Teedeehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Road Building--Road Construction Machines" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 3D–tehnoloogial põhinev automaatne masinkontroll teedeehituses ja selle rakendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Nõmm, Kristo; Toome, MatiEesti infraehitus on üleminekuperioodi lävel. Tugevat konkurentsi pakkuv sektor võimaldab viimase trendina ehitamist viisil, mis aplitseerib tehnoloogia kõige tõhusamal meetodil. Rakendades satelliit asukohamääramist on võimalik kontrollida masina liikumist. Ehitusmasinate juhtarvutid võimaldavad traditsioonilise ehituse läbi viimist alternatiivsel viisil. Ehitusobjekti projektse informatsiooni kandmine loodusesse nõuab senisest oluliselt väiksemat füüsilist pingutust, vajalik teave peitub masina juhtarvutis olevas mudelis. Mõõdistamistöö olemus protsessis muutub valdavalt kontrolliks kvaliteedi üle, mis osaliselt on võimalik teostada ka masinatega. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade 3D–masinkontrolli seadmetega varustatud ehitusmasinate kasutamisest ehitusobjektil. Esimestes peatükkides selgitatakse masinkontrolliga seonduvat taustinformatsiooni ning kirjeldatakse võimalike rakendamise meetodeid. Lähiaastatel on 3D–süsteemide kasutamine skandinaavia maades, kaasaarvatud Eestis muutumas pinnasetöödel üha tavalisemaks. Seniste töövõtete muutmine on nii objekti juhtrühmale, kui ka ehitusmasina operaatoritele olnud suurimaks väljakutseks. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada masinkontrolliga kaasnev võimalik tulu ning tuua välja eeldused ja tingimused, mis on vaja täita masinkontrolli kasutamiseks. Uued etapid ning muutunud töömeetodid illustreerivad ilmekalt tehnoloogia võimalusi. Eelviimases peatükis esitati töös Luige – Kurna objekti näitel masinkontrolli võimaldavate etappide ehitamisel saavutatav majanduslik ja ajaline kokkuhoid. Diplomitöö viimases osas uuriti objekti juhtrühma valmisolekut ja kogemusi seoses 3D–masinkontrolliga töötamisega. Küsitluse põhjal selgus, et kasvas üleüldine efektiivsus, mis väljendus materjalide paremas kasutuses ja tõhusas töörütmis. Oluliseks aspektiks on ühe korraga teostatud korrektne kvaliteetne töö. Üksmeelselt leiti, et masinkontrolli kasutamisega kaasnevad kartused on põhjendamatud. Tekkinud probleemidele on võimalik leida kiiresti rahuldavad lahendused.Nimetus Piiratud juurdepääs Liiklusohutuse tõstmine põristi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jaanson, Karl; Toome, MatiLõputöö eesmärk oli tutvustada põristeid, nende kasutamist liiklusohutuse suurendamiseks ja funktsiooni säilitamist pindamise järgselt. Põristite tööpõhimõte seisneb pikisuunalistes tee-elementides, millest ülesõidul tekib heli ja vibratsiooni, mis suurendavad liiklusohutust. Põristite näol võib tegemist olla teekattesse freesitud või rullitud soonte või teekattele vormitud või teemärgistuse abil tõstetud elementidega. Põristeid paigaldatakse teeteljele, teeservale ja ohutussaartele eesmärgiga vähendada eelkõige kokkupõrkeid vastutulevate sõidukitega ja ühesõidukiõnnetusi. Eesti liiklusõnnetuste statistika analüüsi tulemusel ilmnes, et lõikudel, kuhu põristid on paigaldatud, on liiklusõnnetuste arv märkimisväärselt vähenenud. Samas tuleb arvestada, et põristitega kaasnevad ka teatud probleemid. Näiteks on oluline arvesse võtta teekatte seisundit, sealhulgas katte vanust, paksust, tüüpi, vuukide asukohta ja hooldust. Samuti peab silmas pidama, et kuna põristite üks funktsioon on sõidukite juhte hoiatava heli tekitamine, kaasneb sellega ka müra ümbritsevas keskkonnas, mille vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid. Lisaks tuleb arvestada teiste teekasutajatega, näiteks jalgratturite, mootorratturite ja veokitega, et neile oleks tagatud ohutu liiklemisruum. Töö praktilises osas freesiti tee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee kilomeetritele 141,2 – 141,4 põristi, mis seejärel pinnati ühekordse kahe puistega kiudpindamisega ja ühekordse kahe puistega pindamisega. Selle alusel hinnati põristi parameetrite säilimist soone sügavuse ja tasasust näitava IRI-arvu alusel. Mõõtmiste tulemusel selgus, et põristi pindamine on võimalik, kuna ei esinenud defekte nagu uppumine või irdumine. Samas vähenesid mõningal määral nii soone sügavus kui ka IRI-arv. Kuna põristi tekitatav heli ja vibratsioon sõltuvad otseselt soone parameetritest, võib järeldada, et pindamise tulemusel vähenes mõnevõrra ka põristi funktsioon. Saadud tulemuste alusel võib öelda, et põristite rajamine pinnatavatele teedele on võimalik ja otstarbekas ning pindamine ei vähenda seejuures oluliselt põristi toimet. Autori soovitus on uurida, milline põristi tüüp on Eestis oludes kõige efektiivsem, ja suurendada põristite mahtu riigimaanteedel, kuna tegemist on liiklusohutust märkimisväärselt suurendava vahendiga.Nimetus Piiratud juurdepääs Tartu linna Adra, Künni, Vao tänavate rekonstrueerimise tee-ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Allik, Alver; Kliimant, Martin; Rene PruunsildLõputöö „Tartu linna Adra, Künni, Vao tänavate rekonstrueerimise Tee-ehituskorralduse projekt“ eesmärgiks oli näidata ja välja tuua Tartu Linna kolme kobartänava rekonstrueerimistööde korraldus, millega mugavdatakse inimeste ligipääsu kodudesse. Mugavdamise all peetakse silmas seda, et muudetakse teed tolmuvabaks, rekonstrueeritakse tänavavalgustus, paigaldatakse toimiv sadeveekanalisatsioon, kõnnitee ehitusega tagatakse laste ohutum koolitee ning jalakäijate turvaline liiklemine. Teema oli aktuaalne ja omas praktilist tähtsust riigihankes osalemiseks. Lõputöö esimeses osas kirjeldati tänavate hetkeolukorda. Lõputöös nimetatud tänavatel puudub sadevee ärajuhtimissüsteem ja standarditele vastavad kalded. Suviti tänavad tolmavad ja kevadeti ning sügiseti on suureks probleemiks kandevõime. Teises osas toodi välja Tartu Linna tee-ehituse iseärasused ja erinevate tööde tehnilised kirjeldused, kolmandas osas materjalide miinimummnõuded, neljandas osas on projekti kululoendi järgi välja toodud tänavate mahud, mis on vajalik erinevate mehhanismide, inimjõu ja materjali koguste arvutamiseks. Viiendas osas on välja arvutatud täpne ressursi vajadus. Sellega seoses sai koostatud kalendergraafik (Lisa 1) ja mehhanismide vajaduse tabel (Lisa 2). Kalendergraafikus on välja toodud tööde täpne järjekord. Arvutuste kohaselt on võimalik antud objekt valmis ehitada 35 tööpäevaga. Selle aja hulka pole arvestatud võimalikke materjali tarneprobleeme ega muutuvaid ilmastikuolusid. Lõputöö annab tervikliku ülevaate objektist, mis kindlasti hõlbustab kohapealset tööd.