Teedeehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Construction Mechanics and Road Installations--Construction of Culverts and Drainage Works" järgi
Näitamisel1 - 4 4-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kanalisatsiooni- ja veetorustike paigaldamisjuhis firma Aquagroup OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Seppel, Madis; Lember, AleksandrDiplomitöös, nimega „Kanalisatsiooni- ja veetorustike paigaldamisjuhis firma Aquagroup OÜ näitel“ käsitletakse nõuetekohast vee ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamist. Töö annab ülevaate kõigist torustiku rajamise etappidest alustades torustiku nõuetekohasest ladustamisest ehitusplatsil kuni lõpliku taastamiseni olenevalt kaevetööde asukohast. Lõputöös on tuginetud eelkõige teosele „RIL 77 – 1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“ Antud teoses on välja toodud torude valmistamiseks kasutatavate termoplastide omadused ja kanalisatsiooni- ja survetorude liigid. Meeles tuleb pidada, et ka torustike ladustamisel ja transportimisel on omad spetsiifilised nõuded. Ladustamisel ja transportimisel nõuetele mittevastavalt võidakse tekitada torudele defekte ning viga saanud torustikud ei vasta enam standardile ning need tuleb asendada. Lähtuda tuleb tootjapoolsetest nõuetest. Töös on kokkuvõtvalt kirjeldatud surve- ja isevoolsete torustike juurde kuuluvaid elemente ehk toruarmatuuri ja liitmikke ning nende paigaldamisel esitatavaid nõudeid. Käesoleva juhise abil peaksid firma Aquagroup OÜ töölised oskama teostada põkk-keevitamist ja muhvkeevitamist. Kirjeldatud on ka detailselt kanalisatsioonikaevudele esitatud nõudeid, mille abiga peaksid firma töölised suutma välja selekteerida ehitusplatsile toodud kaevudest nõuetele mittevastavad. Paigaldatavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ekspluatatsioonis deformeeruvad. Deformatsioone on paigaldatavatel plasttorudel kahte liiki. Vastavalt toruklassidele on lõputöös välja toodud maksimaalsed aktsepteeritavad deformatsioonide piirmäärad, millest ehitajad peavad kinni pidama. Ehitustehnilistes töödes on etapiliselt välja toodud torustike rajamisel tehtavad tööd, mille teostamisel järgitakse RIL 77 nõudeid. Need nõuded on üle võetud soomlastelt. Välja on toodud nõuded torustiku aluse rajamisele, tagasitäite tegemisele ja tagasitäitel kasutatavatele materjalidele. Alternatiivina traditsioonilisele torustiku rajamise viisile lahtise kaevikuna on kirjeldatud ja lahti seletatud kinnise meetodi ehk suundpuurimise tööpõhimõtted. Torustike rajamisel saab töövõtja vastavalt tasuvusele ja vajadusele otsustada, kumba rajamismeetodit eelistada. Ehituseelse olukorra taastamise nõuetel on lähtutud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ning vastavatest nõuetest tuleb kinni pidada. Lõputöös on kirjeldatud isevoolsetele torudele tehtavat kaameravaatlust ja survetorudele teostatavat torustike survestamiskatset. Pööratud on tähelepanu ehitusjärelevalvele huvi pakkuvatele ja tema poolt jälgitavatele aspektidele. Seda kõike selleks, et firma töölised teeksid korralikult ja hoolsalt oma tööd. Kesksel kohal lõputöös on tööohutus ja keskkonnakaitse. Töid teostades peab olema veendunud, et ei seata ohtu nii enda kui ka teiste tervist ning ümbritsevat keskkonda. Töid tuleb teostada vastavalt ehitusprojektis esitatud nõuetele, lähtudes heast ehitustavast. Iga endast lugupidav Aquagroup OÜ torumees viib end kurssi torustiku nõuetekohase paigaldamisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Riigimaantee 11410 Kiia-Vääna-Viti km 2,198 asuva Vahioja silla ümberehituse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Spitsõn, Meelis; Paimre, JanarLõputöös on lahendatud Kiia-Vääna-Viti maantee 2,198 kilomeetril olemasoleva raudbetoon silla lammutamine ning ehitamine monteeritavaks terastoru sillaks. Vahioja olemasolev sild on juba 43 aastat vana ning ajast, ehituskvaliteedist ja koormuste suurenemisest on tingitud silla halb seisukord. Majanduslikult on üldjuhul väikeste sildade remontimine kallim, seega on parim lahendus just uue silla ehitamine. Projektis esitatud lahendus näeb ette vana silla lammutamise ja asendamise monteeritava terastorutruubiga. Silla prognoositav eluiga on 50–60 aastat. Silla korrapärasel hooldamisel võib eluiga olla veelgi pikem. Hoolduskulud terastoru truupsillal on madalad. Raudbetoonsilla väljavahetamine terastoru truubi vastu säilitab ka piisava suurusega truubiava, et vältida probleeme suurvee korral. Lisaks kõigele on määrav ka lühike ehitustööde teostamise aeg. Lõputöö sisaldab vooluhulga arvutust, mahutabeleid, truubi valikut, jooniseid, katendi arvutust ja ehitamisel ettenähtud norme ja nõudeid. Antud lõputööst võib kasu olla Maanteeametile truubi ümberehitustööde planeerimisel ja riigihanke korraldamisel. Samuti lihtsustab antud lõputöö tulevikus projekteerija projektdokumentatsiooni koostamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Terastorusildade ehitusjuhend(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kurg, Veiko; Kurg, TaivoKOKKUVÕTE Lõputöö eesmärk oli koostada terastorusildade ehitamise juhend, mis kehtib alates 2-meetrise läbimõõduga (vaba avaga) torusildadele ja mille materjali paksus on vähemalt 3 millimeetrit, ja anda ülevaade vajalikest nõuetest projekteerijale, tellijale, ehitajale ning järelevalvele. Töös seletatakse lahti terastorusildade ehituses vajalikud definitsioonid, torusildade tüübid ja torusildade kasutamise mõttekus. Eestis on probleem torusildade eluea arvutustega, puudub ühene arvutusskeem. Juhendis on välja pakutud arvutused silla eluea määramiseks. Tuuakse välja üldised nõuded terastorusildade elueale, koormustaluvusele, ava suurusele ning asetusele. Seletatakse, mis kujuga ja kuhu antud torusillad sobivad. Selgitakse metallkonstruktsioonide ja metallide omadusi. Olulised on torude kaitsekihid, tuuakse välja kaitsekihtide nõuded, et torusilla eluiga oleks tagatud. Tutvustatakse aluspinnasest tingitud metalltorude, torude kaitsekihtide ja geosünteetide valikut. Esitatakse sillaehituse olulised etapid, tehtavad tööd ja kaitsemeetmed. Tuuakse välja tabelite ja joonistena terastorusildade gofreeringute kujud ning joonised toru paigaldamiseks erinevatele aluspinnastele. Igale torusillale tuleb teha geoloogilised uuringud, et oleks tagatud koormustaluvus ja stabiilsus. Lõputöö on mõeldud maanteeametile abimaterjalina terastorusildade ehitusjuhendi koostamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Terastorusildade kandevõimearvutused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Melnikov, Artjom; Kiisa, MarttiArvutustulemustest selgub, et SDM meetodi puhul osutub määravaks liikluskoormuseks pealiskihi paksuse 1,0…3,0 m juures KM1. Pealiskihi paksuse 0,5 m juures osutub määravaks koormuseks KM2. Samuti on näha, et liikluskoormuse KM3 mõju suureneb pealiskihi suurenemisega toru peal. Arvutustest võib järeldada, et KM3 võib osutuda määravaks suurte pealiskihi paksuste juures või suure laiusega terastorusilla puhul. Järeldus on tingitud asjaolust, et KM1 puhul on tegemist kaheteljelise veokiga, kuid KM3 korral on antud töös vaadeldud 18 telge. CHBDC meetodi arvutustes on määravaks koormuseks osutunud kõikidel juhtudel KM1, see on tingitud meetodi liikluskoormuse hajuvuse käsitlemisest. Sellest tulenevalt ei saa liikluskoormus KM3 osutuda antud töös uuritavate torude puhul määravaks ka suure pealiskihi paksuse juures. CHBDC meetod ei võimalda antud töös kõigi käsitletavate pealiskihi paksuste puhul arvutusi teostada, millest tingitult on meetodi kasutuskohad tugevalt piiratud. Kuna Eestis esinevat pinnareljeefi arvestades on pinnasetööde mahtude piiramise tõttu soositud pigem madalate pealiskihi paksuste kasutamine, ei võimalda CHBDC meetod nendes olukordades kandevõimearvutuste tegemist. Diplomitöö autor on arvamusel, et CHBDC meetodit ei ole Eestis piisavalt käsitletud ning on tõenäoline, et antud meetodit kasutades võib tekkida oht, kus meetodit kasutades eiratakse vähima ja suurima pealiskihi paksuse nõuet. Samuti ilmneb CHBDC meetodi rakendamisel tõsiasi, et meetod kasutab ühte konkreetset liikluskoormuse mudelit, mida eurokoodeksis ei käsitleta. Samas on Eestis kohustus kasutada eurokoodeksite koormusi ning seetõttu tuleb kombineerida kahte erinevatel alustel baseeruvat standardit, mis ei pruugi olla kooskõlas CHBDC meetodis liikluskoormustest tulenevate sisejõudude arvutamise kontseptsiooniga. Seetõttu on põhjust arvata, et CHBDC arvutusmeetodit ei tohiks eurokoodeksites kirjeldatud liikluskoormuste korral kasutada enne, kui on teostatud põhjalikum kahe arvutusmeetodi omavaheline võrdlusanalüüs. Vaadeldes kahe meetodi arvutuste tulemusel saadud terasepaksuste omavahelist erinevust, mis osutus kohati pea 3-kordseks, on alust arvata, et CHBDC meetod annab kahtlaselt väikesed terasepaksuste tulemused. Eeltoodut arvesse võttes on töö autor arvamusel, et Eesti tingimustes on terastorusildade kandevõimearvutuste teostamisel sobilikuks meetodiks SDM. Kuna SDM 63 arvutusmeetodit on juba üle 30 aasta täismõõdus katsetustega eksperimentaalselt uuritud, siis võib seda meetodit lugeda piisavalt usaldusväärseks. Kui projekteerija siiski otsustab kasutada kandevõimearvutuste teostamisel CHBDC meetodit, tuleks rajatise ohutuses veendumiseks projekteerimise käigus teostada CHBDC meetodile paraleelsed kandevõimearvutused lõplike elementide meetodil. Arvutustulemustest järeldub, et kandevõime suurendamiseks on mõistlik terasepaksuse suurendamise asemel kasutada kõrgema tugevusklassiga terast, mida siiani ei ole Eestis väga laialdaselt praktiseeritud.