Rakendusgeodeesia
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Rakendusgeodeesia Märksõna "Construction--Building Construction--Construction" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kadaka pst 140 hoone ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pillesson, Argo; Valgepea, RaudoKäesolevas lõputöös on kirjeldatud on kirjeldatud Kadaka pst 140 elamuhoone ehitusgeodeetilist teenindamist. Hoone valmis 2015. aasta kevadel. Lõputöö annab ülevaate erinevatest töödest, mida ehituse käigus geodeedilt nõuti ning toob välja ehitusgeodeedi igapäevatöö kirjelduse. Samuti juhitakse töös tähelepanu erinevatele insener-tehnilistele probleemidele, millega ehitusgeodeet oma töös kokku puutub. Probleemide väljatoomisel kirjeldatakse, kuidas need lahendati ning analüüsitakse, mida oleks pidanud tegema teisiti. Tööst tuleb välja ka see, kuivõrd tähtis on tänapäeva ehituse kiire tempo juures suhtlus tellijatega ning milliseid meetmeid kasutati, et geodeedi töö kulgeks ehitusega vastavas tempos. Töös kirjeldatakse erinevaid mõõdistustöid nende kulgemise kronoloogilises järjekorras. Kirjeldatakse ka seda, kuidas neid tehti. Suurt rõhku on pandud ehituse geodeetilise alusvõrgu loomise ning -kindlustamise protsessidele. Läbi kogu töö on käsitletud alusvõrgu laiendamisi vastavalt objekti edenemisele. Seejuures on tähelepanu pööratud ka alusvõrgu punktide paigutamise olulisusele ning probleemidele, mis sellega seoses ette tulevad. Käsitletakse ka seda, kuidas ehitatud hoone osade geomeetriline täpsus vastas projekteerija ette antud normile EVS-ENV 13670-1:2003 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“. Analüüsitud on olukordi, kus konstruktsioonide geomeetrilised täpsused ei mahtunud ette antud normi lubatud piiridesse ning on välja toodud põhjusi ning põhjendusi, milest sellised probleemid võivad tuleneda. Projekteerija poolt ette antud standardile tuginemise kõrval, on võetud aluseks ka Vello Kala „Ehitusgeodeesia õpik“. Põhiliselt nendele allikatele tuginedes saab lugeja objektiivse ülevaate teostatud tööde õigsusest ning probleemsetest kohtadest.Nimetus Piiratud juurdepääs T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kõva, Meriliis; Valgepea, RaudoKäesolevas lõputöös on kirjeldatud T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitusgeodeetilist teenindamist. Objekti asukohaks on Peterburi tee 2, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Hades Geodeesia OÜ jaoks kestis töö objektil T1 alates septembrist 2015 kuni jaanuarini 2016. Hoone valmib aastal 2017. Eelnevalt oli teiste ettevõtete poolt juba alusvõrk ning hoone kaevik rajatud, kuid alusvõrk tuli uuesti luua. Lõputöö annab ülevaate osadest huvitavatest ja erinevatest objektil T1 tehtavatest ehitusgeodeetilistest teenindamistest. Töös tutvustatakse ehitatavat objekti ja instrumente, millega mõõtmistöid tehakse. Kirjeldatakse ka kuidas rajatakse alusvõrku ning tehakse märkimistöid ja teostusmõõdistamist. Käsitletakse ka seda, kuidas märgiti ja teostusmõõdistati vundamente, poste, ankrupolte ja seinu. Tuuakse välja kameraaltööde käigus tehtavate ettevalmistuste ja teostusjooniste iseloomulikud küljed. Pööratakse tähelepanu sellele, kuidas luuakse süsteemseid kokkuleppeid järgnevate kameraal- ja mõõdistustööde lihtsustamiseks. Lisaks analüüsitakse ühte probleemset seina väljamärkimist ja sellest tulenevaid asjaolusid. Teoreetilise ja praktilise poole pealt on enamjaolt aluseks võetud Vello Kala õpik „Ehitusgeodeesia“.Nimetus Piiratud juurdepääs Tervise- ja külastuskeskuse ehituse geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Raudsepp, Gennet; Ranne, RaivoKäesolevas töös antakse ülevaade valitud geodeetilistest töödest tervise ja külastuskeskuse ehituse teenindamisest. Objekt asub Viljandi maakonnas, Põhja-Sakala vallas, Suure-Jaani linnas. Tööde teostamine toimus ajavahemikul juuni 2017. a. kuni veebruar 2019.a. Esimeses osas tutvustatakse ehitatud hoone funktsionaalsust ja otstarvet. Antakse ülevaade objektil kasutatud geodeetilisest instrumendist ja mõõteprismadest. Vastavalt vajalikule mõõtmistäpsusele kasutati erinevaid mõõteprismasid. Alusvõrkude rajamise peatükis kirjeldatakse mõõdistusvõrkude rajamist. Plaanilise mõõdistusvõrgu rajamisel kasutati projekteerimisel kasutatud geodeetilise alusplaani koostamise lähtepunkte. Veendumaks oma õiges koordineerituses projektmaterjali suhtes mõõdeti pisteliselt alusplaanil mõõdetud hoonete nurkasid. Saadud erinevused kontrollmõõtmise ja geodeetilisel alusplaani andmete vahel andsid veendumuse, et antud instrumendi seisust võib koordineerida mõõdistusvõrgu punktid. Kõrgusliku mõõdistusvõrgu rajamisel tugineti objektil asuvale riiklikule I klassi seinareeperile. Kõrgused määrati juba eelnevalt koordineeritud mõõdistusvõrgule trigonomeetrilise nivelleerimise teel. Peale esimesi suuremaid pinnasetöid rajati tugivõrk. See koosnes seitsmest kleebistähistusega punktist, mille plaaniline ja kõrguslik koordineerimine toimus „vabajaama“ meetodiga lähtudes eelnevalt rajatud kolmest mõõdistusvõrgu punktist. Märkimistööde peatükis antakse valikuline ülevaade ettevalmistus- ja märkimistöödest. Esimene märkimistöö hõlmas ehitatava hoone gabariitide ja krundi piiri tähistamist, eesmärgiga teostada esialgne väljakaeve ja selgitada ehitusplatsi ulatus. Ehitatava hoone püsivus tugines kiilvaiadele ja rostvärgile. Kiilvaiade märkimisel tähistati kiilvaia asukoht raudarmatuuriga ja lähtudes projektjoonisest kirjutati pinnasele markeerimisvärviga vastava vaia number. Rostvärgi ja telgede märkimistöödel märgiti miniprismaga märktaradele vajalikud punktid vastavalt ehitaja soovile. Ankrupoltide märkimisel oli suurimaks takistuseks ankrugruppide ebakvaliteetne koostamine, mille tulemusel ankrupoltide omavaheline geomeetria ei olnud paigas. Tehnovõrkude märkimisel tähistati vastavalt tellija soovile vajalikud punktid puitvaiadega. Kõrguslikult lähtus ehitaja ajutistest objekti reeperitest. Teede ja platside märkimisel tähistati looduses tähtsamad punktid ja elemendid. Märgitud punktide asukoha tähistamiseks kasutati raudarmatuurvaiu, millele märgiti vastava koha kõrgus plastteibiga. Märkimistöödel esines mitmeid takistusi, alustades projektimuudatustest mitteteatamisega, lõpetades ilmaga. Viimases peatükis kirjeldatakse valikuliselt objektil tehtud teostusmõõdistusi. Vaiade teostusmõõdistusel mõõdeti tellija soovil vaid vaiapea tsenter. Teostusjoonisel toodi välja mõõdetud ja projektsete andmete võrdlusel vaiapea kõrguslik ja tsentri plaaniline hälve. Kõrguslikult rammiti kõik vaiad lubatud ehitusvea ulatuses, aga plaaniliselt esines lubatud ehitusvea ületamist. Rostvärgi teostusmõõdistuse põhjal sai järeldada, et plaaniliselt ehitati lubatud ehitusvea piires, aga kõrguslikult piisavat täpsust ei tagatud. Ankrupoltide teostusmõõdistamisel mõõdeti ankrupoltide tsentrid. Teostusjoonisel näidati vaid ankrupoltide plaaniline hälve projektist. Kõrguslikku hälvet ehitaja joonisel näha ei soovinud. Tehnovõrkude teostusmõõdistus kujutas endas ehitatud torustiku iseloomulike punktide ja kaevude mõõtmist. Mõõdetud andmete põhjal koostati teostusjoonis. Teede ja platside teostusmõõdistusel mõõdeti ehitatud teed ja platsid ning paigaldatud äärekivi. Kuna nende ehitus toimus sihilikult suures ulatuses vertikaalplaneeringust erinevalt, siis sooviti teostusjoonist teekatete ja äärekivi mahtudega. Järeldusena võib väita, et geodeedi töö ehitusobjektil nõuab kannatlikkust, paindlikkust ja korrektsust. Süsteemsed töövõtted aitavad vältida vigu ja kiirendada tööprotsessi. Antud objektil geodeedi poolt märkimis-, ega mõõtmisvigu ei tehtud. Ehitatud hoone on valmis ja kasutatakse eesmärgipõhiselt.