Teedeehitus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/19

Sirvi

Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Road Design--Geo Info System GIS" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    BIM ja RoadBIM areng Eestis ja soovitused Maanteeametile RoadBIM kasutuselevõtuks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kulland, Annely; Puust, Märt; Rene Pruunsild
    Töö pealkiri on "BIM ja RoadBIM areng Eestis ja soovitused Maanteeametile RoadBIM kasutulevõtuks. Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) üha rohkem populaarsust koguv ja kiiresti arenev valdkond. Selle arendamisest on huvitatud paljud riigid ning ka Eestis on jõutud arusaamisele, et BIM on vajalik platvorm teostamaks ehitust, sealhulgas teedeehitust, efektiivsemalt, säästes ressursse ja vältides vigu. Töös selgub, et BIM-ile üleminek nõuab kõigilt osapooltelt investeeringuid ning koostööd, kuid saadavaks kasuks nähakse kvaliteetsemat ja kiiremat tulemust. Töös uuritud BIM-i arendamisest on nii ettevõtted kui ka avalik sektor huvitatud, mis tõestas töö koostamise aktuaalsust. Töös on antud ülevaade ehitusinfo modelleerimise kontseptsioonist ning on esitatud erinevaid tõlgendusi BIM definitsioonile. Töös esitatud protsessi kirjeldused ning BIM sisu on ülevaatlikud, liigselt detailidesse ja tehnoloogiasse minemata. Välja on toodud olulised aspektid, mis on vajalikud BIM tehnoloogia juurutamiseks. Töös on põhirõhk ehitise elutsükli kirjeldamise kasutusvõimaluste uurimisel teedesektoris. Töös on leitud vastused küsimustele: millised on Eesti ehitussektori, kitsamalt teedesektori arengusuunad, kas ja millal on Eesti valmis rakendama BIM tehnoloogiat ning milline peaks olema eesmärgistatud tegevus teedesektori innovatiivsuse saavutamiseks. Töö koostamisel on lähtematerjalide ja info kogumisel kasutatud lisaks publikatsioonidele ja uuringutele ka otsekontakte BIM valdkonnas tegutsevate inimestega. Eesmärgiks oli saada antud töö raames võimalikult mitmekülgne ja avar pilt BIM valdkonnas toimuvast, kuna tegemist on pidevalt ja kiirelt areneva teemaga. Kõik intervjueeritavad olid arvamusel, et teedesektor vajab uuendamist ja arendamist ning Eestil on hea võimalus BIM -i kasutama hakata, kasutades eeskujudena teiste riikide juhendeid ja kogemusi. Käesolevas töös on antud ülevaade tähtsamatest rahvusvahelistest organisatsioonidest, kus tegeletakses BIM-i arendamisega ja tehakse pidevat koostööd valdkonna parendamisel ja probleemide lahendamisel. Töös on tutvustatud BIM valdkonna juhtivaid riike, Soome Vabariiki ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkunigriiki (Ühendkuningriik) - kuidas nemad on BIM-ini jõudnud, mida nad on tänaseks saavutanud, millised on tulevikueesmärgid ning mida oleks Eestil nendelt õppida. Arvesse võttes eeltoodut on selgitatud, kuidas saavutada kiire ja sujuv üleminek BIM tehnoloogiale Eestis. Maanteeamet on peamine teetööde tellija ning sellest tulenevalt võiks olla ka nimetatud valdkonna arenduse eestvedajaks. Kõike eeltoodut arvesse võttes esitati töös soovitavad juhised ja tähelepanekud Maanteeameti kujunemisel teede taristu eestevedajaks BIM arendamisel. Kokkuvõtvalt on töö autor seisukohal, et Eesti ei ole teemakäsitluses maha jäänud, sobiv aeg on koostööd teha teiste riikidega. Tuleb teha pingutusi ning arengutega kaasa minna. Koordineeritud tegevuse korral on reaalne RoadBIM tehnoloogiale üleminek 5-10 aasta jooksul.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Teeregister - kohalike teede juhend omavalitsustele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Õis, Andrus; Ingermaa, Jaan
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada juhend kohalike omavalitsuste teespetsialistidele ja anda ülevaade milliseid võimalusi riiklik teeregister pakub nii spetsialistidele kui ka tavakasutajale. Teeregister on avalik ja aruandluseid saavad teha nii tava- kui ka registreeritud kasutajad. Teeregistris olevad andmed on aktiivselt seotud Maa-ameti geoportaali kaardirakendusega Maanteeamet. Kaardirakendusest on võimalik vaadata lisaks riigimaanteedele nüüd ka kohalike teid, erateid ja metsateid, mis on eelnevalt teeregistrisse kantud. Mida täpsemad on andmed teeregistris seda adekvaatsemat infot saab kasutaja. Teoreetilises osas käsitleti tööks vajaminevaid termineid, vaadeldi andmeid mida on võimalik teeregistrisse kanda. Oma töös olen kasutanud palju graafilist osa teeregistrist selleks, et võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks antud juhend teha. Tähelepanu sai juhitud ka probleemidele mis tihti esile on kerkinud nii andmete töötlemisel kui Maa-ameti kaardirakenduses. Näiteks kuidas teha päringuid oma vallateede kohta ja andmete muutmist, sisestamist, kustutamist. Antud juhendis tõin näite kuidas muuta pindamise ja teekatte andmeid. Analoogse näite põhjal toimuvad ka ülejäänud andmeliikide muutmised. Probleemiks on olnud ka teepikkuste mõõtmine. Tee pikkuse alguse mõõtmist alustatakse ristuva tee teljest, mitte katastriüksuse piirist. Tee pikkuste mõõtmiseks on mitmeid võimalusi, kas reaalselt teel mõõtes vastava mõõteseadmega või kasutada Maa-ameti kaardirakendust. Töö tulemusena valmis juhend ja abimees kohalike omavalitsuste spetsialistidele lihtsustamaks teha iseseisvalt aruandluseid, muuta olemasolevaid ning sisestada uusi andmeid kohalikku teeregistrisse. Antud lõputööd olen jõudnud esitleda arvamuste avaldamiseks mõningatele omavalitsustele Ida-Virumaal. Tagasiside on olnud positiivne – juhend on lihtne, kergesti arusaadav, informatiivne, samm sammult välja toodud mida ja millal peab tegema. Plaanis on juhend tõlkida ka vene keelseks.