Majandusarvestus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Majandusarvestus Märksõna "Majandus and ärijuhtimine--Majandusanalüüs" järgi
Näitamisel1 - 11 11-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs AS Connecto Eesti tasuvuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sulev, Laura; Noorväli, HelleEttevõtete käekäik mõjutab riigi majanduslikku olukorda nii lühikeses kui pikas plaanis. Selleks, et riigis toimuks üldine majandusareng, peavad ka ettevõtted edukad olema. Edukaks äritegevuseks loetakse üldiselt kasumi teenimise võimet. Seda, kui hästi kasumit teenitakse ei näita mitte üksnes kasum kogusummana vaid ettevõtte kasumlikkus, mis tähendab kasumi teenimise võimekust. Kasumlikkuse ehk tasuvuse leidmiseks tuleks esmalt leida seda mõjutavad komponendid ning seejärel läbi viia tasuvuse analüüs. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS-i Connecto Eesti tasuvust aastatel 2016-2018. AS Connecto Eesti müügitulu tuleneb kolmest valdkonnast, milleks on telekommunikatsioonivõrkude ehitus ja hooldus, elektriliinide ja seadmete ehitus ja hooldus ja gaasivõrkude hooldus. Müügitulu kokku oli 2016. aastal 26 316 000 €, millest kasum 2,4%, 2017. aastal 24 898 000 €, millest kahjum 10,3% ja 2018. aastal 28 264 000 €, millest kasum 5,0%. Võib öelda, et AS Connecto Eesti kuluarvestus annab tehtavatest kuludest adekvaatse ja täpse ülevaate, sest kulusid on võimalik jälgida nii kulukohtade kui kuluobjektide raames, jälgitakse muutuv- ja püsikulusid, otse- ja kaudkulusid, kuluarvestussüsteem on põhimõtteliselt neljandal tasemel, sest infotehnoloogia on integreeritud nii sisemisse kui välisesse aruandlusessse ja kulusid vaadeldakse nii mineviku andmete, kui tuleviku prognooside seisukohalt. Alates omanike vahetusest 2017. aastal on ettevõtte kulude ja tulude juhtimises toimunud kolm suuremat muudatust. Tähtsaimaks muudatuseks on kasumiaruande skeemi 1 vahetamine skeemi 2 vastu. Lisandus püsi- ja muutuvkulude jaotus, et osakonnajuhid tajuksid paremini püsikulude tähtsust ja oleks võimalik püsikulusid jälgid, kontrollida ja võimalusel vähendada. Tööajaarvestus läks standardkuluarvestuselt tegelike kulude arvestusele. Töö autori arvates on tulude ja kulude edukaks juhtimiseks kõik eeldused olemas, on välja töötatud kindel süsteem ja protseduur, et aruandlus oleks läbipaistev, tõene ja ettevõtte sissetulekud ja väljaminekud adekvaatselt hallatud. Kasumiläve arvutustes ei olnud võimalik 2016. aasta andmeid kaasata, sest sel ajal ei toimunud kulude jagamist püsi- ja muutuvkuludeks. 2017. aasta kasumiläve oli kõrgem, 39 kui sama aasta müügitulu, mis tähendab, et ettevõte ei jõudnud tasuvuspunktini ja kulud jäid suuremaks, kui tulud. Sellest võib järeldada, et 2018. aasta oli majanduslikult edukam ning kulude juhtimisel tehti õigemaid otsuseid kui 2017 aastal. Piirkasumimäära arvutus näitab, et parema tulemuse andis 2017. aasta. Sellist tulemust võib põhjendada sellega, et püsi- ja muutuvkulude jaotuses ei kajastu tütarettevõtetelt saadud kahjum, millel oli 2017. aasta tulemuses oluline roll. Kuna 2017. aastal oli tulemuseks kahjum, siis oli kokkuvõttes kindlasti edukam 2018. aasta. AS-i Connecto Eesti kasumiaruande horisontaalanalüüsil võrreldi 2017. aastat 2016. ja 2018. aastaga, sest just 2017. aastal toimus ettevõttes omanikevahetus ja hakati muudatusi sisse viima. Horisontaalanalüüsist selgus, et müügitulu vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 5,4%, ning aasta tulemuseks jäi kahjum 2 612 000 eurot. 2018. aastal on võrreldes 2017. aastaga müügitulu suurenenud 13,5% ja suurenenud ka müüdud toodangu kulud (7,2%) ja märkimisväärselt suurenenud puhaskasum 153,9 %. Kolme aasta võrdluses on näha, et halvimad tulemused olid 2017. aastal, mil vahetusid ettevõtte omanikud ja tekkis suur kahjum tütarettevõtte müügist. 2018. aastal on näitajad märkimisväärselt paranenud. AS-i Connecto Eesti vertikaalanalüüsist selgub, et müüdud toodangu kulu moodustab suurima osa müügitulust, olles läbi aastate üle 80% müügitulust. Müüdud toodangu kulud on kõik otsekuludena projektidele kantavad kulud, mille kolm tähtsaimat komponenti on tööjõukulud, alltöövõtukulud ning tooraine- ja materjalikulud. Kolme aasta võrdluses on toimunud muutus kulude struktuuris 2018. aastal, mil on suurenenud alltöövõtukulud ja vähenenud tööjõukulud. Uuritava ettevõtte müügikäibe puhasrentaabluse arvutus näitas, et ettevõte teenis 2016. aastal igalt müügikäibe eurolt 2,4 senti kasumit. 2017. aastal oli tegevus kahjumlik, mis tähendab, et eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt tuli katta kahjumit 10,5 senti iga müügikäibe euro kohta. 2018. aastaks jõuti taas positiivsele poolele, mil teeniti 5,0 senti kasumit igalt müügikäibe eurolt. Võrdluses konkurentidega ületasid AS-i Connecto Eesti müügikäibe rentaablusnäitajad arvutatud keskmisi näitajaid 2016. ja 2018. aastal, 2017. aastal jäid näitajad allapoole keskmist taset. Üldine tendents on, et kõrgemad näitajaid on väiksema müügikäibega ettevõtetel. 40 AS-i Connecto Eesti koguvara ja omakapitali puhasrentaablus jõudis 2018. aastaks soovitusliku tasemeni olles vastavalt 11,6% ja 26,2%. Võrdluses konkurentidega jäid AS Connecto Eesti näitajad koguvara ja omakapitali puhasrentaabluse ning investeeringute ja rakenduskapitali rentaabluse osas 2016. ja 2018. aastal üle keskmise, kuid 2017. aastal alla keskmist taset. Taas selgus, et üldiselt on väiksemate ettevõtete rentaablused kõrgemad, kui suurematel ettevõtetel. Kui tahetakse parandada rentaablussuhtarve, siis mõtleb juhtkond sageli vaid müügitulu suurendamisele, tegelikult mõjutavad rentaablust veel ettevõtte varade käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja ning varude käibekordaja. AS Connecto Eesti varade käibesagedus oli 2016. aastal 1,67 ja 2018. aastal 2,32. Ettevõtte lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitas, et 2016. aastal tasuti ettevõttele võlad 8,61 korda aruandeaasta jooksul. 2017. aastal näitaja veidi langes ning 2018. aastaks paranes taas ja jõudis 9,81-ni. AS Connecto Eesti varude käibekordaja oli 2016. aastal 94,02, järgmise aasta lõpuks oli näitaja langenud, kuid seda varude mahu suurenemise tõttu. Kuna ettevõtte tegevusala on spetsiifiline ja konkurente võrdlemisi palju, kuid tellijaid suhteliselt vähe, siis on aastane lepingute maht piiratud, seega ei ole teenuste müügi suurenemine arvuliselt kuigi tõenäoline, mis tähendab, et tasuvuse suurendamiseks peab ettevõte leidma teisi võimalusi. Kolme aasta võrdluse põhjal võib öelda, et omanike vahetusega toimunud muudatused on kasumlikkust tõstnud kõigis aspektides, kuid võrdlusest konkurentidega oli näha, et tasuvusnäitajad võivad selles valdkonnas olla ka kõrgemad, kui uuritud ettevõttel. Sellest tulenevalt teeb töö autor ettevõtte juhtkonnale ettepanekud tasuvuse tõstmiseks: • kaaluda tegevuspõhist kuluarvestust, et selgitada välja, kas tasuvam on kasutada sisemist tööjõudu või alltöövõtte; • vähendada muutuvkulusid, et suurendada piirkasumimäära; • vähendada kulusid või suurendada müügitulu, et suureneks brutokasum ning seega tõuseks brutorentaablus; • viia läbi tasuvusanalüüs valdkondade lõikes ning kaaluda vähem kasumliku valdkonna sulgemist, sest analüüs näitas, et üldiselt on väiksemad ettevõtted kasumlikumad; • vähendada raha arvelduskontol, et suurendada varade käibesagedust; 41 • konkurentsi suurenedes või ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel ajutiselt hindu alandada näiteks projektipõhiselt, et tagada madalama hinnaga projektidest püsikulude tasumine ja ülejäänud projektide hangetel teha kõrgema kasumimarginaaliga pakkumine; • kaaluda välisturgudele siirdumist, et suurendada müügitulu ja seega anda võimalus rentaabluse tõusmiseks Kokkuvõtteks võib öelda, et AS-i Connecto Eesti tasuvusnäitajad on 2018. aastaks märkimisväärselt paranenud, kui võrrelda 2017. ja 2016. aastaga, mis tähendab, et uued omanikud on juurutanud tõhusad meetmed tulude ja kulude haldamiseks ja seega kasumlikkuse tõstmiseks, kuid püsivate muutuste nägemiseks tuleks analüüsi jätkata vähemalt kahe järgneva aasta andmete põhjal. Autori arvates on töö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Finantsmajandusliku olukorra analüüs Harju Tarbijate Ühistu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Korolkova, Kairit; Noorväli, HelleLõputöös analüüsiti Harju Tarbijate Ühistu finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas ja kuidas ettevõtte laienemine on muutnud finantstulemusi. Harju Tarbijate Ühistu põhitegevusala on jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tööstuskaubad. Ettevõtte finantsanalüüsi läbiviimiseks kasutati 2016.-2018. majandusaasta aruandeid, kus infot saadi peamiselt bilansist, kasumiaruandest ja rahavoogude aruandest. Analüüsimisel kasutati muutuste ehk hälbeanalüüsi metoodikat, mis omakorda jaguneb horisontaal- ja vertikaalanalüüsiks. Horisontaalanalüüs teostati kõigile kolmele aruandele, vertikaalanalüüs teostati bilansile ja kasumiaruandele. Töös kasutati ka mitmeid suhtarvude analüüsi meetodeid, mis jagunevad lühi- ja pikaajaliseks maksevõimeks, efektiivsuse ja rentaabluse suhtarvudeks ning teostati ka pankrotiohu analüüs. Horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte bilansimaht kasvas baasaastaga võrreldes 11 mln eurot ehk 54%. Suurenenud on nii käibevarad, millest põhiosa moodustavad varud, kuid ka põhivarad, sest osteti pikaajalise finantsinvesteeringuna Coop panga aktsiaid 2 mln euro väärtuses. Kohustistest suurenesid nii lühiajalised kohustised kui ka pikaajalised kohustised, sest võeti juurde lühi- ja pikaajalisi laene, et teha investeeringuid uute kaupluste põhivarasse ja mitme olemasoleva kaupluse juurdeehituse ja sisustuse uuendamiseks. Kasumiaruande analüüsist selgus, et ettevõtte müügitulu kasvas baasaastaga võrreldes 102% ehk 51,5 mln eurot. Samas suurusjärgus on suurenenud ka kulud, millest põhilise osa moodustavad kaubakulu ja tööjõukulud. Suurenenud kulutused on hakanud ennast juba ära tasuma, sest kasum oli 2018. aasta lõpu seisuga suurenenud 39%. Rahavoogude aruande analüüsist selgus, et rahavood kokku on vähenenud 349 665 eurot. Rahavood äritegevusest on tõusnud, kuid samuti on suurenenud rahavood investeerimistegevusest, mis kokkuvõtvalt vähendab rahavoogusid. Vertikaalanalüüsist selgus, et käibevarade ja põhivarade suhe on muutunud. Käibevaradest on varude osakaal suurenenud ja materiaalsete põhivarade osakaal on vähenenud. Kohustiste ja omakapitali osakaal on samuti muutunud, suurenenud on lühi- ja pikaajaliste kohustiste osatähtsus ja vähenenud omakapital. Ettevõtte kasum on summana tõusnud, kuid kasumlikkus on siiski langenud. Rahandussuhtarvude analüüsist selgub, et lühiajalise maksevõime näitajad on langenud. Analüüsist saab järeldada, et ettevõtte laienemine ja varude suurenemine 2018. aastal on mõjutanud negatiivselt lühiajalist maksevõimet. Ettevõte peaks optimeerima oma varusid, et tõsta lühiajalist maksevõimet. Samuti võiks talle soovitada raha pigem rohkem ringluses hoida, see oleks ettevõttele kasumlikum. Ettevõtte pikaajaline maksevõime on väga hea. Enamus pikaajalise maksevõime näitajaid on langenud, kuid ületavad siiski kriitilise piiri norme. Näitajate languse põhjuseks on suurenenud kulude maht ja kohustiste osakaal seoses kaupluste ehitamise ja laiendamistega. Kasutatud on võõrvahendeid, võeti nii lühi- kui pikaajalist laenu. Efektiivsuse suhtarvude analüüsist selgub, et ettevõtte talitustsükkel on võrdlemisi lühike, sest arved laekuvad ruttu ja ka varud ringlevad kiiresti. Tegemist on kaubandusettevõttega, kus põhitegevusala on jaemüük ja kliendid tasuvad oma arved sularaha eest, krediitmüüki on vähe ja seetõttu on ka nõudeid vähe. Ettevõtte kasuks räägib see, et klientidelt saadakse raha kätte ruttu ja tarnijatele tasumise tähtaeg on piisavalt pikk. Ettevõtte laienemisest tingitud varude suurenemine pole vähendanud varude tootlikkust, vaid mõjunud tänu müügitulu kasvule positiivselt. Tasuvuse analüüsist selgub, et ettevõtte rentaablusnäitajad on keskmisest madalamad, sest ettevõtte üheks tegevusalaks on toiduainete jaemüük. Samas korvab madalat rentaablust see, et ettevõttel on suurem läbimüük, raha laekub kiiresti ja tarnijatele on pikem maksetähtaeg. Rentaabluse näitajad on siiski positiivsed ja ettevõtte tehtud investeeringud on olnud tasuvad. Tulemuste parandamiseks tuleks autori arvates leida viise tulude suurendamiseks, kulude vähendamiseks ning seeläbi kasumi kasvatamiseks. Pankrotianalüüsist selgub, et ettevõtte finantsseisund on aastatega langenud, kuid tulemused on siiski väga head ja pankroti tõenäosus praktiliselt puudub. Harju Tarbijate Ühistus on tehtud õigeid juhtimisotsuseid sh 2018. a toimunud laienemine. Autori arvates on lõputöö eesmärk saavutatud, on tehtud järeldused Harju Tarbijate Ühistu finantsmajandusliku olukorra kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs K.Met AS jätkusuutlikkuse hindamine finantsanalüüsi põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mets, Raili; Noorväli, HelleLõputöö koostamisel analüüsiti K.MET AS-i nelja aasta finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas tootmise omahinna tõus ja välisturuosa vähenemine on mõjutanud antud ettevõtte jätkusuutlikkust. Teostati K.MET AS finantsaruannete põhjal finantsanalüüs, mille teostamiseks analüüsiti ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust. Analüüsimiseks teostati muutuste ehk hälbeanalüüs ja suhtarvude analüüs. Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande hälbelüüsi puhul määrati rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes, võrreldes nelja aasta aruandeid ning analüüsides perioodi jooksul asetleidvaid muutusi ja muutuste olulisuse määra. K.METi bilansi hälbeanalüüsist selgus, et ligikaudu 70% passivast moodustab kõikidel analüüsitavtel aastatel omakapital ja 30% kohustised. See suhe näitab, et K.MET kasutab liiga vähe võõrkapitali ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Analüüsist selgus ka, et suur muutuja varades olid nõuded ja ettemaksed, mis perioodi jooksul üldiselt suurenesid, mis oli tingitud müügikäibe suurenemisest. Omakapital suurenes analüüsitaval perioodil võrreldes baasaastaga, mis oli tingitud aruandeaasta kasumi tõusudest ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi tõusudest. Kasumiaruande analüüs näitas, et ettevõtte analüüsitava perioodi müügimaht suurenes oluliselt võrreldes baasaastaga. Müügimahu suurenemine on toonud kaasa ka materjalide kulu ja tööjõukulude suurenemise. Samas on suudetud analüüsitaval perioodil vähendada lõpetamata toodangu mahtu, mis näitab, et tootmisprotsess on kiirem ja toodang jõuab kiiremini ostjateni. Vaatamata suurenenud tootmisele on vähendatud baasaastaga võrreldes mitmesuguseid tegevuskulusid, mis on kaasa toonud kasumi tõusu. Kaupade, toorme ja materjali osakaal müügitulust analüüsitava perioodi jooksul on suurenenud, mis on tingitud tarnijate poolt hindade tõusuga. Kasumiaruande analüüs näitas, et baasaastaga võrreldes langes teisel aastal ettevõtte edukus, kuid seejärel on olnud jälle tõusuteel. Rahavoogude analüüs näitas, et põhitegevuse rahavoog moodustas esimesel aastal 92% ja teisel 98% laekunud rahast, mida kasutati kapitalirendi tagasimakseteks, dividendide maksmiseks ja soetati ka põhivara. Kolmandal aastal moodustas põhitegevuse rahavoog üle poole laekunud rahast, mida kasutati suures osas põhivara ostmiseks ja kapitalirendi tagasimakseteks. 2018. aastal laekunud rahast moodustab põhitegevuse rahavoog 95%, mida kasutati 44% ulatuses dividendide maksmiseks, põhivara soetamiseks ja laenude tasumiseks. Analüüsi tulemusel selgus, et äritegevuse rahavood suurenesid esimesel, kolmandal ja neljandal aastal. Investeerimistegevuse rahavood suurenesid esimesel kolmel aastal, neljandal aga vähenesid kuna vähenesid materiaalsete põhivarade ost ja müük. Maksevõime analüüs näitas, et K.MET ASi maksevõimelisus on kõrge, aga samas on kapitali kasutamise efektiivsus madalavõitu. Likviidsed varad katsid analüüsitaval perioodil kõiki lühiajalisi kohustusi ja enamgi veel, mis on väga hea ja näitab, et ettevõttel ei ole probleeme võlgade tasumisega. Maksevõime analüüsist selgus, et K.METi varasid finantseerivad peamiselt omanikud, mitte kreeditorid, mis näitab kreeditoride risk on K.MET´i puhul väga madal. K.MET peaks kasutama rohkem võõrkapitali, mis küll tõstab finantsriski, aga samas avaldab suurt positiivset mõju omakapitali tootlikkusele. Efektiivsuse analüüsi tulemusest selgub, et K.METi ostjad ei venita debitoorse võla tasumisega ja seega K.MET on range krediidipoliitikaga lühikesi maksetähtaegu pakkuv ettevõte. Perioodi jooksul ei ole viivitatud tarnijatele arvete tasumisega. K.MET tasub kreditoorset võlgnevust pikema perioodi jooksul, kui laekub debitoorset võlgnevust, mis on väga hea. Selgus, et ettevõttel on liiga palju varusid, mida ei suudeta realiseerida piisavalt kiiresti. Talitus- ja finantseerimistsükkel on liiga pikk, mis piirab investeeringute tegemist, kuna raha on varude all kinni. Tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmise kaudu saaks lühendada varude käibeväldet ja talitustsüklit. Ettevõtte puhul on tegemist pisut ülemäärase investeerimisega käibevarasse, mille arvelt on kaotatud võimalikku tulu. Tasuvuse analüüs näitas, et K.MET on juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt ja see näitab head ressursside kasutamist. ROE võiks olla pisut kõrgem, mida saaks siinkohal tõsta, kui ettevõte jaotaks kasumit rohkem dividendide näol välja. K.MET täidab siiski eesmärki, milleks on aktsionäride rikkuse suurendamine. Ettevõtte müügikäive toob piisavalt ärikasumit, kuna K.MET on tulutoovam, kui keskmine sama valdkonna ettevõte. Müügikäibe ärirentaablust saaks vajadusel aga tõsta, kui suurendada müügitulu või vähendada kulusid. Tasuvuse analüüs ütleb, et K.MET suudab hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmist juhtida kasutoovalt. Kokkuvõttes on K.MET juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt. Pankrotiohu analüüs näitab, et K.METi finantsseisukord on väga hea ja pankrotiohtu ettevõttel ei ole. Autoripoolsed ettepanekud finantsnäitajate parendamiseks on järgnevad: • ettevõttel tuleks vähendada laovarusid; • K.METil tuleks kasutada rohkem võõrkapitali; • ettevõte peaks rohkem investeerima tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisse näiteks mõne põhivara soetamise näol; • ettevõttel tuleks jaotada kasumit rohkem dividendide näol välja. Autor leiab, et lõputööl koostamisel seatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud. Tehtud on järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta ja ettepanekud tulemuste parendamiseks, et olla jätkuvalt jätkusuutlik.Nimetus Piiratud juurdepääs Kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamine ja selle muutused Räpina vallavalitsuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lemats, Ester; Nukka, AveKohalikud omavalitsused on linnad ja vallad, kelle ülesandeks on korraldada kohalikku elu. Omavalitsused on eelarvelised asutused, kelle tulubaas sõltub maksutuludest, riigi eelarveelistest toetustest, omavalitsuste omatuludest ning erinevatest projektituludest. Muutused kohaliku omavalitsuse rahastamises puudutavad kõiki omavalitsusi, kuid kõige tundlikumad on just väikesema tulubaasiga omavalitsused. Uuritavaks omavalitsuseks valiti Räpina Vallavalitsus, kelle aastane eelarvemaht on alla 10 mln euro ning omatulu osakaal tulubaasis väike. Investeeringute kava järgi planeeritakse enamik investeeringuid ellu viia toetusvahenditega, mille vähenemine või kadumine võib ohustada omavalitsuse investeerimisvõimekust. Räpina valla põhitegevustulust kõige suurema osakaaluga on füüsilise isiku tulumaks, teisel kohal on toetusfond ning kolmandal kohal tasandusfond, moodustades omavalitsuse põhitegevustulust 89%. Räpina valla investeeringute finantseerimisallikateks kasutatakse saadud toetuseid, võõrkapitali ning põhitegevuse tulemit. Põhitegevuse tulemit ja võlakohustusi kasutatakse ka projektitoetuste omafinantseeringu katmiseks. Omavalitsuse tulubaasi üks olulisemaid osasid on füüsilise isiku tulumaksust saadav tulu, mis sõltub erinevatest muutustest majanduses, tööhõives, rahvastikus ning hinnatasemes. Muutused põhjustavad maksumaksjate sissetulekute ning maksumaksjate arvu kõikumist, mõjutades seeläbi tulumaksu tulu laekumisi. Kui maksumaksjate sissetulekud vähenevad, siis laekub vähem tulumaksu tulu riigile ning omakorda ka vähem kohalikule omavalitsusele. Maamaks on riiklik maks, mis lähtub maa maksustamishinnast. Maamaksu kehtestab iga kohaliku omavalitsuse üksus ise ning selle tulud laekuvad kogu ulatuses omavalitsusele. Räpina valla maamaksumäär on alates 01.01.2018. aastast 2% maa maksustamishinnast, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olev haritav maa ja looduslik rohumaa, mille maksustamismäär on 1% maa maksustamishinnast. Maamaksu tasumisest on Räpina vallas vabastatud represseeritud isikud tema omandis oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa osas. Räpina valla maamaksutulu suurendamiseks on võimalik tõsta maamaksumäärad seaduses lubatud piirini ning jääda oodata riigi poolt teostatava maade hindamise tulemust ja sellega kaasnevat maamaksu seaduse muutumist. Räpina valla omatulu, mille osakaal põhitegevuste tuludest on 6%, saadakse peamiselt haridus- ja sotsiaalasutuste majandustegevustest. Seda on võimalik muuta teenuste hindade tõstmisega, kuid Räpina valla omatulude languse ja kasvu põhjusteks on füüsilise isiku brutotulu ning tarbijate arvu muutumine. Riigieelarvest makstakse kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuskulude katmiseks tasandus- ja toetusfondi toetust. Tasandusfondi eesmärk on tagada omavalitsustele ühtlasem tulubaas. Toetusfondi eesmärk on tagada omavalitsustele vahendid hariduskuludeks, toimetulekutoetusteks, sotsiaalteenuste korraldamiseks, registritoiminguteks ning teede hooldamiseks. Kohalikule omavalitsusele eraldatava tasandusfondi toetuse suurust arvutatakse vastava aasta riigieelarve seaduses toodud valemi järgi. Toetusfondi jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. Tasandusfondi kogumahu tõstmine või valemi muutmine mõjutab iga omavalitsuse tasandusfondi toetusmahtu erinevalt. Mõnel omavalitsusel toetus suureneb, teistel jääb stabiilseks ning osadel isegi langeb. Räpina valla puhul tõi tasandusfondi kogumahu suurendamine ja valemi muutmine erinevate näitajate osas kaasa toetuse kahanemise. Majanduskriisi järgselt vähenesid Räpina vallale eraldatavad tasandus- ja toetusfondi toetused mitmel järgneval aastal ning taastusid majanduskriisi eelnevale tasemele seitsme kuni kümne aasta jooksul. Räpina valla kõige olulisem investeerimisallikas on põhivara soetuseks saadud toetused, nii siseriiklikud kui ka välistoetused. Räpina valla eelarvestrateegias 2020–2023 on planeeritud enamik investeeringuid teostada toetuste abil, millede vähenemisel ei suuda Räpina vald teha vajalikke investeeringuid põhivarasse planeeritud mahus. Kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamine ja erinevad muutused tulubaasis on seotud suures osas riigi otsustest ning erinevatest muutustest majanduses, tööhõives ning rahvastikus. Iga muutus omavalitsuse rahastamissüsteemis, riiklikus maksusüsteemis, majanduses, tööhõives, hinnatasemes või rahvastikus võib suurendada või vähendada omavalitsuste tulubaasi märkimisväärselt. Kohalik omavalitsus saab ise mõjutada oma tulubaasi suurust väga vähesel määral.Nimetus Piiratud juurdepääs Lühiajalise ja pikaajalise maksevõime analüüs tootmisettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liivlaid, Kerri; Nukka, AveEttevõtluse eesmärgiks on teenida tulu, kuid seda ei ole võimalik te raha omamata. Tulu teenimiseks peab ettevõte omama raha ja aktiivselt osalema majandustegevuses. Majandus on pidevas muutumises – majandus tõuseb ja langeb. Valusaimaid tagasilööke annab ettevõtetele majanduslangus, mille tagajärjel võivad ettevõtetel tekkida makseraskused või halvemal juhul võivad ettevõtted pankrotistuda. Sellepärast tulebki parematel aegadel pöörata tähelepanu võimalusele, et lähitulevikus võib majandus jaheneda. Paljud Eesti finantseksperdid leidsid, et lähiaastatel on oodata majanduse jahenemist. Nüüd on olukord muutunud ja koroonaviirusest põhjustatud majanduslangus on käes. Uuritav tootmisettevõte tegeleb männikoorest multši tootmisega, mida kasutatakse haljastuses. Ettevõtte peamisteks klientideks on aianduspoed, aiandusosakondadega ehituspoed ja haljastusfirmad. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, sellest tingituna tõuseb maksevõime probleem esile just hooaja alguses. Majanduslangus võib maksevõime probleemi veelgi süvendada. Lõputöö eesmärgiks oli tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi alusel teha ettepanekuid ja anda soovitusi maksevõime ühtlustamiseks ja parandamiseks. Analüüsimiseks uuriti ettevõtte viie aasta majandusaasta aruandeid ja raamatupidamise jooksvaid andmeid. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit, mille algandmeteks olid tootmisettevõtte 2014.-2018. aasta majandusaasta aruanded ja jooksvad raamatupidamise andmed. Kvantitatiivse meetodi puhul on olulised arvandmed, mida analüüsitakse ning analüüsi alusel tehakse järeldusi. Lõputöös vajalike andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja intervjuud. Andmete analüüsi meetodiks oli võrdlus. Võrdlusega vastandati ühe näitaja puudusi teise suhtes. Saadud tulemusi võrreldi aastate vältel teoorias väljatöötatud hindamiskriteeriumitega ja Statistikaameti andmetega (tegevusharu keskmisega), et tuua välja toimunud muutused. Tulemused esitati kirjaliku tekstina, mida illustreerivad tabelid ja joonised. Lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi teostamiseks analüüsiti ettevõtte majandusaasta aruandeid ning jooksvaid raamatupidamise andmeid. Aruannetes sisalduvate arvandmete analüüsimiseks kasutati horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvude56 analüüsi. Tulemustest tehti järeldused ning soovitused ja ettepanekud ettevõtte tegevjuhile. Lõputöö autori ettepanekud on, et ettevõte peaks suurendama ja ühtlustama aasta jooksul oma müügitulu. Sellega tagaks ettevõte stabiilsema rahasissetuleku, mis omakorda parandab ettevõtte likviidsust. Ettevõte peaks arvutama ja analüüsida lühema perioodi jooksul kui aasta, ettevõtte lühiajalise maksevõime suhtarve. Regulaarse suhtarvude analüüsiga tagatakse pidev maksevõime seire. Kõrvalekallete puhul on võimalik kiiremini teha otsuseid maksevõime parandamiseks. Tulevikus võiks ettevõte kaaluda pangafaktooringu asemel või koos pangafaktooringuga kasutada arvete müüki, millega saab ettevõte paindlikumalt likviidsust parandada. Arvete müügiga on ettevõttel võimalik valida, millist arvet soovib müüa nõudeõiguse ostjale. Ettevõttel on iga aastane probleem, et raha jääb puudu just hooaja alguses. Ettevõte võiks suurendada aastalõpu rahajääki ning välja arvestada hooaja lõpu rahasumma, mis oleks vajalik ettevõttel uue hooaja alguseni ja selle alustamiseks. Hea maksevõimega ettevõtetel on oluline, kuidas on käibevara, lühiajaliste kohustiste, põhivara ja pikaajaliste kohustiste suhe võrreldes bilansimahuga. Kas käibevara rahastatakse lühiajaliste kohustiste arvelt ja põhivara soetamiseks kasutatakse pikaajalisi kohustisi. Edaspidi jälgida, et ettevõtte käibevara osakaal võrreldes bilansi mahuga oleks suurem kui lühiajaliste kohustiste osakaal ning põhivara osakaal võrreldes bilansimahuga oleks suurem kui pikaajaliste kohustiste osakaal. Pikaajalise maksevõime analüüsis selgus, et ettevõtte peaks välja selgitama oma kapitalistruktuuri. Pikaajalise maksevõime säilitamiseks leida ettevõttele optimaalne kohustiste ja omakapitali suhe. Uuritava ettevõtte maksevõime analüüsimisel tuli välja mitmeid vigu finantsaruannetes. Vigadega andmetest ei ole võimalik saada tõest pilti ettevõtte maksevõime kohta. Finantsaruannete koostamisel jälgida, et oleksid tehtud vajalikud lõpetamis- ja korrigeerimiskanded. Lähtuvalt empiirilisest uuringust teeb lõputöö autor ettevõtte tegevjuhile soovitused ja ettepanekud tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime parandamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Multi Marger AS finantsmajandusliku olukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põesaste, Maaria; Õun, MerjeFinantsanalüüs on oluline töövahend ettevõtte juhtkonnale, ettevõtte partneritele ja kõigile teistele huvigruppidele. Ainuüksi majandusaruannete lugemise oskus annab võimaluse põhjalikumalt mõista ettevõtte tegelikku finantsolukorda. Konkreetse ettevõtte finantsanalüüs annab ettevõtte omanikule eelise mõista oma ettevõtte tugevusi ja nõrkusi, kuid see annab olulist infot ka ettevõtte koostööpartneritele ja kreeditoridele. Lõputöö eesmärk oli analüüsida ja hinnata Multi Marger AS finantsolukorda aastatel 2015-2018 ning teha järeldused ja vajadusel ettepanekud juhtkonnale. Multi Marger AS bilansi horisontaalanaüüs näitas, et tunduvalt suurenesid ettevõtte põhivarad 2018. aastal võrreldes 2015. aastaga. Muutus oli tingitud kinnisvarainvesteeringust, mis omakorda suurendas pikaajaliste kohustiste määra bilansi passivapoolel, sest ettevõtte võttis pangalaenu. Omakapitali koosseisus oli suurim muutus 2018. aastal aruandeaasta kasumi real, mis baasaastaga võrreldes kasvas olulisel määral. Ka bilansi vertikaalanalüüs viitas ettevõtte tõhusale tegevusele, sest 2018. aastal oli põhivarade osakaal koguvarast kõrgeim. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et 2018. aasta oli võrreldes baasaastaga väga edukas: müügitulu kasv oli protsentuaalselt kõrgem kui müüdud toodangu kulu, mis ühtlasi aitas kaasa ettevõtte hüppelisele aruandeaasta kasumi kasvule. Lühiajalise maksevõime analüüs näitas, et ettevõte on likviidne ning Multi Marger AS omab piisavalt kergesti rahaks muudetavat vara. Lühiajalised suhtarvud kinnitavad ettevõtte maksejõulisust ning võimekust tasuda lühiajalisi võlgu. Multi Marger AS pikaajalise maksevõime analüüsi tulemusel võis teha järelduse, et ettevõte on kasutanud võõrvahendeid suhteliselt vähe. Soodsam oleks kasutada ettevõttel võõrkapitali omakapitali asemel. Aastal 2016 on intresside kattekordaja ja võlakordaja olnud sarnased tegevusharu keskmistega, aga soliidsuskordaja on uuritaval ettevõttel olnud kõrgem. Aasta 2016 oli ettevõttele keerukas aasta, kuid võrreldes tegevusharu keskmiste näitajatega, siis võib tulemustega rahule jääda. Ettevõtte efektiivsuse analüüsi tulemusel selgus, et ettevõte kasutab aktiivselt varusid müügitulu suurendamiseks, kuid tähelepanu peaks pöörama tarnijate ja klientide maksetähtaegade ühtlustamisele. 2016. aastal kulus ettevõttel materjali ostust raha lõpliku kättesaamiseni müügist 46 päeva, siis aastaks 2017 kulus selleks juba 16 päeva 40 enam aega. Ettevõtte pikk finantseerimistsükkel on tingitud välisklientide pikkadest maksetähtaegadest, kuid arved tarnijatele maksab ettevõte ise 7-14 päeva jooksul. Multi Marger AS puhaskäibekapitali piisavus näitab, et omatakse piisavalt käibekapitali, aastal 2018 jagus seda 105 päevaks. Ettevõtte rentaablusnäitajaid vaadeldes selgus, et analüüsitava perioodi jooksul pole näitajaid miinusesse langenud ja ettevõte pole läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt kahjumit genereerinud. Ettevõtte müügikäibe puhasrentaablus on 2017. ja 2018. aastal oluliselt paranenud, mis on tingitud müügitulu suurenemisest ning kulude minimeerimisest. Erinevalt konkurendi rentaablusnäitajatest, pole uuritav ettevõte kahjumit teeninud. Uuritava ettevõtte pankrotiohu hindamisel selgub, et uurimisperioodi vältel on see näitja suurem kui 2,6 ehk teisisõnu ettevõttel puudub pankrotioht ja Multi Marger AS finantsmajanduslik olukord on hea. Vaadeldes Multi Marger AS finantsanalüüsi tulemit, võib lugeda ettevõtte finantsmajandusliku olukorda heaks, kuid autor on finantsnäitajate parendamiseks lisanud järgnevad soovitused: suurendada investeerimistegevust uuendades ettevõtte tootmisprotsesse või laiendades tootevalikut, vajadusel kaasata võõrkapitali; huvi puudusel investeerida ettevõttesse, siis võimalusel välja võtta dividende osanikel, et investeerida teistesse projektidesse väljaspool ettevõtet; laiendada klientuuri nii Eestis kui välisturul osaledes messidel või palgates müügi/turundustöötaja; lühendada välisklientide maksetähtaegasid ning pikendada kokkuleppel tarnijatega tasumistähtaegasid, et kiirendada finantseerimistsüklit. Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Optiline Grupp OÜ finantsmajandusliku olukorra anlüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Neudorf, Merike; Õun, MerjeLõputöös analüüsiti Optiline Grupp OÜ finantsnäitajaid aastatel 2015-2018, et anda hinnang ettevõtte finantsmajanduslikule olukorrale ning leida võimalusi selle parandamiseks. Optiline Grupp OÜ on asutatud 1997. aastal ning põhitegevusalaks on optikaalaste kaupade ja teenuste müük. Ettevõttel on üle eest 35 Pere Optika nimelist kauplust ning 31.03.2020 seisuga 120 töötajat. Ettevõtte finantsanalüüsi tegemiseks kasutati 2015.-2018. aasta majandusaasta aruandeid, millest peamine info võeti bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Rahavoogude aruannet Optiline Grupp OÜ ei esita. Horisontaal ja vertikaalanalüüs on teostatud nii bilansile kui ka kasumiaruandele. Suhtarvude analüüs on tehtud sama perioodi andmetele tuginedes. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda ning teha järeldused koos ettepanekutega. Optiline Grupp OÜ finantsmajanduslik olukord on läbi vaadeldavate aastate halvenev ja 2018. aasta lõpuks on ettevõte kahjumis. Ettevõttel esineb probleeme arvete õigeaegse tasumisega, sest rahaliste vahendite olemasolu sõltub suuresti varude realiseerimisest. Väga likviidsete vahendite osakaal ettevõttes on madal, kuid lühiajalised kohustised kõrged. Välja tuleb ka mitmes kohas ettevõtte varude suur hulk ning nende pikaajaline seismine laos. Ettevõtte käibekapital on samas piisav tagamaks kohustiste maksumuse. Ettepanekud ettevõtte juhtkonnale paremate juhtimisotsuste tegemiseks ning ettevõtte finantsmajandusliku olukorra parandamiseks on järgmised: • tegeleda varude juhtimisega, võimalusel inventeerida olemasolevad ning ümber hinnata vananenud varud; • kui realiseeritavade varude hulk on endiselt suur, siis vähendada varude sisse ostmist ning realiseerida olemasolevad varud; • üle vaadata ettevõtte tegevusega seotud kulud, et vältida olukorda kus kulud ületavad tulud; • läbi varudega seotud ettepanekute suurendada ettevõtte väga likviidseid varasid, et vältida makseraskuste tekkimist.Nimetus Piiratud juurdepääs Põllumajandustoetusi taotlevate osaühingute finantsaruannetes esinevate väärkajastuste tuvastamismeetodid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lõhmus, Luule; Freienthal, HeliMajandusaasta aruanded on oluliseks infoallikaks ettevõtte käekäigust ning majandusaasta aruandeid kasutab muuhulgas PRIA, et hinnata osaühingute vastavust taotlemistingimustele. Soov saada põllumajandustoetust võib aga viia toetuspettusteni, mis hõlmab väärinformatsiooni esitamist finantsaruannetes. Finantsaruannete pettusi toetuspettuste eesmärgil ei tohi eirata, kuna väljapetetavate toetuste näol on tegemist kõigi maksumaksjate rahaga, mille arvelt jäävad toeta ausal moel toetusi taotlevad ettevõtted. Lõputöö eesmärgiks oli testida erinevaid finantsaruannetes väärkajastuste tuvastamise meetodeid ning teha ettepanekuid sobivate meetodite kasutusele võtmiseks toetustaotluste menetlemisel. Töö käigus testiti erinevaid analüüsi meetodeid (Benfordi seaduse rakenduvus, suhtarvude analüüs, dokumendianalüüs) nende osaühingute suhtes, kelle puhul on PRIA toetustaotluste menetlemise käigus tuvastanud müügituluga manipuleerimise kahtluse. Võrdlusmomendi saamiseks kasutati kahe esimese analüüsimeetodi puhul ka eelduslikult tõeste finantsandmetega taotlejatest moodustatud võrdlusgruppi. Analüüsi tulemusena selgus, kumbki valimigrupp ei järginud Benfordi seaduse loogikat. Seetõttu ei saa Benfordi seadust kasutada selgitamaks, kas toetuste taotlemisel esineb müügitulu manipulatsioone. Käesolevas uuringus osutus suurimaks probleemiks valimigruppide väike maht, samuti asjaolu, et arvandmete vaba kujunemine on piiratud müügitulule seatud lävendiga. Ka ei aita Benfordi seaduse kasutamine kaasa konkreetsete pettusekahtlusega taotluste tuvastamisele. Suhtarvude analüüs viidi läbi valitud efektiivsuse ning tootlikkuse suhtarvude osas. Ühtki suhtarvu väärtust, mille ületamise korral võiks olla kindel, et andmetega on manipuleeritud, uurimistöö käigus ei selgunud. Üheks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et müügitulu manipulatsiooniga osaühingute (pettusekahtlusega osaühingud) hulk on hetkel analüüsiks ebapiisav (19 osaühingut). Samuti näitas suhtarvude analüüs, et ekstremaalseid suhtarve esines nii pettusekahtlusega osaühingute hulgas kui ka võrdlusgrupis. Siiski eristus vaadeldud suhtarvudest kogutootlikkuse suhtarv, mis näitas paljude pettusekahtlusega osaühingute seas erakordselt suurt tootmisefektiivsust. Sellest tulenevalt tehti töö käigus ettepanek kogutootlikkuse suhtarvu edasiseks kasutamiseks toetustaotluste menetlemisel. Dokumendianalüüs näitas, et majandusaasta aruannete esitamise aja ja taotluste esitamise aja vahel võib esineda seoseid, mis viitavad manipulatsioonile finantsaruannetes. Siiski ei tohiks järeldused olla automaatsed, vaid vajalik on täiendav taotluspõhine analüüs. Töö ühe osana võrreldi ka läbi viidud analüüsi tulemusi toetustaotluste menetlejate tähelepanekutega. Sellest selgus, et enim kattuvusi esines osaühingute kulude puudumises (seeläbi ka kõrges tootlikkuses) või vajaduses neid kulusid täpsustada. Kokku tehti viis ettepanekut menetlusprotsessi täiendamiseks, et selgitada välja, kas tegemist võib olla väärkajastustega finantsaruannetes. Need ettepanekud olid: kulude ja müügitulu täiendav kontroll kõrge kogutootlikkuse korral, müügitulu täiendav kontroll juhul kui müügitulu lävendi ja finantsaruandes esitatud müügitulu vahe on väiksem kui 1000 eurot, majandusaasta aruannete esitamise aja jälgimine ja põhjuste uurimine juhul kui aruanne on esitatud vähem kui kaks kuud enne taotlemist, taotlusvoorude läbiviimine ajavahemikus 01.09.–31.12, võimalusel majandusaasta aruande lisa „Müügitulu tegevusalade lõikes“ võrdlemine taotlusandmetega.Nimetus Piiratud juurdepääs Toitlustusettevõtte finantsanalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Reinhold, Kristiina; Õun, MerjeToitlustussektoris tegutsevate ettevõtete majanduskeskkond on ebastabiilne - pidevalt kasvavad kulud, süvenev tööjõupuudus, kasvav palgasurve, tihenev konkurents, kõik see viib ettevõtte üha karmimate väljakutsete ette. Selleks, et ettevõtte juhtkond saaks vastu võtta õigeid juhtimisotsuseid on vaja järjepidevalt jälgida ja hinnata ettevõtte finantsolukorda. Lõputöö eesmärgiks oli hinnata toitlustusettevõtte finatsmajanduslikku olukorda aastatel 2016-2018 ning vajadusel teha ettepanekuid finantsolukorra parendamiseks. Finantsanalüüsi teostamiseks kasutati 2016-2018. aasta majandusaasta aruandeid, mis koosnesid bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Lõputöö esimeses osas tutvustati lõputöö metoodikat. Teises osas anti ülevaade finantsanalüüsi teoreetilistest lähtekohtadest ja finantsanalüüsi läbiviimisel kasutatavatest meetoditest. Teostati ettevõtte bilansi ja kasumiaruande vertikaal- ja horisontaalanalüüs, analüüsiti lühi- ja pikaajalist maksevõimet, analüüsiti rahandussuhtarve ja võrreldi tulemusi tegevusala konkurendi näitajatega. Teostati ettevõtte pankrotiohuanalüüs, milleks kasutati Altmani pankrotiohu kordaja valemit. Bilansi aktiva vertikaalanalüüsist selgus, et ettevõttel on suur põhivarade osatähtsus varades, mis on toitlustussektorile iseloomulik. Toitlustuskoha käivitamine on kapitalimahukas, mis põhjendab esialgseid investeeringuid põhivaradesse. Bilansi passiva vertikaalanalüüsist selgus, et ettevõtte varad on finantseeritud täielikult laenatud vahenditega. Ettevõtte omakapitali osatähtsus oli akumuleerunud kahjumi tõttu negatiivne aastatel 2016-2017. Omakapitali osatähtsus tõusis 2018. aastal vähenenud aruandeaasta kahjumi ja ülekursi tõttu. Kasumiaruande vertikaalanalüüsist selgus, et müügituludest kõige suurema osakaaluga on tööjõukulud ja mitmesugused tegevuskulud. Püsikulude kõrge tase on toitlustussektorile omane. Ettevõtte põhivarade osatähtsus on varades suur, mistõttu kajastuvad püsikuludes ka kõrged amortisatsioonikulud. Aastatel 2016-2017 oli ettevõtte äritegevus kahjumlik, kuid 2018. aastal teeniti esmakordselt ärikasumit. Samas ei ole ärikasum olnud piisav, et selle arvelt katta laenukapitali kasutamisega seotud intressikulud. Aastatel 2016-2018 on ettevõte puhaskahjumis, kuid näitaja liigub tõusvas trendis. Likviidsussuhtarvude analüüsist selgus, et 2016. aastal oli ettevõttel likviidsusprobleeme negatiivse käibekapitali tõttu. 2017. aastal tulemus paranes, kuid 2018. oli puhaskäibekapital taaskord negatiivne. See näitab, et ootamatute väljaminekute korral võib ettevõtte sattuda makseraskustesse. 2018. aasta puhaskäibekapiti langemine miinusesse oli tingitud liiga suurtest investeeringutest põhivaradesse, mis põhjustas ettevõttele likviidsusprobleeme. Tulevikus on soovitatav iga suurem investeerimisotsus põhjalikult läbi kaaluda, et maandada likviidsusriski tekkimise võimalust. Pikaajalise maksevõime analüüsist selgus, et toitlustusettevõttel on suur võõrkapitali osakaal, ning sellest tulenevalt ka kõrge finantsrisk. Ettevõtte varad on täielikult finantseeritud laenatud vahenditega, samas on 2016-2018 võõrkapitali allikaks pikaajaline laen ettevõtte omanikult. 2018. aastal on paranenud nii võlakordaja kui soliidsuskordaja näitajad, mis on tingitud omaniku pikaajalisest laenunõudest loobumisega ettevõtte vastu. Selle tulemusena taastati omakapitali, mis aastatel 2016-2017 oli negatiivne. Tasuvuse analüüs näitas, et aastatel 2016-2018 olid nii vara, omakapitali kui ka müügitulu puhasrentaablus negatiivsed, mis oli tingitud ettevõtte puhaskahjumist. Koguvara puhasrentaablus on alates 2016. aastast järjest paranenud, mis näitab, et ettevõte kasutab järjest efektiivsemalt tema valduses olevaid ressursse. Ka omakapitali tootlikkus on aasta-aastalt kasvanud, kuid jäädes endiselt negatiivseks. Selleks, et näitajaid parandada, tuleb ettevõttel kasvatada müügitulu ning paremini kontrollida ja juhtida kulusid. Varade kasutamise efektiivsuse suhtarvude analüüsist selgus, et ettevõtte efektiivsusnäitajad on head. Põhivarade käibekordaja on tõusvas trendis. See näitab, et põhivarasid kasutatakse efektiivselt ja ettevõte ei ole ülemäära investeerinud põhivaradesse, võrreldes nendest saadava müügituluga. Raha konversioonitsükkel on ettevõttel kiire, mis näitab, et enda valduses hoitakse kaua võõrast raha, see tähendab, et raha laekub kauba eest kiiremini, kui selle eest tuleb tarnijale tasuda. Aastatel 2016-2018 on ettevõtte finantseerimistsükkel negatiivne ehk ettevõte ei ole pidanud leidma lühiajaliseks finantseerimiseks lisaallikaid. Altmani Z-skoori järgi on kõigil vaadeldavatel aastatel oht pankrotistumiseks, tingituna eelkõige akumuleerunud kahjumi, negatiivse omakapitali kui ka likviidsuse ning puhaskäibekapitali negatiivse tulemuse tõttu.Nimetus Piiratud juurdepääs Toodete omahinna arvestus puidutööstusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mänd, Margus; Nõuakas, KatiLõputöö koostamise käigus selgus, et toodete ja teenuste omahind on oluline sisend nii hinnakujunduses kui erinevate juhtimisotsuste tegemises. Omahinna õige arvestamine aitab luua läbipaistvat eelarvestamist ning annab kiiresti ülevaate kulude muutustest, kui peaks lisanduma või välja langema mõni toode või teenus. Iseenesest on omahinna arvutamine lihtne - jagatakse kulud tooteühikuga ja ongi olemas. Nii see töötab, kui toodetakse vaid ühte toodet või kui kaud- ja üldkulud on sisuliselt olematud. Tegelikkuses seisneb omahinna arvutuse keerukus eelkõige kulude (peamiselt kaudkulude) jagamisel kuluobjektidele (millised on peamiselt tooted ja teenused) ning kahjuks peab tõdema, et omahinna vale tõlgendamisel võib olla ääretult kulukad tagajärjed. Lõputöös kirjeldati, milliseid kululiike ettevõte tegevuse käigus võib tekkida ning uuriti kaudkulude jagamist erinevate meetodite kasutamisel. Põhilisteks kulude liikideks on otsekulud ja kaudkulud ning muutuvkulud ja üldkulu. Üldjuhul otsekulu ja muutuvkulu ning kaudkulu ja üldkulu omavahel kattuvad, kuid leidub ka erandeid. Kaudkulude jagamisel ja seega omahinna arvestamisel on tänapäeval kasutuse kaks meetodit. Üheks meetodiks on traditsiooniline kuluarvestus, mille käigus kaudkulud arvestatakse kuluobjektidele mahukäiturite abil. Teiseks meetodiks on tegevuspõhine kuluarvestus, mis erineb eelnevast selle poolest, et kaudkulud seostatakse esmalt tegevustega ja seejärel jagatakse tegevuskäiturite abil kuluobjektidele. Vastavalt kuluarvestuse meetodile võib erineda omahinna arvutamisel saadud tulemus. Kumba arvutuskäiku eelistada, sõltub eelkõige sellest, kui palju erinevaid tooteid või teenuseid on ettevõtte nomenklatuuris ja kui suure osakaaluga on kaudkulud. Meetodikate omavahelises võrdluses selgus, et tegevuspõhine kuluarvestus on täpsem ja on ettevõtte juhtkonnale paremat infot eelkõige just tulevikku vaadates. Kokkuvõtlikult saab öelda, et ettevõtte kuluarvestus on keeruline ent väga oluline tegevus. Õige omahinna arvestamisega on ettevõtte juhtkonnal kindlam vastuvõtta olulisi otsuseid nii tänasel hetkel kui tuleviku tarbeks. Õige omahinna alusel on lihtsam määrata toodetele ja teenustele müügihind ning kalkuleerida prognoositavat kasumimarginaali. Lõputöö empiirilise uuringu käigus arvestati uuritava ettevõtte toodetele täisomahind nii traditsioonilisel meetodil kui ka tegevuspõhisel ehk ABC meetodil. 35 Traditsioonilisel meetodil omahinna arvestamisel kasutati mitut erinevat kulukäiturit, millistest kõige lihtsam on kasutada valmistoodangu mahtu. Võrdluses tegevuspõhise meetodiga selgus, et kõige lihtsam viis ei anna siiski täpset toote omahinda. Kõige täpsema täisomahinna traditsioonilise meetodi puhul andis, kui kasutati kulukäiturina toodete tootmiseks kulunud tööaega. Võrdluses tegevuspõhise meetodiga selgus, et omatoodete omahinnad erinesid absoluutväärtustena kuni 1,38% ja teenustoodete puhul kuni 3,60%. Mis omakorda tähendab, et ettevõttel ei ole vajadust kasutada omahinna arvutamisel ajakulukamat ja keerukamat tegevuspõhist meetodit, vaid piisava asjakohase tulemuse saab, kui kasutada traditsioonilise meetodi puhul kulukäiturina toodetele kulunud tööaega. Põhjus peitub kaud - ja üldkulude struktuurist ehk suurem osa nimetatud kuludest tuleb jaotada tegevuspõhise meetodi puhul tootmiseks kulunud tööaja alusel. Uuringu käigus arvestati toodete omahind eeldava investeeringu teostamisel. Ettevõte plaanib soetada optimeerimissaagi (toormaterjali pikkusesse saagimiseks), mis praegustest lahendustest on oluliselt efektiivsem. Uutes tingimustes arvestuse tulemusena selgus, et enamikel toodetel omahind langes, kuid esines ka tooteid, mille omahind tõusis. Enim alanes omahind toodetel, millede tootmisprotsessis oli enne investeeringut toormaterjali pikkusesse saagimise tegevusel suur osakaal. Kõige suurem omahinna alanemine toimus tootel lipp 22x47x2000/1430 ehk 8,43 euro võrra ühe m3 kohta. Ehkki investeerimisel osade toodete omahind tõuseb, on siiski nende maht tooteportfellis ääretult väike ja seega investeeringu otsuse langetamisel olulist mõju ei avalda. Kokkuvõtvalt saab uuringu põhjal väita, et uuritava ettevõtte kõige asjakohasemaks omahinna arvestusmeetodiks on traditsiooniline meetod, kui kulukäiturina kasutada toodete tootmiseks kulunud tööaega. Ning plaanitava investeeringu tulemusel alaneb põhitoodeteomahind kuni 8,43 eurot ühe m3 kohta.Nimetus Piiratud juurdepääs Veterinaariaettevõtte finantsanalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pukko, Küllikki; Õun, MerjeLõputöö pealkiri on „Veterinaariaettevõtte finantsanalüüs“ ja ta on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning Raamatupidamise seadusest. Lõputöö koosneb kolmest suuremast peatükist, seitsmest alapeatükist, 16 joonisest ja 6 tabelist, 47-l leheküljel. Töös on kasutatud 29 allikat ja kuus lisa. Lõputöö teema aktuaalsus ja probleem tulenevad sellest, et väikeettevõtted ei tegele oma majandustegevuse analüüsimisega. Töö on koostatud veterinaaria ettevõtte kohta, mille aruande aasta kasum on kahel viimasel aastal vähenenud. Ettevõtte juht soovib saada ülevaadet firma finantsmajandusliku olukorra kohta, et selle abil teha paremaid juhtimisotsuseid. Ettevõte tegutseb loomakliinikuna. Seal toimuvad loomade ravimised ja ennetavad tööd. Ettevõttes töötas 2019. a kaheksa inimest ja müügitulu oli 474 308 eurot. Lõputöö eesmärk on hinnata uuritava ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda, et teha vajadusel ettepanekud finantsolukorra parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1) esitada teoreetilised lähtekohad, mille abil hinnata ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda; 2) analüüsida uuritava ettevõtte viie viimase majandusaasta aruandeid, kasutades välja valitud metoodikat; 3) anda hinnang uuritava ettevõtte finantsmajandusliku olukorra kohta ja teha ettepanekud finantsolukorra parandamiseks. Lõputöö empiirilises uuringus kasutati uurimisstrateegiana juhtumiuuringut. Finantsanalüüsi teostamisel kasutati nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset informatsiooni. Empiirilise uuringu andmed koguti struktureeritud dokumendivaatlusega 2015-2019 a majandusaasta aruannetest ja lisaküsimuste tekkimisel tehti poolstruktureeritud intervjuu raamatupidajaga. Kogutud andmete põhjal tehti trendianalüüs, vertikaalanalüüs, suhtarvude analüüs ja pankrotiohuanalüüs. Saadud andmeid võrreldi Statistikaameti andmebaasi sama tegevusvaldkonna keskmise tulemusega. Uuringu tulemusena selgus, et ettevõte on maksevõimeline, tal ei ole probleeme deebitoridega, pikaajalised laenud puuduvad, ettevõtte põhivara on peamiselt ostetud toetuste eest. Tasuvuse näitajad liiguvad negatiivses suunas. Pankrotioht puudub. Järeldustest tulenevalt tehakse järgnevad ettepanekud: ettevõte peaks kulusid optimeerima, suurendama kliendibaasi, tõstma müügitulu palgates juurde arste, vaba raha investeerima, tõstma hindasid töölõikudel kus see on vajalik, laiendama ettevõtet avades uue filiaali ja tegema edaspidi regulaarselt finantsanalüüsi.