleeme ei tekkinud. Mõned väiksemaid probleemid olid aga need kõik lahendati ja töö tulemusele need mingit mõju ei avaldanud.
Piiratud juurdepääs
Geodeetilise alusvõrgu loomine ning Lennusadama koorikkatuse deformatsioonide uurimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Zinkovski, Sander; Mill, Tarvo
Antud lõputöö kirjeldab geodeetilise alusvõrgu loomist ning Lennusadama koorikkatuse deformatsioonide uurimist. Töö teoreetilises osas kirjeldati kasutatud nivelleerimise töövõtteid. Samuti räägitakse elektrontahhümeetriaga seonduvatest töövõtetest ning tasandusmeetodist. Kirjeldatakse skaneerimise tehnoloogiat ning tähiseid. Seletatakse lahti CloudCompare tarkvara tööpõhimõte, laserskaneerimisest saadud punktipilvede võrdlusel. Antakse ka lühike ülevaade objektiga seotud ajaloost. Teostatud praktiliste tööde tulemusena loodi Tallinna Lennusadama hoone põrandale kindlustatud tahhümeetriakäik, mille punktidele nivelleeriti kõrgused (Balti 1977). Seintele ning taladele paigaldati statsionaarsed laserskaneerimise tähised, koorikkatuse deformatsioonide uurimiseks. Tähised koordineeriti rippuva punkti meetodil elektrontahhümeetriga. Skaneerimistähiseid kasutati laserskanneri orienteerimisel, mis aitas kõik skaneerimised ühtseks punktipilveks siduda. Skaneerimised teostati neljal korral, kahel korral talvel, ning kahel suvel. Saadud punktipilvedest eraldati kõik kolm kuplit, ning nimetati A-, B- ja C-kupliteks. Teostati kuplite võrdlus, kus aluseks võeti esimese skaneerimise andmed. Võrdlustest selgus, et enam mõjutab skaneerimistulemusi jaamade paiknemine mõõdetava objekti suhtes. Mõningast mõju avaldab ka skanneri orienteerimistäpsus. Kokkuvõttes võib järeldada, et Tallinna Lennusadama koorikkatused on stabiilsed, sest saadud erinevused tulenevad ilmselt jaamade paiknemisest ning orienteerimistäpsusest. Antud väitele annab kinnitust asjaolu, et saadud kõikumised jäävad kasutatud skanneri punkti kauguse määramise täpsuse piiridesse.
Piiratud juurdepääs
Geodeetilised tööd Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee näitel (PK 00+00 – 10+00)
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Getman, Jevgenia; Ranne, Raivo
Antud lõputöö annab ülevaate ehitusgeodeetilisest teenindamisest Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee renoveerimise näitel (PK 00+00 – 10+00). Töös on lahti kirjeldatud geodeetilise tööde etapid, kus autor ise osales ja oma teadmisi rakendas. Vähem on kajastatud neid etappe, mida autor ei teostanud. Töös antakse ülevaade järgmiste etappide kohta: geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine- mõõtmine ja nivelleerimine; piketaaži mahamärkimine; raadamispiiri mahamärkimine; mahasõitude mahamärkimine; kaitsetoru teostusmõõdistus; asfaldi freesimise teostusmõõdistus ja lõplik teostusmõõdistus. Tähelepanu on pööratud maanteel ehitusgeodeetiliste tööde teostamisele, instrumentide kasutamisele ja maanteede ehitamise eripäradele. Viimases osas analüüsitakse probleeme ja ohuallikaid objektil. Antakse ülevaade ühest olulisest terviseohust maanteede ehitamise käigus, milleks on autode liiklustihedus ja suur kiirus. Arutletakse, kuidas teostada mõõdistusi ja mahamärkimistöid metsaga ja võsaga kaetud aladel. Kirjeldatakse, kuidas mõjutab edasisi geodeetilisi ja teedeehituslikke töid halva kvaliteediga mõõdistatud-koostatud alusplaan ja millised probleemid sellega kaasnevad. Lõputöö ülesandes püstitatud eesmärk on täidetud- Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee rekonstrueerimine on lõplikult teostatud ja töö tellija poolt vastuvõetud. Geodeesiafirmad ei ole saanud oma tegevuse kohta negatiivset tagasisidet.
Piiratud juurdepääs
Geodeetilised tööd Jõhvi Grossi kaupluse ehitusel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Izumrudov, Artur; Valgepea, Raudo
Minu arvates plaanilise ja kõrgusvõrgu rajamisel oli kasutatud mitte kõige parem metoodika, kus viga tõenäosus oli liiga suur. Seepärast on pakutud alternatiivsed võimalused selle lahenduseks. Telgede ja ankrupoltide väljamärkimine oli tehtud elektrontahhümeetriga kasutades 360⁰ miniprisma, mis annab suurt mõõtetäpsust, seega saime ka häid tulemusi, kuid ankrupoltide juhul ei pidanud kinni nõuetest. Vundamentide teostusmõõdistamist ei tehtud kuna seda pole palutud. Mina arvan, et olenematult sellele igal juhul peab alati läbi viima teostusmõõdistamist, kuna see võimaldab hinnata vastavust projekti dokumentatsioonile, tuvastada kõrvalekalded ning tagada kõrge kvaliteediga tööd. Seinte ja postide paigaldamisel geodeetilised tööd ei ole läbi viidud, isegi pole saadud nende kohta projekti andmed. Oletatavasti see on tingitud sellest, et nad kasutasid uue tehnoloogia, mille avaldamine teistele isikutele nad püüdsid vältida, sest see võiks kahjustada ettevõtja huve. Mõnes mõtte see oli tootmissaladuse kaitse. Maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine ja teostusmõõdistamine tehti GPS-i abil. Mina arvan, et kindlam on teha need mõõtmised elektrontahhümeetriga. Arvatavasti suured hälbed on osaliselt põhjustatud sellest, et mõõdistamine teostati GPS-iga. See puudutab ka asfaldi teostusmõõdistamist. GPS-i kasutamine kahtlemata hoiab kokku aega, kuid mitte alati garanteerib kõrge täpsusega mõõdistamist. Projekteeriaks oli ettevõte Moodul AS. Kõik tööd olid tehtud tähtajaks, tellijad võtsid projekt vastu ja olid tööga rahul. Pood avas oma uksed oktoobris 2013.
Piiratud juurdepääs
Geodeetilised tööd Nõmmel, Sambla ja Metsa tänava vee - ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kull, Neemo; Ranne, Raivo
Seoses üha uuemate ja lihtsamini käsitlevate instrumentide kasutuselevõtuga muutuvad geodeetilised tööd üha lihtsamaks ja kiiremini teostatavateks. Ehitustööde tegijatele muutuvad ahvatlevateks ettevõtted, kes teevad mõõdistustööd ära väiksema ajakuluga ja seega ka odavamalt, sest „aeg on raha“ . Käesolevas lõputöös kirjeldatud ehitusobjekti, milleks oli Tallinnas Nõmme linnaosas Sambla tänav ja lõik Metsa tänavast, geodeetiline teenindamine toimus robottahhümeetriga, mille käsitlemine koos väliarvutiga oli kiire, lihtne ja mugav ning mis peamine, selle töö tegemisega sai hakkama üks geodeet, seega aja ja raha kokkuhoid on olemas. Lõputöös anti ülevaade töös kasutatud elektrontahhümeetrist, tutvustati vee- ja kanalisatsioonitrasside mahamärkimist ja teostusmõõdistamist ning teostusjooniste koostamist, koos nendele kehtivate nõuetega. Tööst objektil tutvustati kõiki etappe geodeedi seisukohast lähtudes, alates objektiga tutvumisest kuni teostusjooniste vormistamiseni ja kontrollimiseni. Lõputöös kajastatud tänavatele rajatud uued vee-ja kanalisatsioonitrassid annavad kohalikele elanikele tingimused paremaks olmeks ja hügieeniks seoses uue vee- ja kanalisatsioonitrassiga, kuna paljudel puudusid ühendused linna veevärki ning kanalisatsioonisüsteemi. Töö eesmärk oli tellijale teha kvaliteetne, õigeaegne geodeetiline töö, mis sai täidetud
Piiratud juurdepääs
Geodeetilised tööd riigimaantee number kolm Mustvee ümbersõidu rekonstrueerimisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Andrianov, Anton; Uueküla, Katrin
Käesolevas lõputöös on antud ülevaade ehitusgeodeetilisest teenindamisest riigimaantee nr 3 Mustvee ümbersõidu rekonstrueerimisel. Lõputöös on kirjeldatud erinevad geodeetilised etapid, kus osales autor ja tema arvamus tehtud töö kohta. Etapid kus autor ei ole osalenud on kirjeldatud vähem või üldse puuduvad. Lõputöö esimeses osas tutvustab autor objekti ja annab lühi ülevaate, kus antud objekt asub ja tutvustab millised ehitusgeodeetilisi instrumente kasutati objektil. Suur tähelepanu on pööratud mõõdistamisvõrgu rajamisele. Mõõdistamisvõrgu rajamisel on väga tähtis jälgida Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi poolt kehtestatud „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korda“, nii et kõik geodeetilised tööd vastavad nõuetele. Seejärel tutvustatakse geodeetilisi töid objektil. Kõik ehitusgeodeetilised mõõdistused teostati elektrontahhümeetriga Leica TS15P 1” ja GNSS vastuvõtjaga Leica GS14. Geodeetilised tööd on jagatud kaheks osaks: mahamärkimine ja teostusmõõdistus. Mahamärkimise peatükis on kirjeldatud piketaaži mahamärkimist, raadamispiiride mahamärkimist, mahasõitude mahamärkimist ja asfaldi telje mahamärkimist. Teostusmõõdistuse peatükis on kirjeldatud asfaldi freesi teostusmõõdistust, liiva/kruusa/stabi kihtide teostusmõõdistust, asfaldi kihtide teostusmõõdistust ja lõplikku teostusmõõdistust.Viimases osas autor kirjeldab millised probleemid tekivad geodeedil teedeehituse objektil töötades. Kuna igal teedeehituse objektil on üks põhine probleem – autode liikluse intensiivsus. Autor annab ülevaate milliseid meetodeid saab kasutada, et seda probleemi lahendada. Tellija poolne negatiivne tagasiside puudub, seega võib öelda, et tellija jäi tehtud töödega rahule.
Piiratud juurdepääs
Geodeetilised tööd sammuva ekskavaatori EŠ 15/90a noole montaažil
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Borozdyukhina, Irina; Valgepea, Raudo
Mõõtmismeetodid, mida kasutati noole montaaži teostamisel, on täpsed, kuid nad võtavad palju aega, ei ole enam uudsed ja geodeet peab pidevalt kohal olema. Tänapäeval on palju võimalusi muuta tööprotsessi kiiremaks ja mõõtmistäpsusi see ei mõjuta. Näiteks montaažiplatsi tasandamisel ja ekskavaatori samba vertikaalsuse määramisel põhimõtteliselt geodeeti polegi vaja, tööd saab teostada igaüks, kes oskab kasutada laser- ja ehitusnivelliiri. Seejuures ei ole vaja ka keerulisi arvutusi. Noole alumise vöö rihtimisel plaaniliselt ja noole rihtimisel vantide abil kasutasime külgnivelleerimist. Meetod on täpne, kuid elektrontahhüümeetrit me kasutasime nagu tavalist teodoliiti. Elektrontahhümeetrites on olemas programm „Mahamärkimine- jooned“. Selle programmiga mõõdetav punkt pannakse joonele paika nii plaaniliselt ja kõrguslikult, seega nii pole vaja kasutada nivelliiri. Eeliseks on ka see, et geodeedil pole vaja teostada arvutusi, kõik vajalikud andmed annab meile instrument, mis samuti kiirendab tööprotsessi. Noole alumise vöö väljamärkimisel kasutasime elektrontahhümeetrit nagu see oleks tavaline teodoliit, väljamärkimiseks kasutasime ka mõõdulinti, et arvutada välja kindelpunktide koordinaadid. Töö oleks kiirem ja lihtsam, kui me võtaksime koordinaadid otse AutoCad`ist, kuna vajalikud mõõdud on meil olemas, sisestaksime need elektrontahhümeetrisse ja väljamärkimine oleks teostatud. Noole pea kõrguse rihtimisel võiks nivelliiri asemel kasutada elektrontahhümeetrit. Põhimõtteliselt töökäik on sama, aga programmiga „Mahamärkimine- jooned“ tööprotsess muutub kiiremaks. Vajalikud koordinaadid arvutab instrument, sellega väldime ka arvutusvigu. Nagu lõputöös selgus, saaks kõiki noole montaažil teostatud geodeetilisi töid teha lihtsamalt ja kiiremini. Selleks tuleb kasutada kaasaegseid instrumente ja tänapäevaseid mõõtmistehnoloogiaid. Lõputöö tulemusi võiks tulevikus rakendada ja arendada analoogsete ekskavaatorite noolte montaažil.
Piiratud juurdepääs
Geodeetiliste tööde analüüs Laada 10/0,4 kV alajaama Vee fiidri rekonstrueerimisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tarto, Mari; Uueküla, Katrin
Käesolevas lõputöös käsitleti geodeetiliste tööde analüüsi Laada 10/0,4 kV alajaama Vee fiidri rekonstrueerimisel. Töö peamiseks eesmärgiks oli anda ülevaade geodeetilistest töödest madalpingekaabli paigaldamisel ja analüüsida Eltel Networks geodeetite poolt tehtud geodeetilisi töid antud objektil. Töö esimeses pooles tutvustati lugejale objekti, mille näitel on lõputöö üles ehitatud. Kirjeldati lähemalt objektil kasutatud geodeetilisi instrumente, nagu Trimble S6 Robotic, Trimble R8 GNSS ja kaablilokaator 3M. Põhjalikumalt anti ülevaade objektil kasutatud mõõdistamismeetoditest. Tutvustati Real Time Kinematic meetodit ja kirjeldati lähemalt Trimble S6 Roboticu orienteerimist integreeritud mõõtmismeetodil. Samuti on esimeses pooles antud ülevaade „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra“, Elektrilevi OÜ ja Paide linna nõuetest madalpingekaabli mõõdistamisel ja teostusjoonise vormistamisel. Töö teises pooles kirjeldati mahamärkimiseks vajalike failide (*.csv ja *.dxf) koostamist ja kasutamist objektil. Kirjeldati punktide mahamärkimist elektrontahhümeetri Trimble S6 Roboticuga ja Trimble R8 GNSS-iga. Lõputöö teises pooles käsitleti veel teostusmõõdistuse põhimõtteid nii avatud kaeviku, kui ka kinnise kaeviku korral. Tutvustati ka joonkoodidega mõõdistamise meetodit. Kogu lõputöö vältel analüüsitakse geodeetide töös ette tulnud raskusi ja geodeedi töö korraldust objektil. Konkreetsemalt analüüsiti punktide mahamärkimisel, teostusmõõdistusel ja teostusjoonise vormistamisel ette tulnud probleeme. Paide linnas Laada alajaama Vee fiidri rekonstrueerimise käigus, sai 36 majapidamist uue elektriühenduse.
Piiratud juurdepääs
Hoonete mõõdistamine sõjatehase "Arsenal" näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ehrenpreis, Liina; Ranne, Raivo
KOKKUVÕTE Lõputöö annab ülevaate hoone mõõdistamise protsessist ning erinevatest mõõdistamisvõimalustest. Hooneid on vaja mõõdistada erinevatel eesmärkidel ning see tõttu võivad mõõdistamistulemused varieeruda lihtsast põhimõõtudega plaanist detailsete 3D joonisteni, millele on juurde lisatud tabelid ning muu vajalik info. Töö lihtsustamiseks objektil tasub ettevalmistusetapis kõik vajalikud punktid hoolega läbi mõelda. Esimeses peatükis on kirjeldatud hoone mõõdistamise vajalikkust, ettevalmistusprotsessi ning lisaks on antud ülevaade kasutatud instrumentidest. Käsitletud on mõõdistamise klassikalisemaid meetodeid. Kirjeldatud on mõõdistuskäigu rajamise põhimõtet ning kõrguslikku sidumist nivelleerimise teel. Ülevaate saab ruumimõõdistamise üldistest põhimõtetest ning fassaadimõõdistamisest. Lühidalt on kirjeldatud plaanide ning lõigete koostamist. Eraldi käsitlust leidsid vabajaama ehk vastulõikega instrumendi orienteerimine ning prismata tahhümeetriline mõõdistamine. Vastulõikega instrumendi orienteerimise üheks eeliseks on instrumendi seisupunkti vaba asukoha valik, tingimusel, et seisupunktist on näha vähemalt kolme seinasihtmärki. Sellisel juhul saab kasutada mitmes erinevas seisupunktis samasid seinasihtmärke ning vea edasikandumise võimalus väheneb. Prismata tahhümeertilise mõõdistamise eeliseks võib pidada mõõdistamise ajalise kulu vähenemist ning võimalust üksinda mõõta. Laserkaugusmõõturiga on võimalik mõõta otse pinnalt ilma, et prismaga peaks igas mõõdetavas punktis olema. Töö teises pooles on antud ülevaade hoone mõõdistamise protsessist konkreetsete hoonete näitel kasutades prismata tahhümeetrilist mõõdistamist ning distoga mõõdistamist. Kirjeldatud on objektil asuvaid hooneid, ettevalmistusprotsessi ning mõõdistuspõhise tegemist. Detailsemalt on kirjeldatud ruumide ning hoone välisgabariitide mõõdistamist, plaanide ja lõigete koostamist ning töös ette tulnud probleeme.
Piiratud juurdepääs
Hotelli geodeetiline teenindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Mäeotsa, Hillar; Uueküla, Katrin
Käesolevas lõputöös kirjeldatakse Ibis hotelli ehitusgeodeetilisi töid. Ehitusobjekti aadress on Juhkentali 28, Tallinn. 190 numbritoaga hotelli avamine on planeeritud juunis 2019. Hades Geodeesia OÜ teostas geodeetilisi töid antud objektil detsembrist 2017 kuni märtsini 2019. Lõputöö autor töötas antud ehitusobjektil alates aprillist 2018. Lõputöös kirjeldatakse loodud alusvõrgu piisava täpsuse saavutamise meetodeid ning töövahendeid. Põhjendatakse ära alusvõrgu punktide paiknemine ja nende nimekoodide lisamise põhimõtted. Seletatakse lühidalt lahti ehituse koordinaatsüsteemi vajalikkus. Väljamärkimised ja teostusmõõdistused toimusid ehitusobjektil küll vaheldumisi aga käesolevas lõputöös on need eraldi välja toodud kahe suure peatükina. Märkimistööde juures kirjeldatakse märgitavate punktide loomist ja kandmist väliarvutisse. Tuuakse välja antud objektil tehtud tööd ning kasutatud vahendid ning kuidas tuleb erinevaid elemente ehitusel maha märkida. Kirjeldatud on ka sarnaste elementide erinevaid märkimise võimalusi. Teostusmõõdistuste tegemisel arvestatakse sellega, et geodeet peab objektil mõõdistama elemendid joonestajale arusaadavaid koode kasutades. Tutvustatakse ka kameraaltöid ning teostusjoonistele esitatavaid nõudeid ning kuidas neid leida võib. Viimases peatükis tuuakse välja esinenud probleeme ning tähtsamatele pakutakse välja lahendusi, et tulevikus sarnases olukorras neid vältida.
Piiratud juurdepääs
Hydroscand lao- ja tootmishoone geodeetiline teenindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Larven, Tõnis; Uueküla, Katrin
Käesolevas lõputöös on antud ülevaade Hydroscand lao- ja tootmishoone ehitusobjekti geodeetilisest teenindamisest. Objekti asukoht on Rae vald, Lehmja küla, Kõrtsi tee 5. Ehitustööd toimusid 2013 aastal. Lõputöös on tutvustatud objekti ning välja toodud tööde tegemisel kasutatud instrumentide tähtsamad omadused. Kirjeldatud on alusvõrkude rajamist, märkimistöid ja teostusmõõdistamisi. Alusvõrkude rajamise peatükis on täpsemalt kirjeldatud plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamisvõrgu rajamist. Plaanilise mõõdistamisvõrgu rajamisel on selgitatud GPS vastuvõtjaga lähtepunktide koordineerimist, kui läheduses puudub riiklik geodeetiline võrk. Kõrgusliku alusvõrgu rajamisel on selgitatud nivelleerimise skeemi ja saadud tulemusi. Nivelleerimisel suuri sulgemisvigu ei esinenud, kuna käik ja õlgade pikkused olid lühikesed. Märkimistööde peatükis on kirjeldatud ettevalmistustöid ning selgitatud märkimistööde meetodit. Välja on toodud märkimistöödel nõutud täpsusnõuded. Teostusmõõdistamise peatükis on samuti välja toodud teostusmõõdistamisel nõutud täpsusnõuded ja selgitatud mõõdistustööde meetodit. Teostusjooniste põhjal on välja toodud mõõdetud tegelikud hälbed projektist. Mõõdistustulemustest selgus, et hälbed jäid lubatud piiridesse, kuid olid valdavalt maksimumi lähedal. Suuremaid probleeme objektil ei esinenud. Autori arvates aitas probleeme vältida korralik ettevalmistustöö ja hea koostöö ehitajaga. Enne objektile minemist olid alati vajalikud punktid ettevalmistatud ja tööde tegemise meetodid läbi mõeldud. Samuti oli geodeedi poolt märkimis- ja mõõdistamistöödel täpsusnõuded tagatud, mis aitas hilisemaid probleeme vältida. Tellija poolne negatiivne tagasiside puudub, seega võib öelda, et ka tellija jäi tehtud töödega rahule.
Piiratud juurdepääs
Kaarli pst 7 ja Tormilinnu tee 2 maa-ala plaanide koostamine GIS abil ja abita
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Teorein, Kärt; Uueküla, Katrin
Lõputöö annab ülevaate sellest, kuidas koostada maa-ala plaani geoinfosüsteemis leiduvate jooniste abil ja ilma seal leiduvate joonisteta. Kajastatud on 2 erinevat tööd, üks neist asub aadressil Kaarli pst 7, Tallinn ja teine aadressil Tormilinnu tee 2, Harku vald. Tallinna linnas algab kõik sellest, et tuleb esitada Tallinna linnavalitsusele mõõdistustaotlus, pärast mõõdistusloa saamist väljastatakse sellel maa-alal paiknevad varasemad joonised. Jooniseid uurides saab teada, kas on võimalik kasutada mõningaid neist abistavaks materjaliks või mitte. Kõik oleneb esiteks ikkagi sellest, kas antud maa-ala kohta on üldse täpseid varasemaid jooniseid, Harku valla näite puhul selgub, et alati ei pruugi see nii olla. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas Tallinna ja Harku valla geoarhiivid toimivad, mis on nende erinevused ja kas maa-ala plaane on kergem koostada geoarhiivis leiduva materjali abil või mitte. Lisaks sellele rõhutatakse, et geodeet vastutab oma mõõdistuse eest ja on kursis geodeetiliste tööde teostamise seadustega ja teab kehtivaid täpsusnõudeid. Geoarhiivi andmed on üldiselt usaldusväärsed, aga alati esineb ka erandeid, kuna aja jooksul võib olukord siiski muutuda või pole palgatud geoarhiivi juurde jooniste kontrollijat, nii et geodeet peab veenduma, et andmed vastaksid tegelikule olukorrale ja mitte kinni olema varasemalt tehtud jooniste andmetes. Geoarhiiv õigustab ennast kindlasti, kuna teeb geodeedi ja ametniku töö lihtsamaks, sest saab kontorist lahkumata vaadata, mis maa-alaga täpsemalt tegu on, mida mõõtma minnakse ja joonist tehes võrrelda oma andmeid varasemalt tehtud joonistega, et veenduda oma mõõtmistöö õigsuses. Tallinna ja Harku valla geoarhiivi võrreldes võib tõdeda, et Tallinna geoarhiivil on rohkem võimalusi kasutaja jaoks, Harku valla geoarhiiv on lihtsakoelisem ja saab kätte vaid üleüldisema info ja võib juhtuda, et see ei pruugigi eelnevalt kontrollitud olla, kuna ei ole olemas inimest, kes sellega tegeleks, aga kõige tähtsam info on maa-ala plaani koostamise juures siiski see, mida geodeet objektil ise näeb ja mõõdab.
Piiratud juurdepääs
Kadaka pst 140 hoone ehitusgeodeetiline teenindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pillesson, Argo; Valgepea, Raudo
Käesolevas lõputöös on kirjeldatud on kirjeldatud Kadaka pst 140 elamuhoone ehitusgeodeetilist teenindamist. Hoone valmis 2015. aasta kevadel. Lõputöö annab ülevaate erinevatest töödest, mida ehituse käigus geodeedilt nõuti ning toob välja ehitusgeodeedi igapäevatöö kirjelduse. Samuti juhitakse töös tähelepanu erinevatele insener-tehnilistele probleemidele, millega ehitusgeodeet oma töös kokku puutub. Probleemide väljatoomisel kirjeldatakse, kuidas need lahendati ning analüüsitakse, mida oleks pidanud tegema teisiti. Tööst tuleb välja ka see, kuivõrd tähtis on tänapäeva ehituse kiire tempo juures suhtlus tellijatega ning milliseid meetmeid kasutati, et geodeedi töö kulgeks ehitusega vastavas tempos. Töös kirjeldatakse erinevaid mõõdistustöid nende kulgemise kronoloogilises järjekorras. Kirjeldatakse ka seda, kuidas neid tehti. Suurt rõhku on pandud ehituse geodeetilise alusvõrgu loomise ning -kindlustamise protsessidele. Läbi kogu töö on käsitletud alusvõrgu laiendamisi vastavalt objekti edenemisele. Seejuures on tähelepanu pööratud ka alusvõrgu punktide paigutamise olulisusele ning probleemidele, mis sellega seoses ette tulevad. Käsitletakse ka seda, kuidas ehitatud hoone osade geomeetriline täpsus vastas projekteerija ette antud normile EVS-ENV 13670-1:2003 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“. Analüüsitud on olukordi, kus konstruktsioonide geomeetrilised täpsused ei mahtunud ette antud normi lubatud piiridesse ning on välja toodud põhjusi ning põhjendusi, milest sellised probleemid võivad tuleneda. Projekteerija poolt ette antud standardile tuginemise kõrval, on võetud aluseks ka Vello Kala „Ehitusgeodeesia õpik“. Põhiliselt nendele allikatele tuginedes saab lugeja objektiivse ülevaate teostatud tööde õigsusest ning probleemsetest kohtadest.
Piiratud juurdepääs
Käikude mõõtmine erinevate meetoditega ja tasandusarvutused tavameetodiga ning range tasandamisega
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Soe, Heiko; Uueküla, Katrin
Lõputöös on kirjeldatud käigu mõõdistust erinevate meetoditega ning rakendatud erinevaid tasandusarvutusi. Autor selgitas töö teoreetilises osa käigu rajamisele rakenduvaid nõudeid mis on seatud Eesti Vabariigi poolt. Samuti on loodud teoreetiline ülevaade käigu rajamiseks vajaminevatest andmetest ja teadmistest. Kogu käigu mõõdistuseks kasutatud meetodeid ja viise saab rakendada praktilisse kasutusse. Täpse käigu rajamiseks ja nii süstemaatiliste ning jämedate vigade vähendamiseks ja vältimiseks teostati instrumendile ja lisavarustusele tööeelsed kontrollid ja justeerimised mis on olulised mitte ainult käesoleva töö tegemiseks vaid iga geodeetilise töö algus. Kõige põhjalikuma ülevaate käigu tasanduse protsessist ja põhimõttest annab käesolevas töös lihtsustatud tasandamise arvutused ja kirjeldus. See osa kirjeldab samm-sammu haaval tasandamise etappe lihtustatud viisil, kuna kõik meetodid põhinevad vähimruutude meetodil, siis on see ka sissejuhatus rangemale tasandusele. Protsessi teooria on seotud koos autori omapoolsete andmete arvutusega, mis on toodud välja Lisas 2. Meetod arvestab joonepikkuste seost parandite leidmisel nii nurkadele kui ka läbi direktsiooninurkade abiga leitud juurdekasvudele. Sellist arvutusviisi võib pidada praktiliseks just õppe eesmärgil, kuna tehnoloogia areng võimaldab hõlpsasti kasutada rangemaid meetodeid. Kompassi meetodil tasandust võib pidada üheks kõige mugavaimaks. Selle integreeritus tänapäeva instrumentidega võimaldab selle sooritada ilma, et mõõdistaja peaks sooritama ühtegi arvutust ning kõike seda välimõõdistuste käigus. Sisetöödel jääb vaid hilisem jooniste vormistamine. Tasandusprogramm ainult mitte ei tasanda koordinaate, vaid annab ka ülevaate erinevatele punktidele tulevatest hälvetest. Kolmanda ehk kõige rangema meetodi arvutamiseks läheb kindlasti vaja selleks ettenähtud programmi, vastasel korral osutub see vägagi ebaefektiivseks, see meetod annab kõige põhjalikuma ülevaate tehtud tasandusest. Töös üritati ka leida spetsiaalsetele programmidele alternatiiv, kuid sellega rahuldatud tulemuseni ei jõutud. Tänu just selleks ettenähtud programmidele leiab töö autor, et see meetod andis kõige parema ülevaate käigu tugevatest ja nõrkadest punktidest. Analüüsi tulemus näitas erinevusi, mis võivad olla tulenevad nii juhuslikkude vigade mõjust kui ka tasandusmeetodi eripärast, käigu kvaliteetidega võib rahule jääda ning on sooritatud vastavalt nõuetele.

Sirvi

Sirvides Lõputööd (RG) Märksõna "Construction Geodesy" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud