Majandusarvestus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/35

Sirvi

Näitamisel1 - 20 33-st

Piiratud juurdepääs
Andmekaitse nõuete rakendamine era- ja avaliku sektori raamatupidamises
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuriks, Ruth; Murulaid, Tiia
Isikuandmete kaitse õiguses on alates 25. maist 2018 keskne roll isikuandmete kaitse üldmäärusel, millega ühtlustati kogu Euroopa Liidus reeglid isikuandmete töötlemiseks. Ettevõtetelt ja riigiasutustele kehtestab üldmäärus senisest rangemaid reegleid füüsiliste andmete kaitsmiseks ning paneb lisakohustusi isikutele, kes andmeid töötlevad Lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises, et selgitada välja üldmääruse rakendamisega seotud võimalikud kitsaskohad. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • analüüsida isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele; • teha analüüsi põhjal järeldused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisest era- ja avalikus sektori raamatupidamises; • tuua välja sarnasused ja erinevused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisel erasektoris ning avalikus sektoris; • tuua analüüsi põhjal välja võimalikud kitsaskohad üldmääruse rakendamisel era- ja avaliku sektori raamatupidamises. Uurimisülesannete täitmiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Aanalüüsi tulemusena võib hinnata, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded suuremas osas era- ja avaliku sektori raamatupidamises on piisaval määral rakendunud, et hoida ära isikuandmete leke ja vältida isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise.
Piiratud juurdepääs
Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ruzevitš, Angela; Nukka, Ave
Lõputöö pealkiri on „Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises“. Lõputöö koosneb 43 leheküljest, 11 joonisest. Kuna teema on uudne, siis suures osas tugineb teoreetilise aluse loomine seadusandlusele ja erialastele artiklitele. Peamised allikad on Isikuandmete kaitse üldmäärus, Euroopa Komisjoni materjalid, Andmekaitse Inspektsiooni juhendid, autorid: M.Torma, K.Teearu, M.Heinsoo, M.Padu, J.Dolguševa. Uue Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine 20.05.2018 tõi ettevõtetele uued nõudmised andmekaitse osas. Sõltumata suurusest ning töötajate ja klientide arvust, peab igas ettevõttes olema tagatud vastav isikuandmete töötlemine. Erilist tähelepanu peaks pöörama raamatupidajate teadmistele ja pädevusele, kuna just nemad töötlevad igapäevaselt erinevaid isikuandmeid. Lõputöö eesmärk on selgitada välja andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • töötada läbi isikuandmete kaitse seadusandlus, et välja selgitada andmekaitse põhimõtted, andmesubjekti ja isikuandmete olemus, andmete töötlemise alused ja töötlemise turvalisuse olulisus ning isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste tagajärjed; • välja selgitada andmekaitse ja isikuandmete töötlemise põhimõtete rakendamine raamatupidaja töös; • teha järeldused raamatupidajate teadmistest andmekaitse põhimõtetest ning isikuandmete töötlemise nõuete rakendamisest. Uuring viidi läbi raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete näitel. Empiirilise uuringu meetod on kvantitatiivne. Järelduste tegemiseks kasutati deduktiivset strateegiat. Vajalike andmete kogumiseks kasutati struktureeritud küsimustikku. Valim moodustati eesmärgipäraselt. Küsimustiku link edastati raamatupidajatele Facebooki suletud grupis nimega „Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus“, Tallinna Tehnikakõrgkooli majandusarvestuse erialal õppivatele tudengitele ja NETI kataloogi alajaotuses Raamatupidamine olevatele kontaktidele ning jagati raamatupidamis- ja infoportaalis www.rmp.ee. Analüüsiks võeti raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes töötavate 144 raamatupidaja vastused. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Empiirilise uuringu tulemused näitavad, et vaatamata andmekaitse teema olulisusele ja aktuaalsusele, ei ole raamatupidajad sellesse süvenenud või vastavalt koolitatud. Raamatupidamisvaldkonnas kõrgema vastutusega spetsialistide teadmised on kõrgemal tasemel, kuid üldiselt võib pidada teadmisi pigem pinnapealseteks. Isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid ja aluseid täies mahus ei järgita ja/või ei rakendata. Tulemuste põhjal võib järeldada, et isikuandmete töötlemine ei pruugi toimuda vastavalt IKÜM-iga sätestatule. Ülioluline on tegeleda raamatupidajate informeerimisega andmekaitse teemal ja tõsta nende teadmisi ja pädevust, tagades sellega isikuandmete töötlemise nõuete rakendamist raamatupidamises.
Piiratud juurdepääs
Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, Ave
Lõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.
Piiratud juurdepääs
Elektroonilisel teel saadetavate arvete eelised ja kitsaskohad Stora Enso Eesti AS näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalma, Johanna Stina; Nukka, Ave
Lõputöö eesmärk oli analüüsi põhjal selgitada välja elektroonilisel teel saadetavate arvete eelised ja kitsaskohad Stora Enso Eesti AS näitel. Antud teema on aktuaalne, sest aina rohkem riike muudavad e-arvete saatmise ettevõtete vahel kohustuslikuks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti aga digitaalses arvelduses mahajäänute hulgas. Lõputöö teooriaosas tehti ülevaade digitaalsete arvete arengust Euroopa Liidus ning kirjeldati, milliseid meetmeid on Euroopa Liit ja Eesti riik rakendanud e-arvelduse toetamiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks. Toodi välja arvetele esitatavad nõuded, selgitati arhiveerimisprotsessi ning PDF- ja e-arve sisulist poolt koos teenusepakkujate nimekirjaga. Teooritilises osas keskenduti elektroonilisel teel saadetavate arvete eelistele ja kitsaskohtadele erialases kirjanduses väljatoodud seisukohtade põhjal. Teooriast selgus e-arveldusele ülemineku vajalikkus. Sellega kaasneks üks arvete töötlemise süsteem senise kolme asemel, mis tõstaks andmete kvaliteeti, vähendaks töötlemisele kuluvat aega, säästaks kulusid ning muudaks arvete edastamise ja vastuvõtmise mõlemale osapoolele mugavaks. E-arvetele üleminek võib riigil aidata säästa umbes 2,5 miljonit eurot aastas. PDF-arve on elektroonselt edastatav arve, millelt info ei ole masinloetav. Info tuleb sisestada süsteemi käsitsi, sest tegemist on tavalise pildifailiga. PDF-arveid saab samuti saata läbi operaatori, kuid sellisel juhil ei tohi olla arve parooliga kaitstud ega krüpteeritud ning ühes failis peab olema ainult üks arve koos lisadega. Kahjuks ei ole e-kiri aga usaldusväärne, sest see ei pruugi alati õige adressaadini jõuda ning hiljem ei saa ka seda tuvastada, miks on e-kiri ja selles sisalduv arve kaduma läinud. PDF-arvete edastamisel võib meilimanusega lisanduda ka pahavara või viirus ning vältida ei saa ka võltsitud arveid, mis võivad tekitada tõsist ohtu ettevõttele. E-arve väljastatakse läbi operaatori, kelleks võib olla nii teenusepakkuja kui pank. Operaatorid on omavahel teinud rändluskokkuleppeid, mille tõttu ei pea e-arve väljastaja ja vastuvõtja kasutama sama operaatorit, vaid e-arve liigub operaatorite vahel rändluskokkulepete abil tasuta. Müügiarve saatmiseks peab sisestama vastuvõtja e-arve aadressi ning vastuvõtja operaatori tunnuse. E-arveid saadetakse Eestis kasutatavas E_invoice formaadis. PDF- ja e-arved koostatakse lähtudes käibemaksuseaduses esitatud nõuetest. Digitaalsel kujul saadetavad arved peavad olema arhiveeritud seitse aastat nagu ka teised raamatupidamise algdokumendid. Andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Programmivaatluse teel leiti, et Stora Enso Eesti AS on võimeline vastu võtma arveid kolmel viisil: paberarved, e-arved ja PDF-arved. Peamiselt esineb probleeme PDF-arveldusega, kuna suures osas lükatakse tagasi PDF- vormingus SAP süsteemi saabunud arveid. Tagasilükatud arveteks nimetatakse neid arveid, mis on SAP programmi jõudnud, kuid ebakorrektse infoga. Peamiselt on see tingitud teenusepakkuja vigadest, sest vigased arved peaksid olema tagasi lükatud enne süsteemi jõudmist. See toob endaga kaasa suure töö- ja ajakulu, kuna arve välja maksmiseks on vaja küsida tarnijalt nii kreeditarvet kui ka uut arvet. Samuti on PDF-arvelduse juures hulk nõudmisi, mida on vaja tarnija poolt täita, et arve üldse SAP süsteemi jõuaks. Programmivaatluse teel tuvastas autor kõik võimalikud vead, mille puhul lükkab Stora Enso teenusepakkuja arved tagasi kas tarnijale või finantstugiteenusekeskuse vastavale osakonnale. Põhjusteks võis olla näiteks, et e-mailis oli liiga palju manuseid, failide maht või lehekülgede arv ületas lubatud limiiti, e-mail oli saadetud vales (RTF) formaadis, arve saaja nimi on ebakorrektne või üks dokument sisaldas mitut arvet. Kõikide nende nõudmiste tõttu muutub PDF-arvelduse protsess väga aeganõudvaks ning põhjustab pahameelt tarnijate hulgas õigeaegselt maksmata arvete tõttu. Hetkest, kui tarnija saadab arve PDF-arvelduse emaili aadressile, jõuab see Stora Enso raamatupidamise süsteemi keskmiselt kahe päeva jooksul, kui kõik arvele kehtestatud nõuded on täidetud. Juhul, kui emailiga esineb probleeme, saadetakse tarnijale või Stora Enso finantstugiteenuse vastavale meeskonnale automaatne arve tagasilükkamise teavitus. Võltsitud arveid tuvastatakse arvete töötlemise käigus ning pahavara arvutisse sattumise vältimiseks ei soovitata avada võõraid veebilinke. Uuringu käigus ilmnes, et kuigi äriregister seda ei väljenda, siis Stora Enso Eesti AS’ile on võimalik saata e-arveid. E-arvete saatmine ettevõttele käib vaid ühel viisil, milleks on arvete edastus läbi SAP programmi. Kahjuks kasutavad sellist võimalust vaid vähesed ettevõtted ning e-arvete maht jääb vaid paarisaja juurde kuus mitme tuhande arve seast. Intervjuust selgus, et suurettevõtete peamine probleem e-arvelduse juures on see, et kuna Stora Ensol on palju osakondi ja üksuseid, siis tarnijatel on raskuseid leida õige info selle kohta, milliste andmetega arveid tuleb saata. Stora Enso raamatupidajatel on sealjuures keeruline leida õige kontakt tarnija poolel, kellelt paluda arve korrigeerimist. Lõputöö tulemusena tõi töö autor välja võimalikud viisid, kuidas Stora Enso arvelduse viise parendada. Vältimaks olukordi, et tarnijad ei tea täpset põhjust, miks tema dokument tagasi lükati ning mis oleks edasine samm, peaks täpsustama automatiseeritud tagasilükkamise teavitust. Samuti peaksid raamatupidajad jälgima, millistele e-maili adressaatidele tagasilükkamise teavitused saadetakse, et olla veendunud teavituse kohalejõudmises. Selleks, et arhiveerida saaks kõikides formaatides PDF-arveid (ka allkirjastatud dokumente) ning probleeme ei ilmneks dokumentide binaarsel tasandil, peab ühendust võtma arhiveerimist võimaldava teenusepakkujaga ning küsima võimalikke lahendusi. Stora Enso infoveebilehele oleks vaja lisada rohkem informatsiooni arvete saatmise kohta. Lõputöö autor tõi välja kaks varianti, kuidas Stora Enso Eesti AS saaks hakata vastu võtma e-arveid: PEPPOL elektrooniliste dokumentide vahetamise keskkonnaga liidestumine või operaatori vahetamine. Soovituslik on valida operaator, kes on juba PEPPOLiga ühendatud, et vältida lisatasusid.
Piiratud juurdepääs
Esko talu OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sultsing, Elen; Noorväli, Helle
Ettevõtte finantsanalüüs võimaldab juhtkonnal saada teavet ettevõtte finantsseisundist ning selgitada kitsaskohad ettevõttes. Eduka ettevõtte taga seisab edukas finantsjuhtimine, oskus aru saada ja interpreteerida ettevõtte aruandeid ja finantsnäitajaid. Eesti majanduses on olnud madalseise, mille tulemusena on ettevõtted sattunud raskustesse ja pankrotistunud. Väheseid pankrotini jõudnud ettevõtteid õnnestub päästa. Ärilise ebaõnnestumise ja pankrotti saab enamasti vältida parema finantsjuhtimise tulemusel. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Esko Talu OÜ finantsmajanduslikku olukorda ja tuvastada ettevõtte kitsaskohad. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivset meetodit ja ülesehitus oli deduktiivne. Lõputöö andmekogumismeetodina kasutas autor dokumendivaatlust, mille aluseks olid Esko Talu OÜ 2015-2018 majandusaasta aruanded. Esko Talu OÜ bilansi horisontaalanalüüs näitas, et bilansimahus on kõige suuremad muutused toimunud 2018. aastal, kui varad vähenesid 37%. Muutus oli tingitud sellest, et ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatuse valdkonnas ja sellega seoses toimus ümberhindlus loomakasvatusega seotud varude ja bioloogiliste varade osas. Bioloogilised varad vähenesid pärast 2016. aastat kuni bilansist täieliku eemaldumiseni ja varud vähenesid 2018. aastal 76%. Ümberkorralduse tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks tulemiks kahjum ehk kasum vähenes 2018. aastal 258878€. Esko Talu OÜ kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et alates 2016. aastast on ettevõte suutnud võrreldes eelmise aastaga müügitulu kasvatada. Kuluartikkel kaubad, toore, materjal ja teenused olid korrelatsioonis müügituluga v.a 2018. aastal, kus tulu suurenes, kuid kulusid suudeti vähendada. Sellest võib järeldada, et 2016- 2017. aastal on müügitulu suurenemise ja vähenemise taga müügimahtude vähenemine ja suurenemine. Aastal 2018 oli müügitulu suurenemise ja kulude vähenemise taga müügihindade tõus, samuti on ettevõte tegelenud kulude optimeerimisega ja leidnud viisi, kuidas paremini kulusid kokku hoida. Sellegipoolest tekkis kahjum, mis oli peamiselt tingitud bioloogiliste varade ümberhindlusest, mis tulenes nende esmasest õiglases väärtuses arvele võtmisest ja hilisemast õiglase väärtuse muutusest. Bilansi vertikaalanalüüsist selgus, et vaadeldavatel aastatel on käibevarad vähenenud ja põhivara osakaal suurenenud. Koguaktivast märkimisväärse osa moodustas materiaalne põhivara, mis on antud tegevusvaldkonnale iseloomulik, kuna ettevõtluses kasutatavad põhivarad on väga kallid. Kõige suurema osa kohustistest ja omakapitalist moodustab kõigil aastatel eelmiste perioodide jaotamata kasum. Ettevõtte omanikud ei ole viimastel aastatel dividende välja võtnud ja on investeerinud teenitud kasumi ettevõttesse. Laenud moodustavad väga väikese osa kogupassivast, mis näitab, et täiendavatel investeeringutel on kasutatud omakapitali. Kasumiaruande vertikaalanalüüs näitas, et suurima osakaalu müügitulust moodustas ettevõttel kaubad, toore, materjal ja teenused, mis oli üle 60% kuni 2018.aastani, mil langes pea 20%, mis on efektiivsema töökorralduse tulemus. Kuni 2018. aastani oli aruandeaasta kasum tõusvas trendis, suurendes iga aastaga, mis tähendab, et ettevõtte tegevus oli olnud pidevalt kasumlik. Põhitähelepanu oli suhtarvuanalüüsil, kus autor teostas maksevõime, finantsvõimenduse, varade kasutamise efektiivsuse, tasuvuse ehk rentaabluse ja pankrotiohu analüüsi. Maksevõime analüüsist selgus, et ettevõte on maksevõimeline ja tal on piisavalt vaba raha oma tegevuse teostamiseks ja kohustiste õigeaegseks tasumiseks. Üldine kõrge maksevõime tase viitab ebaefektiivsusele ja tähendab, et ettevõte on liialt investeerinud käibevaradesse. Kõrge näitaja on tingitud ka lühiajaliste kohustiste puudumisest, mis viitab sellele, et ettevõte kasutab vara finantseerimisel peamiselt omakapitali. Autori soovitus oleks ettevõte vabade vahendite optimaalsemaks kasutamiseks leida täiendav investeering, mis teeniks tulu. Lisaks soovitab autor enne igasuguse investeeringu tegemist hinnata investeeringu tulusust, ning investeerides toodetesse lisaks teostada ka turuanalüüs. Finantsvõimenduse ehk võõrkapitali kasutamise analüüsist selgus, et ettevõttes kasutatakse oma vajaduste finantseerimiseks minimaalselt laenatud vahendeid ja peamiselt kasutatakse omakapitali finantseerimisallikana. Samuti on väiksem risk raha kaotada ja finantsraskuste korral ollakse paremini kaitstud. Autori soovitus oleks kaaluda finantsvõimenduse kasutamist, mida peetakse soodsamaks, kui omakapitali ja mis võib suurendada kasumit tulevikus ja mille tulemusel suurendaks omakapitali tulutoovust. Hea maksevõime ja vähe kohustisi on hea eeldus kaasata lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele ja arendada uusi tooteid. Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist oli näha üldist madalat taset, mis tähendab, et Esko Talu OÜ teenis varade pealt kasinalt müügitulu. Madalad tulemused on tingitud sellest, et ettevõte on väga kapitalimahukas. Autori soovitus on üle vaadata põhivarad pärast seda, kui ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatus valdkonnas ja võimalusel müüa ära need põhivarad mida enam ei vajata ja investeerida saadud tulu mujale. Lisaks oli näha iga aastaga oli parenenud debitoorse võlgnevuse näitajad, mis võib viidata selle, et ettevõte on kehtestanud rangemad müügitingimused. Autori soovitus on vaadata üle ettevõttes kehtestatud müügitingimused ja ehk on võimalik pikemaid maksetähtaegu anda, mis edendaks müüki, mille kasv on pidurdunud. Tasuvusanalüüsist selgus, et Esko Talu OÜ majanduslikud tasuvusnäitajad on olnud suhteliselt madalad, kuid kuni 2018. aastani tasuvad. 2018. aastal lõpetas Esko Talu OÜ tegevuse loomakasvatuse valdkonnas, mille tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks 2018. aasta tulemiks kahjum. Muudatuste rakendamisega ei saadud nii hästi hakkama, mis avaldas halba mõju ka finantssuhtarvudele. Aastatel 2015-2017 oli näitajate iseloomulikuks trendiks tõus. 2017. aastal tõusid rentaablusnäitajad võrreldes eelmise aastaga pea kahekordselt. Kaasates lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele, võimaldaks kasvatada tootmismahte, mis parandaks tasuvust ja kompenseeriks müügitulu vähenemist, mis kaasneb tegevuse lõpetamisega loomakasvatuse valdkonnas. Pankroti analüüsist on näha, et kuigi 2018. aastal näitaja langes pea kahekordselt on tulemus sellegipoolest väga kõrge. Langus oli mõjutatud ettevõttes toimunud ümberkorraldustest, kuid Z- skoori tulemus näitas, et lähiaastatel ei tohiks tekkida maksejõuetust. Ettevõttele teostatud finantsanalüüsist järeldab autor, et Esko Talu OÜ on jätkusuutlik ettevõte, olenemata 2018. aastal läbiviidud muudatustest ja sellega kaasnenud kahjumist. Ettevõte on suutnud vähendada põhitegevusega seotud kulusid, parandanud varade kasutamise efektiivsust ja tõstnud likviidsust. Suuremad muudatused võtavad aega, kuid Esko Talul OÜ on olemas kõik eeldused kahjumist välja tulemiseks ja olla järgnevatel aastatel taas kasumlik ettevõte. Kõik eelnev kokku annab ettevõttele võimaluse efektiivistada põhitegevusvaldkonna tegevusi ning jätkata uue turu leidmist kõrgema lisandväärtusega toodetele. Järgnevatel aastatel soovitab autor analüüsida ettevõttes läbi viidud muudatuste tasuvust, mille tulemusel on võimalik anda hinnang juhtimisotsuste kohta ja prognoosida edasi tegevust tulevikuks. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Ettevõtte sõidukite maksustamine Rimi Eesti Food AS näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rool, Birgit; Kallaste, Kaidi
Ettevõtte sõiduauto maksustamise teema aktuaalsus sai alguse 2018. aastal, mil muudeti tööandja sõiduautode maksustamise korda. See tähendab siis, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine, vaid piisab kasutamise võimaldamisest, et erisoodustus tekiks. Samtui ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustamise maksutamist. Rimi Eesti Food AS-is ei ole eelnevalt selle teemalist uuringut teostatud. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kas ettevõtte sõidukite kasutus ja maksuarvestus vastab nõuetele ning milline on olnud 2018. aastal jõustunud sõiduautosi puudutava tulumaksuseaduse muudatuse mõju ettevõtte maksukoormusele. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor neli ülesannet. Esimene ülesanne oli anda ülevaade ettevõtte sõidukite maksustamist käsitlevatest õiguslikest alustest. Autor koostas peamiselt õigusaktidele, Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud informatsioonile ja erialastele artiklitele tuginedes teoreetilise ülevaate, andmaks arusaadava ülevaate kogu materjalile. Teise ülesandena oli läbi viia uuring Rimi Eesti Food AS-is ja hinnata maksuarvestuse ja deklareerimise vastavust seadusandlusele. Ettevõtte uuringu käigus sai autor teada, kui palju on M1 kategooria sõidukeid antud ettevõttes, kuidas peetakse ettevõtte sisest kuluarvestust, sõidupäevikuid, sõiduautode kütusega seonduvaid algdokumente, uuriti ka sisendkäibemaksu arvestust ja kas erisoodustusi deklareeritakse. Autor võrdles kogutud andmeid, nende andmete õigsust ja korrektsust vastavalt nõuetele. Kuluarvestust vaadeldes selgus, et etteõtte lähtub oma otsustes suuresti emaettevõtte metoodikast. Metoodikaga on määratud igale sõiduautole kütusekulu limiit eurodes, mida ületada ei tohiks. Uuritava perioodi jooksul limiidi ületusi siiski esines aga see ei olnud märkimisväärselt suur. Ületatud limiite töötajatelt sisse ei nõutud sest kõik olid tööalaselt põhjendatud. Kolmanda ülesandena oli selgitada välja maksuseaduse muudatuse mõju ettevõttele. Ettevõttes jälgitakse kulusid väga tähelepanelikult ja autoparki ei ole soetatud põhjendamatult võimsa mootoriga sõidukeid. Tulenevalt tulumaksuseaduse muudatusest ei ole ettevõttel maksukoormus muutunud, sest erasõite ei lubatud ettevõtte autodega teha ei enne ega pärast seaduse muutmist. Kuna eratarbeks sõidukeid ei kasutata, siis ka makse ei maksta. Neljanda ülesandena oli teha vajadusel ettepanekuid maksuriskide maandamiseks. Antud ettevõttes ei ole sõiduautod varustatud GPS seadmetega ja kasutatakse sõidupäevikut sõitude arvestusel. Kuna sõidukite kasutajad garažeerivad autosid oma kodus, siis pole 100% garantiid, et tehakse vaid ettevõtlusega seotud sõite. Kogu uurimuse protsessi põhjal autor järeldab, et maksuriskid olid uuritavas ettevõttes olemas (kuna kontrollida saab vaid sõidupäeviku alusel), kuid mitte väga suured. Olulisi eksimusi maksuarvestuses ei olnud sellel ettevõttel. Ettevõtte poolt tehti ka ettepanek, milliseid maksusüsteemi muudatusi võiks teha. Kuna hetkel on erasõidud ja ametisõidud väga randelt piiritletud, siis tulevikus võiks olla seaduses kirjas, et kui ametisõite tehakse autoga rohkem kui 80% kogu sõitudest, siis 20% erasõitude puhul võiks maksustamine olla soodsam ja seda ilma sõidupäevikut pidamata. Autori arvates on see väga hea muudatuse mõte.
Piiratud juurdepääs
K.Met AS jätkusuutlikkuse hindamine finantsanalüüsi põhjal
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mets, Raili; Noorväli, Helle
Lõputöö koostamisel analüüsiti K.MET AS-i nelja aasta finantsnäitajaid, et välja selgitada, kas tootmise omahinna tõus ja välisturuosa vähenemine on mõjutanud antud ettevõtte jätkusuutlikkust. Teostati K.MET AS finantsaruannete põhjal finantsanalüüs, mille teostamiseks analüüsiti ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet, et hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust. Analüüsimiseks teostati muutuste ehk hälbeanalüüs ja suhtarvude analüüs. Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande hälbelüüsi puhul määrati rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes, võrreldes nelja aasta aruandeid ning analüüsides perioodi jooksul asetleidvaid muutusi ja muutuste olulisuse määra. K.METi bilansi hälbeanalüüsist selgus, et ligikaudu 70% passivast moodustab kõikidel analüüsitavtel aastatel omakapital ja 30% kohustised. See suhe näitab, et K.MET kasutab liiga vähe võõrkapitali ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Analüüsist selgus ka, et suur muutuja varades olid nõuded ja ettemaksed, mis perioodi jooksul üldiselt suurenesid, mis oli tingitud müügikäibe suurenemisest. Omakapital suurenes analüüsitaval perioodil võrreldes baasaastaga, mis oli tingitud aruandeaasta kasumi tõusudest ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi tõusudest. Kasumiaruande analüüs näitas, et ettevõtte analüüsitava perioodi müügimaht suurenes oluliselt võrreldes baasaastaga. Müügimahu suurenemine on toonud kaasa ka materjalide kulu ja tööjõukulude suurenemise. Samas on suudetud analüüsitaval perioodil vähendada lõpetamata toodangu mahtu, mis näitab, et tootmisprotsess on kiirem ja toodang jõuab kiiremini ostjateni. Vaatamata suurenenud tootmisele on vähendatud baasaastaga võrreldes mitmesuguseid tegevuskulusid, mis on kaasa toonud kasumi tõusu. Kaupade, toorme ja materjali osakaal müügitulust analüüsitava perioodi jooksul on suurenenud, mis on tingitud tarnijate poolt hindade tõusuga. Kasumiaruande analüüs näitas, et baasaastaga võrreldes langes teisel aastal ettevõtte edukus, kuid seejärel on olnud jälle tõusuteel. Rahavoogude analüüs näitas, et põhitegevuse rahavoog moodustas esimesel aastal 92% ja teisel 98% laekunud rahast, mida kasutati kapitalirendi tagasimakseteks, dividendide maksmiseks ja soetati ka põhivara. Kolmandal aastal moodustas põhitegevuse rahavoog üle poole laekunud rahast, mida kasutati suures osas põhivara ostmiseks ja kapitalirendi tagasimakseteks. 2018. aastal laekunud rahast moodustab põhitegevuse rahavoog 95%, mida kasutati 44% ulatuses dividendide maksmiseks, põhivara soetamiseks ja laenude tasumiseks. Analüüsi tulemusel selgus, et äritegevuse rahavood suurenesid esimesel, kolmandal ja neljandal aastal. Investeerimistegevuse rahavood suurenesid esimesel kolmel aastal, neljandal aga vähenesid kuna vähenesid materiaalsete põhivarade ost ja müük. Maksevõime analüüs näitas, et K.MET ASi maksevõimelisus on kõrge, aga samas on kapitali kasutamise efektiivsus madalavõitu. Likviidsed varad katsid analüüsitaval perioodil kõiki lühiajalisi kohustusi ja enamgi veel, mis on väga hea ja näitab, et ettevõttel ei ole probleeme võlgade tasumisega. Maksevõime analüüsist selgus, et K.METi varasid finantseerivad peamiselt omanikud, mitte kreeditorid, mis näitab kreeditoride risk on K.MET´i puhul väga madal. K.MET peaks kasutama rohkem võõrkapitali, mis küll tõstab finantsriski, aga samas avaldab suurt positiivset mõju omakapitali tootlikkusele. Efektiivsuse analüüsi tulemusest selgub, et K.METi ostjad ei venita debitoorse võla tasumisega ja seega K.MET on range krediidipoliitikaga lühikesi maksetähtaegu pakkuv ettevõte. Perioodi jooksul ei ole viivitatud tarnijatele arvete tasumisega. K.MET tasub kreditoorset võlgnevust pikema perioodi jooksul, kui laekub debitoorset võlgnevust, mis on väga hea. Selgus, et ettevõttel on liiga palju varusid, mida ei suudeta realiseerida piisavalt kiiresti. Talitus- ja finantseerimistsükkel on liiga pikk, mis piirab investeeringute tegemist, kuna raha on varude all kinni. Tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmise kaudu saaks lühendada varude käibeväldet ja talitustsüklit. Ettevõtte puhul on tegemist pisut ülemäärase investeerimisega käibevarasse, mille arvelt on kaotatud võimalikku tulu. Tasuvuse analüüs näitas, et K.MET on juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt ja see näitab head ressursside kasutamist. ROE võiks olla pisut kõrgem, mida saaks siinkohal tõsta, kui ettevõte jaotaks kasumit rohkem dividendide näol välja. K.MET täidab siiski eesmärki, milleks on aktsionäride rikkuse suurendamine. Ettevõtte müügikäive toob piisavalt ärikasumit, kuna K.MET on tulutoovam, kui keskmine sama valdkonna ettevõte. Müügikäibe ärirentaablust saaks vajadusel aga tõsta, kui suurendada müügitulu või vähendada kulusid. Tasuvuse analüüs ütleb, et K.MET suudab hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmist juhtida kasutoovalt. Kokkuvõttes on K.MET juhtinud oma varasid kasumi tootmiseks väga tõhusalt. Pankrotiohu analüüs näitab, et K.METi finantsseisukord on väga hea ja pankrotiohtu ettevõttel ei ole. Autoripoolsed ettepanekud finantsnäitajate parendamiseks on järgnevad: • ettevõttel tuleks vähendada laovarusid; • K.METil tuleks kasutada rohkem võõrkapitali; • ettevõte peaks rohkem investeerima tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisse näiteks mõne põhivara soetamise näol; • ettevõttel tuleks jaotada kasumit rohkem dividendide näol välja. Autor leiab, et lõputööl koostamisel seatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud. Tehtud on järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta ja ettepanekud tulemuste parendamiseks, et olla jätkuvalt jätkusuutlik.
Piiratud juurdepääs
Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-le ja finantsanalüüs OÜ-s Vinare Logistika
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suursild, Piret; Luts, Siiri
Ettevõtte finantsaruannete koostamisel peab järgima raamatupidamise seadust ning juhinduma Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Ettevõtte omanike üks eesmärkidest on saada kasumit, mille üheks võimaluseks on suurendada ettevõtte tulude poolt ja teiseks omada ülevaadet tulude ja kulude õigest kajastusest finantsaruannetes. Sellepärast on kasumi õige arvestamine väga oluline ning samuti on kasumiaruanne ettevõttes väga oluline finantsaruanne. Kasumiaruande skeem 2 on sobilik tootmisettevõtetel, kuna annab ülevaate kulude struktuurist funktsioonide alusel ning seal on vajalik eristada kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Nii tulude kui ka kulude kajastamisel on oluline korrektne algdokument, mis vastab ettevõttes kehtestatud sise-eeskirja nõuetele ning mille alusel tehakse kanded raamatupidamisregistrites. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot kulude osas õigetel kasumiaruande kirjetel ning see toob kaasa vale brutokasumi ning annab juhtkonnale ebaõiget infot. Lõputöö uurimisobjektiks valiti logistika ja laondusega tegelev osaühing Vinare Logistika. Uurimusobjektiks olev ettevõte oli saanud auditi käigus mitu aastat järjest märkuse kulude ebaõigest kajastamisest kasumiaruandes. Lõputöö eesmärkideks oli välja selgitada selle ettevõtte tulude ja kulude arvestus ja kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ning läbi viia kasumiaruande finantsanalüüs. Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik uurida milliseid tulusid ja kulusid ettevõte kasumiaruande kirjetel kajastatakse. Saadud andmete alusel teostada analüüs tulude ja kulude kontodel kasutatud finantskannete kohta. Kasumiaruande finantsanalüüsi koostamiseks võrreldi 2018 ja 2019 aasta kasumiaruande kirjeid ning koostati saadud info alusel horisontaal-,vertikaal- ja suhtarvude analüüs. Töö esimeses osas kirjeldati kasumiaruandes skeem 2 tulu- ja kulukirjeid ning kasumiaruande analüüsimeetodeid. Selle tulemusena sai töö autor teada kasumiaruande skeemi 2 kirjete teoreetilisest olemusest, milliseid tulusid ja kulusid tuleb kirjetel kasutada, et kasumiaruanne annaks õiget ja arusaadavat infot aruande tarbijatele. Samuti on oluline ettevõttes kasumiaruande analüüs, et saada teada ettevõtte finantsnäitajaid ja nende alusel teha otsuseid. Töö teises osas andis lõputöö autor ülevaate lõputöö metoodikast. Töö kolmandas osas viis töö autor läbi uurimuse kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest, koostamisest ning analüüsist laoteenuseid ostutavas ettevõttes Vinare Logistika OÜ. 44 Andmete kogumise meetodina kasutati lõputöö uuringu läbiviimiseks ja vajalike andmete saamiseks dokumendivaatlust. Selleks vaadeldi erinevaid algdokumente (müügiarveid, teenuste kuluarveid, pearaamatut, käibeandmikku) perioodiga 01.08.2019 – 31.10.2019 ning selgitati välja, kas tulude ja kulude kanded finantsarvestuses on vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Uurimustöös valiti vastav vaatlusperiood, kuna algdokumentide maht ettevõttes oli suur ning ettevõtte igapäevase tegevusega seotud tulude ja kulude arved olid sarnased. Kasumiaruanne on ettevõtte üks olulisemaid aruandeid, mis näitab ettevõtte põhitegevust kahe bilansipäeva vahel ning selle koostamisel peab juhinduma tulude ja kulude õigest vastandamisest. Tulude kajastamisel on oluline jälgida tulu tekkimise momenti ja tulu õiglast väärtust. Oluline on eristada tulude tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. Uurimustöös selgus, et Vinare Logistika OÜ tulud koosnesid suures osa põhitegevusega seotud klientide kaupade ladustamise ja ekspedeerimisega seotud teenustest. Vähesel määral moodustas müügitulust tolliteenuste pakkumine. Enamus müügitulust saadi teenuste müükidest kohalikele klientidele, kus suurem protsent on teenuste müük kontserni ettevõtetele. Ettevõttes tulude kajastamisel eksimusi ei olnud ning kasumiaruandes olid tulud kajastatud RTJ 10 toodud nõuetele. Kasumiaruande skeemis 2 on ettevõttele oluline näitaja brutokasum, mis saadakse müüdud kaupade ja teenuste kulu lahutamisel müügitulust. Brutokasum näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest, enne perioodikulusid, intresse ja tulumaksukulu. Läbiviidud uurimustöö tulemusel selgus, et uuritud ettevõttes ei käsitletud turustuskulusid ja müüdud teenuste kulusid õigesti lähtudes seadusandlusest. Vaatlusperioodil oli palju eksimusi algdokumentidel, kus põhitegevusega seotud kulud ei olnud kajastatud kasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. Dokumentide vaatlemisest ja läbiviidud intervjuudest ettevõtte juhi ning finantsjuhiga jõuti järeldusele, et ettevõttes registreeritud algdokumendid on viseeritud ja kinnitatud juhtkonna poolt korrektselt. Üldjuhul on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mõningatel juhtudel on tehtud paranduskandeid, et tehingud viia vastavusse RPS § 16 lg 6 toodud nõuetele. Korrektselt koostatud kasumiaruande alusel on võimalik ettevõtte juhtkonnal ja analüütikutel koostada erinevaid analüüse ning teha õigeid äri- ja juhtimisotsuseid. Kasumiaruande finantsanalüüsi järelduste tegemine toimus võrdlemise teel, mille käigus võrreldi ettevõtte 2018 ja 2019 aasta kasumiaruandeid töö autori uurimuse põhjal tehtud 45 kasumiaruande analüüsiga. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et ettevõte on 2019 aastal olnud edukam, sest tõusnud on kõik kolm rentaablusnäitajat. Kogurentaablus on tõusnud 4,02, ärirentaablus 4,86 ja puhasrentaablus 3,45 senti. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande põhjal tehtud analüüs näitas, et ettevõtte brutorentaablus on oluliselt muutunud. 2019 muutus brutorentaablus väiksemaks 41,14 sendi võrra ja 2018 aastal 47,80 sendi võrra. Käibe kogurentaablus on autori poolt koostatud kasumiaruande tulemusel 2019 aastal 14,67 senti ja 2018 aastal 12,03 senti. Ettevõtte ja töö autori koostatud kasumiaruandeid võrreldes selgus, et uurimustöö põhjal koostatud kasumiaruande käibe kogurentaablus on vähenenud. See tulenes vähenenud brutokasumist, sest müüdud teenuste kulu kasumiaruandes suurenes. Brutokasum muutus, kuna uurimustöö põhjal tõsteti põhitegevusega seotud kulud ümber turustuskuludest müüdud teenuste kuludesse. Selleks, et ettevõtte kulud saaksid edaspidi kajastatud õigel kasumiaruande kirjel, peaks tegevjuht kõikide kuluarvete saabumisel need viseerima vastavalt kulude funktsioonile. Uuritavas ettevõttes oli kulude liigitamiseks kasutusel dimensioonid osakondade näol ning selle alusel oli võimalik aru saada, milliste osakondade kulud on seotud põhitegevusega. Vaatlusperioodi käibeandmikku ja pearaamatut osakondade lõikes kasutades koostas lõputöö autor kasumiaruande, kus tulud ja kulud olid kajastatud RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Põhitegevusega seotud kulud kirjendas autor kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ ja kõrvaltegevusega seotud kulud perioodikuludena kirjel „Turustuskulud“. Kõikide põhitegevusega otseselt seotud kulude puhul peaks tegevjuht viseerima algdokumendile kulukontoks müüdud teenuste kulu ning ülejäänud kulud liigituvad siis vastavalt kas turustuskuludeks, üldhalduskuludeks, ärikuludeks või finantskuludeks. Töö autor on seisukohal, et vastavad muudatused tuleks viia sisse ka ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Selle järgi on raamatupidajal võimalik kulusid kirjendada majandustarkvaras vastavalt RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Kui ettevõte kajastab kulud õigetel kasumiaruande kirjetel, saab selle alusel koostada korrektse kasumiaruande ja finantsanalüüs. Kasumiaruande finantsanalüüsi alusel saab juhtkond hinnata ettevõtte rentaablust. Uurimustöö tulemusel valminud kasumiaruande ja ettevõttes uuritud kasumiaruande finantsanalüüs tõi välja ebakõla brutokasumi kajastamisest finantsarvestuses. Töö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Kuluarvestussüsteemi arendamine metsamajandusettevõttes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Valdmann, Kristel; Õun, Merje
Tänapäeva majanduskeskkonnas, kus valitseb tihe konkurents, on kulude arvestuse puhul üha oluliseks muutumas kulude juhtimine, tuleviku kulude prognoosimine ja eelarvestamine. Lähtudes sellest, millist informatsiooni ettevõte vajab, tuleb tähelepanu pöörata kasutatavale kuluarvestussüsteemile. Kuluarvestussüsteem hõlmab kulude arvestust, selles kasutatavaid meetodeid, eeskirju ja juhendeid ning muid kulude arvestamiseks ja juhtimiseks vajalikke tegevusi. Kuluarvestussüsteem koosneb kululiikide, kulukohtade ja kuluobjektide arvestusest. Oluline on kaasaegsete infotöötlemis- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamine. Ettevõtte kuluarvestus tuleks korraldada ühe konkreetse kulude arvestamise põhimõtte alusel, et kulusid oleks võimalik omavahel samaaegselt võrrelda. Täpne informatsioon kulude kohta on eeliseks kulude eelarvestamisel ja tuleviku planeerimisel. Oluline on arvestada, et süsteemi loomiseks tehtud kulutused oleksid saadava kasuga proportsioonis. Sobiva kuluarvestussüsteemi valikul on vajalik pöörata tähelepanu ettevõtte eripäradele, tootmismahtudele ja sellele, millist informatsiooni juhtkond oluliseks peab. Kuluarvestussüsteemist saadavat infot, kasutavad ettevõtte juhid hinnakujundamisel. Lõputöö käsitles metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi arendamist ja täiustamist. Töö eesmärk oli juhtkonnale pakkuda senisest efektiivsemat ja põhjalikumat informatsiooni juhtimisotsuste langetamisel. Selleks analüüsiti olemasolevat kuluarvestussüsteemi, toodi välja selle puudused ja tehti ettepanekud kuidas süsteemi täiustada. Töö esimeses peatükis anti ülevaade kuluarvestuse teoreetilistest alustest, kirjeldati kuluarvestussüsteemi olemust, selle kujundamist ja kasutamise võimalustest. Kirjeldati olulisemaid viise kulude liigitamisel ja selgitati kulukoha, kuluobjekti ja kulukäituri mõisteid. Lisaks anti ülevaade kuluarvestussüsteemide liigitamisest. Lõputöö teises peatükis selgitati uurimistöö läbiviimise metoodikat. Toetudes kuluarvestuse teooriale, kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, viidi uurimistöö läbi deduktiivselt. Andmeid koguti dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Andmete kogumise eesmärk oli välja selgitada praegune kulude arvestamise olukord ettevõttes, selle kitsaskohad ning juhtide vajadused kuluinfo osas. Saadud andmete põhjal püstitati loodava kuluarvestussüsteemi eesmärgid ja nõuded ning neid arvesse võttes ja teooriale toetudes, loodi juhtide vajadustega arvestav kuluarvestussüsteem. Lõputöö empiirilises osas uuriti metsamajandusettevõtet. Uuringu ja analüüsi käigus selgus, et ettevõtte kuluarvestussüsteem ei anna infot kulude tekkimise ja kuluobjektide kohta ning on liialt üldine. Ettevõtte juhiga läbiviidud intervjuu põhjal tõdes ta, et hetkel kasutav kuluarvestussüsteem ei ole kulude osas piisavalt informatiivne. Töö autor pakkus välja, kuidas oleks võimalik kasutusel olevat kuluarvestussüsteemi arendada. Uuritava metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi analüüsides selgus, et juht ei saa sealt kulude kujunemise kohta ülevaadet. Kasutuselolevas süsteemis tehakse palju raamatupidamise kandeid käsitsi ja kulud ei ole majandustarkvaras õigesti liigitatud. Autor soovitab ettevõttel lühendada kontoplaani ja kasutusele võtta kulukohtade ja kuluobjektide arvestus, mida võimaldab ka ettevõttes kasutusel olev majandustarkvara StandardBooks. Arendatav kuluarvestussüsteem annab informatsiooni kulude kohta objektide lõikes. Autor soovitab iga kulukannet teostades ära määratleda kuluobjekt. Raamatupidamise töömaht võib mingil määral suureneda, kuid selline objektide määratlemine annab võimaluse mistahes hetkel saada ülevaade konkreetse objekti kuludest. Lisaks on võimalik saada detailsem ülevaade üldkuludest. Kui kasutusele võtta objektid, ei ole vajalik nii pikka ja detailset kontoplaani kasutada. Siiani ei ole ettevõttes tähelepanu pööratud üldkulude jaotamisele. Autor tegi ettepaneku jagada edaspidi kõik üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele. Teiste tegevusalade puhul soovitab autor rakendada sarnased muudatused, et saavutada ühtne kuluarvestussüsteem ning saada parem ülevaade kulude kujunemisest tegevusalade lõikes. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuluarvestussüsteemi arendamine on ettevõtte jaoks vajalik, kuna hetkel kasutatav süsteem vastab finantsaruandluse nõuetele, kuid piisavat infot kulude kujunemise kohta sealt ei saa. Hea kuluarvestussüsteem aitab ettevõttel püsida konkurentsis, sest juhid on otsuste langetamiseks varustatud asja- ja ajakohase informatsiooniga. Tutvustades kuluarvestussüsteemi uuritava ettevõtte juhile, toetas ta seda ja tema sõnul on plaanis hakata seda ettevõttes kasutama.
Piiratud juurdepääs
Kuluarvestussüsteemi täiustamise võimalusi Haldus OÜ-s
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tiimann, Carmen; Luts, Siiri
Lõputöö eesmärk oli täiustada Haldus OÜ olemasolevat kuluarvestust. Ettevõttel puudub kuluarvestusüsteem. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud kolm peamist ülesannet: • esitada ülevaade kuluarvestussüsteemi teoreetilistest alustest; • käsitleda uuritava ettevõtte Haldus OÜ kuluarvestuse hetkeseisu; • toetudes teoreetilistele allikatele ja lähtudes ettevõtte vajadustest täiustada olemasolevat kuluarvestust. Kõik kulud, mida oli võimalik seostada tegevustega ning mille jaotamiseks oli võimalik välja arvutada tegevuste kulukäituri määrad, need jaotati kuluobjektile kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid. Ülejäänud kulud tuli jaotada kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. Majandustarkvarasse tuleb veel investeerida, et saada rohkemat ja kiiremat informatsiooni ja andmeid. Olulisi täiendusi tuleb sisse viia ka kulude kirjendamisse. Kulude paremaks analüüsiks tuleks seostada kõik kulud nende kirjendamisel kulukohtadega. Kaaluda tuleks ka uue kontoplaani koostamist ning kasumiaruande skeemi nr 2 kasutusele võtmist. Töö autor arvab, et uurimistöö tulemused pakuvad ettevõtte juhtkonnale paremat ülevaadet ettevõtte tegevusest ja tulemustest. Töö on kindlasti abivahendiks ka ettevõtte kuludest parema ülevaate saamiseks. Töös on põhjalikult analüüsitud ettevõttes kasutusel oleva majandustarkvara NOOM võimalusi kuluarvestuse täiustamiseks. Kõik täiustused tuleb kajastada ettevõtte sise-eeskirjas ja võtta kasutusele täiendavad kontod kontoplaanis.
Piiratud juurdepääs
Lühiajalise ja pikaajalise maksevõime analüüs tootmisettevõtte näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liivlaid, Kerri; Nukka, Ave
Ettevõtluse eesmärgiks on teenida tulu, kuid seda ei ole võimalik te raha omamata. Tulu teenimiseks peab ettevõte omama raha ja aktiivselt osalema majandustegevuses. Majandus on pidevas muutumises – majandus tõuseb ja langeb. Valusaimaid tagasilööke annab ettevõtetele majanduslangus, mille tagajärjel võivad ettevõtetel tekkida makseraskused või halvemal juhul võivad ettevõtted pankrotistuda. Sellepärast tulebki parematel aegadel pöörata tähelepanu võimalusele, et lähitulevikus võib majandus jaheneda. Paljud Eesti finantseksperdid leidsid, et lähiaastatel on oodata majanduse jahenemist. Nüüd on olukord muutunud ja koroonaviirusest põhjustatud majanduslangus on käes. Uuritav tootmisettevõte tegeleb männikoorest multši tootmisega, mida kasutatakse haljastuses. Ettevõtte peamisteks klientideks on aianduspoed, aiandusosakondadega ehituspoed ja haljastusfirmad. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, sellest tingituna tõuseb maksevõime probleem esile just hooaja alguses. Majanduslangus võib maksevõime probleemi veelgi süvendada. Lõputöö eesmärgiks oli tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi alusel teha ettepanekuid ja anda soovitusi maksevõime ühtlustamiseks ja parandamiseks. Analüüsimiseks uuriti ettevõtte viie aasta majandusaasta aruandeid ja raamatupidamise jooksvaid andmeid. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit, mille algandmeteks olid tootmisettevõtte 2014.-2018. aasta majandusaasta aruanded ja jooksvad raamatupidamise andmed. Kvantitatiivse meetodi puhul on olulised arvandmed, mida analüüsitakse ning analüüsi alusel tehakse järeldusi. Lõputöös vajalike andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja intervjuud. Andmete analüüsi meetodiks oli võrdlus. Võrdlusega vastandati ühe näitaja puudusi teise suhtes. Saadud tulemusi võrreldi aastate vältel teoorias väljatöötatud hindamiskriteeriumitega ja Statistikaameti andmetega (tegevusharu keskmisega), et tuua välja toimunud muutused. Tulemused esitati kirjaliku tekstina, mida illustreerivad tabelid ja joonised. Lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi teostamiseks analüüsiti ettevõtte majandusaasta aruandeid ning jooksvaid raamatupidamise andmeid. Aruannetes sisalduvate arvandmete analüüsimiseks kasutati horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvude56 analüüsi. Tulemustest tehti järeldused ning soovitused ja ettepanekud ettevõtte tegevjuhile. Lõputöö autori ettepanekud on, et ettevõte peaks suurendama ja ühtlustama aasta jooksul oma müügitulu. Sellega tagaks ettevõte stabiilsema rahasissetuleku, mis omakorda parandab ettevõtte likviidsust. Ettevõte peaks arvutama ja analüüsida lühema perioodi jooksul kui aasta, ettevõtte lühiajalise maksevõime suhtarve. Regulaarse suhtarvude analüüsiga tagatakse pidev maksevõime seire. Kõrvalekallete puhul on võimalik kiiremini teha otsuseid maksevõime parandamiseks. Tulevikus võiks ettevõte kaaluda pangafaktooringu asemel või koos pangafaktooringuga kasutada arvete müüki, millega saab ettevõte paindlikumalt likviidsust parandada. Arvete müügiga on ettevõttel võimalik valida, millist arvet soovib müüa nõudeõiguse ostjale. Ettevõttel on iga aastane probleem, et raha jääb puudu just hooaja alguses. Ettevõte võiks suurendada aastalõpu rahajääki ning välja arvestada hooaja lõpu rahasumma, mis oleks vajalik ettevõttel uue hooaja alguseni ja selle alustamiseks. Hea maksevõimega ettevõtetel on oluline, kuidas on käibevara, lühiajaliste kohustiste, põhivara ja pikaajaliste kohustiste suhe võrreldes bilansimahuga. Kas käibevara rahastatakse lühiajaliste kohustiste arvelt ja põhivara soetamiseks kasutatakse pikaajalisi kohustisi. Edaspidi jälgida, et ettevõtte käibevara osakaal võrreldes bilansi mahuga oleks suurem kui lühiajaliste kohustiste osakaal ning põhivara osakaal võrreldes bilansimahuga oleks suurem kui pikaajaliste kohustiste osakaal. Pikaajalise maksevõime analüüsis selgus, et ettevõtte peaks välja selgitama oma kapitalistruktuuri. Pikaajalise maksevõime säilitamiseks leida ettevõttele optimaalne kohustiste ja omakapitali suhe. Uuritava ettevõtte maksevõime analüüsimisel tuli välja mitmeid vigu finantsaruannetes. Vigadega andmetest ei ole võimalik saada tõest pilti ettevõtte maksevõime kohta. Finantsaruannete koostamisel jälgida, et oleksid tehtud vajalikud lõpetamis- ja korrigeerimiskanded. Lähtuvalt empiirilisest uuringust teeb lõputöö autor ettevõtte tegevjuhile soovitused ja ettepanekud tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime parandamiseks.
Piiratud juurdepääs
Majandusaasta aruande vastavus finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vaarmets, Elina; Kasearu, Malle
Lõputöö koostati teemal „Majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel“. Teema on järjepidevalt aktuaalne, sest iga juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, seega ka mittetulundusühingud. Igal aastal tuleb raamatupidamiskohustuslasel esitada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruande korrektne ja nõuete kohane koostamine on väga oluline, eriti veel mittetulundusühingul, kes toimib enamjaolt annetustest ja toetustest. Seega aruande kasutaja peab saama aruandest võimalikult täpse ja adekvaatse info ühingu kohta, et langetada otsus, kas ühingu tegevust toetada või mitte. Halvasti ja lohakalt koostatud aruanne võib aruande kasutajale jätta ühingust halva mulje. Mittetulundusühingute esitatud majandusaasta aruannetes esineb tihti vigu, sest sageli koostavad ühingutes majandusaasta aruannet juhatuse liikmed, kes ei ole kursis hetkel kehtivate seadustest tulenevate nõuetega aruande koostamisel. Sellest tulenevalt hilinetakse ka majandusaasta aruannete esitamisega. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada mittetulundusühingu Roela Tuletõrje Selts 2017. majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Ühing alustas oma tegevust 2016. aasta detsembri lõpus ja 2017. aasta majandusaasta aruande koostas raamatupidaja, kes pakkus ühingule raamatupidamisteenust. Juhatusel aga tekkis küsimus, kas aruanne on ikka korrektselt koostatud, sest varasemalt esines probleeme raamatupidaja pädevusega ühingu põhitegevuse osas ja sellega seonduvalt võib olla raamatupidamises andmed vääralt kajastatud. Põhjusel, et ühingu juhatusel puuduvad korrektsed teadmised aruande koostamiseks, ei osatud ka aruande õigsust ja vastavust nõuetele kontrollida. Lähtuvalt eelnevast infost, otsustas autor uurida ühingu majandusaasta aruande vastavust teoreetilistele alustele. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset strateegiat, teooria ja uurimistöö seosele läheneti deduktiivselt. Andmeid majandusaasta aruande kohta koguti dokumendivaatluse teel. Andmete analüüsiks kasutati võrdlusmeetodit, millega näidati aruande puudusi teooria suhtes. Tulemused esitati kirjeldava tekstina. Majandusaasta aruande koostamisel oli mittetulundusühing lähtunud majandusaasta aruande koostamise etappidest: oli koostatud raamatupidamise aastaaruanne, tegevusaruanne ja majandusaasta aruanne oli allkirjastatud ühe juhatuse liikme poolt. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest, oli kontrollitud varade ja kohustiste saldosid, teostatud lõpetamiskanded ning koostatud põhiaruanded ja lisad. Teostamata olid varade ja kohustiste inventuurid. Koostatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne) ja lisadest. Mittetulundusühing oli lähtunud bilansi koostamisel raamatupidamise seaduses lisas 1 toodud bilansiskeemist, bilansikirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Bilansis ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Sellega oli eksitud arusaadavuse printsiibi vastu, mille kohaselt lisatakse põhiaruannete kirjetele viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta. Selgusetuks jäid bilansikirjed, mille kohta ei olnud antud täpset infot arvestuspõhimõtete lisas ega koostatud eraldi lisa summade selgitamiseks. Näiteks ei lugenud autor aruandest välja, millest koosnesid bilansikirjetel „Nõuded ja ettemaksed“ ja „Võlad ja ettemaksed“ kajastatud summad. Tegemist oli justkui ebaoluliste summadega, kuid arvestusregistrite andmetest selgus, et eksitud oli nt pikaajaliste kohustiste esitamisega, mis tegelikult oli lühiajaline kohutis. Eksimuste vältimiseks oleks vajalik ka varade ja kohustiste inventuuride teostamine. Tulemiaruande koostamisel oli lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist, kirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Tulemiaruande kirjeid oli selgitatud lisades, kuid aruandes ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Eksitud oli ka liikmetelt saadud annetuste kajastamisel ja detailsemalt peaks lahti kirjutama mitmesuguste tegevuskulude all kajastatud muud kulud. Rahavoogude aruandes kajastati aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse ja investeerimistegevuse rahavooks. Uuritav mittetulundusühing esitas põhitegevuse rahavoo kaudsel meetodil. Kuna mittetulundusühingutel on soovituslik koostada rahavoogude aruanne otsemeetodil, siis võiks ka uuritav ühing seda teha. Netovara muutuste aruandes kajastati aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu netovara kirjetes, lähtudes RTJ-s 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta. Ühingu esimese aasta aruandes oli kajastatud aruandeperioodi tulem. Mittetulundusühingu raamatupidamise aastaaruande lisad vastasid üldjoontes raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning RTJ-s 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele. Lisad olid esitatud süsteemselt. Võttes arvesse ühingu põhitegevust, ei oleks vaja olnud kirjeldada kaupade müügist saadavad tulu arvestust, sest ühing ei tegele kaupade müügiga. Liigset infot oli esitatud ka nõuete ja ettemaksete ning kohustiste kohta. Analüüsi käigus leidis autor, et Lisas 1 olevad arvestusmeetodid on võetud internetist majandusaasta aruande näidisest ja sellest võivad tuleneda ka uuritava MTÜ lisades esitatud info puudused. Tegevusaruandes oli esitatud tegevusvaldkonnad, tähtsamad sündmused ja järgmisel majandusaastal planeeritavad tegevused. Esitada oleks võinud ka tehtud investeeringu ning täpsemalt oleks võinud olla lahti seletatud eesmärgid järgnevaks majandusaastaks. Näiteks mida selleks ette võetakse, et liikmete arvu suurendada. Läbi viidud analüüs koosnes mittetulundusühingu majandusaasta aruande koostamise ja koostise võrdlusest Eesti finantsaruandluse standardiga. Vaadeldi ja võrreldi majandusaasta aruande koostamise põhimõtteid ning raamatupidamise aastaaruande arvestusmeetodeid, põhiaruannete, lisade ja tegevusaruande koostamist. Roela Tuletõrje Seltsi 2017. majandusaasta aruanne oli üldiselt koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, kuid esines ka vigu ja puudusi. Autor teeb juhatusele järgnevad parendusettepanekud: • raamatupidamise aastaaruande põhiaruannete tabelite juurde tuleks lisada viited lisadele, mis aitaks aruande kasutajal aruannet paremini lugeda; • liikmetelt saadud toetusi/annetusi tuleks ka vastavalt kajastada, mitte kajastada neid kui eraisikutelt saadud annetusi; • edaspidi tuleks arvesse võtta, et ühingu tulude ja kuludena kajastatud olulised summad tuleks lisades lahti kirjutada, kust on raha saadud või millele on kulutatud; • tuleks üle vaadata lisades kajastatud arvestuspõhimõtted, et ei oleks tarbetut infot ja info oleks vastavuses ühingu tegevusega. Lisaks võiks täpsemalt tuua välja siht- ja mittesihtotstarbeliste toetuste ja annetuste arvestuspõhimõtted; • rahavoogude aruannet võiks koostada otsemeetodil; • parandada raamatupidamise sise-eeskirjas raamatupidamise aastaaruande koostamist puudutav lõik. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestamine põllumajandusettevõtte näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rohulaid, Merili; Luts, Siiri
Lõputöö teemaks oli “Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestamine põllumajandusettevõtte näitel”. Lõputöö teema sai valitud tänu sellele, et põhivara on väga oluline ning põhivara amortisatsioonimeetodi valik mõjutab väga oluliselt ettevõtte majandustegevuse tulemust. Samuti ei ole ettevõttes varem taolist tehtud ning selle tulemusest oli ettevõtte pearaamatupidaja huvitatud. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada põllumajandusettevõtte materiaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamise kord ning võrrelda seda erinevate meetoditega, et leida objektiivsem viis materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestamiseks. Lõputöö käigus täitis autor järgmised ülesanded: • selgitati välja Raamatupidamistoimkonna juhendist tulenevalt teoreetilised käsitlused materiaalse põhivara amortisatsiooni kohta ning võrdles seda ettevõtte põhivara amortisatsiooni meetoditega; • kavandati lõputöö metoodika probleemipüstitusest lähtuvalt; • esitati uuritava ettevõtte materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestuse korra ja võrdles seda teiste teoreetiliste amortisatsioonimeetoditega; • toodi välja omapoolseid ettepanekud ja järeldused materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestuseks asjakohasemast ja täpsemast meetodist. Lõputöös kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit ning andmekogumisel kasutati dokumendivaatlust. Lisaks viidi läbi pearaamatupidajaga poolstruktueeritud intervjuu, mis on lisa 1 välja toodud. Andmete analüüsimisel kasutati sõnalist seletust. Uuringust selgus, et: • uuritav ettevõte kasutab põhivara amortiseerimisel vaid lineaarset amortisatsioonimeetodit, kuid osadel juhtudel oleks tegevusmahupõhine amortisatsioonimeetod õigem, kuna näitab täpsemlt masina kulu; • antud ettevõte ei soovi viia läbi muudatusi ettevõtte sise-eeskirjas, et kasutada ka teisi põhivara amortisatsioonimeetmeid, olenemata sellest, et tehtud arvutustest on näha, et mõnel puhul on teist meetodit kasutada täpsem; • autori arvates võiks sise-eeskirjas viia läbi muudatused, et kasutataks põhivara amortiseerimisel ka lisaks lineaarsele meetodile tegevusmahul põhinevat meetodit, kui see näitab põhivara amortisatsiooni täpsemalt. Lõputöö eesmärk sai täidetud, sest materiaalse põhivarade amortisatsiooni meetodite arvestuspõhimõtete kord sai välja toodud ning võrreldud läbi erinevate meetmete.
Piiratud juurdepääs
Materiaalse põhivara arvestus põllumajandusettevõtte näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Anderson, Tamara; Luts, Siiri
Lõputöö teema oli „Materiaalse põhivara arvestus põllumajandusettevõtte näitel“. Materiaalse põhivara arvestuse teema on väga aktuaalne, sest materiaalse põhivaraga on võimalik teha erinevaid tegevusi: soetamine, põhivara iseloomine, kasutusse andmine, võõrandamine, ümberpaigutamine, mahakandmine, hävitamine, jne. Eriliigiliste tehingute tegemisel tuleb aluseks võtta erinevad õigusaktid. Vead materiaalse põhivara arvestuses võivad tulla seaduste ja toimkonnajuhendite väärast tõlgendamisest, mis võib olla tingitud õigusaktide keerulisest juriidilisest keelest. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtte materiaalse põhivara arvestuspõhimõtted ja arvestuspõhimõtete vastavus teoreetilistele nõuetele, leida ettevõtte arvestuses esinevad vead ning teha ettepanekud paranduste tegemiseks. Eesmärgi saavutamiseks täideti sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Põllumajandusettevõtte materiaalseteks põhivaradeks on põhivarad, mille soetusmaksumus on üldjuhul alates 1 000 eurost objekti kohta ja neid kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta. Põhilisteks materiaalseteks põhivaradeks on maa, hooned, transpordivahendid ning masinad ja seadmed. Põhivara esmasel arvelevõtmisel arvatakse soetusmaksumusse põhivara soetamisega seotud otsesed kulutused (näiteks maade ostul notaritasu ja riigilõiv). Ettevõtte materiaalse põhivara arvele võtmine toimub valdavalt lähtudes ettevõttes kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjast, kuid esines ka puudusi, arvele oli võetud vara, mille soetusmaksumus oli alla kehtestatud alampiiri. Kinnistu soetust kajastati hoonete ja rajatiste kontol, seega kinnistu jäi jagamata hooneks ja maaks, põhivarakaartidelt puudusid allüksused ja vastutavad isikud. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestamisel lineaarset meetodit. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutusele võtmise hetkest ja lõpetatakse kuni vara täieliku amortiseerumiseni või vara kasutusest eemaldamiseni. Kõikidele põhivaragruppidele on raamatupidamise sise-eeskirjas määratud amortisatsioonivahemikud, millest on enamasti kinni peetud (ühele põhivahendile oli määratud ekslikult madalam amortisatsioonimäär). Kuna kinnistu (maa + kaarhall-töökoda) oli valesti arvele võetud, siis arvestati ekslikult amortisatsiooni ka kaarhall-töökoja all olevalt maatükilt. Materiaalse põhivara parendamise, hoolduse ja jooksva remondi kulutused kantakse perioodikuludesse, sellest tulenevalt on ettevõttes jooksva remondi kulud väga suured. Vastavalt erialaspetsialistide soovitustele ja Avaliku sektori finantsarvestuse juhendile kasutati inventuuride läbiviimisel eeltäidetud lugemislehti ja amortisatsiooni arvestuse andmeid. Inventuurilehtedele märgiti, millised põhivarad tuleb bilansist kõrvaldada, amotisatsioonimäärade muutmise ettepanekuid ei tehtud. Uurimise käigus selgus, et eksitud on inventuuri komisjoni määramisega ‒ komisjoni oli määratud materiaalselt vastutav isik. Ettevõte kajastab põhivahendite müüki ja bilansist väljakandmist vastavalt sise-eeskirjas kehtivale korrale ja see on kooskõlas seadusandlusega. Materiaalne põhivara kajastub bilansis aktiva poolel jääkmaksumuses kirjel „Materiaalne põhivara“. Jääkmaksumus koosneb kõikide materiaalse põhivara kontode summast, millest on maha arvatud materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Ettevõte kasutab kasumiaruande skeemi 2, kus kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ kajastatakse tootmises kasutatava põhivarade amortisatsiooni kulu, ja kirjel „üldhalduskulud“ kajastub kontori ja juhtkonna kasutuses olevate transpordivahendite amortisatsiooni kulu. Rahavoogude aruanne koostatakse kaudsel meetodil, äritegevuse rahavoogudes korrigeerimiste all kajastub materiaalsete põhivarade kulum. Investeerimisrahavoogudes kajastatakse otsemeetodil materiaalset põhivara soetusi ja väljaminekuid. Raamatupidamise aastaruande lisades on toodud põhivara arvelevõtmise alampiir, kasutatav amortisatsioonimeetod ja amortisatsioonimäärade vahemikud ning põhivara liikumise tabel. Materiaalsete põhivarade kajastamine finantsaruannetes vastab Eesti Finantsaruandluse standardile. Autor jõudis järeldusele, et valdavalt on ettevõtte materiaalse põhivara arvestus vastavuses Eesti Finantsaruandluse standardiga. Kuid esines ka puudusi ja nende parandamiseks tegi autor järgmised ettepanekud: • kinnistu arvelevõtmisel võtta hoone ja maa eraldi arvele; • materiaalse vastutuse tagamiseks sõlmida töötajatega materiaalse vastutuse lepingud ja lisada põhivarakaartidele allüksused ning vastutavad isikud; • kord aastas üle vaadata amortisatsioonimäärad ja vajadusel need muuta; • tehnika puhul, mille kasutusintensiivsus on ebaühtlane, kasutada tootmismahupõhist amortisatsioonimeetodit ja korrigeerida kaarhall-töökoja amotrisatsiooni väärtus; • parendused, mis vastavad sise-eeskirjas toodud kriteeriumitele ja mis pikendavad põhivara eluiga, lisada põhivara maksumusele; • põhivara väärkajastamiste ärahoidmiseks sätestada käsuliin/vastutus, et vajalik informatsioon jõuaks õigel ajal raamatupidamisse; • viia raamatupidamise sise-eeskiri vastavusse Eesti Finantsaruandluse standardiga.
Piiratud juurdepääs
Materiaalse põhivara arvestus tootmisettevõtte näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vaatsep, Kirsti; Luts, Siiri
Materiaalne põhivara on tavaliselt ettevõtte jaoks üks olulisemaid tulu tootmise allikaid, kuna materiaalset põhivara kasutab ettevõte toodete tootmisel või teenuste osutamisel. Põhivara üheks peamiseks tunnuseks on kasulik eluiga - materiaalset põhivara kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Raamatupidamise sise-eeskirjas määratakse kindlaks materiaalse põhivara soetusmaksumuse alampiir, millest alates võetakse arvele materiaalne põhivara. Seoses sellega on äriettevõtted sageli määranud ebamõistlikult madala või kõrge soetusmaksumuse alampiiri materiaalsele põhivarale ja sellest tulenevalt on ettevõtte finantsseisund moonutatud. Olenevalt materiaalse põhivara kasutamise eripärast, tuleb ettevõttel valida ja sise-eeskirjas kindlaks määrata amortisatsiooni arvestamise meetod ja erinevate põhivaragruppide kasulikud eluead ehk amortisatsiooninormid. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada uuritava ettevõtte materiaalse põhivara arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Läbi sai töötatud Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 5, lisaks raamatupidamisseadus ja ajakirjas „Raamatupidamise praktik“ ja „Raamatupidamisuudised“ avaldatud artiklid, kus toodi välja erinevaid vigu materiaalse põhivara kajastamisel ning käsitleti laenukasutuse kulutusi kui osa materiaalse põhivara soetusmaksumusest. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mille hulka arvestatakse ka kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta. Lõputöö teoreetilises osas vaadeldi lähemalt kahte erinevat amortisatsioonimeetodit: lineaarne meetod, jääkmaksumuse meetod ning põgusalt selgitati tehingumahupõhise meetodi, kahekordselt alaneva jäägi meetodi ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetodi põhimõtteid. Amortisatsiooni meetodite tulemusi võrreldi nii tabelis kui ka graafiliselt. Praktikas kasutatakse kõige laialdasemalt lineaarset amortisatsioonimeetodit tänu oma lihtsusele, kuid sageli ei peegelda see materiaalse põhivara tegelikku kulude-tulude suhet. Materiaalse põhivara töökorras hoidmiseks tuleb põhivara hooldada ja remontida, sealjuures eristada tuleb parenduskulusid ja jooksvat remondikulu. Vähemalt üks kord aastas, soovitavalt vahetult enne aastaaruande koostamist, tuleb materiaalne põhivara inventeerida, et välja selgitada nii põhivara olemasolu kui ka vara väärtuse vastavus bilansilisele maksumusele. Finantsaruannetes, näiteks bilansis kajastatakse materiaalne põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lõputöö uurimus viidi läbi dokumendivaatluse teel deduktiivse loogika järgi, kus järeldamisprotsessis liiguti üldiselt üksikule. Lisaks tehti poolstruktueeritud intervjuu ettevõttele raamatupidamisteenust osutava pearaamatupidajaga. Dokumendivaatluse tulemusena võib uurimistulemused järgnevalt kokku võtta: Uuritava ettevõtte materiaalset põhivara puudutavad punktid sise-eeskirjas ei ole väga põhjalikud. Olulisemad sise-eeskirjale esitatud nõuded on küll täidetud, kuid vaatluse käigus ilmnes mõningaid puudujääke: 1) puudub kontoplaan koos kontode sisu seletustega; 2) materiaalse põhivara soetusmaksumuse alampiiri summa on Eesti kroonides, vaatamata sellele, et 2011 aasta jaanuaris muudeti sise-eeskirja. 2015. aastal arvele võetud sülearvuti Lenovo on kirjendatud valele kontole. Materiaalse põhivara arvele võtmisel on järgitud Eesti finantsaruandluse standardis sätestatut – põhivara on arvele võetud soetusmaksumuses, põhivara soetusmaksumusele on lisatud ka transpordikulu (otsene soetamisega seotud kulu). Vaatlusel selgus, põhivarana on arvel ka sise-eeskirjas kehtestatud soetusmaksumuse alampiirist madalama summaga põhivara. Ettevõte on valinud põhivara amortisatsioonimeetodiks lineaarse meetodi tänu oma lihtsusele ja sellele, et kasutatav raamatupidamiseprogramm pakub piiratud valikuid. Majutuskompleksi parenduskulud lisati esialgsele soetusmaksumusele, mis on kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Materiaalse põhivara inventeerimine toimus vastavalt sise-eeskirjas sätestatule. Bilansist eemaldati juhatuse liikme otsusega materiaalne põhivara, mille kasutuskõlbmatus fikseeriti inventeerimise käigus ja kanti juhatuse otsusega maha. Majandusaasta aruande raamatupidamise aruannetes ja lisades on materiaalne põhivara kajastatud Eesti finantsaruandluse standardile vastavalt. Autor tõi välja praktikas esinevaid probleeme põhivara kajastamisel ja seoses sellega oligi lõputöö eesmärk välja selgitada, uuritava ettevõtte materiaalse põhivara arvestuspõhimõtted ja nende vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Dokumendivaatluse tulemusena jõudis autor järeldusele, et põhivara esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine on toimunud üldjoontes Eesti finantsaruandluse standardile vastavalt. Uurimistulemusena selgus, et materiaalse põhivaraga seotud tehingud on kajastatud Eesti finantsaruandluse standardile vastavalt. Lõputöö eesmärgiväliselt selgus, et kaasajastamist vajab ettevõtte sise-eeskiri. Autori ettepanek on viia vastavusse sise-eeskirjas ja raamatupidamise aastaaruandes esitatud materiaalse põhivara kasuliku eluea tabelid ning arvestades ettevõtte bilansimahtu, samuti võiks tõsta materiaalse põhivara arvele võtmise alampiiri. Autori arvates said lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täidetud.
Piiratud juurdepääs
“Materiaalse põhivara arvestuse vastavus lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardile Jõgeva Vallavalitsuse näitel”
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Siida, Anna-Liisa; Luts, Siiri
Uuringu eesmärk oli välja selgitada Jõgeva Vallavalituse materiaalse põhivara arvestuse vastavus lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist. Autor kasutas uuringu läbiviimiselt kvantitatiivselt uurimismeetodit, mille kohaselt kontrollis Jõgeva Vallavalituse materiaalse põhivara arvestuse vastavust Eesti finantsaruandluse standardile. Tulenevalt Jõgeva Vallavalituse sise-eeskirjas on materiaalseks põhivaraks materiaalne vara, muu hulgas ka maa, hooned, rajatised, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel, sh ka hooned, mis on antud kasutada (renditud) oma konsolideerimisgrupi tütarettevõtetele ja sihtasutustele. Materiaalse põhivara hulka kuuluvad ka asutuste, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (muuseumid, raamatukogud, va kooliraamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Seisuga 31.12.2019 oli Jõgeva Vallvalitsuseel 1768 põhivara artiklit. Nende alla kuuluvad näiteks maalid, hooned, tänavavalgustus, mälestustahvlid, maakütte süsteemid, spordiväljakud, seltsimajad, laululavad. Materiaalsed põhivarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Jõgeva Vallavalitsuses arvestatakse materiaalse põhivara kulum igakuiselt lineaarsel meetodil, sõltuvalt kasulikust tööeast määratakse põhivarale kulumi norm. Amortiseerimisel kasutatakse aastast amortisatsioonimäära. Materiaalse põhivara kulumit hakatakse arvestama alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Materiaalsete põhivarade soetusmaksumusse kapitaliseeritakse otseselt soetamise ja parendusega seotud kulud. Kulud lisatakse soetusmaksumusse ainult siis kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele. Kulutused materiaalsete põhivara soetusmaksumusele lisatakse siis kui parendusega kaasneb vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja selle vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Parenduste lisamisel materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud kasuliku eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse kulumi normi. Jõgeva Vallavalitsuses inventeeritakse materiaalset põhivara ja inventeerimisnimekirjas olevat bilansivälist kuluinventari kord aastas. Aastainventuur viiakse läbi 31.oktoobri seisuga. Jõgeva Vallavalituse sise-eeskirjas tulenevalt eemaldatakse materiaalne põhivara bilansist kas vara võõrandamisel ehk müümisel või mahakandmisel. Täielikult maha kandmisele kuuluv põhivara tuvastatakse inventuuri nimekirja alusel. Müümise otsustab vallavalitsus, volikogu sekkun otsustamisse alles siis kui võõrandatakse näiteks aktsiaid, osasid, kinnisvara või vara, mille väärtus on suurem kui 10 000 eurot. Müümine toimu enampakkumiste alusel ja selle eesmärk on saada võimalikult palju tulu. Jõgeva Vallavalitsuse aastaaruandes kajastub materiaalne põhivara bilansis kirjel „Materiaalsed põhivarad“. Kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise juhendi järgi kirjeldatakse materiaalselt põhivara aastaaruande lisas number 8. Materiaalne põhivara on kajastatud aastaaruandes korrektselt ja nõuetekohaselt. Autori arvates vastab Jõgeva Vallavalituse materiaalne põhivara arvestus Eesti finantsaruandluse standardile. Uuendamist vajaks raamatupidamise sise-eeskiri, kuna viimati tehti seda 2017. aastal. Autori arvates on lõputöö oma eesmärgi täitnud.
Piiratud juurdepääs
Materiaalsete põhivarade arvestus OÜ Kõpu PM näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Salur, Renita; Kasearu, Malle
Lõputöö teemaks oli „Materiaalsete põhivarade arvestus OÜ Kõpu PM näitel“. Lõputöö teema valik oli tingitud sellest, et materiaalsete põhivarade arvestus on üks aktuaalsemaid teemasid, sest põhivarade arvestus mõjutab ettevõtte finantstulemust. Raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid on pidevas muutumises, mistõttu on oluline järgida materiaalsete põhivarade õigesti kajastamist arvestuses ja aruandluses. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada OÜ Kõpu PM-i materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö eesmärgist lähtuvalt said täidetud kõik varasemalt püstitatud uurimisülesanded. OÜ Kõpu PM-i materiaalseteks põhivaradeks loetakse varad, mille soetusmaksumus on alates 5000 eurot ning mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Ettevõttel on 2018.aasta seisuga 272 erinevat põhivaraobjekti. Põhilisteks põhivaradeks on maa, ehitised, masinad ja seadmed. Materiaalsed põhivarad võetakse ettevõttes algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Materiaalsete põhivarade arvestust peetakse elektrooniliselt ja selleks kasutatakse majandustarkvara HansaRaama. Ettevõte on soetanud enamus materiaalseid põhivarasid kapitalirendi tingimustes. Ettevõtte bilansis kajastatakse materiaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest tulenevad allahindlused. Materiaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust teostatakse lineaarsel meetodil ning amortisatsiooni arvestatakse igal kalendrikuul. Vara hakatakse amortiseerima kasutuselevõtmise kuust ning seda tehakse amortiseeritavaosa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Maad ei amortiseerita. OÜ Kõpu PM raamatupidamise sise-eeskirjas on sätestatud, et materiaalsete põhivarade hilisemate parendustega soetud kulutused lisatakse materiaalsee põhivarade soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara tootlustaset kõrgemalt algsest tootlustasemest. Hoolduse ja remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuludes, mis kajastuvad ettevõtte kasumiaruandes. Materiaalsed põhivarad eemaldatakse bilansist nende müümise hetkel või kui nende kasutamine või müük ei tekita majanduslikku kasu. Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivarade eemaldamine bilansist toimub mahakandmisakti alusel. Põhivarade mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot. OÜ Kõpu PM-i raamatupidamise aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandes ja lisadest. Ettevõtte majandusaasa pikkuseks on 12 kuud. Siseeeskirjaga on kehtestatud, et varade inventuur viiakse läbi üks kord aastas, 01.detsembril. Bilansis kajastatakse materiaalsed põhivarad soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Ettevõte kasutab kasumiaruande skeemil 2, milles tootmisega seotud amortisatsioonikulu kajastatakse kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“, turustusega seotud amortisatsioonikulu kirjel „Turustuskulud“ ning üldhaldusega seotud amortisatsioonikulu kirjel „Üldhalduskulud“. Raamatupidamise aastaaruande lisas kajastuvad materiaalsete põhivarade arvestuspõhimõtted, soetusmaksumuse alampiir, kasulikud eluead ja liikumine gruppide lõikes. Autor jõudis järeldusele, et OÜ Kõpu PM-i materiaalsete põhivarade arvestus on üldiselt vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga, kuid täiendamist ja parandamist vajaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskiri. Töö autor tegi järgmised ettepanekud: • ettevõte peaks vaatama üle põhivarade nimekirja ning mitte kajastama materiaalsete põhivaradena varasid, mis on sise-eeskirjas kehtestatud alampiirist madalama soetusmaksumusega; • lisada majandusaasta aruande lisasse 1 „Arvestuspõhimõtted juurde amortisatsioonimeetodi ja amortisatsioonimäärad; • lisada sise-eeskirja, et rendi kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna juhendist 9 „Rendiarvestus“; • lisada sise-eeskirja amortisatsioonimäärade vahemikud ning tuleks kaaluda ka teiste amortisatsioonimeetodite kasutamist; • sise-eeskirjas tuleb teha parandus materiaalsete põhivarade parendusega seotud kulutuste lisamist soetusmaksumusele. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile Härma Ehitus OÜ-s
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Aare, Lelii; Kasearu, Malle
Lõputöö teemaks oli „Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile Härma Ehitus OÜ’s.“ Teema on aktuaalne, sest raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhend muutuvad, mistõttu tuleb jälgida, et materiaalsete põhivarade kajastamine aruannetes oleks õiglane. Materiaalsete põhivarade arvestuses kerkib üles mitu probleemi: põhivarade soetusmaksumuse kindlaksmääramine ning põhivarade soetusmaksumuse kuluks kandmine ning parenduste tegemisel jäetakse muutmata amortisatsioonimäärad. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Härma Ehitus OÜ materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks töötati läbi erialane kirjandus, juhendid ja seadusandlus. Esitati materiaalsete põhivarade arvestuse teoreetilised alused ning kavandati empiirilise uuringu metoodika. Esitati ettevõtte materiaalsete põhivaradega seonduv ning võrreldi selle vastavust Eesti finantsaruandluse standardil ning tehti järeldusi ning ettepanekuid ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestuse parendamiseks. Härma Ehitus OÜ-s arvatakse materiaalsete põhivarade hulka üle ühe aastase kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületab 1000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kantakse ostmise hetkel kulusse. Ettevõtte bilansis esines aga põhivarasid, mis ei teeni ettevõttele tulu ja sellised põhivaraobjektid tuleks bilansist eemaldada. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Materiaalsete põhivarade objektide soetusmaksumus amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Ettevõttes kasutatakse amortisatsiooni arvestamisel lineaarset amortisatsiooniarvestuse meetodit. Lineaarse amortisatsioonarvestuse meetodi puhul on amortisatsioonikulu konstantne ehk igal aastal kantakse kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahest. Materiaalsed põhivarad vajavad parendusi ja remonti põhivara töökorras hoidmiseks. Jooksvad hooldus- ja korrashoiukulud kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuludena, tehtud parendused kajastatakse bilansis kapitaliseeritud põhivara koosseisus. 37 Härma Ehitus OÜ materiaalne põhivara kantakse bilansist välja siis, kui vara on muutunud kasutuskõlbmatuks, amortiseerunud või ära müüdud. Materiaalseid põhivarasid tuleb inventeerida igal aastal vähemalt ühe korra aruandeaasta lõpu seisuga. Ettevõtte sise-eeskirjas on märgitud, et põhivara inventuur toimub perioodil 01.11-31.12. Inventuuri käigus hinnatakse varade väärtust ja amortisatsiooninorme. Ettevõtte 2018. majandusaasta inventuuri käigus selgus, et transpordivahend Volkswagen Passat Variant on muutunud kasutuskõlbmatuks ja seejärel kanti see maha. Materiaalsete põhivarade kajastamine raamatupidamise aastaaruannetes on üldjoontes kooskõlas raamatupidamise seaduse ja Toimkonna juhendite nõuetega. 2018. majandusaasta aruandes välja toodud kasulikud eluead ei ühti täielikult raamatupidamise sise-eeskirjas ja aruannetes välja tooduga. Autor jõudis järeldusele, et Härma Ehitus OÜ materiaalsete põhivarade arvestus on üldjuhul kajastatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, parandamist vajaks eelkõige raamatupidamise sise-eeskiri. Sise-eeskirja pole muudetud aastaid, kuid selle ajaga on muutunud raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Ettevõttele anti järgmised soovitused: • vaadata üle materiaalsete põhivarade esmane arvelevõtmine; • muuta amortisatsiooni arvestamine kord kvartalis igakuuliseks; • määrata kasulik eluiga individuaalselt igale materiaalsele põhivarale; • muuta amortisatsiooninormid vastavaks praktikas kasutatavatega; • esitada parenduste, remondi ja hoolduskulude täpsem arvestuse kord; • vaadata sagedamini üle raamatupidamise sise-eeskiri.
Piiratud juurdepääs
Metallitööstusettevõtte tulude ja kulude arvestus ja analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ojamäe, Kaisa; Luts, Siiri
Käesoleva lõputöö pealkiri on „Metallitööstusettevõtte tulude ja kulude arvestus ja analüüs“, mis sisaldab endas 54 lehekülge teoreetilist käsitlust ning uuringu käigus läbiviidud tulude ja kulude analüüsi metallitööstusettevõttes. Töö koosneb 11-st tabelist, 4-st joonisest ja 4-st lisast. Lõputöö koostamisel on kasutatud 39 allikat. Teema on aktuaalne, kuna tänapäeva kiireloomulises maailmas on oluline koheselt esmaseid kasumi languse põhjuseid analüüsida ja sellest tulenevalt ettevõtet säästvaid majandusotsuseid vastu võtta. Lõputöös käsitletavaks probleemiks võibki pidada langevat kasumit ning ettevõtete poolset vähest finantsiliste analüüside tegemist ning hinnangute andmist juhtkonnale, mis võimaldaksid kiiresti kasumit negatiivselt mõjutavaid faktoreid tuvastada. Lisaks jäävad õigel hetkel tähelepanuta ettevõtet mõjutavad sise- ja väliskeskkonna tegurid. Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded: • selgitada tulude ja kulude olemust ja arvestamise põhimõtteid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist; • viia läbi dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte juhtivtöötajaga ning selgitada välja kasumiaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile ja analüüsida ning hinnata 2016 – 2019 aastate tulusid ja kulusid kasutades valitud metoodikat; • tuua välja tähtsamad ettevõtte tulusid ja kulusid mõjutavad mikro- ja makrokeskkonna tegurid ning hinnata nende mõju kasumile; • teha uuringu järeldused, kokkuvõte ja soovitused edaspidiseks. Uurimismeetodina kasutatakse kvantitatiivset meetodit, järeldusi tehaksededuktiivselt. Andmete kogumiseks kasutatakse dokumendivaatlust ja poolstruktureeritud intervjuud. Finantsandmed saadakse uuritava ettevõtte ostu- ja müügiarvetest, majandusaasta aruannetest, raamatupidamise tarkvarast ning ettevõtte enda tarbeks koostatud tulude ja kulude aruannetest. Vaatluse alla võetakse ja analüüsitakse andmed aastatest 2016 - 2019. Analüüsimeetoditest kasutatakse kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsi. Intervjuu tulemusel selgitatakse välja sise- ja väliskeskkonna tegurid, mis mõjutavad tulusid ja kulusid kõige enam. Töö eesmärk sai autori hinnangul täidetud nii teoreetilise ülevaate koostamise kui empiirilise uuringu osas. Ettevõtte tulude ja kulude analüüsist selgus, et nelja aastaga kahanes ärikasum 9%. Peamiselt oli see põhjustatud tootmissisendi hindade tõusust ja konkurentsi suurenemisest tingitud müügihindade langusest. Lisaks mõjutavad ettevõtte kasumit majandustsükli langus, mis paneb tarbijad vähem tarbima ja vähene toodete arendus, mis annaks võimaluse uutele turgudele sisenemiseks.

Sirvi

Sirvides Majandusarvestus Märksõna "Majandus and ärijuhtimine--Raamatupidamine" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud