Lõputööd (TI)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/40

Sirvi

Sirvides Lõputööd (TI) Märksõna "Infosüsteemid::IT juhtimine" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Dokumendihaldussüsteem eraettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Kattai, Kaire; Rego, Mari-Liis
    Ettevõttes elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutamine ja dokumendihalduse protsesside kirjeldamine on oluline, kuna see võimaldab tõhusat dokumentide haldamist, tagades nende turvalise säilitamise, hõlpsa ligipääsu ja järjepideva halduse. Lisaks aitavad selged protsessikirjeldused parandada töötajate arusaamist nende ülesannetest, vähendada segadust ning tagada dokumentidega seotud tegevuste sujuv toimimine ning üleüldise dokumendihalduse toimimise tagamise. See omakorda parandab ettevõtte produktiivsust, vähendab vigade ning äririskide tekkimise võimalust ning aitab organisatsioonil vastata õiguslikele nõuetele ja standarditele. Lõputöö eesmärgiks oli uuringu tulemusi analüüsides teha ettepanekud AS Fujitsu Estonia dokumendihalduse korraldamiseks ning elektroonilise dokumendihalduse keskkonna, süsteemi loomiseks rahvusvahelises IT ettevõttes. Eesmärgi täitmiseks uuriti erialast kirjandust, seadusi, juhendeid ja standardeid, et kujundada teoreetiline raamistik dokumentide haldamiseks ning uuriti elektroonilisele dokumendihaldussüsteemile esitatavaid nõudeid. Eesmärgi saavutamiseks kaardistati ja analüüsiti ettevõtte dokumentide haldamise hetkeolukorda ning uuriti ettevõtte töötajate ootuseid kaasaegsele lihtsasti hallatavale dokumendihaldussüsteemile. Teoreetiliste allikate ning seaduste ja juhendite läbitöötamine aitas leida eesmärgi täimiseks sobiva empiirilise uuringu läbiviimise meetodi. Uuringustrateegiaks valiti juhtumiuuring (Case Study) ning lähenemisviisiks deduktiivne viis. Esmaste andmete kogumiseks kasutati empiirilises uuringus dokumendivaatlust ning veebipõhist ankeetküsitlust. Uuringus kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmete kogumist, et saavutada põhjalikum arusaam uuritavast probleemist.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Projektijuhtimise parendamine iduettevõttes FitQ Studio OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Kõre, Kaisa; Freienthal, Heli; Rääk, Meelis
    Lõputöö eesmärk on kaardistada FitQ Studio OÜ hetkeolukord (as-is) projektijuhtimises ning pakkuda välja (to-be) parendusettepanekuid, autori hinnangul eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti. Teoreetilises osas vaadeldakse iduettevõtete eripärasid, projektijuhtimise etappe ning erinevate projektijuhtimise standardeid ja metoodikaid ja nende sobivust iduettevõtetele. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati arendusuuringut. Empiiriline uuring viidi läbi induktiivse strateegia. Andmeid koguti põhiliselt kvalitatiivsel meetodil. Tehti katsetusi ka kvantitatiivsete andmete saamiseks, kuid saadud info põhjal ei olnud võimalik tõetruusid järeldusi teha. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja dokumentide vaatlust. Lõputöös lähtutakse PBM 7 sammu mudelist. Äriprotsesside kaardistamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit, mille käigus kirjeldati ära projekti algatamise, projekti läbiviimise ja sprintide hetkeolukorrad (as-is). Kõik joonised on koostatud vabavaralise tarkvaraga yEd. Äriprotsessi hetkeolukord on välja selgitatud läbi intervjuude ja ettevõtte vaatluse. Uuringu tulemusena loodi uus (to-be) protsess, mis aitaks ettevõttel paremini projekte edukalt lõpuni viia. Töö tulemusena valmis projektide algatamise, projektide läbiviimise ja sprindi läbiviimise BPMN mudel (as-is ja to-be). Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor juhtkonnale kuus ettepanekut: • Määrata ära Scrumi meistri roll; • planeerida projekte põhjalikult ette; • luua projektidele kasutajalood; • prioriseerida ülesanded kasutades selleks „loo punkte“; • korraldada retrospektiive, et saaks analüüsida projektide õnnestumisi ja mitte õnnestumisi; • viia dokumendid üle ühele platvormile. Töö allikatena kasutas autor teemakohaseid artikleid, internetiallikaid, raamatuid ja varasemaid lõputöid.