Lõputööd (KT)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/53

Sirvi

Sirvides Lõputööd (KT) Märksõna "Environmental Technology--Laws and Regulations--Land and Environmental Law" järgi

Näitamisel1 - 5 5-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Keskkonnaaspektidega arvestamine ruumilisel planeerimisel - välisõhk detailplaneeringute näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Tuuli, Viks; Merje, Muiso
    Keskkonnaaspektidega arvestamise olulisus ruumilisel planeerimisel muutus pärast Torremolinos’e Harta ja Rio keskkonnakonverentsi dokumentide sätestamist. Hiljem on keskkonnaaspektidega arvestamine ja säästva arengu põhimõtete käsitlemine olnud tõusujoonel ja päevakohane temaatika riikide keskkonnapoliitika ja seadusandluse kujundamisel. Keskkonnaaspektidega arvestamise olulisus seisneb selles, et keskkonna kujundamine puudutab suurt hulka inimesi ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on osa säästva arengu põhimõtete rakendamisest. Uurimustöö esimesest peatükist selgus, et planeeringute keskkonnaosa käsitlus on minimaalne ja jäetakse arvestamata kumuleeruv mõju. Samuti tuli välja planeerimisel erinevate arengukomponentide hindamise olulisus. Antud töö sissejuhatuses esitatud uurimusküsimustele leiti vastus Euroopa direktiividest ja Eesti seadusandlusest ülevaate andmisega ja detailplaneeringutes keskkonnaaspektina välisõhu osa analüüsimisega. Kuna KSH peaks andma aluse planeeringulahendusele, käsitleti töös selle vajalikkust ja kohustuslikkust. Seadusandlusest ülevaate andmine ja läbilõige maagaasist tulenevatest välisõhu saasteainetest andis eelduse sissejuhatuses püstitatud eesmärgi lahendamiseks. Keskkonnaaspektidega arvestamise väljundiks antud töös on detailplaneeringute analüüsimine välisõhu näitel. Analüüsimiseks on valitud detailplaneeringud, mille puhul pole algatatud KSH-d, et hinnata õigusalaselt mitteolulisi, kuid reaalses keskkonnas koosmõjus saastekoormust lisavaid väiksemaid emissiooniallikaid. Detailplaneeringute analüüsist selgus mitmeid puudusi. Esmaseks puuduseks on välisõhu osa mitteoluliseks pidamine keskkonnatingimuste all. Keskkonnaaspektidega arvestamine pole detailplaneeringutes piisav. Sage on detailplaneeringutele seadusega sätestatud ülesannete kohandamine teiste ülesannete alla, jättes näiteks keskkonnatingimused käsitlemata. Planeeringulahenduse puhul on erinevad keskkonnauuringud mainitud, kuid antud uuringute tulemusi pole käsitletud keskkonnatingimuste seadmisel. Välisõhu osa võiks paikse saasteallika planeerimisel kuuluda detailplaneeringutes keskkonnatingimuste alla. Välja on toodud detailplaneeringuga seotud ehitusprojektile lisatava saasteloa tingimus, kuid välisõhku kui keskkonnaaspekti pole arvesse võetud. Saastunud keskkonda (Lasnamäe linnaossa) uute saasteallikate planeerimine mõjutab sealset ümbrust, tõstes kõrget saastatuse taset veelgi. Seda aspekti ei tohiks kaalutleda nii, et väljakujunenud kõrge saastatuse tasemega linnakeskkonda emissiooniallikate kavandamine ei mõjuta seda keskkonda. KSH mittealgatamisest tingituna võiks detailplaneeringu seletuskirja kohandada põhjalikum ülevaade keskkonnatingimustest. See tagaks planeeringulahenduse elluviimisel suurema keskkonnakaitselise eelduse. Detailplaneeringutes on täidetud Eesti seadusandlust õiguspäraselt. Analüüsist lähtuvalt peaks detailplaneeringutes olema rohkem viiteid seadustele, mille põhjal on otsused tehtud. Keskkonnatingimuste osa võiks sisaldada KSH mittealgatamise põhjendust. Keskkonnaküsimustega tegelemine on analüüsitud detailplaneeringute põhjal puudulik ning ei anna alust planeeringulahendusele. 1. juulil 2015. aastal jõustuva uue planeerimisseaduse kohaselt muutub keskkonnaaspektidega arvestamine oluliselt, kuna KSH menetlemine on planeeringumenetlusega paralleelne [3]. Selline muudatus võib anda tulevikus keskkonnasõbralikuma planeeringulahenduse. Lõputöö alguses seatud uurimusküsimustele leiti vastused, viidi ellu eesmärk ja probleemi olemusele leiti tagapõhi. Analüüsides toodi välja keskkonnaaspektidega arvestamise kitsaskohad. Planeeringute keskkonnakäsitlus on ebapiisav, mille põhjuseks võib olla kasin reguleerimine seadusandlusega. Kõrgema keskkonnaaspektidega arvestamise taseme tagaks planeeringute keskkonnakäsitluse osa tõstmine, eriti juhtudel, kus KSH-d ei algatata.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Keskkonnakompleksloa taotlemine Kesto OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kendra, Gertu; Vilms, Monica; Triin Ida
    Keskkonnakompleksluba on ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimise ja kontrollimise jaoks loodud vahend, mis on vajalik käitise seaduspäraseks tegutsemiseks kui selle tootmistegevus ületab kehtestatud künnisvõimsusi. Kesto OÜ tegeleb peamiselt ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemisega. Ettevõtte eesmärk on võimalikult paljud jäätmed suunata taaskasutamisse ning vähendada nende kõrvaldamistoiminguid. Kogutud jäätmetest tehakse vedelat ja tahket jäätmekütust, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks. Tegemist on ohtlike jäätmete vaheladustaja ja käitlejaga, mis tähendab, et jäätmed antakse pärast töötlemist üle teistele ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Kogutud ohtlikud jäätmed klassifitseeritakse ja sorteeritakse ning ladustatakse eraldi vastavalt igale jäätmeliigile sobivas anumas. Seejärel töödeldakse jäätmeid lähtudes jäätmeliigist. Vedela jäätmekütuse valmistamisel segatakse kokku kõik sobilikud vedelad ohtlikud jäätmed. Tahke jäätmekütuse puhul purustatakse ohtlikud jäätmed ja segatakse need kokku. Mõlemad kütuseliigid saadetakse AS-i Kunda Nordic Tsement. Lisaks valmistatakse jäätmekütust ka tavajäätmetest, mis antakse üle AS-le Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Ülejäänud jäätmeliigid (näiteks puhas metall) antakse pärast nende töötlemist vastavaid keskkonnalubasid omavatele ettevõtetele. Aastatega on suurenenud ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise nomenklatuur, mistõttu ületab Kesto OÜ tööstusheite seaduses kehtestatud ohtlike jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute künnisvõimsusi. Seetõttu on ettevõte kohustatud omama keskkonnakompleksluba alates 7. juulist 2015. Kompleksloa taotlemine on seotud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse asendamisega tööstusheite seaduse asendamisega 1. juunil 2013. aastal. Eelnimetatud seadus määratleb kompleksloa taotlusega seonduvad nõuded ja protsessid. Kompleksloa esmasel taotlejal on kohustus tasuda riigilõiv ja koostada lisaks taotlusele lähteolukorra aruanne, mis keskendub pinnase ja põhjavee saastatusele. Selle põhjal saab võrrelda aruande koostamisel esinevat võimalikku saastetaset käitise edasisel tegevusel esineva saastatusega. Kompleksloa taotlemine on aja- ja ressursimahukas protsess, mille käigus peab lähtuma paljudest Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kompleksloa koosseisu kuulub kogu ettevõtte tegevust puudutav keskkonnaalane informatsioon alates käitise asukohast lõpetades tegevuse sulgemisega. Taotluse nõuetekohasel esitamisel jääb oodata taotluse menetlemise, avalikustamise ja andmise (või halvemal juhul keeldumise) otsust. Taotluse baasdokumendiks on Keskkonnaministri määrus nr 36, mille põhjal kompleksloa taotlusdokument koostatakse. Kesto OÜ kompleksloa taotluse koosseisu kuuluvate andmete esitamisel on autor avaldanud omapoolse hinnangu. Tuginetud on määruse kohaselt nõutud info võrdlemisele tegelikkuses kirjapandud infoga ning välja toodud tähelepanekud tähtsamate nõuete esitamisele nagu näiteks parimale võimalikule tehnikale. Kompleksloa taotluse koostamisel tekkis mõningaid probleeme, mis vajasid edasiseks tööks täpsustavat informatsiooni. Sellest tulenevalt on koondatud kokku kompleksloa taotlemisel tekkinud peamised probleemid, milleks peamiselt on määruse nr 36 nõuete kaheldi mõistetavus. Nimetatud probleemi olemasolu kinnitab Keskkonnaameti poolt taotluse tagastamine puuduste likvideerimiseks. Taotluse sujuvamaks koostamiseks on välja toodud erinevad ettepanekud, peamiseks soovituseks on eelnimetatud määruse nõuete täpsustamine. Antud lõputöö täitis oma eesmärki kirjeldada keskkonnakompleksloa taotlemise protsessi ja selgitada sellega kaasnevaid tegevusi ja murekohti. Autoripoolsed hinnangud ja koostatud töö võivad olla abiks mõnele teisele Kesto OÜ-ga sarnanevale ettevõttele, mis peab taotlema esmakordselt keskkonnakompleksluba.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Omapuhastite rajamine hajaasustusalal ja sellega kaasnevad nõuded
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Heinla, Hanna-Liis; Saadve, Made; Erki Lember
    Hajaasustusaladel, kus ei ole võimalik ühiskanalisatsiooniga liituda, tuleb rajada kohtpuhastussüsteem. Selleks, et vältida võimalikku negatiivset keskkonnamõju näiteks kohaliku kaevu joogivee, piirkonna põhjavee või pinnavee reostumist toitainete, reoainete ning kahjulike bakterite ja viirustega. Samuti vähendada sellest tulenevat riski inimeste tervisele, et puhas veekeskkond ja joogivesi säiliks ka tulevatele põlvedele, tuleb järgida antud valdkonda reguleerivaid õigusakte. Autori hinnangul on antud valdkond õigusaktidega keeruliselt reguleeritud. Läbiviidud uurimustöö tulemusena selgus, et omavalitsuste ametnikud, kelle poole inimesed omapuhastite paigaldamisega seotud informatsiooni saamiseks peamiselt pöörduvad, annavad käsitletud valdkonnas erineva mahu ja kvaliteediga teavet. Seetõttu on ka tavakodanikule keeruline kättesaadava teabe põhjal rajada nõuetele vastav kohtpuhastussüsteem. Ametnikud üksi ei ole võimelised puhast looduskeskkonda tagama, kuid nad saavad inimeste teadlikkust informatsiooni levitamisega tõsta. Kõige informatiivsemaks veebis kättesaadavaks eesti keelseks materjaliks on Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks, millele ka omavalitsuste ametnikud antud valdkonnas võiksid oma vastustes viidata. Tavakodanikul on võimalik kättesaadava info põhjal rajada nõuetele vastav kohtpuhastussüsteem, kuid selleks peab inimene ise olema piisavalt teadlik ning oskama valdkonna kohta täiendavalt küsida. Selgus ka, et tõepoolest on vähestel omavalitsustel kehtestatud reovee kohtkäitlus ja äraveo eeskiri, mis hõlbustaks samuti inimestel kohtpuhastite paigaldamisega seonduvat järgida. Autori hinnangul tuleks olukorda riiklikult kontrollida.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Puidutööstusest tuleneva nõrgvee keskkonnamõju uurimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kukk, Liis; Lember, Erki
    Puidutööstuste palkide ja puitmaterjalide nõrg- ja reovee mõju ümbritsevale veekeskkonnale on tunduvalt suurem, kui lõputöö koostamisel eelnevalt arvati. Põhjuseks võib arvestada asjaolu, et palkide ladustamisaladelt tulenevat nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole piisavalt uuritud ning vajab põhjalikumat vee analüüse just puidust tulenevate saasteainetele: vaikhapped, ligniin ja taniin. Käesoleva töö raames saab mitmete oluliste veekvaliteedi näitajate piirväärtustega määratleda kindlad punktreostusallikad. Antud lõputöös uuritud Navesti jõe piirkond peaks olema suurendatud tähelepanud all seoses lõhejõgedele määratud vee kvaliteedi näitajate piirmääraja tõttu. Navesti jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse lisaks kuulub veekogu osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Lääne – Eesti vesikonna VMK kohaselt on Navesti jõgi tugevasti muutunud veekogum ning kesises seisundis. Samuti on kohalikud omavalitsused tugevasti muutnud veekogu maaparanduse eesmärgil, regulaarselt süvendatud ning ümber kujundatud. Lõputöös on välja toodud siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027). Teostatud tööde sisuks oli Navesti keskjooksu õgvendatud sängilõikude juhtimine looduslikku sängi (Jälevere ja Navesti küla piirkonnas) koelmualade kvaliteedi parandamiseks. Lõputöös analüüsiti vee näitajaid Macherey – Nagel Visocolor Eco analüüsikohvriga ning mõõtetulemusi sai võrrelda Keskkonnaseire teostatud proovidega. Analüüsikohvriga mõõdeti ning võrreldi Keskkonnaseire tulemustega järgmisi veekvaliteedi näitajaid: NO2-, NO3-, NH4+, PO43- ja pH. Lisaks nendele näitajatele sai Tallinna Tehnikakõrgkooli laboratooriumis mõõdetud vee BHT7, sest antud analüüsikohver BHT mõõtmist ei võimaldanud. Võrreldavate kvaliteedinäitajate tulemusi võis mõjutada mõõteperiood, Keskkonnaagentuur on keskkonnaseire programmides avaldanud 2017. aasta I. ja II. etapi vahearuanded. Mõõtmistulemuste võrreldavaks perioodiks võeti 2016. aasta jõgede hüdrokeemilised seired. Põllumajanduse mõju Navesti jõe veekeskkonnale on lõputöö vaadeldavas lõigus märkimisväärselt olematu. Arvestades valdkonna minimaalset tegevust võib kaudselt põllumajandus Navesti jõe ökoloogilist seisundit mõjutada, kuid autori mõõtmistulemustes mõju ei kajastunud. Valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on käesoleva töö raames Veeseaduse määrus nr 58, mis sätestab lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõudeid, lisaks määrus nr 99 reguleerib reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Puidutööstusettevõttele väljastatud vee erikasutusloa piirmäärad on kehtestatud määruse nr 99 alusel. Puidutööstuse nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole Eestis kuigi põhjalikult uuritud ning pole leitud meetmeid, kuidas veekvaliteedi näitajaid antud valdkonnas parendada. Tuginedes välismaistele põhjalikele uurimustöödele, siis nõrgvee näitajaid saab parandada osoneerimisega. Osoneerimine vähendas märkimisväärselt nõrgvee happelisust, 80 kuni 90 %, tanniini kogused väheneksid 90 kuni 95 %, ligniini ja vaikhappe näitajad 95 kuni 100 %.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Uued Euroopa direktiivid taastuvenergiaallikate kasutamisel erineva energiatasemega hoonetes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Gulbis, Meriliis; Järv, Hele
    Taastuvad energiaallikad - vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass, võimaldavad toota elektrit ja/või soojust tekitamata seeläbi ülemäärast kahju keskkonnale. Kodumajapidamistes on võimalik võtta kasutusele väiksemaid lahendusi, milleks on tuuleturbiinid, päikesepaneelid ja –kollektorid, sadevee süsteemid, soojuspumbad ning küttepuit. Elektrijaamade kasutegur võimaldab katta suurema hulga tarbijate vajaduse. Hooned jagatakse ehitise kasutusotstarbe järgi, mille alusel neile kehtestatakse energiatõhususe miinimumnõuded. Nende piirmäärade järgi jaotatakse hooned klassidesse - madalenergiahoone, liginullenergiahoone, netonullenergiahoone, kusjuures aastal 2020 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriikides ehitatavad uued avalikud hooned olema liginullenergiahooned. Liginullenergiamaja energiasäästlikkuse taseme saavutamiseks peavad hooned olema sellised, kus kasutatakse ära energia tootmise võimalused hoone asupaigas ning energiat tarbitakse väga efektiivselt. Laialdasem taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatarbimise vähendamine on Euroopa Liidu võimalus täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja täita liidu pikaajalist kohustust hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2ºC ning vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra alla 1990. aasta taseme. Energia säästlike hoonete ehitamise aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse poolt väljastatud seadused ja määrused, milles toodud välja täpsed nõuded, mida järgida. Oluline on sealjuures järgida, et energiat ei säästetaks sisekliima arvelt. Määrusega „Energiatõhususe miinimum nõuded“ , kehtestatakse piirmäärad, „Energiatõhususe arvutamise metoodika“, selgitab nõuded energiatõhususe vastavuse tõendamiseks ja „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“, alusel antakse välja projekteeritavatele või olemasolevatele sisekliima tagamisega hoonetele märgis, mis kajastab nende energiatarbe klassi. Energiakasutust sisekliimatagamisega hoones selgitab välja süstemaatiline menetlus – energiaaudit, mille nõuded on samuti kehtestatud määrusega „Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord“. Määruste ja seaduste aluseks on tegevuskavad, milles kirjeldatakse eesmärke ja meetodeid, kuidas neid saavutada. Tegevuskavad on omakorda koostatud vastavuses nõuetele, mis on välja toodud Euroopa Liidu direktiivides. Tegevuskavasid on erinevaid, aga kõigil neil on siht jõuda eesmärkideni, mis määratud 2020. aastaks. Lisaks on koostatud pikaajaline tegevuskava aastani 2030, milles seatud siht juba veel kõrgemale. Lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest peab 2020. aastaks olema vähendatud 20% võrra energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside emissiooni, võrreldes 1990. aastaga ning samapalju suurendatud taastuvenergiaallikate osakaalu energiatarbimises. Lisaks tuleb biokütuste osakaal transpordis kasutatavates kütustes viia 10 protsendini. Prognooside järgi saavad kõik eesmärgid täidetud ja ületatud, väljaarvatud 20 protsendiline energiatarbimise vähenemine.