Teedeehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Construction Mechanics and Road Installations--Bridge Structures" järgi
Näitamisel1 - 8 8-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Kohaliku tee nr 3630053 Sae- Kaasiku km 0.2 asuva Sae silla ümberehitus monteeritavaks terastorusillaks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kont, Hendrik; Paimre, JanarKäesolevas lõputöös on koostatud projekt Sae- Kaasiku km 0.2 asuva Sae silla ümberehitamiseks monteeritavaks terastorusillaks. Kuna olemasolev sild on täielikult amortiseerunud ei ole mõistlik teostada remonttöid ning ainus lahendus on ehitada uus sild. Projektis esitatud lahendus näeb ette vana silla lammutamise, uue monteeritava terastoru silla ehitamise ja 260 m pikkuse teelõigu täieliku rekonstrueerimise. Valitud terastorusilla ristprofiil tagab vete äravoolu ka kevadise suurvee ajal. Terastoru sild on ökonoomne ja töökindel lahendus, mis võiks ideaalselt sobida kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Silla ümberehitamine parandab oluliselt liiklusohutust ning jõesängi korrastamine ja tolmuvaba katte ehitamine keskkonnaohutust. Lõputöös on kirjeldatud kõiki töid, mahte ning maksumusi mis kaasnevad silla ümberehitustöödega. Lisaks on esitatud nõuded materjalidele ning teostatavatele töödele. Käesolev lõputöö on abiks kohalikule omavalitsusele parima lahenduse valimiseks ning lähtematerjaliks tulevase torusilla tehnilise projekti koostamisele.Nimetus Piiratud juurdepääs Kõrvalmaantee Nr 11266 Kiiu-Kaberneeme km 5.235 asuva räägu silla ümberehituse eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kupp, Alar; Kurg, TaivoKäesoleva töö eesmärgiks oli koostada eelprojekt kõrvalmaantee nr. 11266 Kiiu-Kaberneeme Räägu silla ümberehituseks – täpsemalt ühe avaga komposiitkonstruktsioonilise lahendusega. Lõputöös on koostatud üks võimalik projektnelahendus ehitamaks sild ümber komposiitsillaks, eelnevalt vana sild lammutades koos kaldasammastega. Olemasoleva silla seisukorra indeks on küll 76, mis esmapilgul võib tunduda hea, kuid silla kandevõime seisukohalt tähtsad detailid on halvas seisukorras ning renoveerimine ei ole otstarbekas. Töö sisaldab sillateki konstruktsioonilisi arvutusi, nõudeid materjalidele ja paigaldamisele, mahte ning jooniseid. Kaldasambad on kujutatud joonistel illustratiivsena – sammaste projekteerimist ette ei ole nähtud, kuna vastaseljuhul oleks töö väljunud töömahu piiridest. Põhirõhk töö koostamisel on pandud sildeehitise arvutusele – näitamaks, kuidas jagunevad erinevad koormused ning kuidas teostada ühe komposiitsilla projekteerimist. Sild on projekteeritud olemasolevast poole pikemaks. Silde ava on 15 m ning silla kogupikkus on 16 m. Projektlahendus näeb ette kasutada peakanduriteks terastala margiga HE1000A, milledele toetub raudbetoonist tekiplaat paksusega 200...300 mm. Kõik muud konstruktsioonilise lahenduse juurde kuuluvad detailid on kirjeldatud töös ning arvestatud sobimaks sillatüübi, asukoha ja koormustega. Arvutustes on aluseks võetud standard EVS-EN 1991-2, mis kirjeldab sildade liikluskoormuseid. Arvestatud on koormusmudelitega KM-1, KM-2 ja KM-3. Silla elueaks on arvestatud 100 aastat, eeldusel, et silda korra- ja sihipäraselt ka hooldatakse. Koostatud töö annab lisavõimalused Maanteeametile ümberehitamaks antud sild - ühe alternatiivse projektlahenduse näol. Töö koostamisel selgus, et veekõrgtaseme ja peakanduri alumise vöö vahele jääv vahemaa on 0,75 cm, mis nõuete kohaselt peaks jääma min. 1 m. Autor pakub välja lahenduse, korrigeerimaks antud probleemi. Võimalik on see lahendada nii et tõstes sillale eelnevat ja järgnevat teed ning kogu silda kõrgemale (mis tundub vägagi reaalne, kuna sild asub võrreldes kogu teeprofiiliga, madalaimas punktis). Teise variandina pakub autor välja projekteerida sild viie talaga, mis hajutaks paremini koormused talade vahel ning oleks võimalus kasutada mitte nii kõrge profiiliga peakandureid.Nimetus Piiratud juurdepääs Lembitu silla rekonstrueerimise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sokk, Janar; Gostsõllo, HenriKäesolevas lõputöös käsitletakse Voore alevikus Lembitu silla teraspeakandjatel raudbetoonist dekiplaadiga üheavalise komposiitsilla ümberehituse tööde korraldust. Lembitu silla peamine rekonstrueerimine vajadus tuleneb ohtlike puuduste esinemisest pealisehitusel. Liiklusohutuse tagamiseks tuleb juurdeehitusena täiendavalt rajada kergliiklussilla osa ning jalakäijatele ohtlikule teelõigule kergliiklustee. Antud lõputöö raames koostati rekonstrueerimise töökorraldusprojekt, milles käsitleti olemasoleva silla remondi ja juurdeehitusena rajatavate kergliiklussilla ning kergliiklusteedega seotud tööde korralduslikku poolt töödejuhataja vaatenurgast. Lähtuvalt Lembitu silla rekonstrueerimise tehnilisest projektist kirjeldati objektil planeeritavaid töid arvestades tööde tegemise loogilist järjekorda, ressursse (tööjõud, masinad, käsitööriistad) ja kalendergraafikut. Lõputöös on välja toodud järgnev: 1) lühiülevaade olemasolevast olukorrast, projekteeritud lahendustest ja kvaliteedi tagamiseks vajalikest materjalidest; 2) ehitustööde planeerimine ja kvaliteedi üldised nõuded; 3) projekteeritud lahenduste ehitusprotsessi kirjeldus, andes ülevaate planeeritud ehitustöödest iga planeeritud ehitusetapi kohta; 4) töökorraldusnõuded. Käesolevat tööd on võimalik kasutada: sarnaste lahenduste teostamise korraldamisel; ressursside vajaduse planeerimisel (töölised, masinad, abimaterjalid, ehitusprotsessi ajaline kestvus jne); võimalike projektivigade ennetamisel; ajaplaneerimisel, mis tagaks seisakuteta ehitusprotsessi (vajaliku tööjõu ja materjalide tellimine vastavalt töölõigu iseloomule ning vajadusele, optimeerides samaaegselt kulutusi transpordile). 51 Ehitusvaldkonnas on oluline tagada kogu ehitusperioodi vältel tööde kõrge kvaliteet ja võimalikult optimaalne ajakasutus. Antud tööd oleks võimalik edasi arendada arvestades ehitusprotsessi üldist ajakulu, kogumaksumust, kokkuhoiukohti ning võrreldes erinevaid lahendusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Riigimaantee 11410 Kiia-Vääna-Viti km 2,198 asuva Vahioja silla ümberehituse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Spitsõn, Meelis; Paimre, JanarLõputöös on lahendatud Kiia-Vääna-Viti maantee 2,198 kilomeetril olemasoleva raudbetoon silla lammutamine ning ehitamine monteeritavaks terastoru sillaks. Vahioja olemasolev sild on juba 43 aastat vana ning ajast, ehituskvaliteedist ja koormuste suurenemisest on tingitud silla halb seisukord. Majanduslikult on üldjuhul väikeste sildade remontimine kallim, seega on parim lahendus just uue silla ehitamine. Projektis esitatud lahendus näeb ette vana silla lammutamise ja asendamise monteeritava terastorutruubiga. Silla prognoositav eluiga on 50–60 aastat. Silla korrapärasel hooldamisel võib eluiga olla veelgi pikem. Hoolduskulud terastoru truupsillal on madalad. Raudbetoonsilla väljavahetamine terastoru truubi vastu säilitab ka piisava suurusega truubiava, et vältida probleeme suurvee korral. Lisaks kõigele on määrav ka lühike ehitustööde teostamise aeg. Lõputöö sisaldab vooluhulga arvutust, mahutabeleid, truubi valikut, jooniseid, katendi arvutust ja ehitamisel ettenähtud norme ja nõudeid. Antud lõputööst võib kasu olla Maanteeametile truubi ümberehitustööde planeerimisel ja riigihanke korraldamisel. Samuti lihtsustab antud lõputöö tulevikus projekteerija projektdokumentatsiooni koostamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Sildade pealesõitudel esinevate defektide analüüs ning võimalike lahenduste selgitamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Vaino, Koit; Willbach, PriitSildade enamlevinumaks probleemiks olev „jõnks“ silla lõpus on põhjustatud sillakonstruktsioonide ja pealesõidu muldkeha erinevast vajumisest. Jõnks tekib enamasti just pealesõidu muldkeha ja silla kaldasamba ühenduskohta. Erineva vajumise peamiseks põhjuseks on konstruktsioonide toetumine erinevatele pinnastele. See tähendab, et tavaliselt on pealesõidu katendikonstruktsioon rajatud tihendatud tee muldkeha materjalile kuid silla kaldasammas toetub tunduvalt tugevamale pinnasele või kandvale aluskivimile süvavundamendina või vaiadega. Silla pealesõidu vajumine võib põhjustada ohtlikke sõidutingimusi, juhile ebamugavusi, kahjustusi sõidukitele, kahjustusi silladekile lumesahkade poolt, silla konstruktsioonide kahjustusi, viivitusi liikluses või isegi silla sulgemist, pikaajalisi hoolduskulusid ning silla haldaja avaliku maine vähenemist. Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida peamisi silla pealesõidu vajumise põhjustajaid. Silla pealesõidukonstruktsioonide vajumisel võib olla mitut erinevat liiki põhjustajaid, nagu näiteks ebapiisav pealesõidu katend, suur liikluskoormus, silla kaldasamba ja aluspinnase tüüp (aastaringsed temperatuurikõikumised ning tagasitäitematerjali põhjustatud pinnasesurve tekitatud kaldasamba horisontaalne liikumine), ebapiisav drenaažisüsteem, pinnase erosioon ning aluspinnase ja täitematerjali vajumine. Ühtlasi võib olla põhjuseks ka ebapiisav ehitamise kogemus (valed täitematerjali tihendamise võtted või siis valestipaigaldatud ja –valitud deformatsioonivuugid ja drenaažisüsteemid). Silla pealesõidu vajumise vähendamiseks on olemas erinevad projekteerimise ja ehitamise lahendused ning remondimeetodid. Käesolevas töös on välja selgitatud peamised silla pealesõidul esinevad probleemid ja nende põhjustajad ning neid arvesse võttes soovituslikud lahendused sildade pealesõitude ehitamiseks, remontimiseks ja haldamiseks. Töö viimaes osas on uuritud sildade pealesõitudel esinevaid probleeme olemasolevatel Lõuna-Eesti sildadel ning analüüsitud neid võrreldes töös käsitletud teoreetiliste probleemidega.Nimetus Piiratud juurdepääs Terastorusildade ehitusjuhend(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kurg, Veiko; Kurg, TaivoKOKKUVÕTE Lõputöö eesmärk oli koostada terastorusildade ehitamise juhend, mis kehtib alates 2-meetrise läbimõõduga (vaba avaga) torusildadele ja mille materjali paksus on vähemalt 3 millimeetrit, ja anda ülevaade vajalikest nõuetest projekteerijale, tellijale, ehitajale ning järelevalvele. Töös seletatakse lahti terastorusildade ehituses vajalikud definitsioonid, torusildade tüübid ja torusildade kasutamise mõttekus. Eestis on probleem torusildade eluea arvutustega, puudub ühene arvutusskeem. Juhendis on välja pakutud arvutused silla eluea määramiseks. Tuuakse välja üldised nõuded terastorusildade elueale, koormustaluvusele, ava suurusele ning asetusele. Seletatakse, mis kujuga ja kuhu antud torusillad sobivad. Selgitakse metallkonstruktsioonide ja metallide omadusi. Olulised on torude kaitsekihid, tuuakse välja kaitsekihtide nõuded, et torusilla eluiga oleks tagatud. Tutvustatakse aluspinnasest tingitud metalltorude, torude kaitsekihtide ja geosünteetide valikut. Esitatakse sillaehituse olulised etapid, tehtavad tööd ja kaitsemeetmed. Tuuakse välja tabelite ja joonistena terastorusildade gofreeringute kujud ning joonised toru paigaldamiseks erinevatele aluspinnastele. Igale torusillale tuleb teha geoloogilised uuringud, et oleks tagatud koormustaluvus ja stabiilsus. Lõputöö on mõeldud maanteeametile abimaterjalina terastorusildade ehitusjuhendi koostamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Terastorusildade kandevõimearvutused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Melnikov, Artjom; Kiisa, MarttiArvutustulemustest selgub, et SDM meetodi puhul osutub määravaks liikluskoormuseks pealiskihi paksuse 1,0…3,0 m juures KM1. Pealiskihi paksuse 0,5 m juures osutub määravaks koormuseks KM2. Samuti on näha, et liikluskoormuse KM3 mõju suureneb pealiskihi suurenemisega toru peal. Arvutustest võib järeldada, et KM3 võib osutuda määravaks suurte pealiskihi paksuste juures või suure laiusega terastorusilla puhul. Järeldus on tingitud asjaolust, et KM1 puhul on tegemist kaheteljelise veokiga, kuid KM3 korral on antud töös vaadeldud 18 telge. CHBDC meetodi arvutustes on määravaks koormuseks osutunud kõikidel juhtudel KM1, see on tingitud meetodi liikluskoormuse hajuvuse käsitlemisest. Sellest tulenevalt ei saa liikluskoormus KM3 osutuda antud töös uuritavate torude puhul määravaks ka suure pealiskihi paksuse juures. CHBDC meetod ei võimalda antud töös kõigi käsitletavate pealiskihi paksuste puhul arvutusi teostada, millest tingitult on meetodi kasutuskohad tugevalt piiratud. Kuna Eestis esinevat pinnareljeefi arvestades on pinnasetööde mahtude piiramise tõttu soositud pigem madalate pealiskihi paksuste kasutamine, ei võimalda CHBDC meetod nendes olukordades kandevõimearvutuste tegemist. Diplomitöö autor on arvamusel, et CHBDC meetodit ei ole Eestis piisavalt käsitletud ning on tõenäoline, et antud meetodit kasutades võib tekkida oht, kus meetodit kasutades eiratakse vähima ja suurima pealiskihi paksuse nõuet. Samuti ilmneb CHBDC meetodi rakendamisel tõsiasi, et meetod kasutab ühte konkreetset liikluskoormuse mudelit, mida eurokoodeksis ei käsitleta. Samas on Eestis kohustus kasutada eurokoodeksite koormusi ning seetõttu tuleb kombineerida kahte erinevatel alustel baseeruvat standardit, mis ei pruugi olla kooskõlas CHBDC meetodis liikluskoormustest tulenevate sisejõudude arvutamise kontseptsiooniga. Seetõttu on põhjust arvata, et CHBDC arvutusmeetodit ei tohiks eurokoodeksites kirjeldatud liikluskoormuste korral kasutada enne, kui on teostatud põhjalikum kahe arvutusmeetodi omavaheline võrdlusanalüüs. Vaadeldes kahe meetodi arvutuste tulemusel saadud terasepaksuste omavahelist erinevust, mis osutus kohati pea 3-kordseks, on alust arvata, et CHBDC meetod annab kahtlaselt väikesed terasepaksuste tulemused. Eeltoodut arvesse võttes on töö autor arvamusel, et Eesti tingimustes on terastorusildade kandevõimearvutuste teostamisel sobilikuks meetodiks SDM. Kuna SDM 63 arvutusmeetodit on juba üle 30 aasta täismõõdus katsetustega eksperimentaalselt uuritud, siis võib seda meetodit lugeda piisavalt usaldusväärseks. Kui projekteerija siiski otsustab kasutada kandevõimearvutuste teostamisel CHBDC meetodit, tuleks rajatise ohutuses veendumiseks projekteerimise käigus teostada CHBDC meetodile paraleelsed kandevõimearvutused lõplike elementide meetodil. Arvutustulemustest järeldub, et kandevõime suurendamiseks on mõistlik terasepaksuse suurendamise asemel kasutada kõrgema tugevusklassiga terast, mida siiani ei ole Eestis väga laialdaselt praktiseeritud.Nimetus Piiratud juurdepääs Turismisisild Rakvere Vallimäele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Luigand, Ragnar; Rohusaar, JaanKäesolevas töös on lahendatud sild, mis suurendab ligipääsu Rakvere Vallimäele. Sild võimaldab Parkali tänava otsas asuva trepi juurest ligipääsu Rakvere Linnusele. Sillale on projekteeritud istepingid, kus saab vajadusel puhata ja nautida vaadet vallikraavile. Töös on leitud teraselementide sisejõud ja vastavalt dimensioonitud, lahendatud on kõik olulisemad teraselemendid. Vundament tuleb lahendada edasise projekteerimise käigus. Lisaks tuleb edasises töö staadiumis täpsustada teraselementide paigaldus ja eelpingestamine. Sild koosneb põhiosa jäigastustaladest profiiliga HE700M ja täiendava osa taladest profiiliga HE700A. Täiendava osa talad on üle dimensioonitud silla arhitektuurdse välimuse pärast. Varem nimetatud talade vahel on 1,5 meetrise sammuga põiktalad profiiliga IPE200. Sillatekk on keatud keevisrestidega, mis lihtsustab silla hooldust näiteks talvisel ajal. Kuna tegemist on sillaga, millel puudub otsene funktsionaalne tähendus Rakvere liiklusskeemis, siis on silla projekteerimisel põhitähelepanu suunatud sillasse, kui arhitektuursesse objekti küllaltki keerulises funktsionaalses ja kunstilises situatsioonis. Silda kasutavad eelkõige jalutajad ja vaba-aja veetjad. Sild peab delikaatselt sulanduma maastikku, kuid samas peaks olema ka arhitektuurselt huvitav ja täitma võimalikult mitmeid ülesandeid. Rippkandjatega sild sobib arhitektuurselt paremini antud keskkonda, arvestades Rakvere Vallimäe arendusprojekti, kus on ettenähtud lauluväljakule rajada rippkandjatel telkkatus.