Teedeehitus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/19

Sirvi

Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Road Design--Geosynthetics in Road Construction" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Asfaldivõrgud
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Vettik, Elari; Sven, Sillamäe
    Käesoleva lõputöö teemaks on “Asfaldivõrgud“. Teema valikul mängis suurt rolli eestikeelse informatsiooni vähesus asfaldi geosünteetide ja sarnaste toodete kohta ning teadmatus, milliste probleemide vastu kasutada asfaldivõrke. Töös tuuakse välja mitmesuguseid teekatteid mõjutavaid faktoreid, mis tekitavad tee pinnale erinevaid defekte. Teel esinevate kahjustuste põhjustajad on põhiliselt ilmastik, aluspinnase iseärasused ning liikluskoormuse suurenemine. Nende kolme mõjutusel tekivad kattesse defektid nagu näiteks eri tüüpi praod, roopad ja murenemised. Kuna defekte on erinevaid, peab olema ka mitmesuguseid lahendusi, seetõttu saabki kasutada erinevaid tugevdussüsteeme. Kattekihtide vahele paigutatavad tugevdused on geovõrgud, geotekstiilid, geokomposiidid, terasvõrgud ja SAMI vahekihid. Loetletud tugevdusi valmistatakse mitmesugustest materjalidest, erineb ka tootmisviis, mis annab toodetele erinevad omadused. Vastavalt toote omadustele ja kindlaks tehtud defektile saab projekteerija valida toote, mida oma projektis kasutada. Projekteerimisel tuleb veel eelnevalt teha pinnaseanalüüs, et teada saada, kas defekti põhjus on pinnases. Kui pinnas enam ei kanna, siis ei ole mõtet teekatte parandamisel, vaid tuleb parandada tervet teekonstruktsiooni või ehitada uus. Töö pöörab tähelepanu ka asfaldivõrkude paigaldusele, mis on vastavalt tootele mõneti erinev. Paigaldusel mängib kindlasti rolli ka ilmastik, kuna asfaldivõrkude paigaldusel kasutatakse kruntimiseks bituumenisisaldusega tooteid ja ülekate on üldjuhul asfaltbetoon või mingi pindamise liik, nende materjalidega töötades peab temperatuur olema vähemalt +5 C° ja sademed ei ole lubatud. Paigaldamismeeskond peaks kindlasti omama eriseadmeid ja olema välja koolitatud, et projekt lõppeks edukalt. Asfaldivõrkude innovatsiooni poole pealt räägin geotekstiilist, mille sisse on paigaldatud väikesed kiibid. Tänu sellele on võimalik täpselt teada teekonstruktsiooni olemust praegusel hetkel ning mida seal varem tehtud on ja mis projekti järgi. See kõik tuleb kasutajale käepäraselt arvutisse või mõnda teise nutiseadmesse. Tulevikus tuleks kindlasti edasi arendada asfaldivõrkude katsetamist, nii laboratoorselt kui ka reaalsetel objektidel. Eestis on seda ka tehtud, aga kindlasti tuleks veel teha ja rohkem, et teada saada erinevate toodete kasulikkus just Eesti tingimustes.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tee ehitamise võimalused turbapinnastele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jõesaar, Argo; Sillamäe, Sven
    Käesolevas lõputöös käsitles töö autor tee ehitamist turbapinnastele ning keskendus meetodile, kus turvast ei eemaldata, vaid jäetakse rajatava konstruktsiooni alla. Lõputöö teema valiku tingis Maanteeameti poolt tellitud Kose-Võõbu katselõik ning sellele järgnenud lõpparuanne, lisaks töö autori isiklik huvi antud teemast rohkem aimu saada. Turba tehnilis-mehaanilised omadused teevad sellele ehitamise keerulisemaks võrreldes mineraalpinnastega, seetõttu on äärmiselt oluline mõista selle materjali (turba) omadusi. Antud töö esimeses osas käsitles töö autor turba alljärgnevaid omadusi: kõrge loomulik niiskusesisaldus, suur kokkusurutavus, madal nihketugevus. Peatükis kirjeldatakse ka eelpool mainitud omaduste määramiseks kasutatavaid katseid. Töö teine osa on suunatud turbale tee projekteerimise ja ehitamisele kehtestatud nõuetele. Antud peatükis viidatud punktid pärinevad 1966. a. ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Teedeehituse Kesklaboratooriumi poolt välja antud projekteerimise juhendist, mis annab väga hea ülevaate tee ehituse kavandamise pidepunktidest turbapinnasele. Teise peatüki lõpus tuuakse välja ka hetkel kehtivatest dokumentidest (Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis ning Maanteede projekteerimisnormid) turbapinnastele (projekteerimiseks ja ehitamiseks) kehtestatud erinõuded. Töö kolmas peatükk keskendub erinevate tee-ehituse lahenduste tutvustamisele olukorras, kus turvas jäetakse muldkeha konstruktsiooni alla (turvast ei eemaldata). Antud peatükis kirjeldatakse alljärgnevaid meetodeid: eelkoormus, püstdrenaaž ja ajutine liigmulle, etapiline ehitamine, profiili madaldamine, Vastumulle, nõlva kalde suurendamine, kergmulle, koormuse vähendamine, tugevdamine (armeerimine), mulle vaialusel ning (mass)stabiliseerimine. Töö viimases, neljandas, peatükis tutvustatakse töö autori jaoks enim huvi pakkuvaid lahendusi, kus muldkeha konstruktsioonis kasutati kergmaterjale. Puukoore/hakke, EPS ning rehviblokkide kasutamise näited pärinevad Skandinaaviamaadest ja kergkruusast konstruktsiooni ehitamine Eestist. Antud töös ei ole kajastatud projekteerimiseks või ehitamiseks vajalikud arvutuskäigud, töö on puhtalt teoreetilise tausta avardamise eesmärgiga. Töö autor on veendumusel, et koostatud tööst on kasu igaühele, kes puutub esmakordselt kokku tee rajamisega turbapinnasele.