Tehnikainstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Tehnikainstituut Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 1206-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 110 kV alajaama vahelduvvoolukeskuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kürsa, Mihkel; Mandre, AndresKäesoleva lõputööga antakse ülevaade 110 kV alajaama vahelduvvoolukeskuses tehtud analüüsist. Analüüsi arvutustulemuste põhjal saab klient vaadata kas projekteeritavad ahelad on ohutud ja kaitse tagatud. Lõputöö sissejuhatavas pooles antakse ülevaade alajaama vahelduvvoolukeskusest, paigaldise eesmärk ja millest koosneb. Samuti kirjeldatakse põhilisi kaitsetöid mida kasutati vahelduvvoolukeskuses. Lõputöö käigus lahatakse analüüsi erinevaid samme. Kirjeldati ära kuidas koguti lähteandmeid, mis on vajalikud arvutuste tegemiseks ja hinnangu andmiseks. Toodi välja vajaminevad võrrandid ja hindamiskriteeriumid mille põhjal antakse vastavad hinnangud fiidrite kohta. Hindamiskriteeriumite ja arvutustulemuste abil saab analüüsida vastavaid fiidreid ja jõuda järeldusteni. Hindamiskriteeriumid annavad hea ülevaate muutujatest, mida võiks muuta, et kaitsetööd oleks tagatud. Esmased arvutustulemused olid palju lootvad. Kõikides fiidrites olid kaablid ja kaitselülitid õigesti valitud, et tagada liigkoormus- ja lühisekaitse. Juhtide ristilõiked olid sobilikud, et pingekadu hoida alla 4% nimipingest. Probleem ilmnes rikkevoolukaitse juures, kus osad fiidri ei suutnud rikkevoolukaitset tagada. Lõplikuks lahenduseks valiti juhtide ristlõike suurendamine, et vähendada juhtide takistus. Erandiks oli jõupistiku fiider kus juhtide ristlõige jäeti samaks, kuid põhjendati ära miks rikkevoolukaitse on tagatud. Peale muudatuste tegemist selgus, et kõikides fiidrites olid kaitsed tagatud ja eesmärk saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs 1974 aasta Chevrolet Corvette raami taastamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sarapik, Sander; Lukk, AimarLõputöö peamine eesmärk oli taastada Chevrolet Corvette’i raam ning parandada väändejäikust, teelpüsimist ja töökindlust. Väändejäikust parandati lisaded raamile tugevamaid keevisliiteid, kui oli seda teinud General Motors´i tehas. Nimetatud tehase poolt on raam keevitatud 2...3 cm pikkuse joonkeevituseliitega ja seda varieeruvalt 7...10 cm vahedega üksteisest. Peale keevitamist vastas mootorsõiduki raam tehase ette antud mõõdutabelile ning peale plastikkere langetamist mootorsõiduki raamile, olid keredetailide vahed võrdsed ning uksed avanesid ja sulgusid korrektselt. Chevrolet´i omaniku soov paigata raam ilma vastava rakiseta, suurendas algset hinnakalkulatsiooni, kuna lisandus keevitustunde. Ilma rakiseta keevisõmblusi teostades arvestati sellega, et metall võib liigsel kuumutamisel oma struktuuri muuta ja seetõttu raami sümmeetria ei pruugi vastata enam tehase mõõdutabelile. Raami keevitamiseks kulus algselt arvutatud 28 tunni asemel seetõttu 52 tundi. See suurendas kogu raami taastamise hinda 480 euro võrra. Poltide ja kronsteinide tsinkimise maksumuseks kujunes algselt arvutatud 60 euro asemel 30 eurot. Seega kogu raami taastamise kuluks oli 3180 eurot, ilma veermiku liigendite, kerepukside ning kütusepaagi hinnata. See on umbkaudu 1500 eurot vähem, kui tellida Ameerika Ühendriikidest taastatud raam, mis on korrosioonikaitse vahenditega töötlemata. Peale veermiku stendis sildade mõõtmist ja reguleerimist sooritati proovisõidud veendumaks, et töö on sooritatud korrektselt. Lisaks proovisõitmisele külastati ka riiklikku tehnoülevaatuse punkti sõltumatu ekspert hinnangu saamiseks, kus kontrolliti pidurite korrektset toimimist ning raputati kogu veermik läbi veendumaks, et kõik vahetatud sõlmed on korralikud kinni keeratud ning, et puuduks ebavajalikud lõtkud. Taastamise lõpptulemus vastas nõuetele ning Chevrolet’i omanik oli tehtud tööga äärmiselt rahul. Kogu projekti maksumus oli lõppkokkuvõttes tunduvalt odavam, kui tellida Ameerika Ühendriikidest taastatud raam. Seega võib projekti lugeda edukalt sooritatuks ning antud lõputöö eesmärgid said täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs 2010-2015 aastatel eestis rakendatud intelligentsete transpordisüsteemide lahenduste ülevaade ja nende arenguvõimalus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Rõbalkin, Ilja; Sannik, SulevITS tehnoloogiaid kasutatakse Eestis üpriski ammu. Kontseptsiooni allkirjastamikseks 2010. aastal olid aktiivselt kasutused mitmed lahendused – "smart" valgusfoorid, maanteedel paigaldatud kaamerad, mis annavad võimaluse jälgida teedel olevat situatsiooni ja paljud teised. Samuti võib täheldada selget progressi, mis on mõjutanud ITS-i viimase 5 aasta jooksul. Ühistranspordi valdkonnas on mitmeid muutusi: juurutatud validaator on vaatamata mõningatele puudustele oluline samm edasises linnatranspordi süsteemi arengus. Positiivseks muutuseks võib pidada ka "tark" ühistranspordi peatuste tekkimist Tallinnas, mis muudab kogu reisi mugavamaks. Teine oluline samm oli kasutada valgusfooride juhtimise süsteemi, et tekitada eelis ühistranspordi ja eritranspordi jaoks. Praegu kasutatakse seda süsteemi algstaadiumis, kuid peagi uuendatakse ja kohandatakse seda laialdasemaks kasutamiseks. Kahjuks ei ole kõikide ITS lahenduste rakendamine olnud sama edukas. Alates 2010. aastast suurenes kiiruse mõõtmise kaamerate arv. Hiljuti ilmusid veelgi täiuslikumad kaamerad, mis võimaldavad filmida mõlemas suunas. Samas on nende efektiivsus mõnes valdkonnas piiratud. Keskmise kiiruse mõõtmise kaameraid ei hakatud Eestis kasutama, kuigi nendest räägiti juba mõni aeg tagasi. Seda enam, et välisriikidest on võimalik tuua näiteid edukate analoogiate kohta, mis tõestavad produktiivsust ja liiklusohutuse paranemist. Valgusfooridel olevate kaameratega, mis fikseerivad auto sõidu punase tule ajal, ei ole olukord Eestis kiita. Vaatamata sellele, et see süsteem on praegu kõige tõhusam lahendus, et vähendada punase tulega sõitvate sõidukite arvu, tekkis Eestis selle süsteemiga rakendamisega haldusprobleemid. Minu arvates puudub ITS rakendamiseks terviklik lähenemine ja selge arengukava. ITS tehnoloogiad võivad olla nii üksteisest sõltuvad kui ka erinevatest teguritest sõltuvad, mistõttu on oluline nii omada õigeaegset selle rakendamise haldus- ja õiguslikku plaani. Lisaks on näiteid edukatest integreeritud lahendustest olukorrale. Muutused riigipiiri süsteemis ning GoSwift süsteemi kehtestamine koos muudatustega õiguslikus mõttes ja isegi terminali ehitus 40 veoautodele on parandanud olukorda Narvas piiril. Nende ühine kasutamine on teinud antud ITS lahenduse minu arvates üheks kõige edukamaks lahenduseks Eestis. Järvevana tee uuendusel planeeritakse samuti keeruliste tehnoloogijate kasutamist. Vaatamata sellele, et minu arvates ei lahenda see kõiki probleeme antud teelõigul, peaks siiski suurenema liiklusohutus. Eriti oluline on see tunneli puhul. ITS lahenduste elluviimisel on alati takistuseks rahaline külg – antud lahendused on üsna kallid, eriti Eesti riigi skaalal. Seetõttu on oluline leida kompromiss otsuste puhul, kas üks või teine ITS investeering riigieelarvest tasub ennast ära. Osaliselt aitab selles valdkonnas Eestit Euroopa Liit – EL jaoks on oluline liikmesriikide turvalisuse hoidmine vajalikul tasemel, sh ka teede turvalisus. Oluline on välja töötada poliitika, et saaks rakendada ITS. Otsuste vastuvõtmisel on äämiselt oluline nende otsuste kaalumine ja õigeaegsus. Samuti peab omama selget ettekujutust erinevatest süsteemidest ja nende perspektiividest. Minu arvates on Eestis hetkel see puudu ja nõuab väljatöötamist. Üldiselt võrreldes 2010. aasta kontseptsiooniga võib öelda, et ITS lahendused on aina populaarsemaks muutumas ning on lootus, et nende kasutamine jätkuvalt laieneb. Oluline on valida õige strateegia ja seda järgida, mille tulemusena Eestis teed muutuvad turvalisemaks ja kaasaegsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs 2022 Baja SAE bagi toruraam(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-09) Merivee, Rasmus; Annask, RaikoLõputöö eesmärgiks oli valmis mudeldada Baja SAE bagi toruraam, mis vastab täielikult Baja SAE poolt sätestatud võistlussarja nõuetele ja mida on võimalik jagada kutse- ja/või kõrgkoolidega.Nimetus Piiratud juurdepääs 25,25 meetrise autorongi tasuvus ja sobivus Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Jõesaar, Marten; Lukk, Aimar; Jürimaa, MarkoSoomes ja Rootsis on EMS autorongid liikvel olnud aastast 1995, aastatega modulaarkonseptsiooniga on liitunud riike, näiteks Taani, Hollandi, Norra, Saksamaa, Austraalia jne. Soomes, Rootsis, Hollandis ja Taanis on tehtud uurimisi, mis tõestavad statistika ja tõestustega, et pikemad autorongid arendavad logistikat, parendab ühe veose reisiga kasutada rohkem kaubaruumi ja rohkem massi. Samuti säästab pikemad autorongid keskkonda, kuna rohkem kaupa ühe veose peale vähendab veoautode suurust maanteedel, mille arvelt jääb vähemaks ka õhku saastavat heitekoguseid. Vähem veoautosid soodustab liikluse ja ummikute vähenemist. Taani ja Hollandi näitel saab Eestis transpordiamet paralleelselt alustada limiteeritult lubatud teede võrguga Eestis 25,25 meetriste autorongide jaoks. Erinevad pikkade autorongide kombinatsioonid võimaldavad ligi 40% rohkem kaubaruumi suurenemist ja umbes 12 tonni rohkem kandevõimet. Autorongide ümberkoostamine tavapärasest autorongidest pikemateks autorongideks kaasab: sobiliku veoauto, millel on teljevalem vähemalt 6x2 ja soovitatavalt vähemalt 330kW mootorivõimsus ning lisahaagise haakimiseks tuleb hankida ette eelik või B-link haagis. Autor ei soovita kasutada kombinatsiooni, kus on sadulveok, poolhaagis ja kesktelik haagis haagituna poolhaagise taga olevale haakeseadmele, kuna need ei ole levinud kombinatsioonid ja haakeseadet raske saada. Pikema autorongi veoauto hoolduse intervalli ei mõjuta palju autorongi pikenemine ja mootori võimsuse suurem kasutamine. Samuti rehvi enda kulumine ei suurene, kuna teljekoormused peavad veoautol ja haagistel jääma samaks, nagu ette nähtud määruses 42 lisa 1-s. Kuigi lisahaagise lisandumisel suureneb rehvide üldine vahetuse vajadus, kui rehv on lõpuni sõidetud. Arvutuse käigus selgus, et 25,25 meetrine autorong on tulusam LDM mahu vedamise poolest, kui poolhaagis, mille kogupikkus 16,5. Kütusekulu arvutusel selgus, et kütust hoitakse kokku, mitte ei kulutata rohkem etteantud mahu ära vedamisel EMS autorongidega. Praktikas ei kasutata täielikult LDM mahtu, vaid veose koorem sõltub kahest parameetrist: kauba kaalu ja mahu piirang. Arvutamisel kasutati ainult mahu piirangut. Praktikas on kasutatud kaubaruumi kahekorruselist laadimist, et ka kauba kaalu piirangut maksimaalselt ära kasutada. 5% EMS autorongile üleminekuga tähendaks arvutuste kohaselt aastas ligi 1,5 tonni CO2 paiskamise säästmist keskkonda ja väheneks 70 veoauto ja autojuhi vajadus. Eestis tehti sõidukatse, kus tehti linnakatse ja maanteekatse. Linnakatsel sõideti läbi suuna Paldiskisse Tallinnast Keilas 5 ringteed, kus katsetati autorongi manööverdamisvõimet, et autorong suudaks piisavalt keerata vastavalt seaduse nõutele. Edasi sõideti Tallinna linnas kriitilisemad kohad, mis imiteerisid autorongi võimekust hakkama saada kitsematel ristmikutel, kõrvalpõigetes ja teedel. Samuti sõitis autorong kahes populaarsemas sadamas, kuna suure tõenäosusega EMS sõidukid peavad tihti seal hakkama saama. Maanteesõidul katsetati keskmise kiirusega 85km/h sõitmist, mille eesmärk oli teada saada, kas pikem autorong pidurdab oluliselt liiklust, autorongi võimekust Eesti teedel täismassiga 60 tonni ja veoauto telemaatika seadmest keskmise kütusekulu arvestamist töö arvutuskäigus. Kõik ettenähtud katsed õnnestusid. Arvutuskäigu positiivsel tulemusel nii kasumi, kütuse kokkuhoiu ja CO2 saastatuse vähenemise poolest, välismaal EMS autorongide edukuse ja sõidukatse eesmärkide täituvuse poolest ei ole erilisi takistusi, miks 25,25 meetriste autorongide pilootprojekti Eestis ei peaks alustama. Piiratud teedega oleks võimalus kõige parem ettevõtetele, kus kauba peale -ja mahalaadimine jääks nende lubatud teede piirkonda. EMS autorongide lubamisega kaoks probleem sadamates enne tolli, kus 25,25 meetrine autorongi lisahaagisele tuleb järgi Eestist teine veoauto ja ühe autorongi koosseis jagatakse kaheks. 25,25 meetrised autorongid on võimelised sõitma Eesti põhimaanteedel. Piiratud teede võrgustikuga saab alustada pikemate autorongidega sõitmist Eestis ja jooksvalt koostada aruandeid ja uurida nende autorongide mõju Eesti teedel. Positiivsete tulemustega saab edasi liikuda tasapisi projekti arendamise ja suurendamise suunas.Nimetus Piiratud juurdepääs 3-teljelise portaaltüüpi virnastaja Y ja Z telje eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põõsaste, Peeter; Moor, Madis; Andres PetritšenkoKogu projekti eesmärk on projekteerida ja valmistada uus virnastaja 3D manipulaator, mis liigutab X-, Y- ja Z- teljel kanistrite haaratsit. Tegemist on teistkordse projektiga samale kliendile. Varasem juba toimiv pakkeautomaat, mille Teamwork Engineering OÜ projekteeris ja koostas, on tehtud hammaslatt ülekandega. Klient ja tööde teostaja on eesmärgiks seadnud, et uuel virnastajal tuleb hammaslattülekanne asendada rihmülekandega, millega tahetakse saavutada soodsam hind, väiksemad hoolduskulud ja vaiksem töökeskkond.Nimetus Piiratud juurdepääs 30 meetriste autorongide kasutusvõimalus Eesti teedel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Korsten, Gerton; Lukk, AimarEesti seadused, mis on seotud autorongide maksimum väärtustega, ei ole võrreldavad Põhjamaa omadega. Põhjamaades on lubatud kasutada vähemalt 25,25 meetriseid autoronge ning täismass võib ulatuda 60 tonnini ja rohkemgi. Eestis on aga limiteeritud 52 tonnini ja see on juhul kui on ette näidata eriveose luba. Legaalselt ja ilma eriveo loata võib olla täismass 44 tonni ja 18,75 meetrit pikk. Autorong koosneb M- või N-kategooria vedukist ja sellele ühendatud haagisest või haagiste kombinatsioonist. Mõlemad tarbeesemed on kallid ning veoautomaailmas tegeletakse suuremate rahasummadega kui tavasõidukite maailmas. 30 meetrisel autorongi vedukil peab olema võimas jõuallikas, kuni 500hj mootor on hea kasutada kuni 70 tonnise autorongi liigutamiseks. Kasutades pikemaid ja raskemaid autoronge on nii majanduslikult kui keskkondlikult kasulik. Kõige suurem majanduslik kasu on tänu juhipalkadele, kuna neid tuleb vähem kasutada ning olles, et Eestis on juhtide puudus, siis ei mõju see negatiivselt ka autojuhtidele. Nimelt reaktsioon on vastupidine, tõenäosus, et juhipalgad suurenevad on kõrged ja lootus, et välismaale autojuhiks läinud juhid võivad tagasi Eestisse pöörduda. Mis puudutab keskkonda, siis Rootsis ja Soomes tehtud pika ajalised katsed on tõestanud, et kasutades 25,25 meetriseid autoronge 16,5 meetriste asemel, vähendab CO2 taset 15% võrra. Autoril endal puudusid vahendid sellise katse korraldamiseks. Tuleb arvesse võtta seda, et Eesti teede võrgustik on alles arenemisjärgus ning esialgu saadakse kasutada suuremaid autoronge põhimaanteedel ja terminalide vahel. Kõige optimaalsem kasutusaeg oleks öösel, siis on teedel vähem liikumist ning ei teki tavasõiduki juhtidele ebamugavaid situatsioone. Samas kasutades pikemaid autoronge vähendab liikluses olevaid veoautosid, tõsi, see protsent on küll väike, aga siiski eksisteeriv väärtus, tänu millele saame säästa Eesti teid. Suuremad mured, mis on seotud pikemate autorongidega on hetkeseisuga teede võrgustik, aga ka selle ehitus. Näiteks Paldiskist tulles Keila ringteed, mida „lõikavad“ isegi 16,5 meetrised autorongid, kuna ringid on küll projekteeritud normide järgi, aga reaalsus on teistsugune. Maanteeamet teab ka kindlasti antud probleemist. Miks nad sellega ei tegele, jääb autor kahjuks vastuse võlgu. Transpordi sektor on Eestis tähtsal kohal ning teatud riigiorganisatsioonid võiksid asja tõsisemalt võtta ja teha vastavad investeeringud selle parandamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D printeri alusplaadi automaatne vahetus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Sepp, Martin; Vaher, KristoKäesoleva tööga on antud ülevaade alusplaadi vahetamisest probleemist ning on toodud kõige optimaalne ja tehniline lahendus. Töö esimeses osas vaadati üle kõik 3D printeri tehnoloogiad, mille tulemusena anti visuaalne tutvustus konstruktsioonidest ja nende erinevus. Liisaks, oli kirjeldatud katmis materjalid. Töö teises osas kirjeldati alusplaadi vahetamise põhilisi tehnilisi lahendusi, sealhulgas realiseerimisega kaasnevaid probleemi. Toodud nende eelised ja puudused, mille järgi oli valitud sobiv lahendus. Töö kolmas osas analüüsiti valitud lahenduse optimaalsust. On koostatud projekt ja antud ülevaade lahendusest ning elektriseadmestikust. Liisaks, kirjeldati lahenduse tulevikust. Lõpuks, on näidatud projekti hinna kujunemine. Selle töö jooksul olid saavutatud kõik eesmärgid, mis oli alguses paika pandud. Valitud projekt on ehitamis protsessil.Nimetus Piiratud juurdepääs 3d-prinditud radiaatori projekteerimine tudengi vormeli võistlusautole FEST19(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Ilustrumm, Konrad; Šverns, PeterKäesoleva lõputöö eesmärk oli projekteerida 3D-prinditud radiaator võistlusautole FEST19. Üldised mõõtmed määrati MS Exceli arvutusmudeliga. Lisaks sellele uuriti vee ja õhu külje soojusülekandeid eraldi soojusülekande analüüsidega. Otsiti lahendust, kus ribi või veekanali pinnatemperatuur on kõige madalam, mis näitab seega suuremat soojusülekandetegurit. Selleks loodi ühtsed parameetrid, millega tehtud analüüse on võimalik omavahel võrrelda. Eelmise hooaja lahendusest tehti baasanalüüs, millega võrreldi väljavalitud lahendusi. Lõpuks tehti kahest väljavalitud lahendusest 3D-prinditav CAD-mudel, mis toodeti metallprintimistehnoloogiat kasutades.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D-printimistehnoloogia rakendamine varuosade tootmiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Toropov, HendrikLõputöö käigus selgitati välja autovaruosade tootmiseks sobiv 3D-printimistehnoloogia, mida kasutada alustavas tootmisettevõttes. Selle tegemiseks võrreldi enimlevinud printimistehnoloogiad ja nende hinnataset oma vahel. Sobiva materjali leidmiseks valiti eelistatud 3D-printer ning võrreldi sellele saadaolevaid enimlevinud toormaterjale. Tehtud järelduste põhjal valiti tehnoloogia ning materjal vastavad, et toota sõiduauto ukselink kasutades 3D-printimist, eesmärgiga viia läbi katsetused, et kontrollida 3D-prinditud toote kvaliteeti ja materjali vastupidavust, mille käigus selgitada välja toote sobilikkus funktsionaalse asendusdetailina. Samuti selgitati välja toote oma hind et viia läbi hinnavõrdlus konkurentidega. Katsete tulemusena jõuti järeldusele, et toodetud detaili mõõtmed vastavad projekteeritule, pinnatöötlus vastab ootustele ning toode sobib projekteeritud rakendusse vähemalt 300 päeva ulatuses. Äriplaani eesmärgiks oli selgitada välja konkurentsi tase riigisiseselt, selgitada välja ettevõtte stardikapital ning analüüsida toodetud detaili omahinnast lähtuvalt alustava ettevõtte konkureerimisvõimekust 3D-printimistehnoloogial baseeruval tootmisturul. Hinnavõrdluses selgus, et omahind on niivõrd väike, et konkureerimise eesmärgil tuleks hinda tõsta, kuid on võimalik pakkuda konkurentidest märgatavalt soodsamat hinda.Nimetus Piiratud juurdepääs 400/150 kV alajaama 400/230 VAC omatarbe keskuse lahendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Plaser, Silver; Mandre, AndresLõputöö käigus projekteeriti alajaama omatarbe keskuse lahendus vastavalt kliendi nõuetele ja projekti põhjal ehitati reaalne alajaama vahelduvomatarbe keskus. Lõputöö esimeses osas kirjeldati suures osas miks antud alajaam ehitati, selgitati kuidas sai alguse taastuv- ja tuuleenergia laiendatud kasutuselevõtt Rootsis. Millist rolli omab alajaam tuuleenergia tootmis projektis. Selgitati, mis on omatarbe keskus ja mis on selle roll. Teises osas selgitati kliendi antud nõudeid tööle ja milline peab olema omatarbe keskuse funktsionaalsus ning ülesehitus valminud omatarbe keskusel. Kolmandas osas on välja toodud kuidas nägi välja lõputöö projekti tegemine, mis olid selles erinevad etapid ja mida tehti igas etapis. Põhjendati lühidalt, miks kasutati projekteerimisel just selliseid programme ning tehti lühike ülevaade nende omadustest. Viimases peatükis kirjeldatakse projektis tehtud lahendusi ning mille põhjal neid otsuseid tehti. Selgitati, kuidas leiti koormused, lühisvoolud, pingelangud ning mis rolli need omavad keskuse seadmete valikul. Toodi välja, mis nimiandmetega, kaitsesätetega seadmed valiti ja kuidas saavutati selektiivsus. Kirjeldati automaatikakappi ja selgitati reservlülitusautomaatika funktsiooni. Lõpptulemusena saab öelda, et lõputöö raames tehtud projekt sai teostatud edukalt ning lõputööeesmärgid said täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs 4G63 mootori ülelaadimine saavutamaks võimsust 200kW(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Rosenblatt, Rain; Lukk, AimarAntud lõputöö eesmärgiks on projekteerida ja ehitada mootor hobiautole ja saavutada võimsus 200kW, et võtta osa Pärnu Auto24 open track rajapäevast ja saavutada tulemuseks ringiaeg, mis jääks ajavahemikku 2 min-2,2min. Originaalseades tootis mootor võimsust 110kW ja pöördemoment oli 175Nm aga aja möödudes suutis mootor toota ainult 72,7kW, nagu selgus veojõustendis. Mootorist lisavõimsuse saavutamiseks sai valitud ülelaadimise variant, mis tähendab aga seda, et iga mootori süsteem vajab ümberprojekteerimist ja modifitseerimist. Töö käsitlebki iga sõlme ümberehitusi ja analüüse.Nimetus Piiratud juurdepääs 590 kg tõstevõimega mitmeotstarbelise kraananoole projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kristjan, Tikka; Marek, Pakkin; Kakko AgoLaadurkraanale BIGAB Z8.0 projekteeritud uus kraananool, milles hüdrovoolikute süsteem jookseb noole seest, tagab kraananoole töökindlama, ohutuma ja mugavama kasutamise. See rahuldab paremini klientide vajadusi ning on turul konkurentsi pakkuv. Teostatud turu-uuringuga saadi aimu konkurentide hinnatasemeist, turupositsioonidest ja ettevõtete arengusuundadest. Selgus, et sellist kraanat saab turustada. Projekteerimise käigus teostati tugevusarvutused näitasid, et optimeerides materjali kasutust ja leides nutikaid lahendusi, on võimalik toodet parendada ja samas hinda mitte väga palju muutes. Selgus, et: • kõik hüdrovoolikud saab vedada kraananoole profiili seest, • kraana siruulatus säilis 8 meetrit ja tõstevõime 590 kg. Kraananoole mass suurenes 5,5kg kuid tänu kaalujaotuse parenamisele tõstevõime jäi samaks, • hüdrosilinder võib jääda samaks, • kraana käib kokku transpordiasendisse nagu vana versioon, • uue kraananoole hind tuli 3,3% kallim vanast, • kraananool vastab standardile EN 12999:2011+A1:2012. Projekteerimisel olid abiks nii Fors MW AS juhendaja, koolipoolne juhendaja ja õppejõud, kui ka ettevõtte juhtkonna ja turundusosakonna soovitused. Projekteerimisel sai toetuda isiklikule töökogemusele ettevõttes, õpingute käigus omandatule, õppe- ja veebimaterjalidele. Kuna töö käigus õnnestus saavutada püstitatud eesmärgid väljaarvatud hind mis ületas 0,3% võib projekti siiski lugeda edukaks ja ettevõttel on kavas ehitada uue kraananoole prototüüp.Nimetus Piiratud juurdepääs 5s organiseerimismetoodika juurutamine sõiduautode teeninduspunktis Gekkon Service OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Ivanov, Sergei; Õige, AlarKäesolev töö on koostatud 2017.aasta kevadsemestril. Töö eesmärk oli katseliselt tõestada võimalust tõsta efektiivsus 10% võrra 5S süsteemi rakendades. Käesoleva töö esimeses peatükkis autor tutvustas 5S organiseerimismetoodika olemuse ja tutvustas ettevõtet, milles viidi läbi töö kolmandas peatükkis kirjeldatud katsed. Teises peatükkis autor uuris teiste ettevõttete kogemust 5S süsteemi juurutamisel, ning uuris ka ärijuhtimise teadlaste interpretatsioone 5S süsteemist. Teise peatükki uurimistöö tulemusel on valminud 5S süsteemi juurutamise plaan autoteeninduspunktis. Kolmandas peatükkis autor kirjeldas teostatud katseid, esitas katsete tulemusi, ning nende analüüsi, ning tegi järeldusi 5S metoodika praktilisest väärtusest. Töö käigus oli katseliselt ära testitud 5S organiseerimismetoodika autoteeninduspunktis. Katsealuseks ettevõtteks oli Gekkon Service OÜ, kus läbi viidud katsetused tõestasid 5S süsteemi praktilise väärtuse ettevõttele ja selle töötajatele. Katsetamise käigus oli testitud 5S organiseerimissüsteemi mõju enam kui 30-le rutiinsele autoteeninduspunkti operatsioonile, ning valdav osa rutiinidest sai 5S-i rakendades muuta efektiivsemaks. Keskmine operatsiooniaja lühenemine oli silmapaistev – 8,7%, mis tõestab töö hüpoteesi, et 5S protsessi- ja kvaliteedijuhtimise süsteem aitab autoteenindusettevõttel tõsta ajakasutuse efektiivsust ja majandusliku efektiivsust. Autor on seisukohal, et 5S süsteemi juurutamine ja rakendamine saab olema kasulik nii katselausele ettevõttele Gekkon Service OÜ, kui ka teistele autoteenindusettevõttetele. Kuna käesoleva lõputöö maht ja tudengi staatus ei võimalda autoril teostada laiapõhjalisemaid uuringuid antud valdkonnas kaasates erinevaid ettevõtteid, ning juurutades 5S süsteemi põhjalikult ja täielikult, hilisema võimalusega uurida ettevõtte käitumist järgnevates majandusperioodides, siis nii uuring, kui tehniline lahendus on jäänud poolikuks. Autor ei välista võimalust, et tulevikus ta jätkab teemakohast uuringut ja tehnilise lahenduse välja töötamist oma töökohal või edasistes õpingutes. Uuringu järgmise sammuna tuleks koostada SOP-id kõigile normeeritud rutiinsetele operatsioonidele, võttes aluseks kõige kiiremini töötavate automehaanikute ja autolukkseppade käitumismustrit.Nimetus Piiratud juurdepääs 5S süsteemi juurutamine Paulig Coffee Estonia AS hooldusosakonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Randpere, Ivo; Jagomägi, AndresJuurutusprotsess viidi läbi Paulig Coffee Estonia AS hooldusosakonnas ning see kestis kolm kuud. Kaardistati ja optimeeriti hooldusosakonna kõik pakutavad teenused. Samuti kaardistati ja süstematiseeriti kogu töökeskkond. Määrati ära tööalad ja nendes vajalikud töövahendid. Süsteemi hoidmiseks loodi kontrollgraafik, mis tagab süsteemi pikaajalise toimivuse.Nimetus Piiratud juurdepääs 6000 kg kandevõimega madelveoki platvormi projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kaul, Toomas; Pakkin, Marek; Andres SolodovoiKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli projekteerida ja konstrueerida madelveoki platvorm. Töö käigus on kirjeldatud platvormile esitatud nõudeid ja materjalide valikut ning põhjendatud projekteeritud konstruktsiooni eripära. Lõputöös on teostatud tugevusarvutused platvormi konstruktsiooni elementidele. Peale tugevusarvutuste on koostatud simulatsioonimudelid, kasutades joonestusprogrammi Solid Edge. Nimetatud mudeleid on analüüsitud ja saadud tulemusi on võrreldud tugevusarvutustega. Arvutuslikul teel ja simulatsioonist saadud tulemused on ligilähedased. Lisaks eelpool mainitule on teostatud reaalsed läbipainde katsed, mille mõõtmistulemused kinnitavad töös käsitletud teooriat. Valmis projekteeritud madelveoki platvormile on koostatud tootmistehnoloogia kirjeldus. Tootmistehnoloogia käsitleb erinevate operatsioonide spetsiifilisi parameetreid. Antud parameetrite otseseks väljundiks on koostus sisalduvate detailide koondaegade leidmine. Majanduslikus osas teostati projekteeritud madelveoki platvormile omahinna arvutus. Omahinna arvutusel on kasutatud tootmistehnoloogiast varasemalt leitud koondaegasid. Projekteeritud platvormi omahinnaks tuli 3382 eurot. Eelneva kolme madelveoki platvormi müük näitab, et tegu on konkurentsivõimelise hinnaga. Antud lõputöö praktiliseks väljenduseks on ehitusjärgus olev madelveoki platvorm. Ühtlasi on ettevalmistamisel ka järgmise madelveoki platvormi konstrueerimine. Arvestades kõiki ülaltoodud aspekte võib järeldada, et tegemist on jätkusuutliku ja tasuva projektiga.Nimetus Piiratud juurdepääs 630 A nimivooluga päikeseelektrijaama madalpingejaotusseadme optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pihu, Ats-Janno; Mandre, Andres; Marek MägiLõputöö raames optimeeriti Harju Elekter Elektrotehnika poolt toodetavat madalpingejaotusseadet, mida kasutatakse päikeseelektrijaamades. Neis jaamades on madalpingeseadmete puhul vaja arvestada maksimaalse koormatuse ja suurte temperatuuritõusudega, kuna päikeseelektrijaamades võivad päikesepaisteliste ilmadega kõik väljundfiidrid maksimaalselt koormatud olla. Optimeerimise peamine eesmärk oli toote omahinna langetamine. Lõputöö teemaks valiti „630 A nimivooluga päikeseelektrijaama madalpinge jaotusseadme optimeerimine“. Kuna päikeseenergia kasutamine elektri tootmiseks on tänapäeval väga aktuaalne teema ja seda ka Eestis, saigi otsustatud just päikeseelektrijaamadesse mõeldud jaotusseadet optimeerida. Püstitati esialgne hüpotees, et seadme omahinda on võimalik vähendada vähemalt 10% võrra nii, et see ka temperatuuritõusukatsed läbib. Lõputöö tulemusena sai hüpotees osaliselt kinnitatud, kuna seadme omahind uue lahendusega langes veelgi rohkem, 14,5%, ent katsed ei õnnestunud täielikult. Lõputöös on välja toodud päikeseenergia osatähtsuse tõus energiaallikana nii globaalselt kui ka Eestis. Esitatud on päikeseelektrijaamade ning päikesepaneelide tööpõhimõtted, mille abil saab rohkem selgust, mis rolli täidab lõputöö raames käsitletav madalpingejaotusseade. Töötati välja uus lahendus, leides soodsamaid ning standardsemaid alternatiive olemasolevale lahendusele. Esmalt otsustati kasutada HETR-tooteseeria korpuseid, mis on odavamad ning lihtsamad kui olemasoleva lahenduse HEKL-tooteseeria korpused. Seejärel valiti soodne ning standardne sisendklemmide lahendus: Jean Mülleri kaablikingad, mis paigutatakse pealattidele üksteise alla. Selle lahendusega paranesid ka klemmide jahutustingimused. Järgmiseks leiti jaotusseadme kõikide komponentide, lattide ja sisendkaablite kaovõimsused ning teostati Rittal Therm programmiga soojusarvutused, et leida, kui kõrgeks tõuseb arvutuslikult jaotusseadme sisetemperatuur. Kuna arvutuste järgi oleks esimese sektsiooni sisetemperatuur olnud liialt kõrge (78 °C), otsustati sundjahutuse kasuks ning jaotusseadme küljele paigaldati ventilaator. Katselaboris viidi läbi soojuskatsed, et testida, kas temperatuuritõusud vastavad nõuetele. Tehti kaks katset: esimeses katses eraldas ventilaator jaotuskilbist sooja õhku välja, teises katses puhus ventilaator jaotuskilpi jahedat õhku sisse. Väiksemad temperatuuritõusud saavutati esimeses katses, ent siiski kuumenesid võimsuslüliti korpus ning L2 faasi sisendklemm veidi üle lubatu. Katsed loeti üldjoontes õnnestunuks, kuna lubatud temperatuuripiire ei ületatud suurel määral ning väikeste muudatustega on võimalik temperatuuritõusu vähendada. Võrreldi olemasoleva seadme lahenduse ning uue lahenduse montaažiaega. Eelneva lahenduse montaaž kestis 20 tundi, uue lahenduse montaaž võttis aega 27 tundi. Tulemus oli ootustele vastav, kuna uus lahendus on montööridele võõras ning ühe korpuse asemel on kasutatud kahte. Viimaks võrreldi olemasoleva ja uue lahenduse tootmise omahindasid. Jaotuskilbi kõikide komponentide hind langes 25,6%, mis on märkimisväärne saavutus. Montaaž osutus aga kallimaks, kuna võõra lahenduse kokkupanek võttis kauem aega. Montaaži hind kasvas 25,9%. Sellegipoolest terviku toote omahind langes 14,5%. Lõputöö tulemustele toetudes tehakse järgnevad ettepanekud: • proovida kasutada sisendi sektsioonis laiemat korpust, mis tagab parema jahutuse; • tõsta ventilaator teise sektsiooni küljelt esimese sektsiooni küljele, kuna esimeses sektsioonis saavutati kõrgemad temperatuurid; • lisada seadmele veel üks ventilatsiooniava, et parandada õhu liikumist; • viia läbi katsed proovides ka teiste tootjate võimsuslülititeid.Nimetus Piiratud juurdepääs 6kV lahtri renoveerimine VKG Energia OÜ omatarbe jaotlas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-09) Fjodorov, Nikita; Ojangu, JaanusLõputöö teemaks on 6kV lahtri renoveerimine VKG Energia OÜ omatarbe jaotlas. Vananenud võimsuslüliti, voolutrafode, releekaitse ja keskpinge kaablite asendamisega suureneb selle lahtriga toidetava mootori töökindlus. Sellega vähenevad kulud, millised annab see aeg, kui mootor seisab ehk mootor ei tööta lahtri hoolduse või vana võimsuslüliti mitte sisse lülitamise tõttu. Võib öelda, et selle lõputöö objektina võetud 6kV lahtri renoveerimine peab olema tehtud igal juhul, sest nii vanade seadmete rakendamine võib tekkitada hädaolukordi. Vananenud õlivõimsuslüliti ВМГ-133 vahetatakse uue vaakumvõimsuslülitiga Tavrida Electric BB/TEL seeriast. Vananenud keskpinge kaabel АСБ 3х35 vahetatakse uue AXALJ –TT 12kV 3x25/25 AL kaabli vastu. Lahtri uue kaitse terminalina pannakse ABB toode REM610 mis on VKG Energia OÜ varus. Voolutrafodena pakuks kas voolutrafo tüübi ATB 10-10 või ATB 10-15 Türgi firma Esitas toodetest. Sellest veel on vaja arutada koos juhatusega, milline sobib paremini ehk millest nendest on rohkem kasu. Nulljärjestuse voolutrafona pakuks voolutrafo tüüpi KAP Türgi firma Esitas toodetest. Mõnedel OTJS lahtritel ja teistel kohtadel on juba kasutusel Esitas firma voolutrafod. Nad on kõrge kvaliteediga, hästi toodetud ja sobiva tehniliste andmetega. Kõik tööd peavad olema teostatud jälgides standardeid ja elektritööde ohutuse reegleid. See on väga tähtis, sest kui neid rikutakse, siis võib olla et seadmete tööiga tõsiselt väheneb ja inimeste elu ei tohi olla ohu all. Kokkuvõteks võib öelda, et lõputöö koostamine andis juurde autorile uued teadmised seadmete ja kaablite valimise kohta. Antud ülesanne on esimene kord, kui autor on kokku puutunud sellist tüüpi ülesandega. Aga see oli huvitav ja autor loodab, et seda kogemust ta kasutab tulevikus ja see toob kasu kas ettevõttele või teisele kohale, kus ta rakendub oma saadud teadmisi.Nimetus Piiratud juurdepääs A-portaali konstruktsiooni projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sepp, Veljo; Kangru, Tavo; Ingmar PillKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Stockholmi Ülikooli uurimislaevale A-portaali projekteerimine. Stockholmi Ülikooli uurimislaev on ettevõttele Baltic Workboats AS esitatud ja sõlmitud tellimus, millel on kindlad kuupäevalised projekti lõpetamise tähtajad. Projekteerimise käigus tutvuti analoogsete olemasolevate konstruktiivsete ning tehnoloogiliste lahendustega ning analüüsiti nende sobivust Stockholmi Ülikooli uurimislaeva projekti jaoks. Selleks, et A-portaal projekteerida, vaadati üle kogu setteproovide seadeldiste käsitlemistehnoloogia laeval ning kooskõlastati erinevate seadmete kasutamine, mis on vajalikud seadeldiste liigutamiseks ning kiireks, sujuvaks, ohutuks ja tõrgeteta tööks. Lõputöös tutvustati detaili, millele A-portaal projekteeriti, koos näidetega olemasolevatest sarnastest toodetest. Välja toodi ka tõsteseadme valmistamiseks kasutatavate metallitöötluspinkide loetelu ja nende peamine karakteristika. Üldiselt kirjeldati konstruktsioone ja kasutatavaid silindreid ning teostati sinna juurde kuuluvaid arvutusi nagu näiteks arvutused silindrite poolt avaldatavatele jõududele ning tugevusarvutused kinnituskonstruktsioonile. Lõputöö käigus kirjeldati hüdrosilindrite tööd iseloomustavat hüdraulikaskeemi. Lisaks joonestati välja kõik tööks vajaminevad joonised. Majanduslikku poolt alustati materjalide kuluarvutustega, koostati erinevate kuluartiklite koondtabelid ning teostati palgafondide ja teiste kulude eelarvete arvutused selleks, et teada saada projekteeritava toote valmistamiseks kuluv rahaline ressurss ehk toote omahind. Projekti lõpuks valmis kliendi nõuetele ning klassiühingu reeglitele vastav seade, mis on mugavalt ning kiirelt kasutatav ning mille kasutamise juures on tagatud igasugune ohutus. Projekteerimise käigus tehti koostööd tellijaga, et valmiks toode, mis vastab kõikidele tellijapoolsetele soovidele. Projekteeritud tõsteseadeldis valmis konkreetse uurimislaeva jaoks, kuid projekti muutes on võimalik kerge vaevaga saavutada ka teistele, erineva geomeetria ja konstruktsiooniga Baltic Workboats AS-i tooteperekonda kuuluvatele laevadele paigaldatav A-portaal. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö tulemused vastavad püstitatud probleemidele seega on saavutatud vajalikud eesmärgid.Nimetus Piiratud juurdepääs AAN mootori forsseerimine saavutamaks 165kW(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Särg, Taavi; Lukk, AimarLõputöö eesmärk on hobiauto sisepõlemismootori ümberehitamise teel saavutada 165 kW võimsusega mootor, millega sõita ühe miili võistlusel lõppkiirusel 230 km/h või enam. Antud lõputöös jätsin muutmata välised detailid nagu on sisse- ja väljalaske süsteem. Tegelesin ainult sisepõlemismootori parameetrite muutmisega. Tehtavas töös käsitlen mitmeid muid detaile, nagu gaasijaotusmehhanism, väntvõll ja kolvid. Ülesandeks olen seadnud uurida mitmeid erinevaid detaile, näiteks mehaanilisi osasid ning sellest tulenevalt efektiivsust, pöördemomenti ja võimsust. Kõigepealt on vajalik leida õiged varuosad. Selleks tuleb teha erinevaid matemaatilisi arvutusi. Mootori võimsuse mõõtmised teostati Tallinna Tehnikakõrgkooli veojõustendis.