Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/49

Sirvi

Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Märksõna "Environmental Technology--Environmental Protection--Hydrogeology and Estonian Geology" järgi

Näitamisel1 - 6 6-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Aegviidu asula joogivee kvaliteedi probleemid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ratas, Siim- Kristjan; Sillaste, Viiu
    Antud töös on võrreldud vastavalt püstitatud eesmärkidele nelja Aegviidu alevi veepuhasti veeproovide näitusid, mis olid aluseks tarbitava vee kvaliteedi hindamisel. Analüüs näitas, et alevisisene veepuhasti töötab eeskujulikult, probleeme jagub vanade veepuhastitega. Kohalike elanike hinnanguid, et vesi on ebakvaliteetne, on tõestatud ka Terviseameti akrediteeritud veelabori veeproovide tulemustega. Peamised probleemid joogivees on hägusus, värvus ning liigkõrge rauasisaldus. Puurkaevud on vanadel veepuhastitel madalamad, sellest tulenevalt on põhjavee analüüsid näidanud, et vee kvaliteet ülemistes pinnasekihtides on kehvem kui käige hiljem ehitatud veepuhastis, raskemaks teeb nende võrdluse ka see, et pinnased on erinevad ja jaamad ei asu kõrvuti ühel territooriumil. Jõe tänav eristub selle poolest, et teised veepuhastis asuvad oluliselt liivasemal pinnasel ja kõrgemal kui Jõe tn pumbajaam. Pinnas on pehme ja madal, samuti voolab mõne meetri kaugusel hoonest jõgi, mis kevadise suurvee ajal madalama metsa katab veega. Need veed satuvad ka suhteliselt madalasse veevõtukaevu. Mis aga väga hästi eristab uut ja vanasid veejaamu, on lõpptarbija juurest võetud veeproovid. Veeproovid sedastavad vanadest jaamadest võetud proovides suurt hägususe ja värvuse tõusu, mis ei ole seadusega reglementeeritud, kuid rauasisaldus on siin piirnormidest kohati mitmeid kordi kõrgem. Selle põhjuseks on arutluste ja proovivõtukohtade tulemuste võrdluse põhjal vana torustik, mida kasutatakse tarbijale vee edastamiseks elamusse. Uue veepuhasti näidust oli näha, et koolimaja vana veetrass reostas samuti puhast vett. Trassi vahetusega kadus koheselt ka rauaprobleem. Vanad jaamad on amortiseerunud ja investeeringuid ei planeerita. Uue veepuhasti ehitusega asendati vanad trassid kas koheselt või mõne aja möödudes uue veetrassiga ja tulemus saavutati kohe. Arutluste ja võrdluste põhjal võiks vanad veepuhastid/pumbamajad sulgeda, sest nende ekspluatatsioonis hoidmine on talvel väga kulukas. Vanad soojustamata hooned on küllaltki suured. Tühja ruumi on palju. Igas jaamas eraldi pumbad, rauaeraldusfiltrid jne. Iga asi maksab ja nii väikese asula peale nii palju veejaamasid ei ole kuidagi moodi otstarbekas. Vanade jaamade uuendamine algaks vana lammutamisega, puurkaevude rekonstrueerimisega, uute hoonete ehituse hankimisega. Probleemi lahendamiseks oleks vaja rajada ka uued trassid. Edaspidise lahendusena näeb autor Jõe tänava veepuhasti sulgemist ning teeb ettepaneku vedada alevisisese veejaama uuest torustikust uus väljavõte, ning juhtida sealt vesi Jõe tänava piirkonda. Sama ettepanek sobiks ka Poolemõisa piirkonnale. Kosenõmme veepuhastiga on olukord keerulisem, kuna asum on alevist kaugemal. Enne lõpliku otsuse tegemist on ettepanek viia läbi täiendavad uuringud. Saada vastus kas praegune uus veepuhasti suudaks ära toita ka Kosenõmme piirkonna.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Archimedese kruvi kasutamise eeluuring Kunda jõe näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Källo, Heiko; Erki, Lember
    Käesolev lõputöö on archimedese kruvi kasutamise eeluuring Kunda jõe näitel. Töö käigus selgus, et archimedese kruvi tehnoloogia on Eesti jõgedel perspektiivikas. Energeetiliselt avaldub eelis väikeste vooluhulkade juures, kus tema kasutegur on suurem. Lisaväärtus kalakruvi näol annab tellijale võidu projekti tasuvuses, kuid ka kindluse kalade rände tagamisel. Eelis konkurentide ees on töötav kalakruvi lahendus, mis sobib veekeskkonda oma töökindluse ja turvalisuse poolest. Kunda jõe põhjajäätumise uuringud näitasid, et põhjajää teket aitaks muu hulgas vähendada ka ajaloolise hüdroelektrijaama tööle panemine. Hetkel puudub paisul ka kalapääs, mis peaks seadusega tagama kalade rände võimalused. Archimedese kruvi paigaldamise abil saaks lahendada kalade rände probleemi ja samuti oleks astutud samm edasi põhjajäätumise vähendamise suunas. Riigil on plaanis paljude sarnaste paisude lammutamine. Lammutamine ei oleks kompromiss ja see ei lahendaks ühtegi probleemi, mis on tänasel päeval aktuaalsed seoses Kunda jõega. Põhjajäätumine muutuks hullemaks, sest jõest jääks järgi ainult vee nire. Samuti on ajaloost teada, et 100%-list kalapääsu pole kunagi vana HEJ paisu asukohas olnud, sest elektrijaam ehitati Kunda jõe alamjooksu 9,3 m suuruse loodusliku langusega lõigule, mis oli juba enne paisu rajamist paljude kala liikide jaoks läbimatu. Hoopis mõistlikum oleks antud olukorras kasutada archimedese kalakruvi, mis tagaks 100%-lise, turvalise kalapääsu igas mõõdus kaladele. Töös leiti, et archimedese kruvi edukaks kasutamiseks Eesti jõgedel tuleks teha järgmised sammud riigil, kes peaks esmalt üle vaatama oma seisukohad paisude suhtes. Kui otsustatakse, et archimedese kruvi on mõistlikum lahendus kui lammutamine, siis saab erasektor teemaga edasi tegeleda. Sisulisemaks põhjajäätumise uuringuteks saaks rajada põhjajäätumise jaama Kunda jõele. Täiustada tuleks uurimise metoodikat ja uuringute tegemisel kasutada täpsemaid instrumente.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jääksoode korrastamine AS Nurme Turvas näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Koit, Madis; Kalda, Oliver
    Eesti soode pindala on vähenenud viimase 60 aasta jooksul ligikaudu 60%, mille on põhjustanud soode kasutamine põllumajandusmaana, metsanduses, infrastruktuuri arendamine, põlevkivi kaevandamine ja turbatööstus. Turba kaevandamine on sellest 8,5%. Enne 1950. aastat kaevandati turvast väikestes kogustes ja pätsidena raba servadest, mis jättis looduslikuks taimestumiseks head tingimused. Peale 1950. aastat võeti turbatootmises kasutusele freestehnoloogia, mille tulemusel rabad kuivendati, eemaldati taimestik ning rajati suured tasase pinnaga ja kraavivõrgustikuga turbaväljad. 2009. aastal läbi viidud uuringu põhjal on Eestis 9371 ha jääksoosid ning praeguseks hetkeks arvatakse olevat juba kahekordne. Jääksoodega kaasnevad mitmed olulised keskkonna probleemid nagu lagugaaside eraldumine, suur tuleohtlikkus, mõju naabruskonna veerežiimile. AS Nurme Turvasel on ette nähtud ammendunud freesväljade taastamine metsastamise näol. Selleks on ettevõtte loonud rekultiveerimisfondi, kuhu raha iga aastaselt eraldatakse. Ettevõtte juhtkond on veendunud, et neile määratud taastamisviis antud tingimustes pole sobiv. Töö koostamise käigus tutvuti Eestis varasemalt kasutatud taastamisviisidega, neid alalüüsides ning märkides üle tingimused, mis peavad olema täidetud, et oleks võimalik tagada parim tulemus nii keskkonnale kui ettevõtjale. Töö käigus peeti nõu spetsialistidega ning varasemalt teemaga kokku puutunud inimestega. Autor leiab, et metsastamine ei sobi analüüsitud alale peamiselt selle tõttu, et kolmandikust suvest puhub rabaväljadel ligi 12-20 m/s tuul. Jääksoodesse soovitatakse peamiselt istutada kaskesid, mändisid ning kuuski, mis on aga kõige tormihellemad puuliigid, seetõttu oleks antud rabaväljadel nende liikide kasvama jäämine raskendatud. Autori hinnangul on üheks parimaks võimalikuks lahenduseks jääksoo taastamisel AS Nurme Turvase territooriumil marjakasvatuse rajamine. Kraavivõrgustikuga aladel on võimalik muuta veerežiimi marjakasvatuse jaoks sobilikuks. Samuti ei sega marjakasvatus kaevandustegevust ümberkaudsetel rabaväljadel. Tegemist oleks taastamisviisiga, mille õnnestumise tõenäosus on kõige suurem
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Luuka seafarmi tegevus ja keskkonnaprobleemid
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lindegron, Karl; Sillaste, Viiu
    Rekonstrueerimata Luuka seafarm ohustas keskkonda. Vana seafarm ei tohtinuks praeguste piirmäärade tõttu üldse eksisteerida. Puudus lekkekontroll lägahoidlasse jõudvate kanalite üle ja ka lägahoidla kindlus – need tegevused tõid kaasa ka põhjavee reostumise. Lisaks eelnevatele probleemidele võis reostusele kaasa aidata ka lägalaotamine ebasobivatel tingimustel (talvel, külmunud maa) ning ümbruskonna kaitsmata põhjavesi. Lägahoidlast sattus õhku kergemini saasteaineid, sest puudus kattematerjal. Kütte- ja energiakulud olid suured, hooned olid soojustamata ja tehnika oli vana. Antud lõputöös keskenduti vastavalt eesmärgile ja sellest lähtuvatele ülesannetele vana ja rekonstrueeritud seafarmi võrdlusele ning keskkonnaohtude analüüsile. Töö käigus selgus. Rekonstrueeritud seafarm peab täitma mitmeid ettenähtud seadusi. Oluline seakasvatusel on hoonete olukord, lägakanalite ja lägahoidlate lekkekindlus, lägalaotamise lubatud aeg, kogus ja sigade heaolu. Töös selgitati, et ehitusel on kasutatud moodsaid materjale (PVC, EPS jne). Lägahoidla on valmistatud raudbetoonist ning seafarmi juhataja hindab selle kindlust heaks. Lägakanalid on ehitatud betoonist ja olemas on kontrollkaevud, lekete tuvastamiseks. Vedelsõnnikut laotatakse vastavalt seadustele. Vaid ühel korral on ette tulnud olukord, kui läga laotati valel ajal ebasoodsate ilmatingimuste tõttu. Sigade kasvatamiseks on olemas nõuetele vastavad sulud, puhke-, söötmis- ja sõnnikuala. Sigade kasvatamist käib iga kuu kontrollimas veterinaarkontroll. Seaduse järgi on ettenähtud kontroll kord aastas, kuid Aafrika seakatku leviku tõttu viiakse kontrolli läbi iga kuu. Praeguse farmi tegevus mõjutab lähedalolevaid majapidamisi. Peamiselt häirib naabruskonda kevadel ja sügisel toimuv sõnnikuvedu. Sõnnikuvedu toob kaasa tiheda liikluse, ööpäevaringse müra, tolmu ja ebameeldiva haisu. Olukorda analüüsiti nii keskkonnakontrolli uuringute kui ka elanike ja valla keskkonnanõuniku küsitlemise abil. Seafarmi ümbruses on kaitsmata põhjavesi, see tähendab seda, et vale läga laotamisega võib põhjavett reostada. Vana seafarmi tegevuse tõttu oli üheteistkümnest küsitletust kolmel majapidamisel vesi rikutud. Põhjuseks lägahoidla lekkekontrolli puudus ja vale lägalaotamine. Ülejäänud majapidamiste kaevud võisid puutumata jääda selle tõttu, et kaevud on sügavamad. Rekonstrueeritud sigala pole inimestele palju probleeme tekitanud. Ette on tulnud mõni üksik kord, kui kurdetakse halva lõhna ning lägalaotamisel liikluses tekkiva tolmu üle. Uuendatud seafarm on keskkonnale oluliselt ohutum kui seda oli vana. Farm ei ületa tegevuses lubatud piirmäärasid ning ei häiri väga palju ümbruskonna elanikke. Keskkonnainspektsiooni sõnul ei ole rekonstrueeritud seafarmil kehtivaid rikkumisi. Seafarm annab kogukonnale vähe töökohti selle kõrge automatiseerituse tõttu. Luuka seafarmi juhataja hinnangul võiks sigala territoorium suurem olla ning panustada rohkem bio-ohutusnõuetele. Lägakanalitest tekkiv ammoniaak tuleks tema ettepanekul suunata otse õhku, et see ei jääks ruumi. Lägalaotamismasinatel peaks olema GPS-süsteem vältimaks topeltlaotamist samale kohale. Tulevikus on vaja ära vahetada söötmisliinid, sest need hakkavad amortiseeruma. Lägalaotamine võiks toimuda siis, kui pole pikka aega olnud kuiv aeg. Tiheda liiklusega tekkiv tolm häirib mitmeid majapidamisi ja pikemas perspektiivis on see tervisele kahjulik; selle probleemi lahendus oleks tee katmine asfalti või mõne muu mittetolmava materjaliga. Edaspidi vältida läga laotamist nädalavahetustel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Paala paisjärve eutrofeerumine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Naarits, Elina; Lember, Erki
    Käesoleva lõputöö raames analüüsiti Paala paisjärves sisalduvate ainete hulka, et saada selgust, mis võib põhjustada kinnikasvamist. Töös anti ülevaade Paala paisjärve sündimise loost, eutrofeerumise põhjustest ning proovivõtu ja analüüside metoodikast. Nendest peatükkidest lähtuvalt tõi töö autor välja ka võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Paala paisjärve praeguse seisukorra hindamiseks tõi autor töös välja lisaks uuritava paisjärve analüüside tulemustele ka omalt poolt valitud Eesti väikejärvede näitajad, et tekiks võrdluse moment. Parema ülevaate saamiseks võeti Paala paisjärvest proove kahel korral. Analüüsimiste käigus selgus, et kuigi järve olukorda proovitakse paremaks muuta igal suvel vesikasvude niitmisega, oleks tegelikult vajalik järve seisukorra parandamiseks teha midagi enamat. Paala paisjärv saab alguse Kuuni järvest ning selle läheduses tegeletakse põllumajandusega. Põllumajandus on peamine allikas, mille kaudu satuvad vette väetised. Kuuni järvest mööda kitsast Valuoja oja liikudes oli autori poolt valitud Jämejala proovivõtukohas nitraadi näitaja lausa 10,4 mg/l. Samas mida rohkem vesi edasi liikus ning avaramaks veekogu läks, seda madalamaks muutus ka näitaja ning Paala paisjärve punktis oli nitraadi näitaja 0,881 mg/l. Eutrofeerumisele aitab kaasa kogu lämmastiku sisaldus üle 2,5 mg/l. 01.11.2015 võetud proovis oli see näitaja 2,48 mg/l ning 06.12.2015 võetud proovis lausa 4,025 mg/l. Olukorra parandamiseks tõi autor välja kolm varianti, milleks olid kemomanipulatsioon, setete eemaldamine ning aereerimine. Setete eemaldamist on Paala paisjärve puhul rakendatud juba aastal 1994 ning võib-olla see on hoidnud paisjärve seisukorda paremana, kuid seda ei oska keegi öelda, mis oleks saanud paisjärvest siis, kui seda ei oleks tehtud. Kemomanipulatsioon võib esialgu linnakodanikud ära ehmatada, kuna tegemist on siiski töö efektiivsuse jaoks keemiliste reagentide kasutamisega, kuid keemilised reagendid on siiski sellised, mis on veeökosüsteemi aineringete loomulikud komponendid. Aereerimine tundub huvitav viis olukorra parandamiseks, kuid Paala paisjärve puhul ei saaks seda rakendada talvel, kuna jää tekkimisel leiavad paljud sellele tee, kas siis suusatamiseks või uisutamiseks. Talvisel ajal aereerimisprotsessi kasutades muutub jääkiht väga õhukeseks või kaob sootuks. Seda, et inimestele läheb Paala paisjärve tulevik korda näitab see, et aprilli kuus alustati rannajoone korrastamise ja laiendamisega. Rannajoont laiendatakse nii, et liiva jaguks nii kaldale, kui ka vette ning selleks, et takistada veetaimestiku pealekasvu, pannakse kaldaservadele maakivid.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisjärgne olukord seireandmete (2009-2015) põhjal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Ait, Marilin; Sedman, Pille; Viiu Sillaste
    Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla oli aastakümneid üheks suurimaks reostusobjektiks Läänemere kaldal, mis pälvis tähelepanu nii Eestis kui mujal maailmas. See omakorda tingis selle, et hoidla saneerimisprojekti elluviimist ei pidanud esmatähtsaks üksnes Eesti riik, vaid rahaliselt tuge pakkusid ka teised välisriigid. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlas elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ning jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundi jälgimiseks on koostatud seireprogramm. Tänaseks on jäätmehoidlas viidud läbi seireprogrammi kaks osa, mis hõlmasid seiret saneerimisprojekti ajal ning pärast seda. Aastal 2014 alustati kolmanda etapiga ehk järelseire jätkuseirega. Antud lõputöö ülesandeks oli analüüsida Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla seireandmeid, mis on koostatud aastatel 2009-2015. Põhjalikumalt keskendus autor jäätmehoidlal toimunud vajumite seirele; lõppkatte toimimise seirele lüsimeetrite abil; kaevude veetasemete seirele ning nõrgvee keemilise koostise seirele. Lisaks analüüsiti ka mereveeseire andmeid. Esimese etapi käigus viis autor ennast kurssi Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ajalooga ning seda iseloomustavate teguritega. Teises osas kirjeldati Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti ning selle seiret. Kolmanda osa eesmärk oli tutvustada töös kasutatud andmeid ning metoodikat. Neljandas osas viidi läbi mahukas seireandmete analüüs, kus keskenduti põhjalikumalt neljale seirele. Viimases etapis toodi välja seireandmete analüüsi põhjal tehtud järeldused ning soovitused. Seirearuandeid analüüsides selgus, et Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlas on andmete kogumine toimunud aastate vältel väga regulaarselt ning kogutud andmeid on väga palju. Seireandmete järgi on olulisel osal hoidla territooriumist vajumine lõppenud. Suurimad vajumid on toimunud hoidla servaaladel ning vajumite jaotus hoidlas on toimunud ühtlaselt, mis pole mõjutanud ärajuhtimissüsteeme ning lõppkatte funktsioneerimist. Analüüsidest saadud tulemused kinnitavad lõppkatte tõhusat toimimist ning saviekraani rajamiseks kasutatud materjali (kambriumi savi) sobivust. Põhjavee taseme analüüsidest selgus, et veetase paikneb jäätmehoidlas valdavalt jäätmetest sügavamal, kuid siiski on mõningates piirkondades veetase prognoositust kõrgemal. Nõrgvee koostis on aastate vältel olnud kaevudes väga erinev. Vaatamata sellele, et nõrgvees esinevate teatud komponentide sisaldus on väga suur, siis merevett need nõrgvee sisaldused ei mõjuta. Seda kinnitab ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt aastate vältel läbi viidud Sillamäe sadama merekeskkonna seire. Antud lõputöö andis autorile väga hea kogemuse suuremahulise ja arendava töö kirjutamises. Töö raames leiti vastused kõikidele esitatud küsimustele ning püstitatud eesmärgid täideti. Antud lõputöö näol on tegemist väga kõneka teemaga, mida oleks võimalik veel sügavamalt uurida. Kindlasti on soov ning motivatsioon antud teemat tulevikus veel pikemalt uurida ning analüüsida.