Teedeehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Construction Mechanics and Road Installations" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Asfaltkatete defektipõhised remonditehnoloogiad(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kravtšenko , Mihhail; Sillamäe, SvenEestis asfaltkatete defektide remontimiseks kasutusel olevad tehnoloogiad on piisavad tagamaks kvaliteetne asfaltkate, kuid valesti planeeritud remontimisel ei ole võimalik ka parimate ja kalleimate tehnoloogiate abil defektide edasiarenemist peatada. Peamiseks osutub siiski defekti tekkimise põhjus. Selgitades välja asfaltkatte defekti tekkimise põhjused on võimalik valida parim viis defekti ajutiseks või täielikuks remontimiseks. Hoides teekatted korras on võimalik tagada liiklusohutus jalakäiate, jalgratturite ja autojuhtide seas, mis on inimeste seisukohalt kõige tähtsam. Esimeses peatükis on uuritud erinevate asfaltkatte defektide lubatud suurusi ja defektide ulatusi. Järgides täpselt ’’Teeseadust’’ ning pidades kinni kõikidest kohustustest ja õigustest on võimalik maanteed ja linnatänavad hoida heas seisukorras. Kasutades ennetavalt alati ka väiksemate defektide puhul kohest reageerimist on võimalik asfaltkatte suurtemate defektide teket ennetada. Asfaltkatete defektide tekkimise ära hoidmiseks tuleks ka pidevalt uurida ja inventeerida defekte maanteedel ja tänavatel ning koguda võimalikult palju informatsiooni kasutades videopilti, laserskännereid ning soojuskaameraid. Defektide ilmnemisel tuleks kasutada võimalikult palju uuringumeetodeid välja uurimaks defektide tekke põhjused, mille järgi on hiljem võimalik valida ka parimad hooldusmarsruudid ja remonditehnoloogiad. Teises peatükis on teekattel esinevate defektide inventeerimisejuhendis loetletud defektidele välja toodud kirjeldused ning seletused. Uuritud on erinevate teekatte defektide võimalikke tekkimise põhjuseid ning parimaid remonditehnoloogiaid. Kuna alati on defektid tekkinud mingi põhjuse tagajärjel on autor välja töötanud parimad võimalikud remonditehnoloogiad remontimaks igat asfaltkatte defekti kindla defekti tekke põhjustaja järgi. Seega kui on teada defektitekke põhjus on võimalik valida parim remonditehnoloogia. Kolmandas peatükis on autor analüüsinud Tallinna Tehnikakõrgkooli spetsialistide poolt uuritud Vaida-Urge teelõiku, kus eelnevalt avastati asfaltkatte defekte, ning neid uuriti erinevate uuringumeetoditega. Antud lõigul kasutati uuringu meetodeid nagu: kandevõimemõõtmised FWD-ga, maaradari uuringuid, puurimisi ning Proctor katsega tihedusemõõtmisi. Uuringu meetodid on kallid samas pikas perspektiivis tuleb siiski odavam kasutada erinevaid uuringumeetodeid, mis 56 annavad asfaltkatte defektide tekkimise kohta rohkem informatsiooni, mille kaudu on võimalik valida ka parim, odavaim ning vastupidavaim tehnoloogia. Uuringumeetodite mitte kasutamine annab meile ainult võimaluse oletada, mis võiksid olla defektide tekke põhjustajad. Oletuste põhjal aga remonditehnoloogia valik on risk, kus võib suuri kulutusi teha tulutult. Neljandas peatükis on välja toodud erinevate spetsialistide käest kogutud informatsiooni põhjal koostatud tabelid. Kasutatud on nii AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialistide poolt kirjeldatud asfaltkatte defektide erinevate remonditehnoloogiate ligikaudset vastupidavust ja maksumust ning liiklusepiiranguid nii töö ajal kui ka peale tööde teostamist. Kuna maanteedel ja linnatänavatel, kus liiklussagedus on väga suur, on liikluse piiramine praktiliselt võimatu, tuleb kasutusele võtta remonditehnoloogia, millega on võimalik töö kiiresti teostada ja remonditud lõik avada liikluseks tavapärasel kiirusel. Lõikudel, kus liiklussagedus on väike saab kasutada odavamaid ja vähem vastupidavaid tehnoloogiaid, mis takistavad liiklust pikemalt, kuid väiksema liiklussageduse juures võivad ka odavamad tehnoloogiad teekatte suuremaid remonttöid pikemalt edasi lükata. Hüpotees, mille autor seadis on, et Eestis käsoleval ajal kasutatavad asfaltkatete remonditehnoloogiad ja nende valik vajavad kindlat fikseeritud remonditehnoloogiate valikute põhimõtteid eesmärgiga tagada kvaliteetsemad ja kauem kestvad asfaltkatted. Autori poolt välja töötatud defekti tekkepõhised võimalikud remonditehnoloogid tagavad parema tehnoloogiate kasutamise ning võimaldab defektipõhiselt ka sobitada kindlatele defektidele remonditehnoloogiaid, mis võimaldavad peatada defektide edasiarenemist juba tekkimise faasis. Autori poolt välja toodud näited erinevate tehnoloogiate ja võtete kasutamise kohta tõestavad ka seda, et uuringu meetodite kasutamisel on võimalik valida teekatte defektide remontimiseks odavamad ja vastupidavamad tehnoloogiaid. Tagamaks kvaliteetsemad asfaltkatete remontimised tuleks välja töötada tabelid, kus kindlatele defektitekke põhjustele on välja töötatud ka vastavad remonditehnoloogiad. See eeldaks aga suuremat uurimist asfaltkatte defektide tekkimise põhjustajate kohta kuna põhjuseid ja tegureid millest defektid tekivad on väga palju. Autor soovib tänada lõputöö koostamisel abiks olnud Tallinna Tehnikakõrgkooli, AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialiste meeldiva koostöö eest.Nimetus Piiratud juurdepääs Terastorusildade ehitusjuhend(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kurg, Veiko; Kurg, TaivoKOKKUVÕTE Lõputöö eesmärk oli koostada terastorusildade ehitamise juhend, mis kehtib alates 2-meetrise läbimõõduga (vaba avaga) torusildadele ja mille materjali paksus on vähemalt 3 millimeetrit, ja anda ülevaade vajalikest nõuetest projekteerijale, tellijale, ehitajale ning järelevalvele. Töös seletatakse lahti terastorusildade ehituses vajalikud definitsioonid, torusildade tüübid ja torusildade kasutamise mõttekus. Eestis on probleem torusildade eluea arvutustega, puudub ühene arvutusskeem. Juhendis on välja pakutud arvutused silla eluea määramiseks. Tuuakse välja üldised nõuded terastorusildade elueale, koormustaluvusele, ava suurusele ning asetusele. Seletatakse, mis kujuga ja kuhu antud torusillad sobivad. Selgitakse metallkonstruktsioonide ja metallide omadusi. Olulised on torude kaitsekihid, tuuakse välja kaitsekihtide nõuded, et torusilla eluiga oleks tagatud. Tutvustatakse aluspinnasest tingitud metalltorude, torude kaitsekihtide ja geosünteetide valikut. Esitatakse sillaehituse olulised etapid, tehtavad tööd ja kaitsemeetmed. Tuuakse välja tabelite ja joonistena terastorusildade gofreeringute kujud ning joonised toru paigaldamiseks erinevatele aluspinnastele. Igale torusillale tuleb teha geoloogilised uuringud, et oleks tagatud koormustaluvus ja stabiilsus. Lõputöö on mõeldud maanteeametile abimaterjalina terastorusildade ehitusjuhendi koostamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Turismisisild Rakvere Vallimäele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Luigand, Ragnar; Rohusaar, JaanKäesolevas töös on lahendatud sild, mis suurendab ligipääsu Rakvere Vallimäele. Sild võimaldab Parkali tänava otsas asuva trepi juurest ligipääsu Rakvere Linnusele. Sillale on projekteeritud istepingid, kus saab vajadusel puhata ja nautida vaadet vallikraavile. Töös on leitud teraselementide sisejõud ja vastavalt dimensioonitud, lahendatud on kõik olulisemad teraselemendid. Vundament tuleb lahendada edasise projekteerimise käigus. Lisaks tuleb edasises töö staadiumis täpsustada teraselementide paigaldus ja eelpingestamine. Sild koosneb põhiosa jäigastustaladest profiiliga HE700M ja täiendava osa taladest profiiliga HE700A. Täiendava osa talad on üle dimensioonitud silla arhitektuurdse välimuse pärast. Varem nimetatud talade vahel on 1,5 meetrise sammuga põiktalad profiiliga IPE200. Sillatekk on keatud keevisrestidega, mis lihtsustab silla hooldust näiteks talvisel ajal. Kuna tegemist on sillaga, millel puudub otsene funktsionaalne tähendus Rakvere liiklusskeemis, siis on silla projekteerimisel põhitähelepanu suunatud sillasse, kui arhitektuursesse objekti küllaltki keerulises funktsionaalses ja kunstilises situatsioonis. Silda kasutavad eelkõige jalutajad ja vaba-aja veetjad. Sild peab delikaatselt sulanduma maastikku, kuid samas peaks olema ka arhitektuurselt huvitav ja täitma võimalikult mitmeid ülesandeid. Rippkandjatega sild sobib arhitektuurselt paremini antud keskkonda, arvestades Rakvere Vallimäe arendusprojekti, kus on ettenähtud lauluväljakule rajada rippkandjatel telkkatus.