Teedeehitus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/19

Sirvi

Näitamisel1 - 20 24-st

Piiratud juurdepääs
2+1 riigiteed Eestis
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ilusk, Ivari; Sillamäe, Sven
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Eestis ehitatud ja ehituses olevaid 2+1 riigiteid, välja tuua positiivsed lahendusi, samas teha ettepanekuid kitsaskohtade likvideerimiseks. Suure tõenäosusega jätkub 2+1 ristlõikega riigiteede ehitus ka tulevikus (teedel vahemikus 6000– 10000 a/ööp), mida näitab ka täna projekteerimisel olevad E263 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel olevad Pikknurme–Puurmani km 142,2–146,9 ning Kärevere–Karda km 170,0–174,1 lõigud ning E67 Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel Varbola–Päädeva km 50,4–62,0 Konuvere–Jädivere km 77,7–88,0 ning Libatse–Nurme km 96,6–120,6 lõigud. Lõputöö koosneb viiest osast, milleks on 2+1 teede vajaduse selgitamine, Eestis ehitatud ning hetkel ehituses olevad teelõigud, nende projekteerimine koos lõputöö koostaja parandusettepanekutega, hooldusest koos hooldaja tagasisidega ning kokkuvõtvast analüüsist. Lõputöö autor leiab, et väga heaks ja uueks lahenduseks on plaan kasutusele võtta 2+1 teid, kuna:  pakuvad alternatiivi 2+2 ristlõikega teedele;  on odavamad võrreldes 2+2 ristlõikega teedega;  on välistatud laupkokkupõrke oht;  aitavad sooritada ja planeerida möödasõite;  välistab ohtlikud möödasõidud ning takistab sõiduki juhuslikku kaldumist vastassuunavööndisse. Käesoleva töö autor on esitanud lõputöös erinevaid ettepanekuid, millega peaks autori arvates tulevikus arvestama ja need on:  2+1 teel kindlustatud peenarde ehitamine minimaalselt 1,5 m laiusteks, mis tagaks nii jalakäijate kui jalgratturite ohutuma liiklemise põhiteel ning võimaldaks möödumist aeglaselt liikuvast või hädapeatunud (sõiduk, kel mingi rikke tõttu ei ole võimalik liikuda SOS parklasse) sõidukist;  möödasõidulõikude pikkus peaks minimaalselt jääma vahemikus 1,5–2 km;  tagasipöördel manöövrile minemisel aeglustusradade ehitamine;  ristmikele vajadusel kiirendusradade ehitamine;  2+1 teed ehitama selliselt, et hooldajal oleks võimalik kogu tee (kaasa arvatud tagasipöördekohad, bussitaskud, SOS parklad, kuid mitte jalg- ning hooldusteed) lumest hooldada ühe ja sama hooldeautoga.
Piiratud juurdepääs
2018. aasta kruusateede säilitusremondi omanikujärelevalve pilootprojekti analüüs ja ettepanekud 2019. aastaks
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Birk, Annika; Sillamäe, Sven
Lõputöö on kirjutatud teemal 2018. aasta kruusateede säilitusremondi omanikujärelevalve pilootprojekti analüüs ja ettepanekud 2019. aastaks. Pilootprojektina hankis Maanteeamet 2018. aastal omanikujärelevalve Valga ja Põlva maakonnas teostatud kruusateede säilitusremondile. Töö eesmärgiks oli analüüsida 2018. aastal teostatud omanikujärelevalve töid ning analüüsile toetudes tehti ettepanekud 2019. aasta omanikujärelevalve lepingu ja selle lisade muutmiseks. Lõputöös toodi välja peamised kruusateid mõjutavad tegurid. Käsitleti erinevaid kruusateede kahjustusi ja nende tekkimise põhjuseid. Lõputöö autor kirjeldab kruusateede säilitusremondi vajadust ja säilitusremondi käigus tehtavaid ehitustöid. Autor toob välja kruusateede säilitusremondi lepingutega seotud olulise informatsiooni ning seadustes sätestatud nõuded kruusateedele. Lõpuöös kirjeldatakse Valga ja Põlva maakonna omanikujärelevalve lepingute mahte 2018. aastal. Autor tõi välja omanikujärelevalve lepingutingimused, mille täitmisega omanikujärelevalve Insener jäi hätta. Samuti jäid Töövõtjal osad ehituslepingu tingimused täitmata ning omanikujärelevalve Insener nende täitmist ei nõudnud. Lepingu kohaselt oli Inseneril kohustus nõuda Töövõtjalt kõiki ehituslepingus nõutud dokumente. Lõputöös on toodud välja Inseneri poolt Töövõtjale tehtud märkused. Korduvaid märkusi tegi Insener objektil Töövõtjale seoses tööohutuse ja liikluskorraldusega. Autor tegi ettepanekud 2019. aasta omanikujärelevalve lepingu lisa „Tellija eritingimused“ ja lisa „Nõuded Inseneri meeskonnale“ muutmiseks. Ettepanekud on autori poolt põhjendatud. Muudatusettepanekud on seotud Inseneri töömahu vähenemisega, tehtavate tööde muutmisega ja Inseneri meeskonna kooskõlastamisega. Lõputöös käsitleti omanikujärelevalve tasustamist sellises olukorras, kus Töövõtja ajagraafiku järgseid töid ei tee aga Inseneril on lepingujärgne õigus 8 töötunni eest Tellijalt tasustamist nõuda. Töövõtja kalendergraafikus mitte püsimise tõttu pidi Tellija tasuma 64 töötamata töötunni eest. Autori ettepanekuks on panna Tellija kohustuse asemel Töövõtjale lepinguliseks kohustuseks Inseneri tasustamine 8 töötunni ulatuses juhul kui Töövõtja kalendergraafikust kinni ei pea. Lõputöö autor tegi ettepaneku jätkata kruusateede omanikujärelevalve tellimisega väljas poolt Maanteeametit. Seejuures kindlasti arvestada tööde mahuga ja tellida teenus sellisel juhul kui maakonnas on kruusateede säilitusremondi lõike rohkem kui 8 või remondimaht on suurem kui 25 kilomeetrit. Väiksema töömahu puhul saab Tellija poolne projektijuht omanikujärelevalve teostamisega edukalt hakkama. Autori ettepanek on kasutada omanikujärelevalve hankimisel objektipõhist tasustamist ning GPS-positsioneerimis võimalusega tööajaarvestussüsteemi kasutamine. Üheks võimalikuks kruusateede säilitusremondi efektiivsema tulemuse saavutamiseks on viia kruusateede säilitusremondi maht hooldelepingu koosseisus. Kui kruusateede säilitusremondi tööd on samas piirkonnas riigiteede hoolet tegeva ettevõtte teostada siis paraneks kvaliteet. Kvaliteet paraneks, kuna sama ettevõte peab säilitusremondi käigus remonditud kruusateid edaspidi hooldama. Selline lähenemine välistab garantiiaegsed vaidlused. Autor leiab, et kui Tellija hakkab 2020. aasta omanikujärelevalve lepingut ette valmistama, tuleb teha 2019. aasta omanikujärelevalve teenuse osutaja poolt tehtud tööde analüüs. Hindama peaks tööde käigus tekkinud probleeme ja otsima lahendusi. Tulenevalt sellest tuleb viia sisse muudatused. Enamus probleeme on ära hoitavad, kui muuta lepingut vastavalt vajadusel ning kasutada kvalifitseeritud ja oskustega tööjõudu. Antud lõputööd annaks edasi arendada 2019. aasta tulemuste analüüsi põhjal. Lisaks nõuab omanikujärelevalve teenuse hankimine põhjalikumat analüüsi seoses tasustamise ja tööde kontrollimisega. Tellija hankides omanikujärelevalvet ei peaks oma ressurssi kulutama, et teha omanikujärelevalvele omakorda järelevalvet. Samas 2018. aasta kogemus näitab, et omanikujärelevalve tegevust oleks pidanud põhjalikumalt kontrollima. Käesolev lõputöö on praktilise suunitlusega ning seda saab rakendada omanikujärelevalve teenuse hankimisel lepinguprojekti ettevalmistamisel. Lõputöös selguvad olulised nüansid, mida Tellija peab omanikujärelevalve Inseneri töös jälgima. Tööst selgub, et omanikujärelevalve hankimine on mõistlik ja otstarbekas normaliseerimaks Tellija projektijuhtide töökoormust. Selleks, et edukalt kruusateede säilitusremondile omanikujärelevalve teenust hankida on vajalik viia sisse lepingu muudatused.
Piiratud juurdepääs
AS Eesti Teed Rakvere teepiirkonna talihoolde analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Krünberg, Klen; Toome, Mati
Antud lõputöös analüüsis autor AS Eesti Teed Rakvere teepiirkonna talihooldust ning üritas leida lahendusi kuidas lähitulevikus talihooldetaset säilitades kulusid vähendada. Samuti tutvustas autor kuidas Eestis riigimaanteed jagunevad ning millised on talvel ettenähtud teeseisundinõuded. Lõputöö autor esitas mitmeid enda seisukohti, mis on välja kujunenud mitme aastase töökogemuse jooksul. Eduka talihoolduse teostamiseks on vaja väga kogenud töötajaid ja tuleb palju katsetada ning jooksvalt leida soodsaid lahendusi, sest ilmastik on väga muutlik ja olukorrad teedel erinevad. Autor pakkus välja järgmiseks talihoolde perioodiks omapoolsed lumetõrje marsruudid, mis peaksid teede lumest puhastamist natuke kiirendama. Samuti leidis autor, et järgmiseks talveks tuleks ajutiselt juurde palgata üks soolapuisturijuht. Ülejäänud meeskond tuleks jätta samaks, sest hetkel on see piisava suurusega. Mehhanismide kohapealt leidis autor, et järgmiseks talveks tuleks üks MTZ traktor vahetada välja mõne võimsama traktori vastu, sellega tõuseks tööviljakus mitmekordselt. Ülejäänud masinaparki tuleks uuendama hakata järk järgult. Vanad masinad nõuavad liigset remondikulu ja ei ole väga vastupidavad. Uute masinate soetamine aitaks tulevikus remondikulude arvelt ikkagi säästa. Sahkade kohapealt hetkel muudatusi autor ette ei näinud. Kui tulevad müüki lisapikendusega külgsahad, tuleks nendesse kindlasti investeerida, sellega hoiaks kokku järelkoristuskulusid ning muudaks selle veel efektiivsemaks. Uuemate soolapuisturite kasutuselevõtmine aitaks säästa soolakulusid, mis on talvel üpris suured. Autor leidis ka, et sobiva pakkumise korral tasuks mõned teed anda hooldada alltöövõtjatele, kes asuksid teedele lähemal kui oma masinad ning seega tõuseks ka hoolduse kiirus. Tuiskude korral on väga tähtis patrullsõitude suurem osakaal, mis aitaks välja selgitada kohti kus on lumi teepeale tuisanud ning koostada kõige optimaalsem marsruut teede puhastamiseks, et jääks ära tühjad sõidud. See on kindlasti kokkuhoiu kohapealt väga tähtis. Ka uus, hetkel arengujärgus, ilmajaamade teenus oleks hooldajale väga kasulik ning talihooldust silmaspidades suhteliselt efektiivne. See aitaks teede hetke seisundite jälgimisele kindlasti palju kaasa. Kulude kohapeale kindlasti hooldajale soodsam kui ise koguaeg ringi sõita. Selgus ka, et juba autokooli tasandilt tuleks liiklejaid talviste olukordadega rohkem ette valmistada. Lõppastmekoolitusel toimuv libedasõit tuleks läbida juba varem autokoolis, sellega saaksime oskuslikemaid juhte ning teedel liiklemine muutuks ohutumaks. Suurim vaenlane inimesele talvistel teedel on eelkõige teine inimene. Seega on mõningate muutuste tegemisega võimalik hoolduskulusid 40 vähendada, sealjuures hooldust efektiivsemaks muutes. Kuna Eestis on talved väga erinevad, siis konkreetset talihooldesüsteemi välja töötada ei ole võimalik. Kõik oleneb asukohast ja hetke olukorrast. Tuleb palju katsetada ning loovalt mõelda, et saavutada parim efektiivsus.
Piiratud juurdepääs
Asfaltkatete defektipõhised remonditehnoloogiad
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kravtšenko , Mihhail; Sillamäe, Sven
Eestis asfaltkatete defektide remontimiseks kasutusel olevad tehnoloogiad on piisavad tagamaks kvaliteetne asfaltkate, kuid valesti planeeritud remontimisel ei ole võimalik ka parimate ja kalleimate tehnoloogiate abil defektide edasiarenemist peatada. Peamiseks osutub siiski defekti tekkimise põhjus. Selgitades välja asfaltkatte defekti tekkimise põhjused on võimalik valida parim viis defekti ajutiseks või täielikuks remontimiseks. Hoides teekatted korras on võimalik tagada liiklusohutus jalakäiate, jalgratturite ja autojuhtide seas, mis on inimeste seisukohalt kõige tähtsam. Esimeses peatükis on uuritud erinevate asfaltkatte defektide lubatud suurusi ja defektide ulatusi. Järgides täpselt ’’Teeseadust’’ ning pidades kinni kõikidest kohustustest ja õigustest on võimalik maanteed ja linnatänavad hoida heas seisukorras. Kasutades ennetavalt alati ka väiksemate defektide puhul kohest reageerimist on võimalik asfaltkatte suurtemate defektide teket ennetada. Asfaltkatete defektide tekkimise ära hoidmiseks tuleks ka pidevalt uurida ja inventeerida defekte maanteedel ja tänavatel ning koguda võimalikult palju informatsiooni kasutades videopilti, laserskännereid ning soojuskaameraid. Defektide ilmnemisel tuleks kasutada võimalikult palju uuringumeetodeid välja uurimaks defektide tekke põhjused, mille järgi on hiljem võimalik valida ka parimad hooldusmarsruudid ja remonditehnoloogiad. Teises peatükis on teekattel esinevate defektide inventeerimisejuhendis loetletud defektidele välja toodud kirjeldused ning seletused. Uuritud on erinevate teekatte defektide võimalikke tekkimise põhjuseid ning parimaid remonditehnoloogiaid. Kuna alati on defektid tekkinud mingi põhjuse tagajärjel on autor välja töötanud parimad võimalikud remonditehnoloogiad remontimaks igat asfaltkatte defekti kindla defekti tekke põhjustaja järgi. Seega kui on teada defektitekke põhjus on võimalik valida parim remonditehnoloogia. Kolmandas peatükis on autor analüüsinud Tallinna Tehnikakõrgkooli spetsialistide poolt uuritud Vaida-Urge teelõiku, kus eelnevalt avastati asfaltkatte defekte, ning neid uuriti erinevate uuringumeetoditega. Antud lõigul kasutati uuringu meetodeid nagu: kandevõimemõõtmised FWD-ga, maaradari uuringuid, puurimisi ning Proctor katsega tihedusemõõtmisi. Uuringu meetodid on kallid samas pikas perspektiivis tuleb siiski odavam kasutada erinevaid uuringumeetodeid, mis 56 annavad asfaltkatte defektide tekkimise kohta rohkem informatsiooni, mille kaudu on võimalik valida ka parim, odavaim ning vastupidavaim tehnoloogia. Uuringumeetodite mitte kasutamine annab meile ainult võimaluse oletada, mis võiksid olla defektide tekke põhjustajad. Oletuste põhjal aga remonditehnoloogia valik on risk, kus võib suuri kulutusi teha tulutult. Neljandas peatükis on välja toodud erinevate spetsialistide käest kogutud informatsiooni põhjal koostatud tabelid. Kasutatud on nii AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialistide poolt kirjeldatud asfaltkatte defektide erinevate remonditehnoloogiate ligikaudset vastupidavust ja maksumust ning liiklusepiiranguid nii töö ajal kui ka peale tööde teostamist. Kuna maanteedel ja linnatänavatel, kus liiklussagedus on väga suur, on liikluse piiramine praktiliselt võimatu, tuleb kasutusele võtta remonditehnoloogia, millega on võimalik töö kiiresti teostada ja remonditud lõik avada liikluseks tavapärasel kiirusel. Lõikudel, kus liiklussagedus on väike saab kasutada odavamaid ja vähem vastupidavaid tehnoloogiaid, mis takistavad liiklust pikemalt, kuid väiksema liiklussageduse juures võivad ka odavamad tehnoloogiad teekatte suuremaid remonttöid pikemalt edasi lükata. Hüpotees, mille autor seadis on, et Eestis käsoleval ajal kasutatavad asfaltkatete remonditehnoloogiad ja nende valik vajavad kindlat fikseeritud remonditehnoloogiate valikute põhimõtteid eesmärgiga tagada kvaliteetsemad ja kauem kestvad asfaltkatted. Autori poolt välja töötatud defekti tekkepõhised võimalikud remonditehnoloogid tagavad parema tehnoloogiate kasutamise ning võimaldab defektipõhiselt ka sobitada kindlatele defektidele remonditehnoloogiaid, mis võimaldavad peatada defektide edasiarenemist juba tekkimise faasis. Autori poolt välja toodud näited erinevate tehnoloogiate ja võtete kasutamise kohta tõestavad ka seda, et uuringu meetodite kasutamisel on võimalik valida teekatte defektide remontimiseks odavamad ja vastupidavamad tehnoloogiaid. Tagamaks kvaliteetsemad asfaltkatete remontimised tuleks välja töötada tabelid, kus kindlatele defektitekke põhjustele on välja töötatud ka vastavad remonditehnoloogiad. See eeldaks aga suuremat uurimist asfaltkatte defektide tekkimise põhjustajate kohta kuna põhjuseid ja tegureid millest defektid tekivad on väga palju. Autor soovib tänada lõputöö koostamisel abiks olnud Tallinna Tehnikakõrgkooli, AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialiste meeldiva koostöö eest.
Piiratud juurdepääs
Eesti riigimaanteede talvised seisundinõuded ja efektiivseim libedusetõrje viis
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oidermaa, Jarmo; Poopuu, Tiit
Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja efektiivseim ja majanduslikult tarbekaim libedusetõrje viis. Samuti soovis töö autor tutvustada 2011. aastal uuendatud tee seisundinõudeid ja välja tuua kuidas mõjuvad need muutused teehooldajatele. Töö käigus koguti kirjandust, mis on seotud lume- ja libedusetõrje tehnikaga, meetotidega ning materjalidega. Samuti toodi töös välja muudatused, mis leidsid aset tee seisundinõuete muutmisel 2011. aastal. Antud töös lähtuti analüüsi tegemisel efektiivseima libedusetõrje viisi leidmiseks materjali ja meetodi tulemuslikkusest, mida hinnati tee haardeteguri mõõtmiste tulemustega. Samuti mängis rolli ka libedusetõrje viisi keskkonnasäästlikus ning tõrjeviisi maksumus. Töö põhineb AS Järva Teede omahindade alusel, mis tähendab, et hinnad võivad varieeruda erinevate teenusepakkujate vahel. Töö esimeses pooles väljatoodud teeseisundinõuete muutused mõjutavad ka talihoolet teostavaid ettevõtteid. Teeseisundi nõuete muutuste analüüsi tulemusena selgub, et tähelepanu on pööratud just raskete oludega olukorrale. Juhul kui hooldataval teel on rasked ilmastiku olud, mis kujutab endast lumepaksuse kriitilisele piirile lähenemist, tuleb teehooldajal kiiresti reageerida. Kui teehooldaja ei suuda oma jõududega toime tulla raskete olude ära hoidmisega, siis tulenevalt uutest nõuetest tuleb appi võtta kõik vahendid sealhulgas ka alltöövõtjad. Töös on võrreldud kahte libedusetõrjeks kasutatavat kloriidi, milleks on sool ja niisutatud sool. Mõõtes katsete käigus haardetegureid mõlema kloriidi puhul, siis tulemused tulid sarnased just haardeteguri poolest. Arvestades mõlema materjali kulumisnorme 1 km kohta ning mõlemad materjali omahinda, siis odavamaks kujunes niisutatud soola hind. Mis aga puutub mõlema materjali keskkonnasäästlikusse, siis mõlema materjali puhul on neist sama palju ohtu nii keskkonnale kui ka autodele korrosiooni poolelt. Autor on välja toonud mõned alternatiivid, mis võiksid parandada soolade mõju ja kujutada endast vähem ohtu keskkonnale. Väljatoodud lisand soolale nimega Safecote alandas soola külmumistemperatuuri ning andis ka häid tulemuse libeduse ennetamisel. Lisaks on Safecote´l korrosiooni aeglustavad omadused. Uurimuse tulemusena selgus, et Safecote Eesti tingimustes kasutada on äärmselt kallis. Kuna tegemist on suhkrutööstuse kõrvalsaadustega, siis Eestis oleks Safecote kasutamine võimalik sel juhul, kui Eestil oleks oma suhkrutööstus. Teede karestamise võrdlusesse valis töö autor tappteradega teehöövli ning jääpurustaja Raiko. Katse käigus mõõdeti enne ja pärast haardeteguri tulemusi mõlema masina puhul. Masinate töötulemused haardeteguri seisukohalt olid niivõrd sarnased, et efektiivseima välja selgitamisel tuleb tugineda hinnale. Nii höövli kui ka jääpurustaja jaoks sai välja arvutatud 1 km karestamise hind ning neid võrreldes on jääpurustaja Raiko üsna suure edumaaga ees. Lisaks on jääpurustaja kasuks see, et masin jõuab kiiremini objektidele kui seda teeb teehöövel. Jääpurustaja eelis on ka see, et seadeldisel on üsna vähe kuluosi, mis teeb ka pidamiskulud väiksemaks võrreldeks teehöövliga. Katsete ja analüüsi tulemusena leiab töö autor, et jääpurustaja Raiko kasutamine on efektiivsem just majanduslikust seisukohast kiiruse ja hinna tõttu. Antud töö tulemustest võib kasu olla erinevatele talihooldusega tegelevatele ettevõtetele, kes saavad saadud tulemuste abil kaaluda võimalust erienvate libedusetõrje alternatiividele. Töö autor on teadlik, et tulemused ei ole üldistatavad ning võivad oleneda nii ilmastikutingimustest kui ka erinevatest situatsioonidest.
Piiratud juurdepääs
Kruusateede hooldamise juhendmaterjali koostamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Karik, Kaspar; Möll, Taivo
Kohalikel omavalitsustel on kruusateede hoolduseks ja ehitamiseks kasutusel olevad tehnoloogiad piisavad tagamaks kvaliteetseid teid, kuid ebapiisavalt planeeritud või hooldatud teedel ei ole võimalik seisukorda piisaval tasemel hoida. Kõik algab teadlikkusest, mida, millal ja kuidas hooldada, teed püsiksid. Hoides kruusateed piisavalt heal tasemel, et need liiga ära ei väsiks ning kapitaalremonti ei vajaks, on kindlasti üks võtmeteguritest tee omanike poolt tehtav teehoole. Teede heal tasemel hoidmine tagab ohutu liiklemise autojuhtidele ja jalgratturitele ning lähedal elavate inimeste rahulolu. Esimeses peatükis kirjeldatakse kruusateede seisukorra hindamise metoodika põhimõtet, mille alusel saab hakata kruusateid vastavalt defektidele pingeritta seadma. See omakorda võimaldab koostada läbimõeldumat ja planeeritumat tegevuskava teede hoiu ja remondi teostamisel. Selle tulemusel ei lasta kruusateid liiga käest ära ning hooldus- ja remondikulud vähenevad. Teises peatükis on seletatud kruusatee remondivajaduse määramise ja tehnoloogia valiku põhimõtteid. Kruusatee remontimiseks tuleb läbida neli etappi, milleks on kruusateede seisukorra hindamine, kruusateede remondivajaduse indeksi arvutamine, kruusatee remondimeetme määramine sõltuvalt teelõigu liiklussagedusest ja kruusateede säilitusremondi rahastamise vajaduse arvutamine. Olles leidnud kruusatee remondivajaduse indeksi, tuleb järgmiseks kahjustatud kohad kaardistada ja analüüsida. Selleks kasutatakse visuaalset vaatlust, nivelleerimist kahel järjestikusel aastal, maaradarit konstruktsioonikihtide paksuste ja segunemise mõõtmiseks ning LOADMAN- või INSPECTOR tüüpi seadmega kandevõime mõõtmist. Selgus, et kõige sagedasem remondiviis on purustatud kruusa lisamise kaudu kandevõime parandamine. Lisaks sellele tuli välja, et kuivendamine ja geotugevdused on tähtsal kohal tee vastupidamise seisukohalt. Kolmandas peatükis on kirja pandud nõuded kasutatavatele materjalidele, tehnoloogiale ja kvaliteedile kruusateede ehitusel ja remondil. Kruusakiht peab olema vähemalt 20 cm, sellest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab vastama terastikusele koostisele, mis on välja toodud ka tabelis. Kruusateede kvaliteeti kontrollitakse iga 100 meetri tagant. Põikkalle võib projektist erineda ±0,5%, piki- ja põiktasasuse erinevus võib olla maksimaalselt 15 mm ning elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või inspector tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema vähemalt 120 MPa. Neljandas peatükis on välja toodud regulaarse ülevaatuse ja hooldamise põhimõtted ja hooldamise tehnoloogiad. Kruusateede korrashoidmiseks tuleb läbi viia ülevaatusi, et tee olukord ei halveneks sedavõrd, et tuleb hakata ette võtma suurt remonti tee sõidukõlbulikuks muutmiseks. Raha kokkuhoidmiseks tuleb teid süstemaatiliselt hooldada. Välja on toodud erinevad remondimeetmed ning nende mõju tasasuse, tiheduse ning tolmamise vastu. Hööveldusviise on kokku kolm: põhjalik hööveldamine, normaalne ehk tasandushööveldamine ja kerge hööveldamine. Hööveldusviis valitakse vastavalt teel valitsevale olukorrale. Samuti on välja toodud tolmutõrje tegemisel kasutatavad tehnoloogiad ning Eestis enim kasutatava tolmutõrje materjali- kaltsiumkloriidi omadused, keskkonnamõjud ja kasutamise põhimõtted. Viimases osas on lahti räägitud vete ärajuhtimiseks kasutatavate truupide ja kraavide osatähtsus tee säilimise seisukorrast lähtuvalt ning nende hooldamismeetmed. Hüpotees, mille autor seadis, on see, et Eesti omavalitsuste teadlikkus sellest, kuidas kruusateid hooldada, on tagasihoidlik ja põhineb suuresti kogemustele. Sageli kasutatakse põhiliselt pretensioonide laekumisele rajatud hooldamise süsteemi, mis ei anna piisavaid tulemusi ja lõppkokkuvõttes muudab teeseisukorra aktsepteeritaval tasemel hoidmise kallimaks. See omakorda muudab teedevõrgu seisukorra tervikuna halvemaks, sest saadavad summad, mis pole niikuinii piisavad omavalitsustel enda teedevõrgu korrashoidmiseks, kuluvad kiiresti ära ja kõigi teedeni ei jõuta. Autori poolt välja toodud põhimõtete ning tehnoloogiate järgimine aitab omavalitsustel ja teistel teeomanikel enda haldusalas olevad teed tulevikus paremasse seisukorda viia.
Piiratud juurdepääs
Kruuskatte stabiliseerimine põlevkivituhaga
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Leppik, Rauno; Sillamäe, Sven
Käesolevate tulemuste põhjal võib väita, et CFB tuhkasid (keevkihikatla elektrifiltrituhad) saab kasutada kruuskatete stabiliseerimiseks. Antud tingimustel ei ole deSOx tuhkade kasutamine võimalik, sest nende pikk tardumisaja algus raskendab oluliselt sidemete tekkimist. Olukorra teeb veel halvaks deSOx tuhkades vastupanu märgumisele, mille tulemusena ei saa lubada selle kasutamist sellisel kujul kruuskatete stabiliseerimisel. Kindlasti tuleks veel uurida, mis võimalustel antud tuhka ikkagi kasutada saaks. CFB tuhaga stabiliseerimisel tuleks jälgida stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhist ja käsitleda seda kui tsementstabiliseerimist, kuid seda mõningaste mööndustega. Nimelt on tuhaga stabiliseerimisel survetugevus oluliselt väiksem, kui seda on tsementstabiliseerimise puhul. 7 päeva vanuse proovikeha survetugevus peaks olema vähemalt 1 MPa. Stabiliseerimise tuha koguse valik tulekski teha vastavalt olemasoleva kruusa terastikulisele koostisele, saavutamaks 7 päeva survetugevuseks 1 MPa. Projekteerimisel tuleks lähtuda Wirtgeni stabiliseerimise juhendist. Põlevkivituhaga kruusateede stabiliseerimist tuleks projekteerida kohtadesse, kus kruusateedel tekib liigniiskusest tingitud kandevõimekadu. Kui kasutatakse ainult olemasoleva teekatte materjale, siis täitematerjalile täiendavaid nõudeid ei esitata, kuid kui on vajadus täitematerjali lisada, siis selle omadused peavad olema sarnased teekattele või paremad. Lõplikud järeldused projekteerimise soovituseks saab teha alles , kui on olemas ka 56 ja 105 päeva survetugevused ning külmakerke testi tulemused, mis aga käesoleva lõputöö valmimise ajaks veel teada ei olnud. Käesolevas töös pidas CFB tuhaga stabiliseeritud kruus hästi vastu kuivamis-ja märgumistsüklitele kuid OSAMAT uuringus toodi välja just vastupidine väide, tuues välja antud tuha tundlikkuse märgumise-kuivamise suhtes. See võib olla tingitud sellest, et antud töö jooksul tehti neid tsükleid oluliselt vähem, kui seda sai toimuda OSAMAT projekti katselõikudes 8 aastaga. Vahe võis tulla ka sellest, et OSAMAT projekti eesmärk oli suurema tuha kogusega tekitada jäik alusplaat ja see ei pidanud kuivamis-ja märgumistsüklitele vastu. Käesoleva töö eesmärk oli vähendada kruusa niiskustundlikkust, kuid mitte tekitatda jäika plaati. Samas arvesse võttes mõlemaid uuringuid, peaks see hästi vastu pidama, kui kogu konstruktsioon on ühtlaselt märg, ja sellega lahendaks ära käesolevas töös püstitatud probleemi: liigniiskusest tingitud kandevõime kadumise. [4] Positiivset tulemust näitas ka 28 päeva vanuse katsekeha hoidmine 24 tundi vees. Wirtgeni stabiliseerimise juhendi järgi ei tohi katsekeha survetugevus langeda üle 50%. CFB tuhaga stabiliseeritud kruusa puhul oli see näitaja aga 30%. Tehnoloogiliselt toimub põlevkivituhaga stabiliseerimine sarnaselt tsementstabiliseerimisele. Ainsaks kriteeriumiks tuleks luua segamiseseks, profileerimiseks ja tihendamiseks kuluva ajapiirang, ja see peaks olema 120 minutit. See peaks olema küllaldane aeg ettenähtud töödeks ja samas on see veel piisavalt lühike aeg, et segus ei jõua tekkida nii olulisi sidemeid, mis mõjutaks kattekihi survetugevust. Kindlasti tuleb sarnaselt tsementstabiliseerimisele suurt tähelepanu pöörata ka sideaine laotamise kogusele. Ületades laotavat sideaine kogust on oht tekitada monoliitne plaat. Kuna käesolevasse töösse ei jõudnud külmakerke ja külmakindluse katsete tulemused, siis paraku nende kohta veel järeldusi teha ei saa. Need selguvad hiljem läbi täiendavate katsete, mille ettevalmistused antud lõputöö raames ära tehti. Põlevkivituhaga kruuskatete stabiliseerimine on soodsam, kui täitematerjali asendamine teel. Seeläbi saaks suurendada liigniiskusest tingitud kandevõime probleemidega teede remontimise arvu samade vahendite eest, mis omakorda tõstab ka sotsiaalset rahulolu. Ei saa mainimata jätta ka selle keskkonnasõbralikkust ja seda eelkõige kohalike materjalide kasutamise võimalusega teedeehituses.
Piiratud juurdepääs
Liiklusohutuse tõstmine põristi näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jaanson, Karl; Toome, Mati
Lõputöö eesmärk oli tutvustada põristeid, nende kasutamist liiklusohutuse suurendamiseks ja funktsiooni säilitamist pindamise järgselt. Põristite tööpõhimõte seisneb pikisuunalistes tee-elementides, millest ülesõidul tekib heli ja vibratsiooni, mis suurendavad liiklusohutust. Põristite näol võib tegemist olla teekattesse freesitud või rullitud soonte või teekattele vormitud või teemärgistuse abil tõstetud elementidega. Põristeid paigaldatakse teeteljele, teeservale ja ohutussaartele eesmärgiga vähendada eelkõige kokkupõrkeid vastutulevate sõidukitega ja ühesõidukiõnnetusi. Eesti liiklusõnnetuste statistika analüüsi tulemusel ilmnes, et lõikudel, kuhu põristid on paigaldatud, on liiklusõnnetuste arv märkimisväärselt vähenenud. Samas tuleb arvestada, et põristitega kaasnevad ka teatud probleemid. Näiteks on oluline arvesse võtta teekatte seisundit, sealhulgas katte vanust, paksust, tüüpi, vuukide asukohta ja hooldust. Samuti peab silmas pidama, et kuna põristite üks funktsioon on sõidukite juhte hoiatava heli tekitamine, kaasneb sellega ka müra ümbritsevas keskkonnas, mille vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid. Lisaks tuleb arvestada teiste teekasutajatega, näiteks jalgratturite, mootorratturite ja veokitega, et neile oleks tagatud ohutu liiklemisruum. Töö praktilises osas freesiti tee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee kilomeetritele 141,2 – 141,4 põristi, mis seejärel pinnati ühekordse kahe puistega kiudpindamisega ja ühekordse kahe puistega pindamisega. Selle alusel hinnati põristi parameetrite säilimist soone sügavuse ja tasasust näitava IRI-arvu alusel. Mõõtmiste tulemusel selgus, et põristi pindamine on võimalik, kuna ei esinenud defekte nagu uppumine või irdumine. Samas vähenesid mõningal määral nii soone sügavus kui ka IRI-arv. Kuna põristi tekitatav heli ja vibratsioon sõltuvad otseselt soone parameetritest, võib järeldada, et pindamise tulemusel vähenes mõnevõrra ka põristi funktsioon. Saadud tulemuste alusel võib öelda, et põristite rajamine pinnatavatele teedele on võimalik ja otstarbekas ning pindamine ei vähenda seejuures oluliselt põristi toimet. Autori soovitus on uurida, milline põristi tüüp on Eestis oludes kõige efektiivsem, ja suurendada põristite mahtu riigimaanteedel, kuna tegemist on liiklusohutust märkimisväärselt suurendava vahendiga.
Piiratud juurdepääs
Linnaosa kergliiklusteede seisukord ja analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kask, Riho; Mill, Tarvo
Lõputöö eesmärgiks oli hinnata Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt lähiaastatel Kristiine linnaosa kergliiklusteedele tellitud taastusremonditööde eesmärgipärasust ja nende teostuse kvaliteeti. Saada teada, kas ülejäänud linnaosa kergliiklusteed vastavad nõutud seisunditasemetele, millised on neis peamiselt esinevad defektid ning kas kergliiklejatele on tagatud piisav ohutus antud piirkonnas liiklemiseks. Seatud eesmärgi täitmiseks ja täpse ülevaate saamiseks kergliiklejana läbis autor linnaosa kergliiklusteed jalakäijana ning jalgratturina. Käesolevas lõputöös uuriti Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt lähiaastatel Kristiine linnaosa kergliiklusteedele tellitud taastusremonditööde eesmärgipärasus ja nende teostuse kvaliteeti. Uurimuse tulemusena selgus, et viimase kolme aasta jooksul tellitud taastusremonditööde tulemustes defekte ei esine, seega on tagatud tänavate nõutavad seisunditasemed. Kergliiklusteed, mis taastusremondi läbisid, olid varasemalt halvas seisus ja vajasid taastusremonti, neist paljudel ei olnud minimaalseid seisunditasemed tagatud. Lisaks uuriti antud lõputöös ülejäänud Kristiine linnaosa kergliiklusteede seisukorda: neis esinevaid defekte, nende kasutajate ohutuse tagamist ja vastavust nõutud seisunditasemetele. Selgus, et üldine teede seisukord on linnaosas heal tasemel. Kõige paremad tingimused kergliiklejatele on peatänavate ääres, mis pakuvad ühendust Mustamäe/Nõmme ja Kesklinna vahel ning kõrvaltänavad eramajade vahelistest piirkondades. Piirkondlikult esines defektidega kergliiklusteid enim Põhja-Kristiines, kus levinumad defektitüübid on põikpraod, murenemine, võrkpraod ja augud. Üldine liiklusohutus on kõikides linnaosa piirkondades vägal heal tasemel. Vöötradade värvil ei lasta enamasti ära kuluda ja tagatakse liiklusmärkide hea nähtavus kõikidele liikluses osalejatele. Kõige liiklusohtlikum piirkond on tänu halvadele katenditingimustele Põhja-Kristiine, seal esines ka kõige rohkem kulunud värviga ülekäiguradasid. KOKKUVÕTE 57 Järgnevate aastate eelarve koostamisel peaks linnaosavalitsus keskenduma enim Põhja-Kristiine piirkonnale, kus paljud kergliiklusteed ei vasta nõutud minimaalsetele seisunditasemetele, või on nõutavad seisunditasemed liiga madalad. Neis kergliiklusteedes esineb palju defekte ja need võivad tekitatada ohte liiklejatele. Lisaks vastavad peaaegu kõik ülejäänud linnaosa piirkonnad juba nõutud seisunditasemetele, mis võimaldaks suuremat keskendumist antud piirkonna puudujääkidele.
Piiratud juurdepääs
Parimad talihoolde lahendused nii taristu omanikule kui teekasutajale
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pill, Mihkel; Rene, Pruunsild
Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida erinevaid talihooldusega seotud lahendusi, mis on olulised just taristu omanikule ning teekasutajale. Käesolevas töös käsitleti põhjalikult kasutusel olevaid talihoolde meetmeid, mille analüüsi käigus selgus, et peamised kasutusel olevad kemikaalid mõjutavad negatiivselt keskkonna taimestikku ja põhjavett, aitavad kaasa sõidukite korrosiooni tekkele kui ka teekonstruktsiooni hävinemisele, lagundades bituumeni omadusi ning kivi- ja metallmaterjali. Peamise lahendusena oleks Eestis lähiajal mõistlik tähelepanu pöörata intelligentsete transpordisüsteemide kogum-teenuste ja rakenduste arendamisele, mis põhinevad kaasaegsel kommunikatsiooni- ja infotehnoloogial, mille eesmärgiks on muuta transpordisüsteemid ohutumaks, efektiivsemaks ning jätkusuutlikumaks. Seoseid leiab ka praegu teehoolduses kasutuses olevate kemikaalide ja ITS süsteemida vahel, mis muudaksid hooldelahendused jätkusuutlikumaks. Nimelt on mõningate rakenduste abil võimalik optimeerida teedele puistatavaid kemikaale. Sellest lähtuvalt saab omakorda säästa hooldele tehtavaid kulutusi nii materjali, inimressursi kui ka transpordivahendite arvelt, seejuures vähendades liiklusõnnetuste arvu. Alternatiivse lahendusena olemasolevate kemikaalide asendamiseks on töö autor välja toonud mitmeid võimalusi, mis on küll efektiivsed, kuid hinna kõrge tase seab piirid aine kasutuselevõtuks. Töö analüüsi käigus selgus, et üks selline materjal on Eco-Thaw, mis on katsete tulemusel küll efektiivne, kuid kõrge hinna tõttu ei ole see kõige mõistlikum lahendus. Samuti on alternatiivina töös välja toodud Safecote tehnoloogia, mille kasutamine ei ole hetkel samuti majanduslikult otstarbekas. Lahendus, mida tasuks lähemalt uurida, on ülihüdrofoobsete ainete kasutamine libedustõrje eesmärgil. Katsetulemuste põhjal saab järeldada, et tehnoloogia on liiklejatele meelepärane, kuid tuleks analüüsida majandusliku poole pealt tehnoloogia enda tasuvust. Kokkuvõtteks võib töös analüüsitu põhjal öelda, et lähitulevikus oleks parim lahendus ikkagi praegu kasutusel olevate libedustõrjematerjalide kasutamine, kuid seda tuleks jätkusuutlikumaks muuta ilmastikumudeli ja veel mitmete IT süsteemide abil.
Piiratud juurdepääs
Pindamistöödele kehtestatud nõuded ja nende toimimine praktilises töös
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Jõeveer, Urmas; Jalakas, Priit
Käesolevas lõputöös kõrvutati erinevad normdokumendid, mis käsitlevad pindamistöid, koos nõuete ja soovitustega. Suurel määral on normdokumentide sisu ja neis esitatavad nõuded korduvad. Raske on juhistes orienteeruda, leida üles õiged nõuded. Suurimaks probleemiks on nõuete erinevad tõlgendamised. Juhiseid ja määruseid on liiga palju ning see süvendab seda probleemi. Normdokumentides esineb vähesel määral vastuolusid, neist olulisem puudutab pindamistööde projekteerimist. Pindamistööde teostamisel tuleb järgida standardi EVS-EN 12271, samas standardid on tasulised, mis raskendab oluliselt nende kättesaadavust. Töövõtjad on hädas pakkumuste koostamisega pindamistöödele, kuna on väga raske aru saada, mida tellijad nõuavad. Samal viisil jätkates peavad tellijad ja töövõtjad tegema rohkem koostööd, töövõtjad peavad selgitama tööde sisu ning tellijad peavad paremini selgitama mida soovitakse tellida. Pindamistööde kvaliteetseks teostamiseks tuleb koostada pindamistööde projekteerimise normid, mis on üheselt mõistetavad ning mille tulemusena pindamistöö projekt ei sõltu projekteerijast. Normdokumentide hulk tuleb minimaliseerida ning juhised peavad olema selged arusaadavad. Nõuded töödele peavad olemas kaasasjastatud.
Piiratud juurdepääs
Riigiteede aastaringne hoole
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kuimets, Hardi; Seppam, Meelis
Käesolevas lõputöös kirjeldati tee talviseid- ning suviseid seisundinõudeid, anti ülevaade tehtavatest töödest ja masinatest mida hooldes kasutatakse. Hoolde kitsaskohtade lahendamiseks on välja pakkunud autor omapoolseid soovitusi alternatiivsetele lahendustele, materjalidele ja seadmetele hooldetööde efektiivsemaks ja ökonoomsemaks teostamiseks, mis aitaks kaasa ka liiklusohutuse tõstmisele ning ümbritseva keskkonna parandamisele. Lõputöö raames kirjeldati ilma- ja teeolude ennustamist – analüüsiti hetkel Eestis kasutuses olevaid süsteeme ja vahendeid. Kuna ilma ja- teeolude ennustus on libedusetõrjel üheks tähtsamaks teguriks nii liiklusohutuse seisukoha pealt kui ka materjalide kulude ja keskkonna säästmise aspektis. Analüüsi käigus andis ka autor omapoolese soovituse kuidas muuta ilma- ja teeolude ennustamine täpsemaks ja efektiivsemaks. Lõputöö ühe eesmärgina käsitleti alternatiivseid libedusetõrjevahendeid (kemikaalid, innovaatilised lahendused), mida on katsetatud nii Eesti kui ka mujal maailmas ning tänu millele on suutnud paljud riigid kloriidide mahapanekut vähendada kuid samas tõsta liiklusohutust. Ühe alternatiivina mida tasuks autori arvates kasutada on mehhaaniline karestamine „Jääpurustaja Raikoga“. Raikoga on teede karestamise efektiivsem kui traditsiooniliste karestamisteradega ning tänu väiksemale ressursikulule aitaks kokku hoida ka raha. Selle efektiivsus põhineb paindlikul ja vabalt pöörleval naeltega rullsüsteemil. Rulli surve murrab teepindadel olevaid kõvu, tihedaid jääkihte, et parandada teede haakuvust ja liiklusohutust ilma külmunud teekatet kahjustamata. Raiko võib koos alussahaga jääkihte lahti kiskuda ühe töökäigu jooksul kiirusega 50 km/h, mis aitab vältida liiklusummikuid. Suvel saab seadet kasutada kruusateede hooldamisel ja talvistele külmakahjustustele järgnevatel teehooldustöödel. KOKKUVÕTE 53 Teise alternatiivina võiks välja tuua SafeLane tee kattekihi. SafeLane tagab parema haarduvuse teepinnal kuna tal on omadus hoida kloriide paremini endas kui tavalised teekattepinnad ning seetõttu on ka tema külmumistemperatuur madalam. Safelane´i pealiskiht on naturaalselt reageeriv jäätumisvastane kiht, mis koosneb epoksiidliimist. Pealiskiht sisaldab jääd tõrjuvaid täitematerjale nagu soolvesi, mis vajadusel vabaneb ning hakkab tööle ennetades jääd ja libedaid tingimusi. SafeLane aitab kaasa liiklusohutusele ja keskkonna säästmisele ning lõppkokkuvõttes hoiab ka kulud madalamad kuna kuna sinna ei pea puistama niipalju libedusetõrjevahendeid kui tavalisele kattepinnale. Kolmandaks alternatiivseks libedusetõrjevahendiks, mida autori arvates võiks kasutusele võtta on Fixed Automated Spray Technology ehk FAST. See innovaatiline soolalahuse pihustamise seade on täiesti automaatne. FAST´il on oma andurid mis annavad teada teeolude muutumisest ning vastavalt vajadusele hakkab ise libedust ennetama või tõrjuma. Kuna tegemist on küllaltki kuluka seadmega nii soetamis- kui ka hooldekulude poolest, siis tasuks mõelda selle seadme kasutamist ohtlikes kohtades Lõputöö eesmärgina käsitleti alternatiivseid lahendusi CaCl´le tolmutõrje tegemiseks. Üheks alternatiiviks on toiduõli jääkide lisamine CaCl lahusele, mis aitab kaasa niiskuse veel paremaks sidumiseks kruusmatejaliga. Veel käsitleti alternatiivsete materjalidena Durasoli, kipsi, sulfiidleelist ja ligniini. Kuigi tänapäeval on olemas mitmeid erinevaid alternatiivseid vahendeid hooldetööde teostamiseks ei ole kõik vahendid veel nii laialdaselt kättesaadava, piisavalt katsetatud või on liiga kulukad, et neid Eestis kasutada. Kindlasti tasuks edaspidi hooldeettevõtjatel ja Maanteeametil käsitleda rohkem alternatiivseid lahendusi selleks, et optimeerida oma kulusid, tagada ohutumat liiklemist ja säästa keskkonda.
Piiratud juurdepääs
Riigiteede hooldelepingud
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Laines, Külliki; Sillamäe, Sven
Käesoleva lõputöö peamine eesmärk on anda ülevaade, mida kujutab endast riigiteede hooldeleping, selle põhimõtetest, koosseisust, nõuetest, erisustest ning erinevatest probleemidest ja võimalikest vaidluskohtadest lepingu täitmisel. Töö koosneb kolmest osast, millest esimene tutvustab hooldelepingu põhiolemust, selle olulisi lisasid ning millised on peamised nõuded lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Esimeses osas on keskendutud tavahoolde ja perioodilise hoolde koosseisule, sinna kuuluvate töödele ning ülesehitusele. Lisaks analüüsitakse hoolde kululoendi struktuuri ja lepingu eritingimustes sätestatud nõudeid. Samuti on autor käsitlenud ettevõtte kvaliteedi tagamise kava ning mida antud dokument endast kujutab. Teises osas on välja toodud autori jaoks aktuaalsed probleemid, mis võivad esineda lepingu täitmisel ning selle käigus analüüsinud hooldelepingute iseärasusi, juhendite paljusust ja võimalikke vastuolusid. Töö viimases, ehk kolmandas osas esitatud erinevat ettepanekud riigiteede hooldelepingu ja nende lisade muutmiseks. Lisaks tuuakse välja autori tähelepanekud, millele peaks Maanteeamet tulevikus suuremat tähelepanu pöörama. Riigiteede hooldajal lasub hooldelepingu sõlmimisega vastutusrikas ülesanne, millega paljud ettevõtted hakkama ei saaks, mis võib olla tingitud kogemuse, kompetentsi või ka nägemuse puudumisel lepingust ning sellega kaasnevatest võimalikest ja vajalikest töödest. Töö autori seisukohalt on teehooldajate vahetus hooldepiirkonnas on kindlasti positiivne, tänu millele selguvad kitsaskohad või vastuolulised punktid lepingutes, lisades või seadusandluses. Sarnaselt õigusloomega, on ka riigiteede hooldelepingud ja hooldega tegelevate ettevõtete turg pidevas muutumises, kus näiteks viimase aasta jooksul on lepingupartnerite näol olnud nii uusi tulijaid kui minejaid. Muutused on vajalikud, kuid nendes tohi ei läbi kumada läbimõtlemata või kiirustatult kirjutatud tingimusi või otsuseid. Eeltoodut arvesse võttes on töö eesmärgiks pakkuda lisaväärtust Maanteeameti jaoks ning kaasa aidata riigiteede hooldelepingute ja hoolde tegemise piirkondade ühtlustumisel. Töö autor loodab, et töös käsitletud probleemidele pööratakse edaspidi rohkem tähelepanu, võetakse arvesse analüüsi tulemusel esitatud ettepanekud ning võimaluse korral rakendatakse osaliselt edaspidistes läbiviidavates hooldehangetes. Käesolevat teemat tuleb ka edaspidi rohkem analüüsida ning leida täiendavalt võimalikke lahendusi, mis aitaksid parandada hetke olukorda ning selle kaudu tõsta liiklusohutust ja riigiteede igapäevast häireteta funktsioneerimist.
Piiratud juurdepääs
Saarde valla kohalike teede probleemide kaardistamine ja teehoiukava aastateks 2014-2017
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kallo, Ave; Sillamäe, Sven
Kohalike teede olukord on võrreldes riigiteede olukorraga üsna halb, sest kohalike omavalitsuste võimekus on lihtsalt oluliselt väiksem. Puuduvad spetsialistid, tehnika ja ressursid. Samas on kohalike inimeste ja ettevõtete jaoks vaja tagada normaalne teede seisukord. Käesolevast tööst nähtub, et Saarde valla teedel on palju probleeme. Leevendamaks olemasolevat olukorda, tuleks esimesel võimalusel teed profileerida. Tagamaks korraliku veerežiimi, on vajalik teeäärsete vallide eemaldamine või tasandamine. Mõned vanad teetruubid tuleb vahetada, sest konstruktsioon on purunenud. Võsa tuleks likvideerida vähemalt teemaa piirides, kuid kokkuleppel maaomanikuga ka eramaadelt, kus see tee toimimise jaoks vajalik on. Samuti tuleb rajada kraave kohtadesse, kus niiskusrežiim seda nõuab. Kruusakihi täiendamine peaks toimuma pidevalt, et oleks tagatud minimaalne kulumiskihi paksus. Tee profileerimine kruusateedel toimub iga-aastase hööveldamise käigus, mustkatte puhul on selleks siiski vajalik profiiliparandus. Mustkatte rajamist (ehk kahekordset pindamist) on teehoiukavas ette nähtud vaid kahel teelõigul, ülejäänud teedel piisab olemasoleva kruusakatte korralikust hooldamisest. Liiklussagedus on valla teedel võrdlemisi väike. Tihedama liiklusega teedel on see maksimaalselt 200 autot/ööpäevas. Sellest olenemata on vajalik tee seisundinõuete tagamine, sest kohaliku inimese jaoks on oluline, et kodutee oleks sõidetav. On ka teid, mida ei kasutata üldse ja nende puhul tuleks kaaluda kasutusest välja jätmist. Käesolevas töös leiti, et paar teed oleks mõistlik RMK-le üle anda, sest põhiliselt kasutavad teed metsaveo masinad ja kohalike inimeste jaoks seal huvi puudub. Saarde valla eelarvestrateegia kohaselt on lähiaastatel riigipoolse toetuse summaks planeeritud 115 000 € aastas. Teehoiukavas on planeeritud 2014-2017 aastatel investeeringuid ligikaudu 80 000-90 000 € aastas, mis moodustab 80% kogu investeeringute mahust. Olulisemate teelõikude teehoiutöödeks nendest vahenditest küll piisab, kuid suuremamahuliste tööde puhul jääb kindlasti väheks. Teehoiukava on lähiaastate teehoiu rahade planeerimise eelduseks ning vajadusel seda täiendatakse. Oluline on see kohaliku inimese jaoks, kes saab läbi selle ülevaate rahade jaotumisest ja prioriteetidest, mistõttu on teehoiukava äärmiselt vajalik. Tulevikus koostada eraldi teehoiukava ka Saarde valla tänavatele.
Piiratud juurdepääs
Talihoolde teostamine Ida-Virumaal
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pärtna, Kristo; Pruunsild, Rene
Lõputöö ülesandeks oli uurida Ida-Virumaa talihoolet, leida kitsaskohti riigi,- linna ja valla teedel ning leida probleemidele lahendusi. Samuti analüüsida innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu Eestis. Lõputöö käigus selgus, et levinumateks probleemideks on ebatasased teed, mis on põhjustatud soolade liigsest kasutamisest, inimeste rahulolematus ning töötajatega seotud probleemid. Lõputöös tõin välja alternatiive ning innovaatilisi lahendusi, mida tuleks kasutada taristu paremaks loomisel. Üheks alternatiiviks autori arvates on autodele paigaldatud soola kontrollimise vahendid. Sest talihoolduse käigus puisatakse suurtes kogustes NaCl, MgCl2, mis teeb talihoolduse 50% kallimaks. Samuti säästaks sellega loodust ning tagaks majanduslikku kokkuhoiu. Samuti tuleks linnatänavatel kasutada Safelane, sest materjali on võimalik kasutada aastaringselt ning tänu heale koostisele aitab vältida teekatte kulumist. Linnatänavad on soolavabad ning kahjustada ei saa ümbritsev taimestik. Samuti säästaks sellega just suvise hoolduse pealt. Lõputöö kokkuvõteks leiab autor, et alternatiivsete materjalide kasutamine teehoolduses on jätkusuutlik lahendus, sest see aitab kaasa infrastruktuuri parema toimimisele, säilitada keskkonda ning tagada ühiskonna rahulolu.
Piiratud juurdepääs
Talihoolde teostamine Järvamaal AS Järva Teed näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Nugis, Siim; Toome, Meelis
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli seatud talihoolde teostamise tingimuste selgitamine ning probleemide kajastamine ja nendele paremate lahenduste väljapakkumine Järvamaal ja kogu Eestis AS Järva Teed põhjal. Järvamaa riigimaanteede teehooldust tellib Maanteeamet ning leping on sõlmitud Nordecon AS-ga aastateks 2010–2015. Paide linna talihoolet tellib Paide linnavalitsus ning vallas on selleks vallavalitsus. Järvamaal teostab teehoolet Nordecon AS tütarettevõte Järva Teed AS. Riigimaanteede hoolduses lähtutakse majandus ja kommunikatsiooniminstri poolt välja antud määrusest nr 45 „Tee seisundinõuded“ ning määrusest nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“, mis on küll kehtetu, kuid AS Järva Teede ja Maanteeameti kokkuleppel kasutatakse seda lepingu lõppemiseni 2015. aastal. Riigimaanteedel rakendatakse kolme seisunditaset – teel, millel liiklus on suurem, on nõutav seisunditase kõrgem ning hooldetööde tegemine toimub sagedamini ja põhjalikumalt; tee, millel liiklus väike, tehakse hooldetöid harvem ja väiksemas mahus. Paide linna talihoolde teostamise leping näeb ette, et töid tuleb teostada vastavalt kehtivale seadusandlusele, seal hulgas Teeseadusele ja määrusele nr 45 „Tee seisundinõuded“. Paide valla talihoolet teostatakse talihoolde lepingu alusel, kus on kirjas vastavad juhised tööde teostamiseks. Töö kolmandas peatükis andis autor ülevaate AS Järva Teed masinapargist ning talihooldes kasutatavatest kloriididest, puistematerjalidest, markiiridest, tuisuvõrkudest, töögraafikutest, piirkondlikust jaotusest ning tööliste ettevalmistusest. Järgnevas peatükis käsitles autor valveteenistust, libeduse- ja lumetõrjet ja teepinna karestamist. Valveteenistus on Järva Teed AS-is jagatud põhiliselt kolme töötaja vahel ning töögraafik on ära jagatud päevase ja öise vahetuse vahel. Eesti teeilmajaamade infosüsteemi üheks oluliseks osaks teeilmajaamade kõrval on teekaamerad. Järvamaal on kasutusel viis teeilmajaama ning seitse teekaamerat. Järvamaa talihooldes kasutatavad libedusetõrje puisturid võtavad korraga peale ligi viis tonni teesoola ning lisaks sellele on soolalahuse mahutid. Ühe ringiga kulub ligikaudu kolm kuni neli tonni soola ning teehoolde ringi pikkuseks on umbes 100 kilomeetrit. Teepinna karestamiseks ja tasandamiseks kasutatakse Järvamaa talihooldes tappteradega varustatud teehöövleid, auto alusterasid ning suhteliselt uut tehnikat jääpurustaja Raikot, mis soetati Järva Teedele 2012. aastal ning läks ettevõttele maksma 20 000 eurot. Käesoleva lõputöö eelviimases peatükis on kajastatud talihoolde põhilisi takistusi, milleks on ilmastik, masinapargi vanus ja arv, puistematerjali varud ning töötajate väsimus. Üheks olulisemaks komponendiks taliteenistuse juures on masinapark. Järvamaa talihoolde teostamisel on AS Järva Teedel kasutusel neli traktorit, viis greiderit, kaks laadurit, kuus veoautot Scania ning kolm veoautot Sisu. Traktorite keskmine vanus on kaksteist, greideritel kuusteist, laaduritel kolm, veoautodel Scania üheksa ning veoautodel Sisu kuusteist aastat. Kogu masinapargi keskmiseks vanuseks tuleb üksteist aastat. Järvamaa teehooldaja Järva Teed AS tellib oma teesoola Üle OÜ käest, kes tarnib seda Saksamaalt laevaga. Järva Teed AS-il on tekkinud läbi aegade kindel kogus 2500 tonni, mis tellitakse juba oktoobris ning millega püütakse talv läbi ajada. Lõputöö koostamise käigus uuritud ettevõtte näitel pakub töö autor välja paremaid meetmeid ja lahendusi talihoolde efektiivsemaks muutmiseks, milleks on kloriidide parem varumine, tuisuvõrkude kasutamine, hooldajate tunnustamine, masinapargi ning tehnika uuendamine, tööliste motivatsioonipakett, hooldustsüklite aegade muutmine, patrullteenistuse sõitude arvu suurendamine, liiklejatele info jagamine, intelligentne transpordisüsteem, külgnihutusega lumesaha kasutuselevõtt ning teeilmakeskuse ehitamine Eestisse. Hetkel tellitakse Järvamaa talihoolde perioodil kindel kogus teesoola, kuid edaspidi oleks otstarbekas analüüsida eelnevat perioodi ning sellele võiks lisada vähemalt 15 % varu, mis tagaks suurema kindluse soolakoguse kasutusel järgneval talihoolde perioodil. Järvamaa teedevõrgul leidub kohti, kus tuisuvõrgu võiks kasutusele võtta. Eriti oluline oleks see põhimaanteedel, kus liiklustihedus on suurem, kuid kaaluda võiks seda ka kõrval- ning tugimaanteede osadel lõikudel. Järvamaa talihooldes kasutatavate Sisude keskmine vanus hakkab jõudma 20 aastani, mistõttu tuleks kaaluda uute masinate soetamist. Samuti võiks kaaluda ka teise jääpurustaja Raiko ostmist, kuna Järvamaal on palju teise ja esimese seisunditasemega teid, kus Raikot saaks kasutada. Talihoolde teostamine Talihoolde teostamine on üsna raske töö ning selle tõttu pakuks töö autor välja töölistele mõeldud motivatisoonipaketti. Näiteks võiks Järva Teed tagada töölistele võimaluse kasutada maakonnakeskuses asuvat Paide spordi- ja tervisekeskuse jõusaali ning ujulat, kus saaks peale tööpäevi trenni teha ning töömõtetest eemal olla. Samuti võiks töö autori arvates igal kevadel peale talihoolet linna ja valdade elanike vahel korraldada küsitluse, et kuidas nad talihooldega rahule jäid ning vastavalt selle küsitluse analüüsi põhjal hoodajaid rahaliselt premeerida. Hooldustsükli ajad viia vastavusse Soomes kehtestatud aegadega. Soomes on ette nähtud, et kõige tihedama liiklusega teedel tuleb lumi tõrjuda paar tunni möödudes pärast sadu ning samuti teostada libedusetõrjet paari tunni möödudes pärast libeduse teket. Hetkel teostatakse patrullteenistust Järvamaal kaks korda päevas ning info edastatakse Maanteeinfokeskusele, kuid edaspidi võiks patrullsõite teostada neli korda päevas. Samuti on töö autor välja pakkunud, et Järvamaal hooldega tegelev Järva Teed AS võiks igal aastal liiklejatele korraldada nii-öelda „lahtiste uste päeva“, kus tutvustatakse, milliste seaduste ja juhendite alusel teostatakse talihoolet riigimaanteedel ning samuti võiks anda ülevaade maakonna valdades ja linnades teostatavast talihooldest. Tulevane intelligentne transpordisüsteem Järvamaa talihooldajatele kindlasti suureks abiks. Kui hetkel sätib autojuht ise sahaasendit ja tööparameetreid enda kogemuse järgi, siis tulevikus peaks transpordisüsteem suutma ise valida sobivad tööparameetrid. Välja on töötatud uue generatsiooni külgnihutusega maanteelumesaha, mille eesmärk on tagada ühe teehooldusautoga maksimaalselt lai puhastatav ala. Külgnihutusega sahk oleks Järvamaa talihooldes suureks abiks, aidates puhastada kitsaid ringteid, bussitaskuid ning kiirendus- ja aeglustusradasid. Viimaseks pakkus töö autor välja, et teeilmakeskus on Eestis igati kasulik ning innovatiivne lahendus, mille rahastamine võiks olla ära jaotatud teehooldeettevõtjate ning riigi vahel. Kui hetkel jälgivad teemeistrid ainult oma hooldepiirkonna teekaameraid ning ilmajaamu, siis teeilmakeskuses oleks pideva jälgimise all kõik hooldepiirkonnad.
Piiratud juurdepääs
Talihoolde teostus Jõgevamaal
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kroon, Rasmus; Pruunsild, Rene; Toode, Marko
Lõputöö ülesandeks oli uurida Jõgevamaa talihoolde teostust ning leida riigiteede, Põltsamaa linna ja valla teede hooldeks alternatiivseid lahendusi. Töö autori hinnangul said seatud eesmärgid täidetud ning töö autor tegi järgneva olulisima ettepaneku – uuendamist vajaksid teeilmajaamad, kuna need on vananenud, takistavad uue tehnika kasutuselevõttu. Töö autor sai lõputöö koostamisel rakendada õpingute käigus saadud teadmisi, arendas oma analüüsioskust ning sai hulgaliselt uusi teadmisi talihoolde teostamise ning võimaluste kohta. Samuti õppis töö autor kasutama Teeregistrit ning analüüsima sellest saadavaid andmeid. Peale talihoolde hetkeolukorra kaardistamist Jõgeva maakonnas võrdles töö autor talihoolde teostust naaberriikidega ning tegi omapoolseid ettepanekuid talihoolde parendamiseks.Töö autor leidis, et hetkel kasutatavad libedusetõrje vahendid kahjustavad keskkonda ning soodustavad korrosiooni tekkimist. Lõputöös toodi välja ka alternatiivseid libedustõrje vahendeid, mida võiks tulevikus kasutada kloriidide asemel, ühe variandina võiks töö autori hinnagul kasutada Eco-Thawi, mis vähendaks ohtu keskkonnale ning aeglustaks korrosiooni teket. Töö autori arvamuse kohaselt võiks kasutusele võtta ka muutuvteabega liiklusmärgid. Tulevikus võiks põhimaanteedele ning tugimaanteedele, mis linnast välja suunduvad, paigaldada vähemalt iga 50 km tagant VMS märk, mis oleks ühildatud lähima teeilmajaamaga. Selline märk annaks liiklejatele teada teel olevate ohtude kohta, näiteks "musta jää" esinemisest teekattel, keerulistest ilmastikuoludest või eesolevast liiklustakistusest (näiteks avarii). Liiklusohutuse seisukohalt oleks see oluliseks abiks sõidukijuhtidele, jagades õigeaegselt teavet eesolevate teeolude ning takistuste kohta, et vastavalt sellele valida sobilik sõidukiirus ning olla eriti tähelepanelik.
Piiratud juurdepääs
Tallinna linna talihooldustööde korraldus ja efektiviseerimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Liik, Kaido; Sillamäe, Sven
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Tallinna linna talihoolduse korraldust, analüüsida problemaatilisi kohti ning töötada välja efektiivseid lahendusi, mis aitaksid antud valdkonna arengule kaasa. Hooldustöödega tegelevate ettevõtete töökorraldus ja töömeetodid vajavad moderniseerimist, samuti tuleb panustada uutesse tehnilistesse lahendustesse. Läbi aastate kestnud rutiinne töö ja innovaatilisuse puudumine on pärssinud talihoolduse progressiivset suunda. Rahaliste võimaluste puudulikkust võib alati põhjuseks tuua, kuid järjekorras tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ka lihtsatest muutustest lähtuvalt võib kogu süsteemi toimivust parandada. Kommunaalamet üheskoos lepingupartneritest teehooldajatega peab uues aastatel 2014-2021 kehtivas lepingus kehtestama konkreetsemad ja reglementeeritumad nõuded linnatänavate talvisele hooldusele, sätestama alternatiivsete libedustõrjematerjalide kasutusvõimalused ning välja töötama stsenaariumid suurte lumesadude ja eriolukordade tarbeks. Reguleerida tuleks seda, kui suures mahus kasutatakse alltööjõudu ning kaasata näiteks Tallinnas paiknevate kaitseväeosade ajateenijaid lumerohkuse likvideerimiseks. Grandioossed plaanid naastrehvide linnasiseseks keelustamiseks tooksid teemeistrile kaasa töökoormuse suurenemise. Sellisel juhul väheneks hooldustsükli aeg, suurematel tänavatel tõstetaks seisunditasemetele vastavust ning hooldusmeeskonna reageerimisaeg ja ka töövõimekus vajaks seega parendamist: personali koolitused ja pädevuse suurendamine on vaid üks võimalustest. Panustada tuleks ka puistur-sahkade ja abiseadmete moderniseerimisele. Kolme lepingupartneri ühishankena võiks soetada või rendile võtta Meireni linnasahad, millega saaks kvaliteetsemalt ebatasast teedevõrgustikku hooldada. Hooldefirmade omapoolse rahalise panuse korral peaks aga ka Tallinna linn omapoolse panuse andma: varustama töödejuhatajate/teemeistrite patrullsõidukid libedust tuvastavate seadmetega, rajama ilmaolude jälgimiseks ja operatiivsemaks tegutsemiseks kaks kuni kolm linnasisest teeilmajaama ning looma infokanali, mis annaks teekasutajale hea ülevaate teeseisust ja ka talihooldaja teostatavatest ja planeeritavatest töödest. Edaspidist lahendamist vajav küsimus on uute ristmike rajamistehnoloogia, mis kätkeb endas paljusid teesaari, eraldusalasid, tähisposte ja teisi hooldustöid raskendavaid sõlmi. Projekteerija lähtub küll projekteerimisnormidest ja ehitusstandarditest, kuid ei arvesta teehooldaja suuregabariidiliste abiseadmete ja liiklemise keerukusest tingitud töömahu- ja kulu suurenemisega. Efektiviseerimise osas astutakse justkui samm tagasi. Ehitaja ja hooldaja peavad omavahel jõudma kompromissini: rajada hoolduseks paremini sobivaid liiklussõlmi ning teostada töid uuemate, kitsastesse linnatingimustesse loodud sahkamis- ja puisteseadmetega. Tallinna talihooldusvaldkonna uuendamine on aastatepikkune protsess. Töö autori hinnangul on tähtis võtta eeskujuks põhjamaiste teehooldajate kogemus ja eeskuju nii tööde planeerimisel kui ka teostamisel. Tehnilise poole täiustamine on vaid üks võimalustest. Töö tegijaks peab olema hooldemeeskond, kelle võimekust ja motiveeritust tuleb pidevalt arendada, et olla parimal kvaliteeditasemel.
Piiratud juurdepääs
Tallinna tänavate teeseisundi hindamine ja analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lomp, Karel; Saar, Karel
Käesoleva lõputöö teemaks oli „Tallinna tänavate teeseisundi hindamine ja analüüs“. Töös oli juttu katte lagunemispõhjustest; nende katsetamistest, mõõtmistest ja hindamisest. Töö eesmärgiks oli läbi viia Tallinna tänavate teekatte hindamine ja analüüs. Kuna autor ise töötab Tallinna Teede Aktsiaseltsis, siis sidus autor lõptuöö oma tööülesannetega (tee katte hindamine aastal 2014 kevad). Hindamisel saadud tulemusi arvesse võttes tõi autor töös välja andmed, mis näitavad, kui palju on erineva kattega teid Tallinnas ning mis seisukorras on asfaltbetoonkattega teed. Lisaks on välja toodud võrdlus eelmise ja selle aasta Haabersti linnaosa tänavate seisukorra kohta. Püstitatud eesmärgid saavutati. Esimene peatükk käsitleb teehooldust. Esmalt mõtestati lahti sõna „teehooldus“, seejärel kirjeldati erinevaid seisunditasemeid, nende liigitust ning räägiti lühidalt autori töökohast ning töökogemustest ettevõttes Tallinna Teede Aktsiaselts. Teine peatükk käsitleb katte eluiga puudutavaid küsimusi, erinevate vigastuste liike ja lagunemispõhjuseid, tee ebatasasusest kaasnevaid ohte teekasutajale. Peatükki on illustreeritud paljude teemakohaste joonistega. Kolmas peatükk käsitleb teekatte mõõtmist. Räägib lähemalt erinevatest mõõtmismasinatest, mõõtmisviisidest ning mõõtmistulemustest. Sealjuures pöörab tähelepanu erinevate näitajate mõõtmisele nagu näiteks tee kandevõime, tee tasasuse- ja roopa sügavuse määramine jne. Lisaks autori poolt tehtud Tallinna tänavate visuaalsest kontrollist, selle tingimustest ning mida hinnati. Neljas peatükk käsitleb Tallinna Kommunaalameti juhtimissüsteemi. Kuna Tallinna Teede Aktsiaselts saab enamuse töökorraldusest kommunaalametilt, siis see on ka põhjus, miks autor pidas sellest kirjutamist oluliseks. Tutvustatakse struktuuri ning iga aastast mõõtmiste tellimist ja nende maksumust. Kuna maksumus on suhteliselt suur, siis valitakse hoolikalt, mida ja kus mingil aastal lastakse mõõta (kandevõime, teekatte tasasus-, roopa sügavus ja haardelised omadused). Keskendutakse teeregistri ülesannetele ja eesmärkidele. Lisaks toob autor illustreeriva pildi Tallinnas paiknevatest ajutistest liiklusmärkidest ja nende asukohast asukohtadest. Seda infot valdab ja koostab Tallinna Teede Aktsiaselts Tallinna Kommunaalameti palvel. 46 Viies peatükk käsitleb tänavate ja teede seisukorra lähteandmeid ning räägib nii katse meetodil kui ka visuaalsel vaatlusel teostatavatest uuringutest. Seletab lahti, kui tihti ja miks mingit uuringut on mõistlik teostada. Lisatud on illustreeriv pilt näitamaks 2013.aastal teostatud uuringu mõõtmiskohti. Kuues peatükk käsitleb magistraal-põhitänavate seisukorra mõõtmistulemusi. Välja on toodud koondtabel 2013 aasta kriitilisematest kohtadest, mis ei vastanud nõuetele. Mainitakse kolme kõige nõrgema teekonstruktsiooni kandevõimega magistraal – põhitänavat. Samuti on lisatud kokkuvõtlik joonis teekatte seisukorra kolme parameetri mõõtmistulemuste kohta 2013. aasta seisuga. Seitsmes peatükk käsitleb visuaalse hindamise tulemusi. Autori ning tema kaaskolleegide koostööl Tallinna Teede Aktsiaseltsis valmis visuaalse hindamise tulemusi käsitlev statistika, mis on selles peatükis ka välja toodud. Statistikas on näha linnaosade kaupa erinevate hindamistulemustega asfaltbetoonkatted ning loodud selle põhjal koondstatistika. Lisaks hindamisele on välja toodud ka erinevate katete osakaal Tallinna linnas. Võrreldud on eelmise ja selle aasta visuaalset hindamist Haabersti linnaosas, selgitamaks välja ajas toimunud muutusi. Autori poolt püstitatud eesmärk saavutati. Koostatud statistikatest saadi teada, et kõige halvemas olukorras on teed Haaberstis. Kogu Tallinna linna tänavatest on halvas (remonti vajavas) olukorras 66,34 km. Erinevatest kattetüüpidest esines kruusakattega teid kõige rohkem Haaberstis – 2,8% ehk 16582 m² (arvestatult ainult kogu eelnimetatud linnaosa kilometraaži). Kogu pealinna peale on kokku kruuskattega teid 1,0%, ehk 63647 m². Eesmärgiks oli võrrelda eelmise ja selle aasta olukorda Haabersti linnaosas. Selgus, et olukord on paranenud ning halvas seisukorras, remonti vajavaid teid on 14,5% ehk 12 km vähem. Selle tõttu on rahuldavas seisukorras olevate teede maht suurenenud 17 kilomeetri võrra. Paraku on heas seisukorras olevaid teid vähem, koguni 5,3 km.
Piiratud juurdepääs
Talviste teehooldusmaterjalide analüüs ja alternatiivide leidmine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Raev, Andres; Pruunsild, Rene
Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida libedustõrjel kasutatavaid materjale/kemikaale ning leida neile alternatiive, sest käesoleval ajal ei ole libedustõrje, kui tehnoloogiline protsess, enam majanduslikult jätkusuutlik. Käesolevast lõputööst selgub ka Eestis peamiselt kasutusel olevate kemikaalide kahjulik mõju katetele, nõrgendades kivimi ja bituumeni vahelist naket, muutes bituumeni olekut ja lagundades kivimaterjali. Samuti on naastrehvide kahjustav mõju teekatetele kaudselt soolade kasutamise tagajärg. Kloriidide kasutamise tagajärjed on ka raskemetallide lahustumine põhjavees, kemikaalide jääkide ladestumine ja vee hapnikusisalduse vähenemine, samuti mõjuvad kloriidid kahjustavalt liiklusvahenditele ja raudbetoonkonstruktsioonidele (sildade tugisambad, käsipuud ja joatorud). Lõputöö tulemusena käsitleti ka ilmaennustust Eestis - analüüsiti kasutusel olevaid süsteeme ning võrdluseks toodi välja Rootsi ja Sloveenia, kus on kasutusel ilmastikumudel. Analüüs ilmaennustusest on oluline sellepärast, et see on tõusnud üheks tähtsaimaks teguriks libedusetõrjel. Ilmaennustus on valdkond, mille abil oleks võimalik kloriide puistamisega kaasnevaid kulutusi kokku hoida kui ka tõsta töö efektiivsust ning vähendada kahju keskkonnale. Lõputöös ühe eesmärgina toodi välja alternatiive, mida nii Eestis kui ka mujal maailmas on katsetatud, sest paljud riigid on suutnud kloriidide kasutamist suuresti piirata just tänu alternatiividele (kemikaalid, innovaatilised lahendused). Ühe alternatiivina võiks autori arvates kaaluda pindamist või SafeLane. Pindamise puhul pikeneb nii katendi eluiga ja paraneb tee enda nn „vastupanuvõime“ libedusele, samuti vähenevad talvised hooldekulutused, sest tänu tee ebaühtlasele struktuurile tuleb kemikaale vähem puistata. SafeLane on üks vähestest ülekatte tüüpidest, millel on olemas libedust tõrjuvad omadused, sest selle pealiskihis sisalduv täitematerjal sisaldab jäätõrje ja jäätumisvastaseid kemikaale. Kemikaalid, mida Eestis võiks kasutada, on autori arvates järgnevad: Eco-Thaw ning MgCl2. EcoThaw eeliseks on toime pikaajalisus ning efektiivsus madalatel temperatuuridel, samuti väiksem kemikaali tekitatav mõju transpordivahenditele ning teekattele. MgCl2 hind on tänu väiksematele kuludele NaCl-ist odavam. Samuti on MgCl2 metalli, betooni ja asfaltkatte ning keskkonna suhtes ohutum kui NaCl. Autori hinnangul tasuks ühe alternatiivina uurida ka anti-icing tehnoloogiaid, sest nagu ÜLE uuringust selgus, on ülihüdrofoobne kate võimeline takistama jää teket veega kokkupuutel isegi temperatuuril –20oC, ning see hoiaks tänu katte enda vastupanuvõimele hooldekulud pea olematud. Kokkuvõttes leiab autor, et mitme alternatiivi kasutuselevõttu tuleks kaaluda, sest nagu käesolevast lõputööst selgub, ei ole praegu kasutatavad kemikaalid majanduslikult ning efektiivsuselt parim lahendus. Samuti peab autor oluliseks Eesti ilmaennustusmudeli välja töötamist, ning selle väljatöötamine võiks autori arvates saada Maanteeameti suuremaks eesmärgiks lähimate aastate jooksul.

Sirvi

Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Road Building--Road Maintenance" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud