Teedeehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Road Building--Supervision of Construction Work" järgi
Näitamisel1 - 6 6-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 2018. aasta kruusateede säilitusremondi omanikujärelevalve pilootprojekti analüüs ja ettepanekud 2019. aastaks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Birk, Annika; Sillamäe, SvenLõputöö on kirjutatud teemal 2018. aasta kruusateede säilitusremondi omanikujärelevalve pilootprojekti analüüs ja ettepanekud 2019. aastaks. Pilootprojektina hankis Maanteeamet 2018. aastal omanikujärelevalve Valga ja Põlva maakonnas teostatud kruusateede säilitusremondile. Töö eesmärgiks oli analüüsida 2018. aastal teostatud omanikujärelevalve töid ning analüüsile toetudes tehti ettepanekud 2019. aasta omanikujärelevalve lepingu ja selle lisade muutmiseks. Lõputöös toodi välja peamised kruusateid mõjutavad tegurid. Käsitleti erinevaid kruusateede kahjustusi ja nende tekkimise põhjuseid. Lõputöö autor kirjeldab kruusateede säilitusremondi vajadust ja säilitusremondi käigus tehtavaid ehitustöid. Autor toob välja kruusateede säilitusremondi lepingutega seotud olulise informatsiooni ning seadustes sätestatud nõuded kruusateedele. Lõpuöös kirjeldatakse Valga ja Põlva maakonna omanikujärelevalve lepingute mahte 2018. aastal. Autor tõi välja omanikujärelevalve lepingutingimused, mille täitmisega omanikujärelevalve Insener jäi hätta. Samuti jäid Töövõtjal osad ehituslepingu tingimused täitmata ning omanikujärelevalve Insener nende täitmist ei nõudnud. Lepingu kohaselt oli Inseneril kohustus nõuda Töövõtjalt kõiki ehituslepingus nõutud dokumente. Lõputöös on toodud välja Inseneri poolt Töövõtjale tehtud märkused. Korduvaid märkusi tegi Insener objektil Töövõtjale seoses tööohutuse ja liikluskorraldusega. Autor tegi ettepanekud 2019. aasta omanikujärelevalve lepingu lisa „Tellija eritingimused“ ja lisa „Nõuded Inseneri meeskonnale“ muutmiseks. Ettepanekud on autori poolt põhjendatud. Muudatusettepanekud on seotud Inseneri töömahu vähenemisega, tehtavate tööde muutmisega ja Inseneri meeskonna kooskõlastamisega. Lõputöös käsitleti omanikujärelevalve tasustamist sellises olukorras, kus Töövõtja ajagraafiku järgseid töid ei tee aga Inseneril on lepingujärgne õigus 8 töötunni eest Tellijalt tasustamist nõuda. Töövõtja kalendergraafikus mitte püsimise tõttu pidi Tellija tasuma 64 töötamata töötunni eest. Autori ettepanekuks on panna Tellija kohustuse asemel Töövõtjale lepinguliseks kohustuseks Inseneri tasustamine 8 töötunni ulatuses juhul kui Töövõtja kalendergraafikust kinni ei pea. Lõputöö autor tegi ettepaneku jätkata kruusateede omanikujärelevalve tellimisega väljas poolt Maanteeametit. Seejuures kindlasti arvestada tööde mahuga ja tellida teenus sellisel juhul kui maakonnas on kruusateede säilitusremondi lõike rohkem kui 8 või remondimaht on suurem kui 25 kilomeetrit. Väiksema töömahu puhul saab Tellija poolne projektijuht omanikujärelevalve teostamisega edukalt hakkama. Autori ettepanek on kasutada omanikujärelevalve hankimisel objektipõhist tasustamist ning GPS-positsioneerimis võimalusega tööajaarvestussüsteemi kasutamine. Üheks võimalikuks kruusateede säilitusremondi efektiivsema tulemuse saavutamiseks on viia kruusateede säilitusremondi maht hooldelepingu koosseisus. Kui kruusateede säilitusremondi tööd on samas piirkonnas riigiteede hoolet tegeva ettevõtte teostada siis paraneks kvaliteet. Kvaliteet paraneks, kuna sama ettevõte peab säilitusremondi käigus remonditud kruusateid edaspidi hooldama. Selline lähenemine välistab garantiiaegsed vaidlused. Autor leiab, et kui Tellija hakkab 2020. aasta omanikujärelevalve lepingut ette valmistama, tuleb teha 2019. aasta omanikujärelevalve teenuse osutaja poolt tehtud tööde analüüs. Hindama peaks tööde käigus tekkinud probleeme ja otsima lahendusi. Tulenevalt sellest tuleb viia sisse muudatused. Enamus probleeme on ära hoitavad, kui muuta lepingut vastavalt vajadusel ning kasutada kvalifitseeritud ja oskustega tööjõudu. Antud lõputööd annaks edasi arendada 2019. aasta tulemuste analüüsi põhjal. Lisaks nõuab omanikujärelevalve teenuse hankimine põhjalikumat analüüsi seoses tasustamise ja tööde kontrollimisega. Tellija hankides omanikujärelevalvet ei peaks oma ressurssi kulutama, et teha omanikujärelevalvele omakorda järelevalvet. Samas 2018. aasta kogemus näitab, et omanikujärelevalve tegevust oleks pidanud põhjalikumalt kontrollima. Käesolev lõputöö on praktilise suunitlusega ning seda saab rakendada omanikujärelevalve teenuse hankimisel lepinguprojekti ettevalmistamisel. Lõputöös selguvad olulised nüansid, mida Tellija peab omanikujärelevalve Inseneri töös jälgima. Tööst selgub, et omanikujärelevalve hankimine on mõistlik ja otstarbekas normaliseerimaks Tellija projektijuhtide töökoormust. Selleks, et edukalt kruusateede säilitusremondile omanikujärelevalve teenust hankida on vajalik viia sisse lepingu muudatused.Nimetus Piiratud juurdepääs Bituumensideaine käsiraamat(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Hallik, Triin; Prank, HenriSelleks, et teed püsiksid paremini korras ja oleksid rohkem vastupidavad, on väga oluline kontrollida bituumen sideaine omadusi, sellel aitab kaasa proovide õigesti võtmine ning katsete korrektne teostamine. Katsete õigesti teostamine on oluline, et selgitada välja bituumen sideaine omadused ja puuduste tekkimisel teha vajalikud muudatused. Laborisse toodud proovide põhjal toestatakse soovitud katsed. Proovide tõeste tulemuste saavutamisel on oluline rolli proovi võtjal, sest laboris katsetatakse sinna saabunud proov. Korrektselt võetud proov kirjeldab paremini ehituses kasutavat toote partiid. Töös kirjeldati katsetamiseks vajalikke proovikoguseid, kasutavaid seadmeid ning kirjeldusi katse ettevalmistamiseks ning teostamiseks ja tulemuste arvutamiseks. Lisatud on laboris katsetamise käigus tekkinud omapoolsed kommentaarid ja pildid. Seoses sellega, et teedehitus valdkonnas töötavad isikud pole laboris toestatavate katsega väga kursis ning standardid pole kõigile tasuta lugemiseks, on võimalik saada bituumen sideaine kohta valjalikku informatsiooni sellest käsiraamatust. Katsete teostamine ühiste juhendite järgi annab võimaluse võrrelda ja kontrollida erinevates laborites teostatavaid katseid sama bituumen sideainega ning erinevuste ilmnemisel avastada vigu. Käesolev käsiraamat on abiks katsete kirjelduste kiiresti leidmiseks ja mõistmiseks ning kõik on kompaktselt ühes kohas.Nimetus Piiratud juurdepääs Omanikujärelevalve teostamine teerajatistel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ilvesmets, Germo; Toome, MatiKäesolev lõputöö on teemal omanikujärelevalve teostamine teerajatistel. Töös on kolm suuremat peatükki. Esimeses peatükis käsitletakse OJV teostamise õiguslikku alust ja Maanteeameti 2018 aasta lepingust tulenevaid nõudeid OJV meeskonnale. Ehitusseadustiku jõustumisega hakkasid kehtima uued nõuded pädevuse tõendamiseks. Alates käesoleva aasta 01. juulist ei ole pädevustunnistused ja tegevusload kehtivad ning pädevuse tõendamiseks on vajalik kutsetunnistus. Lisaks on muutunud Maanteeameti leping, mille kohaselt eelmisel aastal võis kutsetunnistust mitte omav isik (tudeng) tööprotsesside kulgu ja ajutist liikluskorraldust kontrollida, siis sel aastal on tekitatud olukord, kus abiinsener ja/või inseneri abi ei või iseseisvalt objektil olla, kuigi lihtsamaid töid, kontrollimisi ja mõõtmisi võiksid nemad teostada. Kuna aasta aastalt räägitakse järjest rohkem liiklusohutusest ja nullvisioonist ning Maanteeamet pöörab iga aastaselt järjest rohkem tähelepanu sellele, siis teine peatükk ongi ajutisest liikluskorraldusest. See on teema, mis paljudele töövõtjatele on ebamugav, kuna nõuab nende poolt suuremat tähelepanu ja ei lase tegeleda põhitegevuse ehk ehitamisega. Valdavad puudused selles vallas ongi tähelepanematusest või unustamisest tingitud. Samas on korralikult paigaldatud ajutine liikluskorraldus nii liiklejate kui ka ehitajate turvalisuse seisukohalt vaadates väga vajalik, eks me kõik tahame peale tööpäeva turvaliselt koju jõuda. Viimases peatükis analüüsib autor teerajatiste ehitamisel esinevaid probleeme, pöörates suuremat tähelepanu just konstruktsioonide ehitamisel esinevatele vigadele. Valdavalt kõige rohkem probleeme on sarruse kaitsekihtidega, seda on kas liiga vähe või liiga palju. Harvem esineb probleeme, kus paigaldatakse mitte projektne sarrus. Esineb ka juhtumeid, kus projekteerija ei ole konstruktsioonide nurkades kontrollinud, kas sarrus üldse ära mahub, mille tulemusel võib juhtuda, et sarrus on nii tihedalt, et betooni ei saa korralikult paigaldada. Juhtuda võib ka, et ühe osa betoneerimisele määritakse järgmise osa sarrus betooniga ära ja jäetakse pärast puhastamata. Betooni puhul peab OJV kontrollima, et objektile oleks tarnitud projekti kohane ja normidele vastav betoon. Kontrollides selleks saatelehti, koonust ja õhusisaldust. Lisaks tuleb tarnitud betoonist teha edasisteks katsetamisteks katsekehad. Katsekehasid valmistades ja hoiustamisel peab töövõtja väga täpselt juhinduma standardist, kuna see mõjutab hilisemaid katsetulemusi kõige rohkem ja põhjustab ka põhilisi vaidlusi. Betoneerimistel tuleb jälgida, et töö teostamiseks oleks piisavalt tööjõudu, betoon saaks korralikult tihendatud ega kuivaks liiga kiirelt. Hüdroisolatsioonitööde juures leiab autor, et hetkel nõutud liivalaigu katse on sildade puhul üleliigne, kuna sellega ei kontrollita nakke tugevust vaid liivapritsi tööd ja vastavalt kasutatud fraktsioonile on lubatud erinev tekstuuri sügavus. Samuti teostatakse peale hüdroisolatsiooni paigaldust nakkekatse kontrollimaks hüdroisolatsiooni paigalduskvaliteeti ja nakketugevust. Kokkuvõttes võib öelda, et enamus probleeme on ära hoitavad, kui kasutada õigeid töövõtteid ja koolitatud tööjõudu ning pöörata probleemsetele kohtadele rohkem tähelepanu. Sellele aitab kindlasti kaasa omanikujärelevalve teostaja ülesannete efektiivne täitmine. Nii tuleb omanikujärelevalvel alati juhtida tekkinud probleemidele töövõtja ja/või tellija tähelepanu ning võimalusel aidata kaasa sobivate lahenduste leidmisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Projekti vead ja nende lahendused maantee õgvendusel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rits, Sander; Toome, MatiAntud lõputöö hõlmas endas Riigimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 120,3-122,8 teelõigu ja uue Nurmeveski silla ehitus ning olemasoleva Nurme silla remondi projekti vigu ja nende lahendusi Lõputöö : “Projekti vead ja nende lahendused maantee õgvendusel” eesmärk oli anda ülevaade mis vead ja probleemid võivad ilmneda mitmekesise objekti erinevates etappides ning kuidas need lahendatakse Lõputöö koostamise aluseks oli isiklik igapäevane kokkupuude objektiga, Maanteeameti poolt tellitud ja Ramboll Eesti AS koostatud tehniline projekt ja Nurme Teedeehitus OÜ poolt koostatud täitedokumentatsioon. Lõputöö koosnes seitsmest alapeatükist. Esimeses osas tõi autor välja projekti üld info,. Teises osas sõidutee lõigu vead ja lahendused, kolmandas kergliiklustee, neljandas uue Nurmeveski silla rajamisega seonduvaid probleeme. Viies peatükk hõlmas endas olemasoleva Nurme silla rekonstrueerimis töödega seonduvaid lahendusi, kuues parklatega seonduvaid vigu ja muudatusi Käesolev lõputöö saab olema huvitav ja õpetlik lugemine mida illustreerivad fotod ja joonised . Autor sai kinnitust mis vigu võib projekt sisaldada ning mis probleeme võib kaasa tuua Sauga jõele iseloomulik lihkeohtlik geoloogia. Läbi sai töötatud erinevad tööetapid, kaasnenud probleemid ja nende lahendused. Tööde valmimisest on nüüdseks möödas ligi 3 aastat ja hetkeseisuga võib öelda, et lahendused on end õigustanud.Nimetus Piiratud juurdepääs Teehoiutööde omanikujärelevalve korraldamine riigimaanteedel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Šarkovski, Rimants; Saar, KarelInglise vanasõna ütleb: „ma pole nii rikas, et osta odavaid asju“. Ja teine: et saada odavat ja head asja, tuleb osta 2 asja - üks odav ja teine hea. See vanasõna kirjeldab hästi riigihangete läbiviimist ja tellija soovi saada odavalt head asja, aga silmas tuleb pidada ka seda, et odavaim pakkumine ei taga alati kvaliteeti ega pruugi alati tuua parimat lõppresultaati. Suheldes teedeehitussektoris tegelevate inimestega teehoiutööde kvaliteedist, siis probleeme möönavad kõik. Ja enamasti peetakse probleemide üheks põhjuseks just riigihangete seadusest tulenevat nõuet valida odavaim pakkumine. Seadusest tulenev nõue valida odavaim pakkumine toob endaga kaasa aga olukorra, kus omanikujärelevalve hanked võidetakse hinnaga, mis ei võimalda hanke- ja lepingutingimusi korrektselt täita. Nii on omanikujärelevalve teenust pakkuvad ettevõtted sunnitud rakendama inseneri korraga mitmel objektil ja kuna inseneril ei ole mitmele erinevale objektile korraga järelevalve teenust pakkudes võimalik viibida vahetult tööprotsessi juures, kannatab sealjuures ka tööde kvaliteet. Omanikujärelevalve hange peaks olema selliselt korraldatud, et ei tekiks momenti, kus pakkujad saaksid pakkuda alla omahinna. See aga eeldab seda, et teenuse tellija peaks olema võimeline välja kalkuleerima omanikujärelevalve teenuse tegeliku hinna. Nii oleks võimalik välistada põhjendamatult madalate pakkumiste tegemist. Samuti näeb lõputöö autor ühe võimalusena eeldatavast maksumusest madalamatele ja/või kõrgemate pakkumuste korral anda pakkumusele vähem väärtuspunkte, siis kaob ka huvi pakkuda alla omahinna. Antud juhul tuleks siis hanketingimustes ka avalikustada järelevalve teenuse eeldatav maksumus. Kokkuvõttes võib aga öelda, et seni kuni ei muudeta riigihangete seadust ja sellest tulenevat nõuet valida majanduslikult soodsaim või odavaim pakkumine jäävad üles tõstatatud probleemipüstitused endiselt päevakorda. Kuuldavasti aga on alates 2016. aastast jõustumas uus riigihangete seadus, mis peaks siis andma uued hindamiskriteeriumid pakkumuste hindamiseks. Oluline on selle juures aga see, et me suudaksime negatiivsetest kogemustest õppides neid tulevikus vältida.Nimetus Piiratud juurdepääs Ultrahelimeetodi kasutamine betoonis esineva prao sügavuse määramiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Aas, Kadi; Lellep, Karin; Martti KiisaLõputöös on uuritud ultraheliseadme kasutusvõimalust betoonkonstruktsioonide pragude sügavuse määramisel. Töö baseerub mõõteseadmel Proceq Pundit Lab+, mida TTK ehitusteaduskond kasutab ehitiste seisukorra hindamisel. Töös on antud ülevaade erialakirjanduses toodud meetoditest prao sügavuse arvutamiseks ning viidud läbi ulatuslik katseseeria, mille käigus teostati üle 2000 mõõtmise. Erinevate mõõtemeetodite ja seadme testimiseks valmistati betoonist proovikehad mõõtmetega 200×200×800 mm, millele projekteeriti sisse kindla sügavusega praod (2, 4, 6 ja 8 cm). Ultrahelimõõtmiste alusel määrati laine levimise kiirus betoonis ning määrati pragude sügavused. Laine levimise kiirus betoonis määrati otsese mõõtmise teel nii, et andurid paiknesid prisma vastaspindadel ning pragude sügavuste määramiseks teostati ultrahelimõõtmisi katsekeha pealmiselt pinnalt. Heli levimise kiiruse määramisel betoonis jõuti järgmiste tulemusteni: • heli levimise kiiruse puhul on kõige õigem kasutada kõikide võrreldavate mõõtetulemuste maksimumväärtust, sest laine läbib materjali alati kõige lühemat teed pidi ning seejuures on laine levimise kiirus suurim; • heli leviku kiiruse määramisel ei tohiks kasutada miinimumväärtust, kuna betooni mittehomogeensus võib põhjustada signaali teekonna pikenemist; • ühe päeva vanusel betoonil oli heli leviku kiirus aeglasem, kuid sellest järgnevatel mõõtmistel jäi vahemikku 4500-4800 m/s; • alates 28-päeva vanustest katsekehadest on heli leviku kiirus betoonis praktiliselt konstantne. Prao sügavuse määramiseks mõõdeti laine levimise kiirus pinnalt mõõtmisel andurite neljas erinevas asetuses. Saadud tulemuste alusel arvutati prao sügavus kolmel erineval meetodil: • Meetod 1 andis prao sügavuse määramisel suhteliselt usaldusväärsed lõpptulemused. Seejuures sai selle meetodiga määrata pragude sügavust ka alla 4 cm sügavuse korral. Alates 4 cm prao sügavuse korral jäi viga üldjuhul 1 cm piiridesse. Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et tegemist oli keskkonnamõjude tõttu kahjustamata betooni pinnaga. See on tähtis aspekt, kuna see meetod eeldab sama heli leviku kiirust betooni pinnal ja betoonkeha sees, mis vanemate betoonkonstruktsioonide korral ei pruugi olla täidetud. • Meetod 2 ei ole alla 4 cm sügavuste pragude määramiseks piisavalt täpne, kuid on edukalt rakendatav alates 6 cm sügavustest pragudest. Seejuures jäi viga enamasti 1,5 cm piiridesse, olles 8 cm prao sügavuse korral vaid mõned millimeetrid, ületades sellega ka meetodit 1. • Meetod 3 vajab erialakirjanduse põhjal täiendavat statistilist andmete töötlust ja iteratsioonimeetodite kasutamist. Antud lõputöö piiratud mahu tõttu neid ei vaadeldud, kuid olemasolevate mõõteandmete põhjal on seda võimalik edaspidi uurida. Vaadeldud meetoditest on just meetod 3 kõige universaalsem, kuna võimaldab mõõtmisel kasutada väga erinevaid mõõtebaasi pikkuseid. Samas on meetod 3 eriti tundlik valesti valitud mõõtebaasi suhtes. Väga paljudel juhtudel prao sügavuse arvutamise valemid ei toiminud. See probleem on põhjustatud laine levimise kiiruse mõõteveast ning andurite paigaldamise ebatäpsusest. Probleem esines pigem väiksema sügavusega pragudel (alla 4 cm), sest sellisel juhul on kahe mõõtetulemuse erinevus väga väike ning mõõteviga võib olla sellest suurem. Mõõteseadme suhteliseks veaks on soovitatav kasutada väärtust ±1% ning arvestada, et andurite paigutamise täpsus on vahemikus ±2 kuni ±4 mm (sõltuvalt mõõtetööde läbiviija vilumusest ning katse läbiviimise tingimustest). Tuleb eraldi rõhutada, et prao sügavuse määramine on eriti tundlik andurite paigaldamise täpsuse suhtes ja võimalusel tuleks vältida andurite asukoha muutmist ühe mõõteseeria jooksul.