Teedeehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Road Design--Engineering Networks" järgi
Näitamisel1 - 7 7-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kaevikute rajamisel, tagasitäitel ja katendikihtide taastustöödel tehtavad enamlevinud vead ning nende ennetamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Laikask, Siim; Saar, KarelLõputöö eesmärgiks oli selgitada välja kaevikute projekteerimisel, rajamisel ja taastamistöödel tehtavaid enamlevinuid vigasid, mis mõjutavad ehitusprotsessi ning taastustööde kvaliteeti. Lõputöö koostamisel lähtusin kehtivatest normidest, seadustest, RIL-77, katselõikudel läbiviidud katsemõõtmiste tulemustest ja isiklikest kogemusest antud valdkonnas töötades. Ebakvaliteetse töö põhjused on: • eksitakse tehnoloogia valikul, s.t kasutatakse näiteks valede parameetritega seadmeid, mis ei ole piisavad kvaliteetse töö teostamiseks; • ei arvestata valitsevate geoloogilise tingimuste, pinnaveetaseme või looduslike tingimustega; • tööde läbiviimisel eiratakse juhendmaterjalides toodud nõudeid; • eelitatakse isiklikke kogemusi juhendmaterjalidele; • ei pöörata tähelepanu üleminekutarindite tihendamisele; • ei pöörata tähelepanu sõlmpunktide ümbruste tihendamisele; • üldsuse madala teadlikuse tõttu ei kontrollita ega viida läbi tihedusmõõtmisi sõlmpunktide ja kaeviku üleminekutarindi piirkonnas; • eiratakse ohutusnõudeid. Katselõikudel läbiviidud katsetulemustest selgub, et vale ristlõike kujuga kaevikutes ei ole võimalik saavutada nõutavat tihedusastet kogu kaeviku laiuses ning sõlmpunktide ümbert. Näiteks penetromeetri löökide arv on üleminekutarinditel kuni 50% väiksem võrreldes kaeviku keskelt mõõdetud tulemustega. Sõlmpunktide ümbert mõõdetuna on tulemused veelgi kehvemad, kui võrduvad enamjaolt tihendamata pinnase mõõtetulemustega. Lisaks on oluliseks mõjuteguriks nõutava tiheduse saavutamisel tagasitäite kihi paksus ning täitematerjali niiskuse protsent. Tulemustest on näha, et nõutava tihedusastmeni tihendamine võib võtta kaks korda paksema kihi puhul kuni poole rohkem aega. Sel põhjusel tuleks teostada tagasitäite tööd õhemate kihtidena. Nõuete mittetäitmist soodustab ka madal ehitusjärelvalve kvaliteet ning inimeste madal teadlikkus antud valdkonnas esinevatest probleemidest ja nende ennetamisest. Tuleks pöörata suuremat tähelepanu tööde kontrollimise kvaliteedile ning tõsta antud valdkonnas töötavate spetsialistide teadlikusele valitsevatest probleemidest ja nende ennetamisele. Kindlasti oleks vajalik muuta katsemõõtmiste teostamise korda kaevikutööde puhul, kui katsemõõtmisi tuleks hakata teostama ka sõlmpunktide piirkonnas ja üleminekutarinditel. Üheks võimaluseks oleks sõltumatu järelelvalve kasutamine ehitusobjektidel ning katsemõõtmiste läbiviimisel kasutada sõltumatut laborit. Kohalike omavalitsuste eeskirju kaeve- ja taastamistööde läbiviimise kohta tuleks muuta ühtsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Rail Baltic läbi müra ja vibratsiooni vaatevinkli(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kivikangur, Raido; Sven, SillamäeKOKKUVÕTE Käesoleva lõputöö peamine fookus oli suunatud raudteega kaasneva müra ja vibratsiooni mõjudele ning seda eelkõige Rail Balticu konteksti kohaselt. Lõputöö eel autori poolt püstitatud eesmärgi tõestuseks oli vajalik kõigepealt müra ja vibratsiooni olemuse mõistete lahti seletamine. Töös toodi selgelt välja erinevad füüsikalised komponendid, millest müra ja vibratsioon koosnevad. Lõputöö käsitles antud probleemi sisulist olemust inimorganismile ning tõi välja peamised negatiivsed ilmingud, mis võivad inimorganismil vastavas mõjualas avalduda. Kinnitust sai eelnevalt püstitatud hüpotees, et müra ja vibratsiooni mõju organismile on reaalselt suurem kui seda seni teadvustatud. Samas võrdlusastmes toodi välja ka õigusliku poole pealt seatud piirnormid vibratsioonile ja mürale. Lisaks toodi käesoleva lõputöö koosseisus välja erinevad füüsikalised komponendid, millest müra ning vibratsioon moodustuvad. Antud füüsikaliste nähtuste paremaks mõistmiseks ja vajalike lahenduste välja pakkumisel oli antud seletus kindlasti asendamatu. Kuna Rail Balticu avalikel aruteludel osaledes mõistis käesoleva lõputöö autor, et teema valmistab muret suurele osale kodanikele, siis sellest tulenevalt toodi välja ka mitmeid leevendusmeetmeid. Antud probleemi lahendamisesse ei saa kindlasti suhtuda kasutades erinevaid tüüpmudeleid. Konkreetsete toodete kasutamise efektiivsus rööbasteel vibratsiooni ja müra vähendamiseks sõltub kindlasti situatsioonipõhise lahenduse väljatöötamisel. Autor tõstis esile need vastavad mõjud ning järeldusena võib öelda, et mainitud probleemi tuleb Rail Balticu kontekstis kindlasti põhjalikumalt käsitleda kui seda on tehtud seni Eestis oleval raudtee infrastruktuuril. Lõputöö autori arvates on selliste teemade kaardistamine kindlasti äärmiselt vajalik. Kuna eestikeelset materjali leidub eespool mainitud teemadel suhteliselt vähesel määral, siis on antud lõputöö suureks abiks edasiste eestikeelsete uuringute ning aruannete koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Riigimaa 40 detailplaneeringu sademevee kanalisatsiooni ja teekatendi eelprojekti analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Rahu, Leo; Toome, Mati; Kristo PaumetsKäesoleva lõputöö teema on „Riigimaa 40 detailplaneeringu sadevee kanalisatsiooni ja teekatendi eelprojekti analüüs“ Analüüsi aluseks on koostatud eelprojekt. Dimensioneeritud on sadeveetorustiku läbimõõtusid hüdraulilise modelleerimisprogrammiga EPA SWMM 5.1. Teekatendi konstruktsiooni arvutamisel on kasutatud KAP arvutustabelit. Analüüsi tulemuste põhjal saab ehitustööde tellija valida kahe erineva variandi vahel. Eelprojekti lahendus on tunduvalt kallim võrreldes käesolevas töös saadud tulemustega. Projektiga lahendatakse Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski mnt ja Rannamäe tee vahelisel alale planeeritud detailplaneering osaliselt ligipääsu teedega ja kommunikatsioonidega. Perspektiivis on võimalik teede ja kommunikatsioonide ühendussõlmi juurde lisada. Käesolev lõputöö andis kogemuse, kuidas on võimalik ringi projekteerides saada sama tulemus väiksema maksumusega. Tänapäeval peab suutma hea insener arvutada võimalikult ökonoomseid projektlahendusi. Kvaliteedis seejuures ei tohi järeleandmisi teha.Nimetus Piiratud juurdepääs Tartu maakond, Kambja vald, Tõrvandi alevik, Kaera tänava rekonstrueerimise eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Goos, Aleksandr; Lensment, IndrekKäesoleva lõputöö teemaks on „Tartu maakonna, Kambja valla, Tõrvandi aleviku, Kaera tänava rekonstrueerimise eelprojekti koostamine“. Eelprojekti koostamise eesmärgiks oli välja töötada nõuetekohane tänava rekonstrueerimise lahendus, mis vastab Eesti Vabariigi kehtivatele normidele ja nõuetele ning oleks kooskõlas kasutatavate standarditega. Projekti koostamisel olen lähtunud eelkõige tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest eelprojekti staadiumis ning koostas lõputööd kindlate peatükkide järjestuses. Lõputöö koostamise käigus olen läbi töötanud enamus teede ehituse ja projekteerimisega seotud materjalid. Lõputöö kirjaliku osa koostamiseks olen kasutanud arvutiprogrammi Microsoft Office, katendi arvutamisel on kasutatud KAP katendi arvutamise programmi. Lõputöö raskemaks osaks oli jooniste koostamine, milleks olen kasutanud Autodesk Civil3D 2016 Metric arvutitarkvara ning osaliselt ka MicroStation arvutiprogrammi. Ilma lõputöö juhendaja abita joonestamisega hakkama ei oleks saanud. Lõputöös on välja toodud käsitletava objekti üldiseloomustus, valitud trassikoridor, lahendatud vertikaal- ja plaanilahendused, väljatöötatud sobilik teekonstruktsiooni lahendus koos liikluskorraldusega, ning lahendatud sademevee äravool. Projektlahenduses on esitatud vajalikud nõuded materjalidele ning juhised tööde läbiviimiseks. Lõputöö raames on koostatud vajalikud joonised, tabelid ja seletuskirjad, mille alusel on määratud rajatise orienteeruv maksumus.Nimetus Piiratud juurdepääs Terasest küttetorustikud tee muldkehas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Toimetaja, Toomas; Hiiop, FrenKüttetorustikel teede muldkehas on üsna väike osakaal arvestades kõiki tehnovõrke kokku. Kuid seoses nende paigaldamise komplitseeritusega ja torustiku iseärasustega on küttetorustiku ehitajal vaja teada väga palju nüansse nii toru tehnlise paigalduse kui ka teekatendi ehitamise nõuete kohta. Uute torustike ehitamisel on lisaks normidele ja juhenditele kõige tähtsam kastutatavat materjali mitte kahjustada valede töövõtetega. Näiteks liivaluse puudumine, paisumisvarupatjade valesti paigaldamine, tagasitäitel tehtavad vead. Torustikud on kavandatud kasutamiseks 30 aastat. Vead paigaldusel võivad kahandada toru eluiga märgatavalt ning lisaks kahjustada tee konstruktsiooni ebaühtlaste vajumitega, uhetega. Tee muldkeha ehitamise osas ei ole uute eelisoleeritud torustike ehitamisel arvestatud paigaldatavaid paisumisvarupatju, mis võivad suurtel soojusmagistraalidel ruumala suhtes tee muldkehas väga suured olla. Kuid kuna padjad on väga pehmed ja elastsed, peab olema juhendid nende katmiseks teede muldkehas nt betoonplaatidega. Vanad betoonkünades asuvad küttetorustikud on linna infrastruktuuri üldpilti vaadates väga suure riski allikas. Künade vahed tekitavad pinnaseuhteid ja vanad betoonkonstruktsioonid vahetult teekatendi all võivad mõraneda, praguneda, sisse variseda. Vanade torude asendamine eelisoleeritud torustikega vähendab soojustorustike avariide riske ja kaugkütte võrkude soojuskadusid. Seega on nii kaugkütte tarbijaid, keskkonda kui ka kogu linna tehnovõrku silmas pidades kasulik ja vajalik vanade küttetoru võrkude rekonstrueerimine.Nimetus Piiratud juurdepääs Trasside 3D modelleerimine Sõpruse Pst lõigu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kõpper, Madis; Saar, KarelLõputöö koostamise käigus suhtlesin ma erinevate trasside valdajatega. Uurisin trasside olemust ja tausta. Töö käigus sain ma tundma rohkem programmi AutoCad Civil. Tegemist on ühe väga hea programmiga, millega on võimalik teha mitmesuguseid asju. Mõistan nüüd, miks on see nii tunnustatud ja laialt levinud. AutoCad Civilit kasutades modelleerisin ma Sõpruse Pst Linnu tee lõigu trassid ühtsele joonisele. Ma kasutasin trassi valdajate käest saadud informatsiooni, et joonised tuleksid võimalikult täpsed. Saadud informatsioon sisaldas trasside koordinaate, nende kõrgusi, trasside läbimõõte ja üldist informatsiooni paigaldamise kohta. Enamus trassid antud lõigul olid küllaltki vanad ning korralikud elektroonilised andmed puudusid. See küll raskendas minu tööd, kuid sain hakkama paberkandjatel oleva informatsiooni sisestamisega. Kahtlemata on trasside 3D modelleerimine ja ühtse andmebaasi loomine vajalik ning aitaks kaasa väga mitmes ehitusvaldkonnas. Sellest lõikaksid kasu teede-ehitajad, geodeedid, projekteerijad, päästetöötajad, omavalitsused ja trassivaldajad. See ei muudaks mitte ainult nende isikute tööd lihtsamaks, vaid ka odavamaks ning produktiivsemaks. Lisaks annaks meile rohkem aimu sellest, mis toimub meie jalge all. Ka vähem asjaga kokkupuutuvad inimesed saaksid huvi korral asjast ülevaate. Trasside paigaldamine ja haldamine muutuks seeläbi kontrollitumaks, kuna tehtaks rohkem meeskonnatööd. Väga tähtis aspekt ühtse andmebaasi juures oleks trassi valdajate omavahelise suhtlemise suurenemine. Kui alustataks mingisugust tööd kindlas piirkonnas, siis andmebaasi kaudu antaks sellest teada ka teistele võrguettevõtetele. Nemad saaksid saata vajaliku informatsiooni ning joonised. Töid teostav ettevõte oleks siis kõigega kursis ning tööd peaksid sujuma probleemideta. Tööde teostajal oleks saadud informatsiooni näol ka teatud garantii. Kui informatsioon ei pea paika ning vigastatud kaabli asukoht on hoopis teine, siis ei ole ta kohustatud trahve maksma. Ometi on ka mõningaid probleeme. Nagu öeldud, peaks olema andmebaas ja 3D joonised küllaltki täpsed ning detailsed. Selleks oleks vaja olemasolevate trasside täpseid andmeid. Paljudel trassidel need aga puuduvad. Mitukümmend aastat tagasi paigaldatud trassidel puuduvad täpsed asukoha ja sügavuse koordinaadid. Nendeta jääks aga andmebaas ja joonised lünklikus, mis raskendaks ka edaspidi projekteeritavate trasside planeerimist. Pöörasin suurt tähelepanu ka normidele ja nõuetele. Seda eelkõige sellepärast, et normid oleksid ühest kohast võtta. Tõin välja nõutavad paigaldamise sügavused, kaugused teistest trassidest jne. Ühtset andmebaasi luues, tuleks konsulteerida ka spetsialistidega, kes on trasside paigaldamisega kokku puutunud ning teavad millised probleemid ette võivad tulla. Lõputöö raames tehtud küsitluses, kus küsisin trassivaldajatelt, projekteerijatelt ja ehitajatelt, et mida nemad arvavad 3D modelleerimisest ja ühtse andmebaasi loomisest, oli vastukaja positiivne. Arusaam on ühtne: see muudaks töö lihtsamaks ja odavamaks. Siiski ei soovi keegi teha ennatlikke riske programmi käivitamiseks, kuna see võtaks nii aega, kui ka raha. Kui suudetaks teha kindla territooriumi peale sarnane andmebaas ning see ennast ära tasuks, siis ollakse nõus ka enda poolt midagi andma. Minu vaatepunktist, olles asjaga nüüdseks päris palju kokku puutunud, leian et taoline süsteem oleks ikkagi vajalik. Kindlasti oleks programmi käima lükkamine keerukas, kuid tasuks ennast tulevikus ära. Sellega tuleks aga hakata koheselt tegelema, edasi lükkamine muudab asja ainult raskemaks. Uute trasside ehitusel ja paigaldamisel tuleks juba nüüd paika panna kindlad koordinaadid, et ei tekiks samasugust probleemi nagu on vanade trassidega. Kindlasti peaks alustama juba täna uute trasside peale mõõdistamisega. Lisaks tuleks teha ettepanek organisatsioonidele, kes suudavad programmi finantseerida. Kuna taoline süsteem on ka mujal maailmas puudulik, siis saaksime edaspidi oma kogemustest ka teisi aidata. See näitaks Eesti innovatiivsust ja julgust proovida uusi asju.Nimetus Piiratud juurdepääs Viraksaare küla ÜVK rajamine, Paide linnas 2012 – 2019(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Remmet, Jevgeni; Toome, MatiLõputöös pealkirjaga „Viraksaare küla ÜVK rajamine, Paide linnas 2012 – 2019“ antakse ülevaade Viraksaare ÜVK projekti elutsüklist alates projekti kavandamisest kohaliku omavalitsuse arengukavas, projekti finantseerimisele esitatavatest nõuetest ja vajalikust tegevusest kuni ehitustööde teostamise ja üleandmiseni. Töö annab ülevaate projekti elluviimise erinevatest etappidest ja tegevustest lõpliku eesmärgi saavutamiseks töövõtja poolt vaadatuna. Samuti juhitakse diplomitöös tähelepanu suurimatele esinenud probleemidele nii antud projekti kui ka sarnaste projektide elluviimisel. Probleemide käsitlemisel on esitatud ka konkreetsed parendusettepanekud analoogsete ÜVK projektide sujuvamaks ja efektiivsemaks elluviimiseks ning sellega kaasnevate riskide maandamiseks. Kesksel kohal on lõputöös maaomandi küsimused ÜVK projekteerimisehitustööde hangete teostamisel. Maaomandi puudulik käsitlemine või tähelepanuta jätmine kohaliku omavalitsuse poolt oleks halvimal juhul võinud lõppeda üle 2 miljoni eurose toetuse tagasi küsimisega SA KIK-i poolt, kuna rakendusüksusel tekkinuks toetuse tagasinõude võimalus kui rahastamise taotluses kirjeldatud projekti eesmärk oleks jäänud sihtfinantseerimise lepingu tähtajal saavutamata. Kõik sellega kaasnevad kulud oleks tulnud kanda projekteerimis-ehitustööde tellijal AS Paide Vesi. Viraksaare küla ÜVK rajamisel olid suurimaks probleemiks kohaliku omavalitsuse poolt lahendamata maaomandi küsimused, mis ehitustööde teostamise ajal päädisid kohtuvaidlusega Paide linna ja maaomaniku vahel, põhjustades sellega rahalist kahju nii tööde tellijale AS Paide Vesi kui ka ehitustööde teostajale AS Trev-2 Grupp. Töös on esitatud konkreetsed ettepanekud sarnaste ohtude ennetamiseks ja riskide maandamiseks. Lisaks eelnevale on töös välja toodud üldised puudused ÜVK projekteerimis-ehitustööde hangete läbiviimisel, juhtides tähelepanu asjaolule, et sageli on ÜVK hankedokumentides toodud lähtetingimused või eelprojektid puudulikud. Nimetatud asjaolu seab hankel osalevad ehitusettevõtted ebavõrdsesse ja keerulisse olukorda, kus on äärmiselt raske esitada pakkumus võtmata suuri riske. See omakorda põhjustab ebakindlust ehitusmaksumuste kalkuleerimisel ning suuremat ala- või ülepakkumiste tõenäosust. Käesolevas töös on ka rõhutatud sarnaste ÜVK hangete korraldamise puhul strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni olulisust. Kirjeldatud on tegevused tänu millele õnnestus algselt planeeritud umbes 1%-se kasumi ootusega projekt lõpetada peaaegu 9,5%-se kasumiga. Ehitustööde maksumuseks oli seejuures ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Selline tulemus sai teoks vaid tänu strateegilisele planeerimisele ning osapoolte omavahelisele koostööaltile suhtlusele.