Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Märksõna "Environmental Technology--Environmental Protection--Environmental Impact Assessment" järgi
Näitamisel1 - 13 13-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Antibiootikumide kasutamine vesiviljeluses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kõmmits, Ranel; Sillaste, ViiuAina intensiivsemate vesiviljelusviiside kasutamine kogu maailmas on esile tõstnud keskkonnaprobleemi, kus antibiootikumidega ravimise tagajärjel on tekkinud resistentseid, ravimite toimele allumatuid bakteritüvesid. Tänu bakterite resistentsusele on antibiootikumide kasutamine bakteriaalsete kalahaiguste raviks efektiivne vaid osaliselt. Vesiviljeluses kasutatakse antibiootikume ainult terapeutiliselt, see tähendab, et kalu ravitakse antibiootikumidega vaid bakteriaalhaiguste puhangute olemasolul. Profülaktiliselt, nn igaks juhuks ei tohi antibiootikume anda ei kaladele, soojaverelistele loomadele ega ka inimestele. Proovid haigustekitaja määramiseks tuleb viia pädevasse laboratooriumi, kus tehakse ka testid uuritavate bakteritüvede ravimitundlikkuse suhtes. Antibiootikumide kasutamise mõju kalakasvandustes on uuritud mitmetes töödes, kuid tulemused on väga vastuolulised. Tõestatud on, et antibiootikumidega ravimisel on resistentsete bakterite arv suurenenud, sest bakteritel tekib vastupanuvõime antibiootikumide suhtes. Lisaks satub ravimisel keskkonda suurel hulgal antibiootikume. Hinnanguliselt 70-80% manustatud antibiootikumidest väljub kaladest koos väljaheitega keskkonda. Antibiootikumide mõju kaladele on kahjuks väga vähe uuritud. Kõrvalmõjudena on kaladel avastatud nefrotoksilisust ehk neerupuudulikkust ja immunomodulatsiooni, mis tähendab, et kalade kaitsereaktsiooni on antibiootikumid mõjutanud. Antibiootikumide kasutamise vähendamiseks on rakendatud kontrollmeetmeid ja vaktsineerimist. Samuti on kalakasvandustes oluline bioturvalisuse ja –ohje rakendamine. Kontrollmeetmeid rakendatakse paljudes riikides, kuid need võivad riigiti olla väga erinevad. Tavaliselt on reguleerivad asutused kehtestanud antibiootikumide kasutamise eeskirja, mis kehtestab lubatud antibiootikumide nimekirja, manustamisviisid, keeluajad, annused ja piirangud. Vaktsineerimine on väga hea meetod nakkushaiguste ennetamiseks. Tänapäeval on juba olemas väga tõhusaid vaktsiine mitmete haigustekitajate vastu. Bioturvalisuse ja –ohje meetmete abil on võimalik vähendada haigustekitajate kalakasvandusse sattumise riske ja piirata haiguste levikut. Bioturvalisusmeetmeteks on näiteks marja desinfitseerimine, haiguste vertikaalse leviku tõkestamine, rangete puhastuse- ja desinfitseerimisnõuete järgimine, eluskala turvaline vedu, ettevaatus ja reeglitest kinnipidamine elusmaterjali sissetoomisel teistest piirkondadest või kalakasvandustest, heitvete puhastamine, surnud kalade käitlemine, inimeste liikumise reguleerimine kalakasvanduse territooriumil jms. Töö käigus selgitati välja, milliseid antibiootikume Eesti kalakasvandustes enim kasutatakse. Ravimiameti müügiandmete analüüsi käigus selgus, et kogutakse küll andmeid kõigi veterinaarmedikamentidena loomakasvandustele müüdud antibiootikumide koguste ja toimeainete kohta, kuid eraldi kalade ravimiseks kasutatud ravimite kohta statistika puudub. Kalakasvatajate küsitlemisel selgus, et Eestis on antibiootikume kalakasvandustes väga vähe kasutatud. Enim on kasutatud oksütetratsükliini ja enrofloksatsiini. Sagedamini on antibiootikume vaja läinud pärast kalade keskkonnavahetust. Peamiselt on ravitud kalamaime. Selle teema edaspidisel uurimisel oleks tarvis välja selgitada vesiviljeluses kasutatud ravimite kogused. Samuti tuleks tähelepanu pöörata ravimijääkidele setetes ja reoveepuhastusprotsessidele, mis võimaldaksid ravimijääke efektiivsemalt eemaldada.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmepõletusel tekkivad tahked ja gaasilised heitmed ning nende mõju keskkonnale Iru jäätmeenergiaploki näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Koppel, Natali; Paist, AaduAntud lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade jäätmepõletusest Eestis uue ja ainulaadse Iru jäätmeenergiaploki näitel, mis kasutab kütuseks segaolmejäätmeid kuni 220 000 tonni aastas ja võimaldab katta umbes 6% Tallinna elektri- ning 23% pealinna soojuse tarbimisest. Autor püüdis jääda erapooletuks ning tuua välja nii negatiivsed kui ka positiivsed aspektid, kuna eesmärgiks oli seatud ülevaate tegemine ja olulise välja toomine, milleks on jäätmepõletusel tekkinud tahked ja gaasilised heitmed ning olelusringipõhine lähenemine keskkonnamõjudele SEI tehtud uuringu põhjal. Esimese osa moodustas jäätmepõletuse üldine ja põletusprotsessi tehnoloogiline kirjeldus. Teises osas olid vaatluse all tahked heitmed, täpsemalt kolde põhjatuhk, lendtuhk ja suitsugaaside pesujäägid. Vastavalt ohtlike ainete sisaldusele on koldetuhk käsitletav tavajäätmena, lendtuhk ja pesujääk ohtlike jäätmetena. Kuna olmejäätmed pole olemuselt uudsed ja neid on põletatud laias ulatuses ja pikka aega mujal Euroopas ning need ei erine koostiselt oluliselt erinevates kirjandusallikates tooduga, siis ei peaks seoses tuhkadega esinema halbu üllatusi. Kolde põhjatuhka hakatakse kasutama Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse prügila katmiseks, eelnevalt tuhka vanandatakse kahe kuu vältel ja eemaldatakse metallid, mis suunduvad taaskasutusse. Lendtuhka kogutakse koos suitsugaaside puhastusjääkidega ning viiakse tsisternveokitega Soome, millega antakse koostööpartnerile jäägid töötlemiseks ja käitlemiseks üle. Kolmandas peatükis käsitleti olulisemaid gaasilisi heitmeid ja nende ohtlikkust ja puhastusmeetodeid. Happeliste gaaside puhul kasutatakse poolkuiva puhastust lubjapiimaga, lämmastikuheitmete vähendamiseks katalüütilist protsessi ammoniaagiga. Viimases osas vaadeldi keskkonna seisukohalt olulisemaid olelusringipõhiseid uuringu tulemusi globaalse soojenemise, hapestumise, veekogude eutrofeerumise ning maapinnalähedase osooni tekke seisukohalt. Olelusringipõhise keskkonnamõjude hindamise uurimustööd analüüsides selgus, et kõikidest võimalikest jäätmete käitlemise alternatiividest on jäätmepõletuse stsenaariumi puhul negatiivsed keskkonnamõjud kõige väiksemad. Seda peamiselt prügilatesse ladestamise määra märgatavast vähenemisest ning kaudse mõju näol asendab jäätmetest toodetud elektri- ja soojusenergia fossiilsetest kütusest saadud energiat.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaarma valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kungla, Liina; Sagur, KatrinKaarma vald asub kesk- ja lõuna Saaremaal. Suuruseks on 400 km 2 ning elanikke 2014. aasta alguse seisuga 4706. Valla territooriumi moodustavad kolm alevikku, milledeks on Aste, Nasva ja Kudjape ja 69 küla. Kaarma vald ei erine pinnakatte paksuse poolest väga teistest valdadest Saaremaal. Valla territooriumil on põhjavesi enamasti kaitsmata või isegi nõrgalt kaitstud. Erandiks on MändjalaNasva piirkond, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Sõltuvalt põhjavee kaitstusest on Kaarma vallas seatud mitmeid piirangud reovee kohtkäitlusele, et vältida võimalikku põhjavee reostust. Kaarma valla asulate reostuskoormus jääb alla 2000 ie, mis tähendab, et vallas ei pea olema rajatud ühiskanalisatsioon. Siiski on valla territooriumil 6 ühiskanalisatsiooniga kaetud ala, milledeks on Haamse, Nasva, Upa, Eikla, Kuressaare linna lähiümbrus (Laheküla, Kudjape, Sikassaare) ning Aste. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja eesmärgiks on anda antud piirkonna elanikele ülevaade, millisele tingimustele peavad vastama omapuhastid ning millistel tingimustel tohib neid rajada. Samuti saab eeskirjast infot, kuidas peab talitama, et käidelda tekkinud reovett keskkonnasõbralikult, reostamata samal ajal põhjavett ning veekogusid, milledest pärineb kasutatav puhas vesi. Heitveest mõõdetakse biokeemilist hapnikutarvet ehk BHT7. BHT kõrge sisaldus põhjustab veekogu hapnikuvaegust. Samuti muudab vee omadusi heljumi (HA) sattumine vette. Rohkest heljumi sisaldusest annab märku vee sogasus. Heitvee puhtuses mängivad suurt rolli ka fosfor (P) ja lämmastik (N). Kõrge P ja N sisaldus veekogudes põhjustab eutrofeerumist, pannes veekogus taimed ülemäära kasvavama. 32 Reovee kohtkäitlus ja äraveo eeskiri kuulub täitmisele kõikidele Kaarma valla territooriumil asuvatele majapidamistele, kes tegelevad reovee kohtkäitlusega ja kasutavad purgimisteenust ning ka neile, kes pakuvad purgimisteenust. Reovee kogumisalal, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud kasutada reovee kogumismahutit või omapuhastit. Kui on tegemist reovee kogumisalaga ja ühiskanalisatsioon ei ole veel välja ehitatud, võib paigaldada ajutiselt reovee kogumiseks kogumismahuti. Kui reovee kogumisalale on rajatud ühiskanalisatsioon, siis omapuhasti kasutamine on keelatud. Reoveekogumisala (reostuskoormus alla 2000 ie) võib immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisala peab reovesi olema vähemalt mehaaniliselt puhastatud. Enne kogumismahuti paigaldamist tuleb sellest teavitada vallavalitsust ning saada selleks kirjalik nõusolek. Sama kehtib omapuhasti puhul. Paigaldatav kogumismahuti ning sellega seotud torustik peavad olema lekkekindlad ning metallosad peavad olema kaetud korrosioonikindlast materjalist. Rajatava omapuhasti valikul tuleb suurt tähelepanu pöörata põhjavee kaitstusele, mis seab kõige suuremad piirangud selle valikuks. Samuti on asukoha valikul määrava tähtsusega kujad, mis on kindlaks määratud erinevatel tingimustel. Kujade kattumisel tuleb alati lähtuda kõige rangematest nõuetest. Reovett saab puhastada mehaaniliselt, bioloogiliselt või süvapuhastades. Kõige levinum mehaaniline puhastussüsteem on septiksüsteem ehk septik. Septiksüsteem kujutab endast pealt kinnist setitit, kuhu sadestub reoveest sete, mis hakkab anaeroobselt lagunema. Peale settimis väljub süsteemist heitvesi, mis juhitakse kas imbväljakule või filterväljakule. Imbväljak ei sobi kaitsmata põhjaveega aladele ning tiheasustusele. Filterväljaku puhul juhitakse heitvesi dreenitorude kaudu näiteks drenaažikraavi või jõkke. Rajatud kohtkäitlusrajatist tuleb korraliselt hooldada ning on soovituslik täita hoolduspäevikut. Samuti peab olema võimalik proovide võtmine reoveest ja vajadusel heitveest. Kogumismahuti likvideerimisel tuleb mahuti enne tühjendada ja pesta selleks ettenähtud purgimisteenust pakkuva ettevõtja poolt. Kohtkäitlusrajatis tuleb eemaldada pinnasest ning tekkinud süvend täita (täitematerjaliks ei tohi olla prügi). Likvideerimise käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõtjale ning tõendusdokument sellest tuleb edastada vallavalitsusele koos likvideerimise teatisega kolme tööpäeva jooksul peale ehitise likvideerimist. 33 Igale tegevuspiirkonnale on kindlaks määratud purgimisteenust pakkuv ettevõte, mis on kantud äriregistrisse. Kaarma vallal ei ole määratud kindlat purgimisteenust osutavat ettevõtet, kuid antud teenust osutab AS Kuressaare Veevärk ja OÜ Prügimees. Reovee purgimine tohib aset leida ainult selleks ettenähtud kohtadesse. Reovee juhtimine selleks mitte ettenähtud kohta on rangelt keelatud. Kaarma vallal puudub oma spetsiaalne purgimiskoht, kuid kogutud reovett saab purgida AS Kuressaare Veevärgile kuuluvas Kullimäe purglas, mis asub Roomassaares. Kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida ainult juhul, kui tegemist on hajaasustusega ning puudub reostusoht. Eelnevalt kompostitud sisu tohib enda tarbeks väetisena kasutada aasta pärast peale komposti valmimist. Kompostitud sisu ei tohi paigutada külmunud pinnasele (k.a lumi). Eeskirja täitmise järelvalvet teostab Kaarma vallavalitsus. Reovee kohtkäitlusrajatise õigeaegse hoolduse eest vastutab rajatise omanik või selleks volitatud isik. Eeskirja täitmise eest vastutab kinnistu kohtkäitlusrajatise omanik või selleks volitatud isik. Nõuete rikkumise on KOV-l õigus tühistada kohtkäitlusrajatisele eelnevalt antud kasutusluba (kirjalik nõusolek). Purgimisteenuse ning äraveo ajal tekkinud reostuse eest vastutab ettevõte, kes antud teenust pakub.Nimetus Piiratud juurdepääs Keskkonnaaspektidega arvestamine ruumilisel planeerimisel - välisõhk detailplaneeringute näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Tuuli, Viks; Merje, MuisoKeskkonnaaspektidega arvestamise olulisus ruumilisel planeerimisel muutus pärast Torremolinos’e Harta ja Rio keskkonnakonverentsi dokumentide sätestamist. Hiljem on keskkonnaaspektidega arvestamine ja säästva arengu põhimõtete käsitlemine olnud tõusujoonel ja päevakohane temaatika riikide keskkonnapoliitika ja seadusandluse kujundamisel. Keskkonnaaspektidega arvestamise olulisus seisneb selles, et keskkonna kujundamine puudutab suurt hulka inimesi ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on osa säästva arengu põhimõtete rakendamisest. Uurimustöö esimesest peatükist selgus, et planeeringute keskkonnaosa käsitlus on minimaalne ja jäetakse arvestamata kumuleeruv mõju. Samuti tuli välja planeerimisel erinevate arengukomponentide hindamise olulisus. Antud töö sissejuhatuses esitatud uurimusküsimustele leiti vastus Euroopa direktiividest ja Eesti seadusandlusest ülevaate andmisega ja detailplaneeringutes keskkonnaaspektina välisõhu osa analüüsimisega. Kuna KSH peaks andma aluse planeeringulahendusele, käsitleti töös selle vajalikkust ja kohustuslikkust. Seadusandlusest ülevaate andmine ja läbilõige maagaasist tulenevatest välisõhu saasteainetest andis eelduse sissejuhatuses püstitatud eesmärgi lahendamiseks. Keskkonnaaspektidega arvestamise väljundiks antud töös on detailplaneeringute analüüsimine välisõhu näitel. Analüüsimiseks on valitud detailplaneeringud, mille puhul pole algatatud KSH-d, et hinnata õigusalaselt mitteolulisi, kuid reaalses keskkonnas koosmõjus saastekoormust lisavaid väiksemaid emissiooniallikaid. Detailplaneeringute analüüsist selgus mitmeid puudusi. Esmaseks puuduseks on välisõhu osa mitteoluliseks pidamine keskkonnatingimuste all. Keskkonnaaspektidega arvestamine pole detailplaneeringutes piisav. Sage on detailplaneeringutele seadusega sätestatud ülesannete kohandamine teiste ülesannete alla, jättes näiteks keskkonnatingimused käsitlemata. Planeeringulahenduse puhul on erinevad keskkonnauuringud mainitud, kuid antud uuringute tulemusi pole käsitletud keskkonnatingimuste seadmisel. Välisõhu osa võiks paikse saasteallika planeerimisel kuuluda detailplaneeringutes keskkonnatingimuste alla. Välja on toodud detailplaneeringuga seotud ehitusprojektile lisatava saasteloa tingimus, kuid välisõhku kui keskkonnaaspekti pole arvesse võetud. Saastunud keskkonda (Lasnamäe linnaossa) uute saasteallikate planeerimine mõjutab sealset ümbrust, tõstes kõrget saastatuse taset veelgi. Seda aspekti ei tohiks kaalutleda nii, et väljakujunenud kõrge saastatuse tasemega linnakeskkonda emissiooniallikate kavandamine ei mõjuta seda keskkonda. KSH mittealgatamisest tingituna võiks detailplaneeringu seletuskirja kohandada põhjalikum ülevaade keskkonnatingimustest. See tagaks planeeringulahenduse elluviimisel suurema keskkonnakaitselise eelduse. Detailplaneeringutes on täidetud Eesti seadusandlust õiguspäraselt. Analüüsist lähtuvalt peaks detailplaneeringutes olema rohkem viiteid seadustele, mille põhjal on otsused tehtud. Keskkonnatingimuste osa võiks sisaldada KSH mittealgatamise põhjendust. Keskkonnaküsimustega tegelemine on analüüsitud detailplaneeringute põhjal puudulik ning ei anna alust planeeringulahendusele. 1. juulil 2015. aastal jõustuva uue planeerimisseaduse kohaselt muutub keskkonnaaspektidega arvestamine oluliselt, kuna KSH menetlemine on planeeringumenetlusega paralleelne [3]. Selline muudatus võib anda tulevikus keskkonnasõbralikuma planeeringulahenduse. Lõputöö alguses seatud uurimusküsimustele leiti vastused, viidi ellu eesmärk ja probleemi olemusele leiti tagapõhi. Analüüsides toodi välja keskkonnaaspektidega arvestamise kitsaskohad. Planeeringute keskkonnakäsitlus on ebapiisav, mille põhjuseks võib olla kasin reguleerimine seadusandlusega. Kõrgema keskkonnaaspektidega arvestamise taseme tagaks planeeringute keskkonnakäsitluse osa tõstmine, eriti juhtudel, kus KSH-d ei algatata.Nimetus Piiratud juurdepääs Keskkonnamõju hindamise praktika analüüs Tallinna lähivaldade näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Sarapuu, Mari; Tõnisson, AndresAntud töös koostati AT-s olevate teadete põhjal andmebaas, kus on võimalik näha MH-de praktika ülevaadet viimase kümne aasta kohta (2005-2015), mil kehtis vana KeHJS. MH-de arvu on võimalik eraldi näha iga valla kohta ning selle põhjal on koostatud ka valdkondlik jaotus, millest selgus, et 82% mõju hindamistest moodustavad detailplaneeringud. Andmebaas annab ülevaate mõju hindamiste geograafilisest ja valdkondlikust jaotusest ning lisaks annab see väikse osana ülevaate MH-de protsessi terviku kohta. Töös antakse ülevaade terminoloogia osas ning selgitatakse mõju hindamise protsessi sisulist ja formaalset osa. Kirjeldatakse metoodilise alusena võetud materjali ning milline oli kasutatud metoodika. Võrreldud on Kiili-, Harku- ja Viimsi valla arengut, anti hinnang nende arengule ning otsiti seoseid MH-dega. Kokku kaaluti kolmes vallas, mida töös analüüsiti, 239. korral mõju hindamise vajadust, kusjuures reaalselt algatati MH 57 juhul, mis moodustab 23,8% kogu kaalutletud mõju hindamistest. Mõju hindamiste arvu oli töös võimalik seostada valla arenguga, sest Kiili vallal oli subjektiivselt kõige rohkem kasvanud elanikkond viimase kümne aasta vältel ning samuti oli kaalutletud mõju hindamisi kõige rohkem Kiili vallas. Arengunäitajate võrdluses oli Kiili vald mitmes valdkonnas Harku ja Viimsi vallast eespool või nendega samal tasemel, mis viib väiksema Kiili valla kahe teise valla ees siiski edukamasse olukorda. Soovitustena võiks tulevikus mõelda MH protsessi tulemuslikumaks muutmisele ja samuti mõelda sellele, mismoodi konkreetne mõju hindamine mõjutab ühiskonda ja mida see tähendab konkreetsele omavalitsusele ja osapooltele, kes sellega tegelevad. Antud lõputööga on alus pandud loodetavasti MH-de praktika analüüsile ka teistes valdades ja maakondade ning saab koostada veelgi detailsema ülevaate MH praktika kohta Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Kosmeetikatoodete mõju inimesele ja keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pulk, Kätlin; Sillaste, ViiuTöö peamisteks uurimisülesanneteks olid: 1) anda ülevaade läbimüüdud kosmeetikatoodete kogustest; 2) uurida kosmeetikatoodete mõju keskkonnale, arvestades neis olevate lisaainete sisaldust; 3) anda ülevaade kui teadlik on tarbija ning uurida, mille põhjal tarbija toodangut valib. Kosmeetikatoodete statistilised andmed põhinevad Saarema Kaubamaja eelmise aasta oktoobri- kuni detsembrikuu tulemustest. Lõputöös on kirjeldatud kosmeetikatoodete liigitust erinevate nahatüüpide korral ning erinevatel aastaaegadel. Uuritavateks kosmeetikatoodedeks/ hügeenitoodetseks valiti duššigeelid, šampoonid, vedelseebid, kreemid. Kõikides nendes toodetes vaadeldi viite enam kasutavat lisaainet. Nende ainete põhjal koostati 24 erinevat tabelit, mille põhjal uuriti lisaainete mõju inimesele ja keskkonnale. Tõdeti, et kasutatakse nii looduslikke ühendeid, mille lagundamisega saab loodus ise hakkama, kuid palju kasutatakse sünteetilisi ühendeid, mis on nii inimesele kui loodusele kahjulikud ja mis ei lagune. Sünteetilisi aineid on lihtsam hankida ja nad on tunduvalt odavamad, kui looduslikud ained. Töö raames on vaadeldud kaubamaja müügitulemusi ja populaarseimaid brände, mida tarbijad eelistavad. Saadud andmete põhjal on koostatud läbimüügi graafikud, mis käsitlevad ostetud toodete koguseid (tükk) kolme kuu lõikes. Eraldi on tehtud graafikud populaarsemate brändide toodetega, kus on välja toodud šampoonide, vedelseepide, duššigeelide ja kreemide (näo ja käte) populaarsemad brändid. Kõikides toodetes, mida oli kokku 138, uuriti viite suurima sisaldusega koostisainet. Šampoonides leiti 20 erinevat kahjulikku ainet. Nende hulgas oli kümme toksilist ainet, neli bioloogiliselt mitte lagunevat ainet, kaks ohtlikku ainet veeorganismidele ja nelja aine hulgas oli ohtlik gaas, allergeen ja värvaine. Kreemides oli 17 kahjulikku ainet. Nende hulgas oli üheksa bioloogiliselt mittelagunevat ainet, neli ainet oli ohtlikud veeorganismidele, kolm toksilist ainet ja üks sünteetiline õli. Duššigeelide ainete anaüüsil leiti kaheksa kahjulikku ainet. Viis ainet oli ohtlikud veeorganismidele, kaks bioloogiliselt mittelagunevat ainet ja üks aine oli allergeen. Vedelseepides tuvastati 3 kahjulikku ainet. Nende hulgas oli ohtlik aine veeorganismidele, toksiline aine ja allergeen. Viimaseks uurimisülesandeks oli selgitada kui teadlik on tarbija ning mille põhjal ta tooteid valib. Selleks koostati küsitlus. Vastajaid oli kokku 44, kelle seas oli nii mehi kui naisi. Küsitlusest selgus, et tarbija valib tooteid hinna järgi. Autori arvates tuleks tarbija tähelepanu suunata ka koostisainetele, et nad teaksid, mida tooted sisaldavad. Hinna kõrval hakkaksid tarbijad suuremat tähelepanu pöörama ka lisaainetele. Inimesed soetasid endile tooteid erinevatest kohtadest.Nimetus Piiratud juurdepääs Luuka seafarmi tegevus ja keskkonnaprobleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lindegron, Karl; Sillaste, ViiuRekonstrueerimata Luuka seafarm ohustas keskkonda. Vana seafarm ei tohtinuks praeguste piirmäärade tõttu üldse eksisteerida. Puudus lekkekontroll lägahoidlasse jõudvate kanalite üle ja ka lägahoidla kindlus – need tegevused tõid kaasa ka põhjavee reostumise. Lisaks eelnevatele probleemidele võis reostusele kaasa aidata ka lägalaotamine ebasobivatel tingimustel (talvel, külmunud maa) ning ümbruskonna kaitsmata põhjavesi. Lägahoidlast sattus õhku kergemini saasteaineid, sest puudus kattematerjal. Kütte- ja energiakulud olid suured, hooned olid soojustamata ja tehnika oli vana. Antud lõputöös keskenduti vastavalt eesmärgile ja sellest lähtuvatele ülesannetele vana ja rekonstrueeritud seafarmi võrdlusele ning keskkonnaohtude analüüsile. Töö käigus selgus. Rekonstrueeritud seafarm peab täitma mitmeid ettenähtud seadusi. Oluline seakasvatusel on hoonete olukord, lägakanalite ja lägahoidlate lekkekindlus, lägalaotamise lubatud aeg, kogus ja sigade heaolu. Töös selgitati, et ehitusel on kasutatud moodsaid materjale (PVC, EPS jne). Lägahoidla on valmistatud raudbetoonist ning seafarmi juhataja hindab selle kindlust heaks. Lägakanalid on ehitatud betoonist ja olemas on kontrollkaevud, lekete tuvastamiseks. Vedelsõnnikut laotatakse vastavalt seadustele. Vaid ühel korral on ette tulnud olukord, kui läga laotati valel ajal ebasoodsate ilmatingimuste tõttu. Sigade kasvatamiseks on olemas nõuetele vastavad sulud, puhke-, söötmis- ja sõnnikuala. Sigade kasvatamist käib iga kuu kontrollimas veterinaarkontroll. Seaduse järgi on ettenähtud kontroll kord aastas, kuid Aafrika seakatku leviku tõttu viiakse kontrolli läbi iga kuu. Praeguse farmi tegevus mõjutab lähedalolevaid majapidamisi. Peamiselt häirib naabruskonda kevadel ja sügisel toimuv sõnnikuvedu. Sõnnikuvedu toob kaasa tiheda liikluse, ööpäevaringse müra, tolmu ja ebameeldiva haisu. Olukorda analüüsiti nii keskkonnakontrolli uuringute kui ka elanike ja valla keskkonnanõuniku küsitlemise abil. Seafarmi ümbruses on kaitsmata põhjavesi, see tähendab seda, et vale läga laotamisega võib põhjavett reostada. Vana seafarmi tegevuse tõttu oli üheteistkümnest küsitletust kolmel majapidamisel vesi rikutud. Põhjuseks lägahoidla lekkekontrolli puudus ja vale lägalaotamine. Ülejäänud majapidamiste kaevud võisid puutumata jääda selle tõttu, et kaevud on sügavamad. Rekonstrueeritud sigala pole inimestele palju probleeme tekitanud. Ette on tulnud mõni üksik kord, kui kurdetakse halva lõhna ning lägalaotamisel liikluses tekkiva tolmu üle. Uuendatud seafarm on keskkonnale oluliselt ohutum kui seda oli vana. Farm ei ületa tegevuses lubatud piirmäärasid ning ei häiri väga palju ümbruskonna elanikke. Keskkonnainspektsiooni sõnul ei ole rekonstrueeritud seafarmil kehtivaid rikkumisi. Seafarm annab kogukonnale vähe töökohti selle kõrge automatiseerituse tõttu. Luuka seafarmi juhataja hinnangul võiks sigala territoorium suurem olla ning panustada rohkem bio-ohutusnõuetele. Lägakanalitest tekkiv ammoniaak tuleks tema ettepanekul suunata otse õhku, et see ei jääks ruumi. Lägalaotamismasinatel peaks olema GPS-süsteem vältimaks topeltlaotamist samale kohale. Tulevikus on vaja ära vahetada söötmisliinid, sest need hakkavad amortiseeruma. Lägalaotamine võiks toimuda siis, kui pole pikka aega olnud kuiv aeg. Tiheda liiklusega tekkiv tolm häirib mitmeid majapidamisi ja pikemas perspektiivis on see tervisele kahjulik; selle probleemi lahendus oleks tee katmine asfalti või mõne muu mittetolmava materjaliga. Edaspidi vältida läga laotamist nädalavahetustel.Nimetus Piiratud juurdepääs Mustjõe tn 40 jäätmejaama projekteerimisel tekkinud väljakutsed ja probleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Leinart, Antero; Jõesaar, Ülar; Oliver KaldaUuritava jäätmejaama ehitusprojektiga kaasnenud väljakutsed ja probleemid tekkisid projekteerimisel ning piirkonna elanikega vastasseisu tõttu jäätmejaama rajamisele. Töös on kajastatud ka rajatava jäätmejaama võimalikku keskkonnamõju ning antud ülevaade keskkonnamüra hinnangust. Rajatav jäätmejaam ehitatakse Mustjõe tn 40 kinnistule, mis asub Tallinnas, Kristiine linnasosas. Projekteerimisel on aluseks võetud Laki tn, Mustjõe tn, Veskimetsa tn ja Kõrgepinge tn vahelise maa-ala detailplaneering. Projekteerimisel tekkisid väljakutsed sobiva asendiplaanilise lahenduse leidmisel, mis vastaks detailplaneeringule ja Tellija soovidele. Kinnistule tuli paigutada estakaad, hooned ja konteinerid selliselt, et nende vahel oleks ruumi sõidukitega ringi liikumiseks ning lahendada juurdepääs jäätmejaamale selliselt, et ei tekiks liiklusohtlikke olukordi. Samuti tuli otsustada, kuidas korraldada sademevee kogumine. Kõige sobivamaks lahenduseks valiti selline lahendus, kus kinnistu keskel on 14 Multilift konteineriga U-kujuline estakaad, idaküljes abihoone ning põhjanurgas kontorihoone. Sissesõit jäätmejaama alale toimub Mustjõe tänavalt kontorihoone varikatuse alt ning väljasõit selle kõrvalt. Lõunanurka on planeeritud 2-3 papi- ja paberipressi ning põhjakülge 4 pakendijäätmete konteinerit. Sademevesi kogutakse suurendatud läbimõõduga torudesse ning juhitakse õlipüüdurisse ja sealt sademeveepumplasse, mis asuvad kinnistu loodenurgas. Ehitusprojekti kohasele jäätmejaama lahendusele koostati keskkonnamõjude hindamise eelhinnang, et teada saada, milline on rajatava jäätmejaama mõju keskkonnale ja kas on vaja algatada täiemahuline keskkonnamõjude hindamine. Eelhinnangu tulemustest selgus, et olulist keskkonnamõju jäätmejaama rajamisel ja käitamisel ei teki ning selle tõttu jäeti täiemahuline keskkonnamõjude hindamine algatamata. Kuna jäätmejaama tegevusest tekib müra, siis koostati eraldi keskkonnaüra hinnang. Tehti müratasemete arvutused ning koostati mürakaart. Helirõhutasemete mõõtmised tehti Pääsküla jäätmejaamas ning tulemusi kasutati analoogina. Tulemustest selgus, et rajatava jäätmejaama tööst tekkivad müratasemed ei ole kehtestatud tööstusmüra sihtväärtusest II mürakategooria alal lähimate elamute juures suuremad. Pakuti välja ka erinevaid leevendusmeetmeid, millest üks oli müraekraani rajamine. Müraekraani rajamise nõue lisati peale hinnangu teostamist ehitusprojekti. Elanike sõnul on projekteerimisel aluseks võetud detailplaneering aegunud ja selle tõttu ei tohiks ehitusluba väljastada. Samuti leidub nende sõnul ehitusprojekti ja detailplaneeringu vahel ebakõlasid. Lisaks sellele on elanike arvates keskkonnamõjude eelhindamine puudulik ning täielike mõjude teada saamiseks tuleks teostada täiemahuline keskkonnamõjude hindamine. OÜ Entec Eesti ja Tallinna Linnavalitsuse poolt esitatud vastuste põhjal võib öelda, et enamikele elanike märkustele on põhjendused olemas ning osad elanike esitatud argumendid ei ole faktipõhised.Nimetus Piiratud juurdepääs Puidutööstusest tuleneva nõrgvee keskkonnamõju uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kukk, Liis; Lember, ErkiPuidutööstuste palkide ja puitmaterjalide nõrg- ja reovee mõju ümbritsevale veekeskkonnale on tunduvalt suurem, kui lõputöö koostamisel eelnevalt arvati. Põhjuseks võib arvestada asjaolu, et palkide ladustamisaladelt tulenevat nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole piisavalt uuritud ning vajab põhjalikumat vee analüüse just puidust tulenevate saasteainetele: vaikhapped, ligniin ja taniin. Käesoleva töö raames saab mitmete oluliste veekvaliteedi näitajate piirväärtustega määratleda kindlad punktreostusallikad. Antud lõputöös uuritud Navesti jõe piirkond peaks olema suurendatud tähelepanud all seoses lõhejõgedele määratud vee kvaliteedi näitajate piirmääraja tõttu. Navesti jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse lisaks kuulub veekogu osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Lääne – Eesti vesikonna VMK kohaselt on Navesti jõgi tugevasti muutunud veekogum ning kesises seisundis. Samuti on kohalikud omavalitsused tugevasti muutnud veekogu maaparanduse eesmärgil, regulaarselt süvendatud ning ümber kujundatud. Lõputöös on välja toodud siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027). Teostatud tööde sisuks oli Navesti keskjooksu õgvendatud sängilõikude juhtimine looduslikku sängi (Jälevere ja Navesti küla piirkonnas) koelmualade kvaliteedi parandamiseks. Lõputöös analüüsiti vee näitajaid Macherey – Nagel Visocolor Eco analüüsikohvriga ning mõõtetulemusi sai võrrelda Keskkonnaseire teostatud proovidega. Analüüsikohvriga mõõdeti ning võrreldi Keskkonnaseire tulemustega järgmisi veekvaliteedi näitajaid: NO2-, NO3-, NH4+, PO43- ja pH. Lisaks nendele näitajatele sai Tallinna Tehnikakõrgkooli laboratooriumis mõõdetud vee BHT7, sest antud analüüsikohver BHT mõõtmist ei võimaldanud. Võrreldavate kvaliteedinäitajate tulemusi võis mõjutada mõõteperiood, Keskkonnaagentuur on keskkonnaseire programmides avaldanud 2017. aasta I. ja II. etapi vahearuanded. Mõõtmistulemuste võrreldavaks perioodiks võeti 2016. aasta jõgede hüdrokeemilised seired. Põllumajanduse mõju Navesti jõe veekeskkonnale on lõputöö vaadeldavas lõigus märkimisväärselt olematu. Arvestades valdkonna minimaalset tegevust võib kaudselt põllumajandus Navesti jõe ökoloogilist seisundit mõjutada, kuid autori mõõtmistulemustes mõju ei kajastunud. Valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on käesoleva töö raames Veeseaduse määrus nr 58, mis sätestab lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõudeid, lisaks määrus nr 99 reguleerib reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Puidutööstusettevõttele väljastatud vee erikasutusloa piirmäärad on kehtestatud määruse nr 99 alusel. Puidutööstuse nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole Eestis kuigi põhjalikult uuritud ning pole leitud meetmeid, kuidas veekvaliteedi näitajaid antud valdkonnas parendada. Tuginedes välismaistele põhjalikele uurimustöödele, siis nõrgvee näitajaid saab parandada osoneerimisega. Osoneerimine vähendas märkimisväärselt nõrgvee happelisust, 80 kuni 90 %, tanniini kogused väheneksid 90 kuni 95 %, ligniini ja vaikhappe näitajad 95 kuni 100 %.Nimetus Piiratud juurdepääs Rohelise kontori analüüs ABB AS peakontori näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kohv, Merit; Vilms, Monica; Merit KohvLõputöö teemaks on „Rohelise kontori analüüs ABB AS peakontori näitel“. Teema valiku idee tekkis autoril sellest, kui 2019. aasta lõpuks korraldas Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsioon (EKJA) seminari pealkirjaga „Roheline kontor ja ringmajandus“. Põhjus, miks autor antud seminaril osales oli see, et analüüsitavas kontoris oldi jäätmete sorteerimise projektiga sealmaal, kus tuli soetada sorteerimiskastid. Kuna seminari üheks teemaks oli erinevate jäätmekogumiseks mõeldud kastide tutvustamine erinevate tootjate poolt, tundus see hea koht informatsiooni saamiseks. Seega teema oli väga aktuaalne autori enda jaoks kui ka üldisemalt ühiskonnas ja ka analüüsitavas ettevõttes, kus inimesed on muutumas oma mõttelaadilt järjest „rohelisemaks“ ning üha enam peetakse oluliseks keskkonnahoidu. Üha rohkem inimesi töötab igapäevaselt kontorites – büroohoonete kerkimist on igapäeva linnapildis väga selgelt näha, tuues näiteks kasvõi Ülemiste City, kuhu viimaste aastatega on rajatud hulgaliselt büroohooneid ja -pindu. Kuna inimesed veedavad tööl olles ehk siinkohal kontorites suure osa oma päevast on oluline, et ka need hooned oleksid võimalikult keskkonnasäästlikud ja targad. Tihtipeale aga ei ole ettevõtete töötajatel endal nii palju teadmisi ja sisendit, mille arvelt hakata mõtlema sellele, kuidas saaks oma bürood teha rohelisemaks – siinkohal on hea võtta appi juba mõni välja töötatud süsteem, nagu näiteks EKJA poolt välja töötatud Rohelise Kontori süsteem, mis aitab ettevõttel hinnata oma senist keskkonnaalast tegevust ning aitab mõelda, millistes valdkondades saab veel paraneda. ABB on väga globaalne ettevõte, kes hoolib väga oma inimestest ja samuti ka keskkonnast. Siinkohal tekkiski idee analüüsida ABB AS peakontorit Jüris Rohelise Kontori kriteeriumitele vastamises. Aluseks võeti Rohelise Kontori kontrollküsimustik ja Rohelise Kontori käsiraamat, eesmärgiga välja selgitada just eelnimetatud vahendite kaudu hetkeolukord ning hinnata, millisel määral kvalifitseerub analüüsitav kontor Rohelise Kontori märgise kandidaadiks. Uurimistööst võivad kasu saada ka teised ettevõtted, kes soovivad oma tegevust viia loodusele lähemale ning saada lisainformatsiooni ning praktilist näidet selle kohta, kuidas analüüsi läbi viia. Töö koosneb sissejuhatusest, kokkuvõttest, inglise keelsest kokkuvõttest ning kasutatud allikatest. Peatükke on töös neli ning nendel peatükkidel omakorda kokku alapeatükke 22. Lisaks on töös suurel hulgal jooniseid illustreerimaks erinevaid teemasid. Kõige enam on töö koostamisel abi saadud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsioonilt nii käsiraamatu kui kontrollküsimustiku näol.Nimetus Piiratud juurdepääs Sündmuste negatiivsed mõjud keskkonnale ning nende vähendamise viisid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Leemets, Mairit; Kalda, OliverKäesolev uurimustöö keskendub sündmustest tulenevatele negatiivsetele keskkonnamõjudele ning nende vähendamise viisidele. Seoses negatiivsete keskkonnamõjude tekkimisega sündmuskorralduse valdkonnas, soovib autor saada teada, milline on Eesti vabaõhusündmuste teadmine negatiivsetest keskkonnamõjudest ning milliseid meetodeid nende vähendamise jaoks rakendatakse. Uurimustöös kasutatud teooria ning andmete kogumismeetod aitasid täita autori poolt püstitatud töö eesmärgid. Antud töös on andmete kogumiseks valitud veebipõhine ankeetküsitlus, mis on koostatud vastavalt teooriaosas käsitletud teemadega. Uurimistöö tulemusena sai autor arvestataval määral erinevaid uusi teadmisi sündmustest tulenevate keskkonnamõjude ning nende vähendamise meetodite kohta. Lisaks saadi teada, kuidas Eesti sündmuste korraldajad pööravad tähelepanu oma sündmuse keskkonnaalalise jalajälje vähendamiseks. Lähtudes teooriast saab sündmuste korraldamisega kaasnevad keskkonnamõjud jagada nelja suuremasse valdkonda. Nendeks on: jäätmete tekkimine, õhusaaste, veereostus ja taimestiku tallamine. Iga valdkonna kohta on autor toonud välja erinevad meetodid, kuidas saab antud probleemi vähendada. Uurimustöös kogutud andmete ja tulemuste põhjal on üldiseid järeldusi teha ennatlik, sest antud uurimuses osales kokku kuus festivali, mis pole üldistuste tegemiseks piisav. Uurimuses osalenud sündmuste vastuste põhjal saab väita et enim pööratakse tähelepanu jäätmevaldkonnale ning teised keskkonda mõjutavad tegurid on jäänud tagaplaanile. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et Eestis toimuvate sündmuste keskkonnamõjude kaardistamine jääb puudulikuks. Uurimusest saadud tulemuste põhjal võib väita, et kõige rohkem tegeletakse jäätmetest tulenevate negatiivsete mõjude vältimise ja vähendamisega. Kõige populaarsemaks jäätmete vähendamise meetoditeks osutusid jäätmete sorteerimine ning korduvkasutatavate nõude kasutamine, täpsemalt panditopside süsteem. Samuti pööratakse palju tähelepanu õhusaaste tekke vähendamise tegevustele. Kõige vähem kasutatakse erinevaid mõjude vähendamise meetodeid maapinna kinni tallamise ja veekasutuse valdkonnas. Eestis toimuvate sündmuste keskkonnamõjude vähendamiseks annab autor lähtudes eelnevale teooriale omapoolseid soovitusi. Üheks tõhusaimaks keskkonnamõjude vähendamise viisiks on spetsialistide kaasamine sündmuse korraldusmeeskonda. Spetsialistid oskavad juhtida keskkonnaga seotud probleeme ning luua erinevad süsteeme nende mõjude vähendamiseks. Sellise inimese kaasamine aitab märgata pisikesi detaile, millele tavaline inimene tähelepanu pöörata ei oskaks. Kõik ürituste korraldajad peaksid peale jäätmetekke piiramisele mõtlema ka õhusaaste vähendamisele. Selleks, et õhusaastet vähendada peaksid ürituste korraldajad võimaldama külastajatel liikuda sündmusele jalgsi, rattaga või ühistranspordiga. Teiseks tuleks jälgida sündmuse energiatootmise viise, et vältida fossiilkütuste rohket kasutamist. Selleks, et vähendada energia tootmisest tulenevaid heiteid võib siduda diiselgeneraatorite kasutamise taastuvenergia allikate kasutamisega (nt biodiisel). Lisaks tuleks jälgida ka veekasutust, sest magevesi ei ole maailmas piiramatu ressurss ning selle paremaks kasutamiseks tuleb leida tõhusamaid lahendusi. Näiteks on võimalik kasutada spetsiaalseid limiteeritud survega joogiveekraane ning kuivkäimlaid. Viimaseks, et vältida inimeste poolt pinnase kinni tallamist, tuleks kasutada kummimatte, mis vähendavad erisurve suurust maapinnale.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Lennujaama jäätõrjevedeliku mõju sademeveele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Eeron, Kätlin; Lember, Erki; Viiu SillasteJäätõrjevedelikud on olulised Tallinna Lennujaama tegevustes. Jäätõrjevedelikud on vajalikud, et tagada lennu ohutus madalatel temperatuuridel. Jää ja lumi muudavad lendamise ohtlikuks ning võivad põhjustada lennuõnnetusi. Jäätõrjevedelikud on kemikaalid ja nagu paljude kemikaalidega, nende sattumine loodusesse võib häirida keskkonna keemilist tasakaalu. Tallinna Lennujaama territooriumil on projekteeritud sademevee kogumissüsteem, et need kemikaalid ei satuks loodusesse. Antud töö eesmärk oli uurida, kas Tallinna Lennujaama lumekogumisplatsi üks juures oleva sademevee seirekaevu kõrged reostusnäitajad on põhjustatud lennujaama poolt kasutatavate jäätõrjevedelike poolt. Selleks, et leida vastus, teostas töö autor analüüse seirekaevu sademeveele. Tallinna Lennujaamal tuli vastata ka neile laekunud kaebustele, et kasutava jäätõrjevedeliku lõhnad kanduvad kevadel ümbritsevasse õhku, mis häirib elanike. Lõhnad võivad pärineda ka lennujaama territooriumilt läbijooksvast kraavist. Selleks, et teada saada, kas jäätõrjevedelike lõhna on võimalik tunda lennujaama territooriumilt läbi jooksva kraavi veest, teostas töö autor katse, uurides jäätõrjevedeliku mõju Tallinna Lennujaama territooriumil kasvavatele taimedele. Töö esimeses peatükis on lahti selgitatud vee kvaliteedi näitajad ning kuidas Tallinna Lennujaam teostab jäätõrjet.Nimetus Piiratud juurdepääs Tekstiilkiud tänapäeva rõivastes - nende mõju keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Püss, Kristel; Sillaste, ViiuDiplomitöö ülesannete lahendamiseks kasutati järgmisi uurimismeetodeid: kirjandusallikate analüüs, tekstiiltoodete koostise iseloomustamiseks ja üldistuste tegemiseks graafikute koostamine, graafikute analüüs, info uurimine seotud organisatsioonidelt. Diplomitöö valmimise käigus selgus, et tekstiilkiudude kasutamine toob kaasa erinevaid keskkonnprobleeme nii tootmisprotsessi silmas pidades kui ka tarbimis- ja taaskasutusaja lõppedes. Sünteetiliste kiudude valmistamisel saavad alguse keskkonnaprobleemid, millel on seos fossiilsete kütuste tootmise keskkonnaohtlikkusega. Edasi järgneb kiu tootmisega seotud tehnoloogiate keskkonnaoht seoses erinevate kemikaalide kasutamisega. Tekstiilitööstusega kaasnevad keskkonnamõjud tulenevad vahendite ebatõhusast kasutamisest- kulutatakse palju energiat ning tootmiseks vajaminevaid materjale tarbitakse ebaefektiivselt. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas ja kasutatakse palju kemikaale. Looduslikud tekstiilkiud on küll kordades nahasõbralikumad, aga nende tootmisel tekib samuti keskkonnamõju. Näiteks kulub puuvilla kasvatamiseks märkimisväärne kogus vett, lisaks tuleb arvestada kasutatavate taimemürkide ja keemiliste väetiste mõju keskkonnale. Üheks probleemiks on ka see, mida teha riietega, mida enam ei vajata. Kuidas need tekstiilkiud jäätmetena keskkonda mõjutavad. Fliispusad on valmistatud peamiselt polüestrist. Polüester aga on naftapõhine kangas ning selle kõdunemiseks prügimäel võib kulub kuni 500 aastat. Üheks lahenduseks oleks taaskasutus, kuid see toob kaasa järgmised probleemid näiteks nõudluse puudumine taaskasutatavatele rõivastele. Lahenduseks oleks mõistlik tarbimine üksikisiku tasandil. Selleks tuleks inimesi informeerida tekstiilitööstuse mõjudest ning taaskasutuse olulisusest. Ettepanekuteks on korraldada keskkonnamõjusid teavitavaid kampaaniaid. Vajalik on ka noorte teadlikkuse tõstmine erinevate õppeprogrammide läbi (Prügi VaheTund). Lisaks vabatahtlike aktivistide ja valdade koostööl annetatud riiete toimetamine abivajajateni. Pidevalt võime lugeda erinevatest keskkonnaprobleemidest. Üha enam muutub aktuaalseks keskkonnasäästlik tegevus. Kuid vähe pööratakse tähelepanu üha kasvavale tarbimisele just tekstiiltoodete vallas. Igasugune tootmine avaldab mõju keskkonnale, tuleb tähelepanu pöörata ka rõivatööstustele. Märkimisväärselt on kasvanud rõivaste tarbimine, kuid üha vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ja rõiva kasutusajale.