Ehitusinstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Ehitusinstituut Märksõna "Building Construction" järgi
Näitamisel1 - 20 432-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs 3D House Model (with landscape) - Virstem project. For testing: loading with compressed textures: threejs r133 (only buffer geometry; some functions changed).(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga3d view of masonry house with landscapeNimetus Avatud juurdepääs 3D House Model with Landscape - Virstem project(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga; Timinskas, Edgaras3D house model with landscape. The visibility (transparency) of different elements can be toggled with the click of the corresponding menu item.Nimetus Avatud juurdepääs 3D Masonry House Model - Virtec project(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga3D masonry house model. The visibility (transparency) of three different elements (roof, walls, foundation) can be toggled with the click of the corresponding item in a (movable) menu.Nimetus Avatud juurdepääs 3D Wooden House Model - Virtec project(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga3D wooden house model. The visibility (transparency) of three different elements (roof, walls, foundation) can be toggled with the click of the corresponding item in a (movable) menu.Nimetus Piiratud juurdepääs Aaspere Agro farmikompleksi üldehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Nõupuu, Joosep; Alt, Aivars; Enn SiimLõputöö peamine eesmärk oli Aaspere Agro OÜ farmikompleksi üldehitustööde organiseerimine, mille raames koostati tehnoloogiakaardid robotlauda montaažitöödest ning vedelsõnnikumahutite betoneerimisest. Lisaks on välja toodud kvaliteedinõuded ning iga tööliigi kohta ka tööohutusnõuded. Lähteandmetena kasutas töö autor Pekko Projekt OÜ poolt koostatud arhitektuurset ehitusprojekti. Kompleksi konstruktiivne põhi- ja tööprojekt on lõputöö kirjutamise ajal koostamisel. Tehnoloogiakaardite koostamisel kasutas töö autor varem valminud objektide tööjooniseid. Kalendergraafiku peatükis on lühidalt kirjeldatud kõiki objektil toimuvaid ehitustööde tehnoloogilisi protsesse. Kalendergraafiku koostamisel konsulteeris töö autor konsultandiga, et leida optimaalne tööde kestus, tehnoloogiline järjekord ning ressurside vajadus. Samuti koostas töö autor ehitusplatsi plaani millel on välja toodud ehitusmehhanismide liikumine, materjalide ladustamise laoplatsid, objektisoojakute ala ning ajutised liitumispunktid. Ühtlasi on lahendatud ka ajutine vee- ja elektrivajadus ehitustöödeks. Lisana on esitatud lõputöös ehituseelarve, mille põhjal kujunes farmikompleksi ehitustööde üldmaksumuseks 3 562 027, 56 € (lisandub käibemaks). Millest omakorda 57,6 % moodustavad uusehitiste maksumuse ja 42,6 % rekonstrueeritavata hoonete maksumuse. Lisaks moodustas üldmaksumusest 3,54 % organiseerimise kulud. Kompleksi ehituseelarve koostamisel on kasutatud peamiselt EKE NORA andmebaasi, lisaks on antud andmebaas ajanormide ja nendest tulenevate tööde kestuse leidmise aluseks. Eelarvet on korrigeeritud vastavalt konsultantide ettepanekutele. Samuti on lisadena graafilises osas joonised ja kalenderplaan ning tehnoloogiakaardid. Kalendergraafiku kohaselt on objekti ehitustööde kestuseks 188 tööpäeva ehk 9 kuud. Käesolev lõputöö osutus töö autorile väga huvitavaks õppetööks, sest puudus suurte farmikomplekside ehitustööde organiseerimise kogemusNimetus Piiratud juurdepääs Aeroc paneelide paigaldusjuhendid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Migur, Risto; Unga, Esko; Aivars AltLõputöö ülesandeks oli koostada juhendmaterjal poorbetoonist paneelide kasutamisega kokku puutuvatele ehitajatele, objektijuhtele, projekteerijatele ja järelevalve ametnikele. Eesmärgiks oli välja tuua paigalduse probleemkohad ja pakkuda välja lahendused sõlmede korrektseks teostamiseks. Lõputöö teemaks olevate paneelide paigalduse kohta ei ole saada eestikeelsena detailset juhendmaterjali ja teadaolevalt ei ole seda ka mujal põhjamaades. Antud lõputöö on esimene põhjalikum materjal, mis käsitleb reaalselt paneelide paigaldust nende objektile saabumisest kuni konstruktsiooniosa valmimiseni. Iga tööprotsessi on tutvustatud vastavate jooniste ja pildimaterjaliga. Neid toetav tekstiosa välistab eelneva kaheti mõistmise. Erilist tähelepanu on pööratud sõlmlahendustele, mis tagavad konstruktsioonile nõuetekohased tugevus-, heli-, ja õhutihedusnäitajad. Näitearvutuse kaudu on tõestatud, et kuuemeetrised laepaneelid võib toetada otse Aeroc EcoTerm Plus 500 müüritisele. Kontrollarvutused on teostatud õppe-eesmärgil ja pole osa laepaneeli paigaldusjuhendist. Lõputöö ei kata kogu Aeroci paneelide tootevalikut ja edaspidi on vaja koostada paigaldusjuhend ka seinapaneelidele. Kuna ehitajate poolt on suur huvi ka teemakohasele videomaterjalile, siis tuleb tulevikus kaaluda ka selle koostamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Reinhold, Mihkel; Lellep, Karin; Martti KiisaKäesolevas lõputöös projekteeriti puitkonstruktsioonist laululava Aespa alevikku. Laululava sobiva arhitektuurse lahendi leidmiseks koostati 3D-mudelid. Koostatud mudelid olid vaadeldavad läbi veebilehitseja, mille seast valisid Aespa aleviku elanikud välja lõpliku arhitektuurse lahenduse. Lõputöös teostati arvutused konstruktsioonielementide ristlõigete leidmiseks. Dimensioonimisele kuulus katuse laudis, abikaared ja peakaar. Raudbetoonist tarindite ja sõlmede dimensioonimist ei ole lõputöös käsitletud. Laululava peakaar valiti ristlõikega 240×1400 mm ja tugevusklassiga GL32h. Laululava abikaarte ristlõikeks valiti 240×440 mm ja tugevusklassiga GL32h. Katuse laudiseks valiti kolmes kihis saematerjal ristlõikega 95×20 mm ja tugevusklassiga C24. Lisaks konstruktsiooni arvutamisele on antud töös välja pakutud ka võimalikud sõlmlahendused. Sõlmede väljatöötamisel on lähtutud printsiibist, et puitkonstruktsioonid oleksid kaitstud ilmastikutingimuste eest. Lõputöös on antud juhised laululava hoolduseks, mille järgimine peaks tagama konstruktsiooni kestvuse projekteeritud kasutusea jooksul.Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Akende loomine tsoonile ja simulatsiooni tegemine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiAkende loomine tsoonile ja simulatsiooni tegemineNimetus Avatud juurdepääs Akutööriistade kasutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Pärtel, AndoÕppevideo akutööriistade kasutamisestNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Arhitektuurse mudeli alusel energiatõhususe modelleerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kalja, Kätlin Kristin; Hamburg, AntiLõputöö peamiseks eesmärgiks on teada saada arhitektide valmisolek teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega. Üha enam kasutatakse ehitussektoris BIM modelleerimist, eesmärgiga kogu protsessi kiirendamine ja efektiivistamine ning sellega seoses sooviti teada, milliste puudustega puutuvad energiatõhususe spetsialistid kokku ning kas arhitektid on valmis tegema koostööd. Riigi Kinnisvara AS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017. Osa 16 – BIM“ on öeldud, et energiaanalüüsi aluseks on arhitektuurne mudel, kust peab pärinema kogu informatsioon ning seal ei tohi esineda ebakõlasid [3]. Eelnevalt toodud juhendmaterjalis on toodud, et lisaks antud juhendile tuleks lähtuda ka COBIM 2012 mudelprojekteerimise üldjuhendist [3]. COBIM 2012 mudelprojekteerimise üldjuhend 2012 näeb samuti ette, et lähtuda tuleks arhitektuursest mudelist [5]. Juhendis on toodud, et energia-analüüsidele esitatavad nõuded on toodud üpris üheselt mõistetavad, kuid sellegipoolest on arhitektide poolt kasutatud modelleerimistarkvarades olnud tõsiseid puudujääke [5]. Eelnevad juhendid ei anna täpseid lahendusi BIM mudeli koostamisel, et energiatõhususe spetsialistid saaksid neid oma töös kasutada. Mudelite kvaliteedi tõstmiseks tuleks luua täiendavad juhendid, mis käsitleks täpsemalt energiaanalüüsideks kasutava BIM mudelile esitatavaid lahendusi. Töö esimene osa keskendub arhitektide valmisolekule teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega. Selleks koostati küsimustik, mis sisaldas endas 14 küsimust. Küsimustik edastati Eesti Arhitektide Liidule ning vastuseid tuli kokku 28. Küsimustiku analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et arhitektidel on olemas valmisolek koostööks. Uuringus selgus, et 26-l arhitektil on eelnevalt tulnud teha koostööd energiatõhususe spetsialistiga ning sellest tulenevalt uuriti, kas arhitektid soovivad koostöös midagi energiatõhususe spetsialistidega muuta. Eelkõige sooviti, et koostöö algaks juba eskiisi faasis ning sellele järgnes soov, et energiatõhususe spetsialist oskaks mudelit ka iseseisvalt lugeda. Kuna RKAS-i poolt loodud juhendmaterjalides ei ole täpselt toodud, mida peab sisaldama energia-analüüside teostamiseks kasutatav mudel, siis tuleks anda energiatõhususe spetsialistidel selle kohane teave arhitektidele. Sellega seoses tekkis lõputöö autoril KOKKUVÕTE 50 küsimus, kas arhitekt peaks koostama mudeli sellises kvaliteedi astmes, et energiatõhususe spetsialist saaks seda koheselt kasutada või peaks teatud osa tegema energiatõhususe spetsialist. Töö teises osas viiakse läbi arhitektuurse mudeli importimine tarkvarasse IDA ICE, et teada saada milliseid puudusi tekib IFC sissetoomisel energiasimulatsiooni programmi. Esialgu saadakse arhitektilt IFC, mille sissetoomisel IDA ICE tarkvarasse ilmneb palju puudusi ning avatäited ei tule üle. Probleemist antakse arhitektile teada ning koostöös eksporditakse läbi ArchiCad translaatorite uus IFC, mis avaneb IDA ICE keskkonnas. Saadud IFC on tunduvalt parema kvaliteediga ning sisaldab endas energiatõhususe spetsialistile juba rohkem vajalikke parameetreid. Siiski esineb mudelis veel puudulikke elemente, mis vajaksid ülevaatamist ning vajalike lahenduste loomist. Sellest lähtuvalt tuleks välja töötada eraldi Eesti sisene translaator IFC eksportimiseks, mis on mõeldud energia-analüüside teostamiseks. Selle loomiseks tuleks eelnevalt koostada vähemalt üks pilootprojekt, kuhu oleks kaasatud nii arhitekt, energiatõhususe spetsialist, RKAS, andmetöötlus spetsialist ja õppeasutus. Kokkuvõttes on arhitektide poolt olemas valmisolek teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega, kuid see eeldab pidevat omavahelist suhtlust juba eskiisi faasist alates ning täpseid ootusi energiasimulatsioonide läbiviimiseks vastavates tarkvarades. Lisaks ei pruugi mudel ka seejärel probleemideta käivituda ning eeldab energiatõhususe spetsialisti poolt omapoolset mudeli parandust.Nimetus Piiratud juurdepääs Äri- ja büroohoone ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kalle, Mart; Tamm, JüriKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Tartu mnt 83 äri, ja büroohoone maapealse osa ehituse orgniseerimistööd. Oma töös keskendusin 5-7 korruse betoonitöödele ja katuse ehitamisele. Ehitustööde kavandamisel on aluseks võetud OÜ KOKO Arhitektid´e poolt koostatud hoone arhitektuurne- ja OÜ Neoprojekt konstruktiivne põhiprojekt ning OÜ Bauschmidt´i eelarvestuse osakonna poolt tehtud eelarve koos töö mahtudega. Tööde ajamahukuse arvutamisel on kasutatud EKE NORA andmebaasi. Töömahukuse ja töö- etappide järjestamisel sain maapealse osa ehituskestvuseks 308 päeva. Suurimaks tööliste arvuks kujunes 100 inimest, see kestis kolm kuud. Kasutades inimeste arvu ja nende tarbevoolu vajadust, arvutasin välja peakilbi võimsuse, selleks kujunes 280 amprit. Ehitusplatsist on koostatud generaalplaan, milles on näidatud territooriumi kasutamine. Soojakute vajadus platsil on 18 tükki 2 neist on sanitaarsoojakud pesemiseks. Materjalide paiknemised ja soojakute asetus on organiseeritud nii, et asukoha ümbertõsteid hilisemalt ei tehta. Plaanile on märgitud peakilbi, transpordi liiklemise skeem ja tornkraana asukoht. Kraanal on 100° pöördeala, 23 meetrit tööraadiusega ja 8 meetrise ohutsooniga. Kraana elektrikilp on kaitsmega 125 Amprit. Ehitus ajaks võetakse vool tänaval asuvast liitumiskilbist. Peakilp asetseb soojakute vahelises koridoris, seal hargneb kaabel platsivalgustitele, tornkraanale, soojakutesse ja ehitatavale hoonele. Betooniautode pesemine toimub platsil, prügikonteineri kõrval. Betoonitööd 5-7 korrustel hõlmasid armeerimistöid, raketiste jaotust ja betoonivalu. Postide ja välisseinte sarrustööd tehakse maapeal. Tornkraanaga tõstetakse paika sarruselemendid, töölised teostavad kohapeal jäigastava kinnitamise. Samuti tehakse platsil raketiste monteerimine ja tõsted tehakse tornkraanaga. Betoonplaadi ja postide valamisel kasutatakse 42 meetrist betoonipumpa. Katuse soojustamiseks ja vihmakindlaks ehitamine võtab aega 24 päeva. Katusele pannakse kolm kihti EPS soojusisolatsiooni plaati. Katus kaetakse 2 kihi SBS rullmaterjaliga. 1/3 katusele valatakse 70 mm paksune raudbetoonplaat, sellest saab teenindusala ventilatsiooniagregaatidele. Katusele paigaldatakse veelehtreid ja alarõhutuuluteid 6 tükki. Katuse 1, 3-4 ja 7 telje parapetid ei 47 ole tuulduvad. Katusel on samuti kaks suitsuluuki, mida kasutatakse käiguteena katusele pääsemiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Äri- ja meditsiinihoone ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Trumm, Gert; Alt, AivarsAntud lõputöö käsitles äri- ja meditsiinihoone eriosade ehituse organiseerimist, mille raames kirjeldas töö autor lühidalt hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust ning põhjalikumalt tugev- ja nõrkvoolusüsteemide, kütte, jahutuse, automaatika ning vee- ja kanalisatsiooni ehitustööde organiseerimist. Põhjalikumalt käsitles töö autor hoone ravigaasisüsteemi ehitust, mille seletuskirja toetab ka tehnoloogiakaart. Hoone eriosade ehituse organiseerimise raames koostas autor kalendergraafiku, milles on toodud kõiki tööde kestvused ja inimressursivajadus ning ehitusplatsi plaan. Töös toodi välja eriosade kogumaksumus ning organiseerimisele tehtavad kulutused ja samuti valiti välja tööde teostamiseks vajalikud tõstemehhanismid. Töö autor valis töövõtumeetodiks peatöövõtumeetodi ning toob töö lõpus välja ehitusplatsi töö- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitse tagamise plaani põhipunktid. Lõputöös on käsitletud ka ehitusinfomudeli kasutamist eriosade ehituse organiseerimisel ning tööde kontrollimisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Äri- ja meditsiinihoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mardna, Kristjan; Tamm, JüriKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ja koostada äri- ja meditsiinihoone ehitustööde organiseerimise projekt. Projekti raames koostati ehitatava hoone ehitusplatsi üldplaan, millel näidati ära ehituslinnaku paiknemine, kraanade paiknemine, laoplatside asukohad ning ajutised teed. Lisaks koostati koondkalendergraafik koos tööjõuvajadusega ja lahendati läbi teise korruse vahelae magnetvarjestuse ning müraisolatsiooni tehnoloogiakaardid. Koostati eelarve ning määrati tööde kestvused, mis olid aluseks koondkalendergraafiku koostamiseks. Kirjeldati töövõtumeetodit ja käsitleti ehitusobjekti tööohutuse- ja keskkonnakaitse tagamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Ärihoone Ehituse Organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Järve, Karl; Alt, AivarsLõputööga on organiseeritud ärihoone ehitus, lähtudes ehitustingimustest ja arhitektuursest lahendusest. Krundile suurusega 11551 m² tuleb ärihoone ehitusaluse pinnaga 4969 m², millele koostatud eelarve põhjal on hoone maksumus 3703144 eurot ilma 20% käibemaksuta (koos käibemaksuga 20% on 4443772,8). Hoone arhitektuurne lahendus on inspireeritud kasvuhoonest. Eelarvest moodustavad kõige suuremad osa katuse ja klaasfassaadi ehitamine ning vundament. Vundament rajatakse vaiadele. Peatöövõtja kasutab tööde teostamiseks alltöövõtjaid. Tööde teostamiseks kulub 14 kuud. Tööde alguskuupäev on 24.08.2019 ja objekti valmimiskuupäev on 10.09.2019. Lõputöös on detailsemalt käsitletud karkassi montaažitöid ja põrandate valmistamist. Eelpool nimetatud töödele on koostatud tehnoloogiakardid, milles sisalduvad töömahud, vajalikud seadmed, brigaadide koosseisud, tööohutuse ja kvaliteedi tagamine. Lõputöö koostamisel saadud teadmistest hindab autor kõige rohkem ajanormide ja töö ühikhindade kohta saadud informatsiooni ning kvaliteedi ja tööohutuse tagamise nõudeid ja võimalusi kuidas nõudeid täita.Nimetus Piiratud juurdepääs Ärihoone ja ridaelamute tööde organiseerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Hints, Ahti; Alt, AivarsLõputööna koostati ärihoone ja kahe ridaelamu tööde organiseerimise projekt. Ehitusmaksumuse, tehnoloogiate ja vajalikku ressursikulu määramiseks tuli läbi töötada kolme hoone projektdokumentatsioon. Lisaks tuli palju täpsustusi konsultandilt. Projekti eelarve koostamine kujunes tänu kolme eraldiseisva hoone mahtude leidmisele väga ajamahukaks, seda hoolimata konsultandi poolt saadud tööde mahtude koondtabelitele. Töö ühikhindadena kasutati EKE Nora andmebaasi, konsultandilt saadud välisvõrkude koondhindeid ja autori koostatud ühikhindasid. Ühe ruutmeetri suletud netopinna käibemaksuta ehitusmaksumuseks kujunes otsekulus 1049,2 eurot ja 5 % kasumimarginaali juures 1101,7 eurot. Tegelik ehitusmaksumus formeerub peale ridaelamute ostjate ja ärihoone rentnike soovitud muudatustööde teostamist. Siinjuures tuleb hoiduda liiga pikkadest lisatööde tähtaegadest, kuna lisanduvate üldkulude suhe lisatööde hinda võib hakata vähendama planeeritud kasumit. Ehitusplatsi plaani koostamisel võeti eesmärgiks ringliiklusega liiklusskeemi loomine ja ajutiste teede paigutamine kohtadele, kus ajutiste teede ja platside killustikkate oleks aluseks rajatavatele teedele ja parklatele. Tööde teostamise graafik koostati vastavalt ehituse peatöövõtja ja tellija poolt kokku lepitud algus- ja lõpptähtaegadele, võttes arvesse ajalist puhvrit, mis on vajalik ridaelamute sektsioonide ostjate ja ärihoone rentnike soovidest tulenevate projektimuudatuste sisseviimiseks. Töö koosseisus olevate fassaadi- ja müüritööde tehnoloogiliste kaartide koostamisel tuli põhjalikult läbi töötada materjalitootjate paigaldusjuhised, kust autor leidis edasises tööelus kasutatavaid praktilisi nõuandeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Ärimaja ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kuus, Ardo; Talvik, IndrekKäesolevas projektis lahendati SG Ärimaja ehitustööde organiseerimise projekt. Lõputöös kasutas autor peamisel eelprojekti ja põhiprojekti seletuskirju. Ehitustööde alguseks on planeeritud 8. oktoobril 2018 ja üleandmis kuupäevaks 29. veebruar 2020. Põhiplaanis tuli välja tuua ajutised teed, majandus- ja olmeruumid, ajutise vee- ja elektrivarustuse, kanalisatsioonivõrgud, välivalgustused, sissepääsud nii jalakäijatele kui masinatele, tornkraana asukoht, laod, platsid ja kaamerate asukohad. Eriti oluline on välja tuua kus asuvad esmaabivahendid ja tulekustutid, kuna töötaja peab teadma kus asuvad hädaabi vahendid. Lisaks peab igas soojakus olema üks tulekustuti ja meditsiinitarbed. Lõputöös on oluline välja tuua ITP palkade osakaal protsentides ehitusplatsi üldkuludest. Projektis oli selleks 78%, Kogu projekti maksumusest moodustasid organiseerimise kulud ainult 5,5%. Ehitustöödel tuleb alati jälgida, et ei reostataks ega kahjustataks loodust. Selleks tõi autor projektis välja, et kuidas tagada puude ohutus. Lisaks on välja toodud ka seletus, et kuidas tuleb tööandjal käituda kui töötaja peab käsitlema keskonnale kahjulikke aineid. Montaažitöödel on kõige olulisemaks töövahendiks kraana. Selleks tuli projektis vaadata tornkraana tõstekaugust ja tõstevõimet. Projektis tuli probleemiks tornkraana jõudlus ja tõstekaugus hoone kaugematesse nurkadesse. Selleks tuleb objektile lisaks tellida autokraana. Kraana tellimiseks tuleb arvestada paneeli raskuse ja kaugusega, kuhu element on vaja tõsta. Autor kirjeldab tehnoloogilistel kaartidel vahelae õõnespaneelide ja keldriseinte montaažitöid, kus kirjeldab montaažitööde ohutust, kvaliteedi kontrolli, tööde teostamist ja transporti. Lisaks toob välja probleemi õõnespaneelide tõstmisel. Kirjeldatud on tehnoloogiliste kaartide peatükkis ka betoneerimist, rakestamist ja armeerimist ning kuidas neid töid teostatakse. Ehitise kitsaskohti tuleb ette näha ja selleks projektis tehtud tehnoloogia kaardid näitavad, mis probleemid on ja kuidas neid lahendada. See aitab objektil ära hoida soovimatud seisakud.Nimetus Piiratud juurdepääs Ärimaja Ehituse Organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lepna, Ragnar; Alt, AivarsLõputöö käigus on lahendatud ärimaja ehituistööde organiseerimine lähtudes ehitustingimustest ja arhitektuursest lahendusest. Ärimaja hoone krundi suuruseks on 1506 m², millest ehitusalune pind on 477,5 m². Hoone ehitustööde maksumuseks on 1848755,2 € ilma 20 % käibemaksuta, koos käibemaksuga 20 % on hoone maksumus 2218506,3 €. Hoone ruutmeetri maksumus on 862 €. Ehituseelarvest moodustavad kõige suurema osa tehnosüsteemid, fassaadi- katusetööd ja betoonitööd. Hoone rajatakse plaatvundamendile. Ehitustöödeks kulub 11 kuud, algus kuupäevaga 15.07.2019 ja valmimiskuupäevaga 30.06.2020. Lõputöö käigus on detailsemalt käsitletud kogu hoone betoonitöid. Koostatud tehnoloogiakaardis on väljatoodud tööde teostamise kirjeldused, brigaadide koosseisud ja töömahud. Vajalikud sõlmed ja lõiked konstruktsioonist ja raketistest, vajalikud seadmed ja masinad, ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamise plaanid. Tehtavate tööde kohta on koostatud koondkalenderplaan, kasutades abimaterjale EKE NORA normidest saadud ajanorme ühiktöödele ning kasutades ettevõtte siseseid tööajanorme betoonitöödel. Lõputöö käigus saadud teadmistest väärtustab autor eelarvestamisega seotud osa, ehk siis ajanorme ja ühikhindest saadud informatsiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Ärimaja ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenbaum, Reijo; Tamm, Jüri; Janno HeinasteKäesoleva lõputöö raames koostati ärimaja ehitustööde organiseerimise projekt. Töö koostamisel on kasutatud lähteülesandena arhitektibüroo Sirkel & Mall poolt koostatud tööprojekti seletuskirja ning jooniseid. Ehitustööde algusajaks on 06.01.2020 ning objekti valmimiskuupäev on 03.07.2020. Tööde kestvuseks on kokku 180 päeva. Koondkalenderplaanist selgub, et tähtsamad suuremad tööd platsil on hoone kandekonstruktsioonide monteerimine ning katusekonstruktsiooni ja aluspõranda ehitustööd. Kalenderplaani koostamisel lähtuti tööde järjestusest ja tööjõu vajadusest ning loodi erinevate etappide vahelisi seoseid. Maksimaalne tööliste arv objektil on 24 töölist. Sel hetkel toimub paralleelselt siseviimistlustöödega ka tehnosüsteemide paigaldamine ning hoone platside ja teede ehitamine. Ehitustööde käigus kasutati pinnasetöödel ekskavaatorit ja laadur-ekskavaatorit, montaazitöödel autokraanat ning käär- ja korvtõstukeid. Betoneerimistööd teostati pumbaga betoonimiksriga. Masinate paiknemised montaaži- ja betoneerimistööde ajal on näidatud ära tehnoloogilistel kaartidel. Ehitusplatsiplaanil on näidatud töömaa piir, sissepääs objektile, ajutised teed, rajatud laoplatsid ning objektimeeskonna ja tööliste soojakud koos vee- ja elektrienergia tagamisega. Projekti käigus koostatud eelarve ja mahutabelist on leitavad kõikide tööetappide hinnad. Kõige kulukamad olid kandekonstruktsioonide, tehnosüsteemide ning välisrajatiste ehitamine. Ehitusplatsi korralduskulud ja üldkulud moodustasid kogumaksumusest vastavalt 5,5 ja 8,9 protsenti. Objekti kogumaksumuseks on 800 707 eurot + KM. Hoone 1 m2 hinnaks kujunes 854 eurot + KM. Lõputöö koostamise käigus sai autor detailsemalt süveneda montaažitööde ja betoonpõranda ehitustööde protsessidesse. Selle tulemusel omandas autor palju uusi teadmisi tööde tehnoloogiate ja teostamise kohta. Organiseerimise projekti koostamisel saadud kogemus ja teadmised on abiks tulevaste objektide ehitustööde juhtimisel ja kavandamisel.