Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Structural Design" järgi
Näitamisel1 - 10 10-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Betooni survetugevuse määramine mittepurustaval meetodil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vahter, Rainer; Martti, Kiisa; Lellep KarinBetoon on laialt levinud ehitusmaterjal, mille üheks kõige tähtsamaks omaduseks on survetugevus. Survetugevust on kõige täpsemini võimalik mõõta purustavalt, kuid paljudel juhtudel ei ole see võimalik või otstarbekas. Selle asemel on võimalik kasutada erinevaid mittepurustavaid meetodeid, mida on võimalik läbi viia oluliselt suurtemates mahtudes ja ebasoodsamates tingimustes. Lõputöös on esitatud ülevaade erialakirjanduses leiduvatest ning enim kasutatavatest meetoditest betooni survetugevuse hindamiseks mittepurustaval meetodil. Käesolevas töös on keskendutud survetugevuse määramise mittepurustavale meetodile, kus kasutatakse põrkearvu ja heli levimise kiiruse kombineerimist, mida nimetatakse rahvusvaheliselt SonReb meetodiks. Viimase rohkem kui poole sajandi jooksul on välja töötatud väga palju erinevaid valemeid ja seoseid, kuidas antud meetodit rakendada. Kuid peamiseks probleemiks on osutunud asjaolu, et valemid kehtivad suhteliselt piiratud tingimustes (survetugevuse vahemik, betooni vanus, koostis jne). Lõputöö uurimisülesandeks on määrata SonReb meetodi kaudu loodusest leitud betoonkehade survetugevus ning võrrelda neid purustaval meetodil saadud tulemustega. Saadud tulemustest saab teha järeldusi erinevate meetodite toimivuse kohta. Kuna Tallinna Tehnikakõrgkool teostab aktiivselt olemasolevate ehitiste seisukorra hindamist, siis otsustati SonReb meetodi toimimist eksperimentaalselt uurida just suhteliselt vanade betoonkonstruktsioonide korral. Käesoleva lõputöö eesmärgiks ei olnud uue meetodi väljaarendamine, vaid erialakirjanduses toodud meetodite valikuline kontrollimine ja selle põhjal soovituste koostamine. Mõõtetööde protsess oli jaotatud üheksaks etapiks, mille lühikirjeldus on järgmine: 1) katsekehad jaotati piirkondadeks ja need omakorda alampiirkondadeks, millega viidi läbi mittepurustavad ja purustavad katsed betooni survetugevuse määramiseks; 2) mittepurustavalt määrati põrkearv ja heli levimise kiirus, mida kasutati survetugevuse analüütiliseks määramiseks erinevate rakendusvalemite abil; 3) antud meetodil määratud survetugevust võrreldi purustaval meetodil saadud survetugevusega ning parema ülevaate saamise eesmärgil ka hinnangulise survetugevusega, mis saadi ainult põrkearvust lähtuvalt. Analüüs näitas, et enamustel juhtudel hindavad valemid survetugevust tegelikuga võrreldes oluliselt üle (kohati kuni kaks korda). Seetõttu valiti välja kolm kõige konservatiivsemat arvutusmeetodit ning soovitatakse kasutada nende keskmist. Antud meetodite (mis töös on defineeritud kui meetodid 4, 6 ja 8) põhjal määratud survetugevus andis keskmiselt -5% väiksema survetugevuse võrreldes purustaval meetodil määratud survetugevusega. Oluline on ka märkida, et väljavalitud meetodite 4, 6 ja 8 korral hindavad valemid survetugevust madalamatel tugevustel kuni kolmandiku võrra suuremaks ja kõrgematel kuni kolmandiku võrra tegelikust väiksemaks. Ning seda isegi antud katsekehade valimis, kus survetugevuste tegelik väärtus ei kõigu väga suurtes piirides. See viitab asjaolule, et erialakirjanduses väljatoodud valemid töötavad kõige paremini ikkagi mingites konkreetsetes tingimustes ja kogu võimalikku mõõtevahemikku optimaalselt ära ei kata. Seetõttu oleks vaja mõõtetäpsuse suurendamiseks kasutada näiteks erinevates mõõtevahemikes mitmete valemite omavahelist kombineerimist (võttes aluseks põrkearvu ja/või heli levimise kiiruse), mis võiks olla järgnevate lõputööde uurimisobjektiks.Nimetus Piiratud juurdepääs Jägala joa jalakäijate silla tehniline projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kimmel, Rain; Männamaa, Kaisa; Kiisa, Martti; Karin LellepKäesolevas lõputöös projekteeriti puidust jalakäijate sild Jägala joale. Lõputöös teostati arvutused konstruktsioonielementide ristlõigete leidmiseks. Dimensioonimisele kuulusid kõik puidust tarindid ning lisaks arvutati ka terasest riputid ja tuulesidemed. Raudbetoonist tarindite ja sõlmede dimensioonimist lõputöös käsitletud ei ole. Silla peakandjaks valiti kaar ristlõikega 240×1200 mm ja tugevusklassiga GL32h. Kõik ülejäänud liimpuidust tarindid valiti tugevusklassiga GL28h. Kaare põiksidemed valiti ristlõikega 200×600 mm. Sillateki laudis valiti ristlõikega 32×95 mm ja tugevusklassiga C24, pikitalad 100×240 mm ja põiktalad sarnaselt kaare põiksidemetega 200×400 mm. Sillateki osa, mis jäi joa poolt vaadatuna paremale kaare ja maapinna vahele, arvutati lihtalana ning ristlõikeks valiti samuti 200×400 mm. Terasest riputite läbimõõduks valiti 42 mm ja tuulesidemete läbimõõduks 30 mm. Terase tugevusklassiks on S355J2. Lisaks arvutustele pöörati suurt tähelepanu vastupidavate sõlmlahenduste väljatöötamisele. Sõlmed projekteeriti selliselt, et ilmastikuolude kätte jäävad puitosad oleksid kaetud ja kaitstud. Samuti anti juhiseid silla kasutamiseks ja hoolduseks. Silla projekteerimisel kasutasid lõputöö koostajad ka liit- ja tehisreaalsust. Nimetatud tehnoloogiate katsetamisel ilmnes, et liitreaalsus väga palju projekteerimist ei toetanud. Küll aga oli lõputöö koostajatel silla arhitektuurse lahenduse välja töötamisel suuresti kasu tehisreaalsusest, mis loodi BIM-koopas. See võimaldas näha erinevate algselt koostatud 3D eskiiside puudusi ning aitas kaasa parima lahenduse välja töötamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kütteta lao põhielementide kujundamine ja arvutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Luiga, Karel; Paane, PeeterKäesolevas lõputöös arvutati kütteta laohoone erinevaid kandvaid elemente kandepiirseisundis. Eesmärgiks oli leida töötavad lahendused ja kontrollida nende sobilikust erinevates arvutusskeemides. Leitud lahenduste põhjal on koostatud ka orienteeruv kalkulatsioon lahenduste erinevuste põhjal. Erinevus seisneb posti tööskeemis – kord on tal ülal horisontaaltugi, kord on arvutatud konsoolina. Tulemuseks on saadud, et hoone maksumuse seisukohast on mõistlikum investeerida katusekonstruktsiooni jäikussidemetesse, sest lisanduv teras maksab vähem kui massiivsem betoonkonstruktsioon. Sellest tulenevalt oleks võimalik optimeerida ka muid kulusid ehitamisel. Näiteks saaks postide monteerimiseks kasutada väiksemat kraanat. Ilmselt väheneks ka töö tegemiseks vajalik aeg ja seeläbi oleks töö lõplik maksumus veelgi väiksem.Nimetus Piiratud juurdepääs Laohoone kandeelementide arvutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Lilbok, Evert; Kuningas, AndresKäesolevas lõputöös leiti laohoonele mõjuvad koormused, mille põhjal arvutati kandev profiilplekk, dimensioneeriti katusetalad ja kontrolliti posti kandevõimet. Arvutuste põhjal leiti, et kandev profiilplekiks sobib T130M-75L-930 paksusega 0,9 mm. Katusetaladeks 7,9 meetrise sildepuhul on liimpuittalad ristlõikega 240*560 ning puidu tugevusklass on GL24h. 15,4 meetrise silde moodustavad kahekaldelised liimpuittalad, mille harja kõrgus on 1180 mm ning kõrgus toel on 900 mm. Tala laius on 240mm. Kahekaldelise tala tugevusklass on GL24h. Lõputöös kontrolliti raudbetoonist posti kandevõimet, millele toetuvad kahekaldelised talad. Posti ristlõikeks on 400*400 mm ning betooni tugevusklassiks valiti C30/37.Nimetus Piiratud juurdepääs Mitmekordse hoone seinte ja postide koormusolukorra hinnang(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Taimsaare, Allar; Paane, PeeterTöös käsitletud hoone jäikusseintele mõjuvate tuulekoormustega tehtud arvutuste põhjal selgus, et seinte paiknemine omab suurt rolli mõjuvate jõudude osas. Hoone suhtes sümmeetriliselt paiknevate jäikusseinte korral vähendab seinte vahelise vahekauguse suurendamine oluliselt pöördumisest tekkivaid momente. Tehtud arvutuste põhjal selgus, et seinte paiknemine mõjutab oluliselt nende koormuseid ja sisejõudusid. Hoone suhtes sümmeetriliselt paiknevate jäikusseinte korral on oluline hoida seinte vahekaugus võimalikult suur. See vähendab ebasümmeetrilise koormuse ebasoodsat mõju. Seintes esinevad vertikaal- ja horisontaalkoormustest põhjustatud pikipinged. Ühes seina otsas summeeruvad survepinged, teises võib suure tuulemomendi ja ebapiisava vertikaalsurve korral tekkida tõmme. Kõigi valitud seinte korral jäävad ülemised kolm korrust täielikult surutuks ning tõmbepingeid seintes ei esine. Suurimad tõmbe- ja survepinged esinevad alumistel korrustel. Ülemistel korrustel pinged vähenevad. Konstruktsioonilahenduses on otstarbekas seda asjaolu arvestada ning kujundada seina paksus ja armeering vastavaks sisejõududele. Vundamentide mõõtmed on määratud lähtudes pinnase kandevõimest. Mõõtude määramisel eeldati vundamendi ülapinna kõrguseks 0,6 m põranda pinnast ja suurendati taldmiku paksust vastavalt vajadusele. Ühtlasi suurenes sel juhul ka rajamissügavus. Arvutustulemused näitasid seinte vahekauguse suurendamise ja sümmeetrilise asendi soodsat mõju. Kaks hoone ühes servas paiknevat seina vajavad töös käsitletud lähenemise korral nii massiivset vundamenti, et ilmselt õnnestuks leida ka otstarbekamaid lahendusi. Esimene eelistus on hoone jäikusskeemi muutmine – seinte paigutamine hoone suhtes sümmeetriliselt või uue jäikusseina lisamine hoone teise otsa. Büroohoone postide käsitsiarvutatud vertikaal- ja horisontaaljõudusid on võrreldud arvutusmudelist saadud tulemustega. Mudelist on saadud postide tarvis ka paindemomendid, millega on läbisurumisarvutuses arvestatud. Lisaks büroohoonele on koostatud arvutusmudel tüüpse parkimismaja kahe tasapinnalise raami tarvis, et hinnata postides tekkivaid sisejõudusid, ennekõike paindemomente. Standartne staatikaarvutus annab postidesse suured paindemomendid, mis omakorda põhjustavad postide pragunemist ja sellest lähtuvat paindejäikuse vähenemist. Arvutusmudelis on korrigeeritud postide jäikust pragunemise- ja lisaks roome mõju arvestades ning selle tulemusena on saadud tunduvalt väiksemad paindemomendid. See võimaldab oluliselt vähendada armeeringu vajadust.Nimetus Piiratud juurdepääs Palkhoone remont ja rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Õisma, Külli; Paap, Leena; Jaak JaanusPikk tn 17 hoone rekonstrueerimisprojekti ellu viimine on üks võimalus tihendada olemasoleva väärtusliku linnaala piires elannikkonna paiknemist ning tekitada hoonesse uusi töökohti. Hoone omaniku huvi on rajada remondi ja rekonstrueerimise tulemusel kvaliteetse sisekliimaga ning energiasäästlik hoone. Energia kallinemine ja keskkonnamõjude vähendamise soov tõstatavad samuti küsimuse enrgiasäästlikkuse tõhustamisest. Soojuskadude vähendamise üks efektiivsemaid meetodeid on lisasoojustuse kasutamine. Soojustuse kasutamine väljapool on lihtsam, odavam ning niiskustehniliselt vähem keerulisem. Vaatamata kõikidele seestpoolt soojustamise puudustele on Muinsuskaitse poolt tugev surve kasutada säilitamist väärivatel fassaadidel seespoolset lisasoojustust. Kuna ehitusprojekt peab saama heakskiidu kõikidelt asjasse puutuvatelt riigiasutustelt, siis analüüsiti käesolevas töös Päästeameti poolt heaks kiidetud varinati ajaloolise puithoone soojustamisele seestpoolt. Töö koostamise tulemusel ning kasutatud kirjanduse põhjal järeldati: • seespoolne soojustus on majanduslikust seisukohast kallim; • niiskustehniliselt on seda keeruline hoonele ohutult teostada; • hoone vahelagede ja seinte näol jäävad sisse energiatõhusust alandavad külmasillad; • võrreldes hoone rajamise ajastuga on sellise hoone probleemiks madalad pinnatemperatuurid ja sellest tulenev soojuslik ebamugavus. Koostatud töös tõestati, et hoone sisemine soojustamine on seotud ohtudega inimeste tervisele ning ei ole ehitusfüüsika seisukohast pädev. Hoone sisemine soojustamine on meie kliimas sobimatu ning see tuleb võimalusel välistada. Lõputöös tehti ettepanekud hoone tarindite ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. Lõputöö arhitektuurset osa täiendavad joonised on toodud graafilises osas. Konstruktsiooniarvutuste tegemiseks mudeldati programmis ARSA Pika tänava poolsele katusekonstruktsiooni ning projekteeritava tala erinevaid koormuskombinatsioone. Katusetalaks valiti HE 240A terase tugevusklassiga S355. Kontrolliti valitud tala kandevõimet. Lõputöö soojustehnilisi arvutusi saavad kasutada näitena ajalooliste hoonete rekonstrueerijad. Arhitektuurset osa saab kasutada põhiprojekti koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Ristkihtliimpuit paneelidest liftišahti moodul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tooming, Kristjan; Tuhkanen, EeroKäesoleva lõputöö ülesandeks oli koostada ristkihtliimpuit paneelidest liftišahti mooduli lahendus ning erinevad konstruktiivsed koostesõlmed ja lisaks sellele ka erinevad kinnitusvahendid. Esimeses peatükis vaadeldi ristkihtliimpuit materjali ajalugu ning seda, kuidas ristkihtliimpuit populaarseks sai nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Peamised levinud riigid, mis kasutavad ristkihtliimpuitu väga populaarse ehitusmaterjalina, on Austria, Kesk-Euroopa riigid ning ka Norra, kus on püstitatud lausa 9-korruseline korterelamu, kus on ka liftišaht ja trepikoja lahendused tehtud ristkihtliimpuidust, kuna ei soovitud kasutada betooni. Lisaks sellele on lõputöös vaadeldud ka ristkihtliimpuidu tootmisprotsessi ja kõige olulisemaid aspekte ristkihtliimpuidu paneeli kvaliteedi tagamiseks tootmisel. Peamine rõhk lõputöö raames oli lahendada nii ristkihtliimpuit paneelide paksused nii liftišahti seintena kui ka ülemise vöö paneelina, kuhu paigaldatakse lifti tarbeks tõsteaasad vastavalt joonistele ning kasutatavale liftile. Lisaks tuli valida sobiv lift antud lähteülesandeks ning koostada vastavad lifti paigaldusjoonised. Kasutati standardtüüpi lifti, mida AS KONE kasutab madalhoonetes, kuni 3- korruselised korterelamud ja büroohooned. Standardlift, mida kasutatakse käesolevas lõputöös, on 8– 10 inimesele mõeldud lift. Lisaks ristkihtliimpuit paneelide projekteerimisele tuli lahendada mooduli transport ning mooduli tõstemeetod, mis oleks mõistlik, kuid samas tuli kraana valikul mõelda ka terve hoone monteerimisele. Mooduli transpordiks oli peamine pakke mõõtudele vastavad lahendused valida, milleks said poolhaagis ning avatud konteiner. Tulepüsivuse peatükis on välja toodud erinevad nõuded liftišahtile ning ristkihtliimpuit paneeli peamised erinevused, võrreldes teiste materjalidega, ning ka peamised nõrkused ristkihtliimpuidu juures. Viimase peatükina on tehtud lühiülevaade ristkihtliimpuit paneelide võrdlusest betooniga, mida kasutatakse hetkel kõige rohkem liftišahtide materjalina.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehases toodetud elementide paigaldussõlmede kataloogi loomine ja maksumuse ning ajakulu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Siim, Taavi; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostata termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos sõlmede hinnastamise ja ajakulu lisamisega, et vähendada ajakulu esmase hinnapakkumise ja esmaste sõlmede koostamisel. Lõputöö tulemusena valmis 15 sõlmest koosnev termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos ajakulu ja maksumuse tabeliga. Kataloogi koostamiseks koguti kokku kõikide ettevõtte poolt ehitatud termopaneeliga objektide paigaldussõlmed. Sõlmed sorteeriti vastavalt nende liigile ja koostöös paigaldusjuhtide ja peainseneriga valiti välja enamlevinud lahendused. Seejärel sõlmed ühtlustati kasutades erinevaid kihte, värve ja täitemustreid. Kasutusele võeti ühtne viidete süsteem, kus iga joonisel oleva numbri taga on detaili või tarviku kirjeldus. Kõik joonised vormistati ühtse kirjanurgaga. Sõlmedel olevad lahendused tuli ajakohastada ja parandada vastavalt tänapäeval ettevõttes kasutusel olevatele tehnoloogiatele ja materjalidele. Igale sõlmele vastab ajakulu ja maksumuse tabel. Tabelis on kirjeldatud kõik sõlmes kasutatavad materjalid, tarvikud ja tootmist vajavad detailid. Tootmist vajavate detailide juures on välja toodud materjali maksumus ja tootmiseks kuluv aeg koos tootmise maksumusega. Ülejäänud materjalid ja tarvikud on ainult hinnastatud. Lisaks on tabelis toodud detailide ja materjalide paigaldamiseks kuluv aeg koos maksumusega. Kataloogi hakkavad kasutama nii eelarvestajad kui müügiinsenerid hinnapakkumiste tegemisel ja eelarvete koostamisel. Sõlmede kataloogi hakkavad kasutama lisaks projekteerijad, kes kataloogis olevaid sõlmi alusfailidena saavad kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Üksikelamu kandekonstruktsioonide tugevusarvutused põhiprojekti staadiumis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Luige, Kerdo; Anton, AnufrievLõputöö eesmärk sai täidetud konstruktiivsete lahenduste teostamisel põhiprojekti staadiumis. Hoone projekteeriti monoliitsel raudbetoonist taldmikul olevale lintvundamendile. Terrassid projekteeriti toruvaiadele, mis valatakse betooni seest täis. Kandekonstruktsiooniks on AEROC EcoTerm Plus 500 mm plokid, mis kaetakse väljapoolt õhekrohviga. Sisemised mittekandeseinad lahendati 100 mm väikeplokkidest. Vahelae raudbetoonplaat arvutati kõige suurema ava ehk 7,9 m järgi. Arvutustest selgus, et vajalik raudbetoonplaadi paksus on 220 mm. Ehitusprotsessi kiirendamiseks vaadati alternatiivina ka vahelae lahendusvõimalust õõnespaneelidega paksusega 220 mm. Püramiidkujuga viilkatus lahendati töö käigus põhikandefermiga, mille külge kinnitatakse teised fermid. Fermide ühendused teostatakse taridetailide abil, mis on peakandja küljes. 14,9 m pikkune ava lahendati 3 m kõrguse fermiga fermi tsentrist. Fermi sõlmede ühendamiseks piisas arvutustulemustes kahest välimisest 10 mm terasplaadist ja 16mm läbimõõduga poltidest/naaglitest. Sama valik langes ka fermi postide ja võrguvarraste dimensioneerimise puhul. Teise korruse rõdu projekteeriti kandma liimpuittalale tugevusklassiga GL28h mõõtudega 140 x 320 mm millest piisab koormuste vastuvõtmiseks. Katuse ja rõdupost sai samuti lahendatud liimpuitu kasutades. Arvutustest selgus, et tugevusklassiga GL28h on piisavaks postimõõtmeks 400 x 400 mm. Tellija soov oli avar esik läbi mõlema korruse, seega tuli monoliitvahelaele esikusse projekteerida kandepost. Materjaliks sai valitud metallpost, ning arvutustest selgus, et piisab postist mõõtutega 100 x 100 x 4. Lahendada jäi veel teise korruse akna konsoolne nurgasillus. Selleks sai projekteeritud raudbetoon sillus mõõtudega 200 x 400 mm. Töös sai käsitletud veel nõudeid betoonile, sarrusele ja raketistele. Nõudeid teraskonstruktsioonidele ja samuti puit- ning kivikonstruktsioonidele. Lisaks seletuskirjale ja arvutusele on joonestatud vaated, esimese ja teise korruse plaanid ning vundamendiplaan. Lisaks plaanid sillustele mõlemal korrusel, plaan katuse fermide jaoks ning peakandefermi kujujoonis. Jooniste hulgast leiab ka asendiplaani, lõike ja tüüpsõlmede joonised. Võib öelda kokkuvõtlikult, et õnnestus lahendada tellija soovile vastav hoone ilma, et oleks pidanud tegema muutusi hoone kabariitides ja ruumilahendustes.Nimetus Piiratud juurdepääs Varikatuse projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tihane, Jaak; Kuningas, Andres; Jaak JaanusLõputöös on teostatud katuse profiilpleki, kergroovide ja terasest sõrestike kandevõimearvutused ning on kujundatud jäigastussüsteem varikatuse stabiilsuse tagamiseks. Sisejõud varrastes on leitud arvutiprogrammis Autodesk Robot Structural Analysis 2018. Graafilise osa koostamiseks on kasutatud projekteerimistarkvara Tekla Structures 20.1 ja Autodesk AutoCAD 2018. Et töö mahtu piirata, ei ole kõigi sarnaste elementide kandevõimearvutused kirjalikult esitatud, vaid osa elementide kontrollid on teostatud arvutustarkvaras. Katuse profiilplekiks on kavandatud Ruukki 0,9 mm paksune kandev profiilplekk T45-30L-905, mis toetub Ruukki 250 mm kõrgustele 2,5 mm paksuse seinaga Z-kergroovidele. Nii abi- kui peasõrestikud on kujundatud K-võrguga sõrestikena ning kõikide varraste ristlõikeks on valitud toruprofiilid SHS, millede läbimõõdud on vahemikus 50...250 mm ning seinapaksused vahemikus 3...10 mm. Elementide terase tugevusklass on S355J2. Katuse jäigastamiseks on kavandatud sidemete süsteem sõrestike ala- ja ülavööde vahele. Sidemetega vähendatakse sõrestike surutud nii ala- kui ülavööde nõtkepikkusi ning nende abil suunatakse varikatusele horisontaalselt mõjuv tuulekoormus postidele. Koormustest on põhjalikumalt vaadeldud varikatustele tuulekoormuse määramist standardi EVS-EN 1991-1-4 järgi, kuna selle osa kohta on eestikeelseid arvutusnäiteid keeruline leida ning standard võib olla mitmeti mõistetav. Töös on püütud standard lahti mõtestada ning määrata tuulekoormus nii, et on kasutatud kõiki standardi poolt pakutavaid võimalusi võimalikult ökonoomse lahenduse saamiseks.