Moetööstus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Moetööstus Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 378-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs "24Expressile kavandatud meeste tööjakid"(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Oja, Liliann; Peets, TeeleLõputöös kavandati ja valmistati transpordiettevõttele 24Express töötajatele viis tööjakki. Valminud viis jakki on kvaiteetsest, vastupidavast materjalist ja vastavad töökaitse nõuetele. Selleks pidi arvestama ettevõtte imogoloogiaga ja töörõivastele esitatavate kindlate nõudmistega. Toodete valmistamiseks on valitud kvaliteetsed ja mitmekülgsete heade omadustega Windstopper Soft Shell® kangad. Windstopper Soft Shell ® on tuulekindel, õhuläbilaskev, laseb liikuda ja on vetthülgav. Furnituurideks on valitud kauakestvad ja kõrgkvaliteetsed YKK lukud. Kõik selleks, et tagada transpordi alal töötavale meesterahvale mugavuse. Mudelite saamiseks on algselt konstrueeritud põhilõige, kasutades Mülleri „Meeste jope põhilõike” juhendit, mille peale modeleeritud moekohohane lõige. Esmaste lõigete alusel on tehtud maketid. Maketiproovis tehtud muudatused tehakse ka lõigetele, mis peale korrigeerimist digiteeriktakse Lektra arvutiprogrammi Modaris. Antud programmis saab veel lõikeid kohandada ja kontrollida omavahelisi kokkuminekuid. Lõigetele pannakse õmblusvarud, pannakse peale suurendused ja väendused ning tehakse lekaalide tabel. Lekaalid viiakse Diaminosse, kus toimub vastavalt soovitud kangale ja suurusele lekaalide paigutus. Diaminost Just Printi viies saab lekaalid Plotterist välja printida. Koostatud on mudeli „Erik” lekaalid õmblusvarude tähistusega, mis on materjalide kaupa välja toodud. Mudeli „Erki” lekaalidega on tehtud ka paljundusskeem, kus on suurused 48- 56. Lekaalide tähistuse mõistmiseks, kombineeritud paigutuste,l on koostatud ka lekaalide tabelid mudelite kaupa. Igale mudelile on koostatud tootekaardid, millele lisatakse ettevõtte poolt nüüd tellimusleht koguste ja tarneajaga. Tootemõõtude tablis selgus, et mudelid on valmiskujul erinevate suurustega võrreldes tüüpfiguuri tabliga. Ilmselt muutused tekkisid ka peale maketiproove tehes. Arvestada tuli kõigi erinevate kehaehitustega individuaalselt. Paigutusjooniste abil sai arvutada viie mudeli ja mudeli „Erik” materjali maksumuse. Antud makusumsed on olulised arvutamaks ka mõlema viisi omahinna ja lõpphinna. Arvutuste käigus selgus, et suureks kuluallikaks on õmblusteenuse pakkuja, mis on viie kordselt õmblusmaterjalidest kallim. Hind on kallim kuna tegemist on näidistoote õmblemisega, mitte masstootmisega. Mudeli „Erik” toote omahinnaks kujunes 165,06 € ja müügihind 247,59 €. Viie mudeli omahinnaks tuli 760,66 € ja müügihinnaks lausa 1140,98 €, millest pea pool koosneb õmblusteenuse hinnast. Ettevõtte on väga rahul kangaste ja furnituuride valikuga. Värvid vastavad samuti ettevõtte poolsetele tingimustele. Samuti olid ettevõtte juhatus ja töötajad rahul sellega, et jakid on mitme näolised ja mugavad.Nimetus Piiratud juurdepääs 5S süsteemi juurutamine Jospel OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lissitsõna, Natalja; Traumann, AdaAntud töö eesmärgiks oli ettevõtte töökeskkonna ja töö organiseerimise parendamine töökohtades, et saavutada sujuvam tööprotsess, vähendada ajakulu ja tõsta töötajate rahulolu. Parendusprotsess edukas ettevõttes on pidev ja katkematu tegevus kogu organisatsiooni tegevuse aja väitel. Reaalse olukorda peegeldamiseks oli koostatud ja läbiviidud küsimustik Jospel OÜ meeskonna seas. Ettevõtte analüüs edastab ülevaade hetke seisu kohta, aitab määratleda probleemseid kohti ja viisi tegevuse parendamiseks. Kvaliteedi juhtimise meetodeid on loodud palju ja nende süsteemidega tutvudes võimalik teostada valikut, mis maksimaalselt rakendatav valitud organisatsiooniga ja parimal viisil aitab ettevõtte jätkuvas arengus. 5S süsteem on tunnustatud kordahoidev meetod ja laialt kasutust leitav ka mainekates kvaliteedijuhtimise kontseptsioonide hulgas nagu Toyota tootmissüsteem, Lean mõtteviis, Kaizen jms. Pideva ja jätkusuutliku parendamise protsessis jääb 5S süsteemis väheseks, kuid see on kindel alus, millele saab toetuda ettevõtte kvaliteedijuhtimine. Ettevõtte tegevuse protsesside analüüs ja vajalike meetmete rakendamine aitab kaasa juhtkonnal hinnata reaalset olukorda, mõõta arengufaase, teostada vajalikke muutusi ja sellele tulemusena püsida konkurendis. Sobiva meetodi leidmiseks hinnati ja analüüsiti ettevõtte töö organiseerimist tootmises. Töös on vaadeldud ettevõtte üldiselt, selle toodangumahtu, meeskonda, kui toimivat organismi ja töökorraldus erinevate korruste tootmisruumides. Empiirilises osas on kasutatud andmed, mis on kogutud ettevõtte tegevusega tutvumisel läbi küsitluste, visuaalsel vaatlemisel ja tootmisprotsessi jälgimisel. Lõputöö autor tänab Ada Traumanni juhendamise ja Jospel OÜ töötajaid meeldiva koostöö ees.Nimetus Piiratud juurdepääs Abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-18) Altosaar, Eva Maria; Beilmann, Merje; Silde, KristiAntud uurimistöö kujunes välja ettevõtte Nurme Production OÜ soovist parendada normeerimissüsteemi. Ettevõttes oli normeermisprotsessis kasutusel üks abiajakoefitsient, milletõttu ei võimaldanud see täpsete standardaegade väljatöötamist. Sellest tulenevalt kujunes lõputöö eesmärgiks abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ. Lõputöö I osas anti ülevaade ettevõttest, ettevõtte toodangust, selle struktuurist ja töökorraldusest. Lõputöö II osas keskendus autor tööuuringute ettevalmistamisele, läbiviimise kirjeldamisele ja vaatlustulemuste analüüsile. Ettevalmistuste käigus kaardistas autor ettevõttes olevad seadmed ja liigitas need erinevateks uurimisrühmadeks: süstikpiste-, äärelõikusega süstikpiste-, äärestusühendus-, teipimismasinad, pressimisseadmed, pool-automaadid ja kattemasinad. Autor kogus andmeid tööajakulutuste uuringute ehk päevapildistamiste näol, kus märkis vaatluslehele minuti täpsusega ülesse vaadeldava isiku poolt tehtavad tegevused tööpäeva jooksul ning seejärel arvutas abiaja kestuse, koefitsiendi ja analüüsis tulemusi. Päevapildistamisi viidi läbi perioodil 9.02.2021 – 30.04.2021, kus vaadeldi 23 tööpäeva jooksul 24 töötajat ja viidi läbi 50 päevavaatlust. Päevavaatluste käigus uuriti 15x süstikpiste-, 7x äärestusühendus-, 10x teipimis-, 8x pressimis-, 6x äärelõikuriga süstikspiste- ja 4x pool-automaatide masinate tööd. Vaatlusperioodi hulka jäi 5 nädala pikkune vahemik, kus koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud tootmises võimalik päevavaatlusi läbi viia. Lõputöö III osas keskendus autor töö järeldustele ja ettepanekutele. Arvutuste ja analüüsi tulemusena selgus keskmine abiaja koefitsiendi tulemus järgnevatele seadmetele: teipimisseadmetele 1,10, süstikpistemasinatele ja pool-automaatidele 1,11 ning pressimis- ja äärestusühendusseadmetele 1,12. Abiaja koefitsiendi täpsustamine erinevatele seadmetele on üks osa normeerimissüsteemi parendamisest ettevõttes, mistõttu tegi autor ettepaneku edaspidi uurida laialdasemalt eksperimentaal- ja õmblusliinide tööoperatsioonide aegu ning luua ja võtta kasutusele töötajate jõudlustabel. Lisaks tuleb täpsustada pool-automaatide abiajakoefitsienti lisavaatluste näol ja uurida kattemasinate tööpäevajaotust, kuna uuritud perioodil ei olnud vastvad seadmed piisavalt tööga koormatud. Lisaks tegi autor ettepaneku rohkem tähelepanu pöörata taastusaja sihipärasele kasutamisele ja töövõimlemise olulisusele. Lõputöö valmis koostöös Nurme Production OÜ-ga. Autor tänab Nurme Production OÜ tootmisjuhti ja ühtlasi ka selle lõputöö ühte juhendajatest Kristi Sildet võimaluse eest teostada ja läbi viia uuringuid ning tänab ettevõtte tehnolooge ja töötajaid koostöö eest. Ühtlasi tänab autor põhjaliku juhendamise eest koolipoolset juhendajat Merje Beilmanni.Nimetus Piiratud juurdepääs Abiaja väljatöötamine väikeseeria tootmise jaoks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-24) Zaporozhets, Victoria; Beilmann, Merje; Ritson, PiretKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida sobiv abiaja koefitsient väikeseeria tootmisele, mis katab õmblejate vajadusi isiklikeks tegevusteks ning tööst taastumiseks ja tööga seotud vältimatuteks tegevusteks, seal hulgas ka masina seadistamine. Masina seadistamise tabel on soovitatav ära jätta kompenseerides selleks kuluva aja abiaja koefitsiendis sisalduva ajaga. Lõputööl on suur praktiline osa, kuna viiakse läbi päevavaatluse uuringud õmblejatega, analüüsitakse saadud tulemusi, mille tulemusel töötatakse välja uus abiaja koefitsient. Lõputöö põhjal võib järeldada, et sobivaim abiaja koefitsient on 1.14, mis kompenseeriks taastusaja ja individuaalse abiaja ning tööks vajalikud tegevused, sealhulgas masina reguleerimise, mida ei peaks enam vastavasse tabelisse märkima. Uut abiaega tuleb katsetada tootmises ja vaadata, kas õmblejad hakkavad püsima ettenähtud normides. Uut abiaja koefitsienti võib kasutada uute toodete standardaegade väljatöötamisel, kuniks standardajad on esialgsed ja vajavad kohandamist. Hiljem, abiaja koefitsiendi sobivusel, võib antud koefitsiendi võtta täielikult kasutusele tootmises. Juhul kui uue koefitsiendiga ei püsi õmblejad jätkuvalt ettenähtud normides tuleb uuesti viia läbi tööuuringud ja vaadata üle operatsiooniajad. Tootmises tuleb üle vaadata taastusaja kestvus ja selle kuulumine tööaja alla. Ühe praeguse taastusaja pausi võib arvata tööaja hulka ja soovitavalt tuleks võib õmblejatele korraldada iga päev viis minutit võimlemist, et ennetada kutsehaigusi ja soodustada õmblejate liikumist tööpäeva jooksul. Vastavalt seadusele peab taastusaeg olema arvestatud tööaja sisse. Seega tuleb tööpäeva pikkust arvestada 480 minutit mitte 440 minutit. Tootlikkuse suurendamiseks on vajalik uurida õmblejate töövõtteid ja pakikäsitlust. Uurida milliseid töövõtteid kasutavad kiiremad õmblejad ja milliseid aeglasemad õmblejad ning tehnoloogil tuleks katsetada, millised on parimad töövõtted ning neid õpetada aeglasematele õmblejatele. Õmblejatel läheb aega uute võtetega harjumiseks, seetõttu võib hiljem üle normeerida õmblejad ja vaadata, kas paremad töövõtted soodustavad aeglasemate õmblejate jõudluse kasvu. Pakikäsitluse all võib uurida kodutekstiili pakkide käsitlemist ja abilaudade suurust, kuna suured detailid kipuvad laua pealt alla kukkuma ja õmblejal kulub lisaaeg nende üles tõstmiseks. Pesu detailipakkide käsitlemises võib uurida nende komplekteerimist, et kuluks vähem aega pisidetailide asetamisele lauale ning suuruste kaupa jagunemisel. Tootmist tuleks planeerida selliselt, et õmblejad ei peaks tihti vahetama masinaid, kuna masinavahetusele ja harjumisele kulub aega. Soovitatav on planeerida tootmist selliselt, et õmblejad töötaksid võimalikult pika aja ühe masina peal.Nimetus Piiratud juurdepääs Adaptiivsed rõivad erivajadustega inimestele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Püüa, Liina-Mai; Peets, TeeleKOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon adaptiivseid rõivaid, mis tähendab rõivaid mille kinnisesüsteem on lihtsustatud, mõeldes inimestele, kes vajavad riietumisel abi. Kollektsioon koosnes kahest koplektist ehk kuuest rõivaesemest. Antud lõputöös on käsitletud kollektsioonist nelja õlale toetuvat mudelit. Kollektsiooni loomise eeltööks oli sihtrühma vajaduste välja uurimine. Selleks koostati küsitlus, mille abil selgitati välja peamised ”tavaliste” rõivaste probleemid ja mida liikumispuudega inimesed lihtsustatud rõivastest ootaksid. Peamiselt sooviti rõivaid, millel oleks suur pesu- ja hõõrdekindlus ning rõivakangas oleks elastne ning tugev. Lisaks olid küsitluses välja pakutud lõputöö koostaja poolt disainitud erinevate tehnoloogiliste lahendustega mudelid, mida paluti vastajatel hinnata. Küsitluses populaarseks osutunud mudelite vahel tehti lõplik valik koos ettevõtte Virtually OÜ omaniku Ülle Liesvirtaga, kes konsulteeris lõputöö koostajat kollektsiooni loomise juures. Mudelite kasutamisõigus kuulub ettevõttele Virtually OÜ, kes tulevikus võib kasutada lõputöös käsitletud mudeleid oma toodanguna. Küsitlusele vastas 65% naisi ja 30% mehi ning 5% ei soovinud oma sugu tuvastada. Vastajaskonnast üle 50 % oli ratastoolikasutajad, kes suuremal või väiksemal määral vajasid abi igapäevasteks toiminguteks. Sellest tulenevalt otsustas lõputöö koostaja luua mudelite konstrueerimiseks unisex mõõdutabeli, tingituna toodete sirgest ja vabast siluetist, mis eeldavad suurt rinnaümbermõõdu lisa. Mõõdutabeli koostamisl valiti kasutatavateks kasvudeks 168 ja 172 ning kehatüübiks C-täidlus Finatexi ja Passeli mõõdutabelite põhjal [10] ja [11]. Kehatüübiks on valitud klassikaline C-täidulus, kuna ei ole soovitud mudelite puhul piirduda liiga spetsiifilise liikumispuudega ja võimaldada kollektsiooni suuremale kasutajaskonnale. Põhilõiked on konstrueeritud kahe konstrueerimissüsteemi põhjal. Mudelid Pellervo ja Loki on kõige sirgema silueti ja suurema rinnaümbermõõdu lisaga ning selle tõttu on nende mudelite põhilõike konstrueerimissüsteemiks valitud Müller & Sohni meeste päevasärgi põhiõige. Mudelid Peeta ja Roni, mille rinnaümbermõõdu lisa on kahest eelnevast mudelist väiksem, on konstrueeritudSkandinaavia konstrueerimissüsteemi põhjal. Põhilõigetest on modelleeritud moekohased lõiked vastavalt sihtrühma kehaasendist ja mudelite spetsiifikast. Kõikidele mudelitele on koostatud lekaalid ja paljundusskeemid. Lisaks on normeeritud õmbluskulusid, kuhu alla kuuluvad kanga- ja niidikulu arvestus, lisaks kõikide põhi-ja abimaterjalide maksumus. Viimasena on toodete puhul toodud toodete valmistamise tehnoloogiline järjestus, mille juurde kuuluvad seletavad joonised toote sõlmede tehnoloogilisest töötlusest. Mudelite baaslõiget on kontrollitud ja igale mudelile valmis vähemalt kaks prototüüpi. Lõputöö põhjal valmis kõikidest toodetest esikmudel, mille abil kontrolliti toodete istuvust ja välja töötatud tehnoloogilisi lahendusi. Mudel Pellervo on sirgelõikelõikeline sportjakk, esi- ja seljaosa on ühendatud passega ning kaelakaarde on õmmeldud kapuuts. Kapuutsi lõikeserv on töödeldud lõikekohase kandiga, mille sees on reguleeritav kummikanal. Toote alläär on figuurne, olles esiosas lühem ja sujuva üleminekuga küljejoonel ning pikem tagaosas. Mudelil on diagonaalsete läbilõigete vahele töödeldud peitlukuga avatavad taskud. Lisaks on ka rinnatasku toote paremal pool avatav peitlukuga. Mudeli taskukotid on võrkmaterjalist, mis ka ventileerivad kandjat juhul kui taskud on avatud. Mudeli spetsiifiline tehnoloogia seisneb magnetnööpidega esikinnises ja pikkade peitlukkudega avatavates lõhikutes varruka tagaosas. Mudeli varrukad hoiavad kergelt kõverdatud asendit varruka küünarnukijoonel. Lisaks on kõikidel peitlukkudel nööriga kinnitatud lukupeadele tõmmikud, et oleks ka piiratud käte liikuvuse puhul kinniseid kergem sulgeda. Need elemendid hõlbustavad riietumist. Mudel Loki on sirgelõikeline vest, mis koosneb esi- ja seljaosast ning peale õmmeldud taskutest. Toode on seljaosas pikem ja esiosas tüüpfiguuri esipikkusega sama pikk. Tootel on esikeskjoonel magnetikinnis ja õlajoont on nihutatud esiosa poole, millel on takjapaelaga kinnis. Nihutatud õlajoonel olevaid kinniseid avades saab toote hõlpsamalt ”voltida” ümber kandja, kui käed on väga fikseeritud asendis ja neid ei ole võimalik tõsta. Mudeli Peeta on sirgelõikeline anoraktüüpi sportjakk. Koosneb esi-, külje ja seljadetailidest ning raglaanvarrukadetailidest. Esiosas horisontaalse läbilõike vahele töödeldud peitlukuga tasku, mis töötab ka kui ventilatsioonilõhik. Mudelil on küünarnukijoonel kõverdatud asendit hoidvad raglaanvarrukad. Tootel on raglaanjoonte vahele töödeldud peitlukud, mis ulatuvad krae tipust kuni küljedetaili tagumise tipuni. Varrukasuus ja esiosa paremas läbilõikes on samuti peitlukkudega lõhikud. Lõhikute eesmärgiks on anda tootele rohkem avarust riietumisel. Mudelil Roni sirgelõikeline unisex T-särk koosneb esi- ja selja ning varrukadetailidest. Tootel on mõlemal pool esiosas kinnis, mis avaneb kaelakaarest varrukasuuni. Kinnis on suletav takjapaelaga. Sellise kinniselahendust saab kasutada, kui kandjal on kätes vähene liikuvus. Tootel saab hõlpsasti varrukad ümber käe ”voltida”. Tuginedes küsitluse andmetele saab kollektsiooni laiendada, sest arendamist vajavaid tehnoloogilisi lahendusi on veel hulgaliselt. Mudeli Pellervo materjalidele kuluv summa on 21,9 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Loki materjalidele kuluv summa on 13 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 26,4 minutit.Mudel Peeta materjalidele kuluv summa on 22,45 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Roni materjalidele kuluv summa on 3,81 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 15 minutit. Täiendavaks ettepanekuks oleks unisex mõõdutabelit arendada edasi väiksemaltele ja vähem standartsetele kasvudele. See nõuab suuremat sihtrühma uurimust, mis vaataks lähemal sihtrühma spetsiifilisemaid mõõte. Mudelite Peeta ja Roni kinniselahendusi tuleks edasi arendada, sest kummalegi mudelile ei leitud ideaalset kinnist. Mudel Peeta vajaks paremat ja lihtsamini liikuvat lukku raglaanjoonele ning mudel Roni vajaks takjakinnist, mis oleks pehmem (hammastiku pool oleks ühest valatud detailist). Nii see ei ärritaks nahka ja ei rikuks materjali. Need probleemid on tingitud kanga ja furnituuri kaupmeeste sportimendi piiratusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Töö käigus valmisid 4 lihtsustatud rõivaeset, mille eesmärgiks on lihtsustada igapäevast riietumist liikumispuudega inimestel.Nimetus Piiratud juurdepääs Ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kangur, Cornelia; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö "ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis" eesmärgiks oli välja selgitada 1920ndate- 1940ndate stiilis ülikondade ja kostüümide eeldatava turu potentsiaal. Eeldusliku sihtgrupi põhiparameetrid on subkultuurilise identiteedi potentsiaal, vanus, sugu ja sissetulek. Subkultuurilise identiteedi potentsiaali analüüsiti antud töö raames chap, hipster ja dändi kogukonnas. Selleks, et teada saada antud töö raames turupotentsiaali, teostas töö autor turu-uuringu, mille peamisteks meetoditeks olid küsitlus ning süvaintervjuu.Nimetus Piiratud juurdepääs Aluspesu kollektsioon ’’Tres Belle’’(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Sipelgas, Laura; Kuusk, MargitKäesolevas lõputöös on välja toodud kollektisooni loomise protsess. Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon, kus on tooted mõeldud nii naistele, kui ka meestele, mõeldes nii klientidele, kes soovivad kanda võrgutavalt seksikat pesu. Kollektsiooni loomise eeltööks oli vajadus välja uurida, milliseid tooteid on BonBon’s juba eelnevatel aastatel õmmeldud. Selleks käidi esinduspoes, kus sai kõikide kollektsioonidega tutvutud ning mille abil selgitati välja, milliseid tooteid teha ja mida uut võiks disainida. Peamised tingimused ettevõtte poolt olid, et disain oleks julge ja seksikas ning toodete õmblemiseks kasutatakse ettevõttes kasutatavaid materjale, tehnoloogiat ja seadmeid. Peamised uued võtted, mida kasutati ning mis tegid kollektsiooni eriliseks olid nt öösärgi õlapaelad, mis koosnesid mitmetest kummipaeladest, mis andis tootele parema toestuse ja kantavuse. Samuti tegi kollektsiooni eriliseks kummide ja paelte üksteise kõrvale asetamine, mis andis tunde, et keha on kaetud, kuigi see visuaalselt nii ei olnud. Lõputöös sai kasutatud ka eelmiste BonBon’i kollektsioonide materjali jääke, mille eesmärgiks oli materjali võmalikulr efektiivne kasutamine. Diplomitöö autori poolt loodud kõikide mudelite disainide ja materjalide valiku vahel tehti lõplik otsus koos ettevõtte AS Gemhilli peadisaineri Iris Tustiga. Kollektsiooni kuuluvad kuus erinevat mudelit: rinnahoidja, öösärk, stringid, aluspüksid, body ja meeste aluspüksid. Kokkuvõte on süntees kogu lõputööst. Välja on toodud lõputöö eesmärgid ja ülesehitus. Enne peamisi lõputöö sisupeatükke on antud ülevaade pesutoodete ajaloost. Olulisemad peatükid töös on kolmas ja neljas. Kolmandas peatükis on ära toodud kollektsioonide kavandamine, kus on toodud ära alapunktidena idee ja kollektsiooni loomise tingimused, kangaste valik ja iseloomustus, toodete hooldamistingimused, toodete kirjeldused ja tehnilised joonised. Neljandas peatükis on äratoodud toodete konstruktsioon ja tehnoloogia, mille suuremateks alapunktideks on põhi- ja moekohaste lõigete valmistamise metoodika kirjeldus, lõigete valmistamiseks vajalikud mõõdud, rinnahoidja- meeste aluspükste- ja body põhilõike ja moekohase lõike valmistamise käik ja skeemid, lõigete täpsustamine ja kontroll, mudelite sõlmede tehnoloogiline töötlemine, seadmete valik ja iseloomustus, toodete töötlemise tehnoloogilised järjestused, lekaalide valmistamine, lekaalide tehniline paljundamine ja õmblusmaterjalide kulu normeerimine. Viies peatükk illustreerib lõputöö põhiosa fotode näol. Käesoleva kollektsiooni toodete erinevaid mudeleid saab laiendada ja varieerida, kuna tehnoloogilised lahendused, mida lõputöö raames on välja arendatud ja kasutatud on võimalik edasise arendustöö käigus viia järgmistele tehnoloogilistele tasemetele. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö eesmärk on täidetud. Töö käigus valmis kuus mudelit, kus sai kasutatud uudset disaini.Nimetus Piiratud juurdepääs Äriplaani koostamine KIISH OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kiis, Helen; Tuulik, DianaKäesoleva töö eesmärgiks oli koostada äriplaan naiste rõivaid disainivale ja tootvale ettevõttele. Lõputöö raames pandi kirja äriidee, milleks on hakata Tallinna kesklinnas disainima ja tootma KIISH OÜ nime all naisterõivaid. Põhilist rõhku pannakse moetoodete unikaalsusele. Igat mudelit ühest kangast toodetakse maksimaalselt viis toodet. Tooteid hakatakse valmistatama ka vastavalt klientide mõõtudele. Enamus toodetud rõivaesemetest on ainueksemplarid. Samuti antakse kliendile võimalus kaasa rääkida baasmudeli muutmisel vastavalt oma soovidele, eelistustele ja füsioloogilistele eripäradele. Kliendil on võimalus koos disaineriga külastada ka kangapoode, leidmaks soovitavale mudelile parimad materjalid. Väga oluliseks peab ettevõte lähedast kontakti klientidega. Koos kliendiga arutatakse läbi tellimuse üksikasjad ja muudatused disainis. Kliendibaasi kindlustab ka keskendumine keskmise sissetulekuga klientidele ja mõistlik hinnatase. Töös määratleti ettevõtte lühi- ja pikaajalised eesmärgid, kirjeldati tooteid, viidi läbi turu- ja konkurentsianalüüs.Nimetus Piiratud juurdepääs Balletitantsijate trikoode põhilõigete väljatöötamine Rahvusooper Estonia balleti "Medea" näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolma, L.; Luhaäär , S.Balletile "Medea" disainitud kostüümide valmistamise protsess hõlmab endas mudelite kavandamist, põhi- ja moekohaste lõigete valmistamist, mudeli sõlmede tehnoloogilist töötlemist, lekaalide valmistamist, õmblusmaterjalide kulu normeerimist ning mudelite tehnilist kirjeldust.Nimetus Piiratud juurdepääs Baltic Fibres OÜ tekkide praaktoodangu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Komp, Maarja-Liis; Traumann, Ada; Diana TuulikKäesolev lõputöö on koostatud Baltic Fibres OÜ näitel. Lõputöös käsitletakse praaktoodangu teket ettevõttes. Autor analüüsib kolme kuu praaktoodangu tekkepõhjuseid: Detsember 2016, Jaanuar 2017 ja Veebruar 2017. Analüüsis tuuakse välja erinevad praaktoodangu aspektid arvulistes kogustes kolme kuu lõikes. Seejärel selgitab välja enim esinevad põhjused ning analüüsib nende teket. Töö koosneb kahest osast: teooriast ja metoodikast. Teoorias uuris autor protsesside juhtimist, tootmise korraldamist, kvaliteedijuhtimisesüsteemi ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001, ning lisaks töökeskkonda. Tuginedes teooriatele tegi autor ülevaate Baltic Fibres OÜ kvaliteedikontrollist, mille käsitlusalaks on tekkide, patjade ja madratsite tootmine. Lisaks toob autor välja ka Baltic Fibres OÜ peamised tegevuseesmärgi, ning praagi käsitlemise etapid. Metoodika osas tõi autor välja kvaliteediuuringu tulemused ja analüüsis neid, Baltic Fibres OÜ tootmisprotsessi kirjelduse, kolme kuu praaktoodangu analüüsi, kolme kuu suurimad praaktoodangu tekkepõhjused, ning ettenähtud praaktoodangu käsitlemise ettevõttes. Lõputöös sooviti leida alternatiive tootmistsüklite parendamiseks, seeläbi praaktoodangu tekke vähendamiseks. Autor kasutas töös kvantitatiivset uuringut ja vaatlust. Kvantitatiivses uuringus töötles esmalt läbi kolme kuu praagi tekke, teise kvaliteedi toodangu tekke, ning toodete koguse, mis läks koheselt esimesse kvaliteeti. Kolme kuu vältel tekkinuid praaktoodangu vigu tõi autor välja arvuliselt nii tekstis, kus on väljatoodud ka praagi põhjus, kui ka tabelina. Tabel annab parema ülevaate konkreetsest veast ja praaktoodangu kogusest. Neid andmeid analüüsis autor lisaks ka Excel programmis, selleks, et protsendiliselt luua parem ülevaade, kui suur on praagi protsent Baltic Fibres OÜ-s. Vaatluse osas jälgis autor tekiliinide tööd kaks nädalat. See andis võimaluse põhjalikult vaadelda nii operaatorite tööd mõlemas vahetuses kui ka liinide tehnilist valmidust ning toote tekkimise tsükleid. Autor teostas osaliselt mittesekkuva vaatluse, kus uuris tehtavaid tegevusi, ise mitte sekkudes, jälgides keskkonda, inimesi ja protsesse kõrvaltvaatajana. Lisaks masintootmisele, võttis arvesse ka keskkonda ettevõttes, ning töötajate suhtumist ja töökust, et näha keskkonda ja suhteid läbi oma silmade. Uurijana ei võtnud töö autor protsessidest osa, kuid vajadusel küsis täpsustavaid küsimusi töötajatelt, et protsessidest paremini aru saada. Vaatluse tulemusena eristati üle- ja alakaalu 67 tekkepõhjuste põhilised mure kohad, ning tepingute ja pooli vahetuse probleemid. Praagiprotsent on ettevõttes lubatud maksimaalselt 2%, läbivalt on kolme kuu analüüsis vaid tekkide praak 1-2%. Protsentuaalselt on see arv väike, kuid koguseliselt vaga suur number. Liinide tootlikkus saab alguse sellest, mida ja mis kogustes toodetakse. Kõik raiskavad tegevused tuleb võimaluse korral likvideerida või viia miinimumi. Liiniti ja kuuti mängivad rolli erinevad aspektid, tulenevalt sellest, kuidas on liinid üles ehitatud, hopperite arv liinidel, liinide pikkused, jooksude pikkused, operaatorite võimekus jne. Lähtudes praaktoodangu tekke põhilistest põhjustest ja praaktoodangu tekkimise alandamiseks, pakkus autor välja järgnevad ettepanekud: ala- ja ülekaalu vähendamiseks, tuleks tootmisplaani tegemisel maksimeerida ühetüüpsete toodete järjestikust tootmist selleks, kehtestada minimaalsed jooksu pikkused ehk töökäskude miinimum tooteühikute arv, ühtlustada hopperite arvu kõigil liinidel. Kaalu asukoht liinil tuua ettepoole, kaaluprobleem avastatakse alles siis kui terve liini pikkuse jagu tekke on juba toodetud, sest kaalu fikseerimine on liini lõpus. Lisaks sisse viia uuendatud kaalukontrolli süsteem, juurutada tootegruppide põhised tootmise seadistused liinile, operaatorite kompetentsi tõstmine ja järjepidev hoidmine. Tepingu probleemide ja pooli vahetuse vigade vähendamiseks tuleks katsetada teiste tarnijate niidipoole, ühe niidipooli lõppemisel tuleks vahetada korraga kõik liinil olevad niidipoolid, juurutada tootegruppide põhised tootmise seadistused liinile, ning operaatorite kompetentsi tõstmine ja järjepidev hoidmine. Autor on arvamusel, et võttes arvesse parendusettepanekuid, saaks ettevõtte Baltic Fibres OÜ osaliselt või täielikult praaktoodangu tekkimist ettevõttes vähendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Bambustrikotaažist rasedate rõivaste arendamine ettevõttes GreenEst OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mändmaa, Maarja; Kuusk, MargitTöö põhieesmärgiks oli välja töötada GreenEsti stiiliga sobiv rasedatele mõeldud kollektsioon, mille raames valmisid esimesed pükste, pluusi, kleidi, tuunika ja seeliku näidised. Töö põhisosas analüüsiti rasedate keha ning sellest lähtuvalt pandi paika muudatused, mida rasedate lõiked vajaksid. Analüüsiti samuti turu olukorda, et teada saada, kui suur on konkurents ning milliseid materjale konkurendid turul pakuvad. Töö konstruktsioonilises ja tehnoloogilises osas kirjeldati üksikasjalikult põhilõigete ja moekohaste lõigete valmimist ja kontrollimist, paljundamist suurustesse ning toodete jaoks valitud tehnoloogiat. Esimesi näidismudeleid sobivale modellile selga proovides selgus siiski, et mõned mudelid peaksid läbima veel tootearenduse ja lõikelise lahenduse parendamise protsessi. Järgnevalt on toodud välja ettepanekud ja järeldused valminud toodetest. Hõlmikpluus mudeli numbriga 0083 plussiks on see, et tänu hõlmiku osale on pluus kõhuosas kahekordne, mis ei lase raseduse ajal punnitaval nabal nii hästi välja kumada kui ühekordse kanga puhul. Modellile meeldis ka see, et toode on lihtsasti avatav ning et seda saab kasutada ka rinnaga toitmise ajal. Miinuseks on, et hõlmiku joon on liiga avar, mis põhjustab kandjale ebamugavust. Tootearenduse ettepanekuks oleks hõlmiku joont lõikel rinna osas täita. Veel võiks mõelda pluusi allääre osale, mis hakkab suure kõhuga rasedatel kehast väga kaugele hoidma. Üheks võimaluseks on lõikele tekitada nö sissevõtted küljejoone vahele kõhu alla, mis tõmbaks allääre kõhule ligemale, kuid teiseks variandiks võib olla allääre töötlemine kummiga või silikoonpaelaga. Pükste plussiks(mudel 0084) on see, et need on paraja avaruslisaga, mis ei muuda rasedat liiga ümmarguseks, kuid lubab ennast pükstes ikkagi vabalt tunda. Ka kõhu jaoks mõeldud kõrgendatud värvel sobis modellile ning hoidis pükse üleval ning ei lasknud alla vajuda. Seeliku puhul(mudel 0085) tasub tootearenduse juures mõelda värvli ja seeliku ülemise osa vahelistele kroogetele. Modelli seljas, kelle kõht ei olnud veel nii suur õigustasid krooked ennast 85 igati. Raseda seljas, kellel on sünnituseni viimased nädalad ning kelle kõht on juba väga suur, hakkasid krooked suure kõhu all tühimiku osas halvasti hoidma. Kleidi plussiks on voldid ja krooked kleidi alumises osas, mis jätavad ruumi kõhu kasvamiseks ning mis ilma kõhuta olekus jätavad mulje sõlmest kleidi üla-ja alaosa vahel. Lisaks on kleit eesäärest pikem nii, et kõht ei tõmba kleidi esiserva üles ning toote pikkus on figuuri seljas ühtlane. Rasedate kogemustele tuginedes viidi kleidi läbilõikejoon madalamale, sest tihtipeale rasedate rinnad suurenevad ja vajuvad allapoole, kuid antud modelli seljas see muudatus ei õigustanud ennast. Kleidi rinna all asuvad krooked, mis olid mõeldud rinnamahu andmiseks, võiks kanda esikeskjoonele krookeks, sest antud juhul tekib esiosal krookeid liiga palju ning idee sõlmest ei ole enam nii arusaadav. Tuunika plussiks on alumises osas olevad voldid, mis annavad ruumi kõhu kasvamiseks ning rinnaosa alumine osa võimaldab samuti pärast rasedust emal imikut rinnaga toita. Tuunika puhul nagu ka kleidi puhul võiks kaaluda jällegi rinnajoone kõrgemale tõstmist. Üheks tähelepanekuks, mis näidiseid üle mõõtes selgus, mida ka edaspidi arvestada, oli see, et kangas oli päris mitme toote puhul pikkusesse mitu sentimeetrit välja veninud. Vastavates kohtades tuleks lõike pikkust reguleerida. Töö eesmärgiks ei olnud välja töötada esimese korraga ideaalselt istuvaid tooteid, vaid kontrollida näidismudelite peal teooria õigsust, mis mõnel juhul osutus tõeseks (kleidi allääre pikendamine), kuid mõnel juhul vääraks (läbilõikejoone allapoole toomine rinnamahu suurenemise ning rindade alla vajumise tõttu). Tehtud tööd võib lugeda õnnestunuks, sest ettevõttel on nüüd olemas baaslõiked ja istuvuse kontrollimiseks ka näidised, mille põhjal tooteid edasi arendada ning sügisest tootmisse anda. Nagu ka turu analüüsist selgus, ei ole praegu Eestis ühtegi ettevõtet, kes pakuks rasedatele orgaanilistest kangastest rõivaid, mis tähendab seda, et tegemist on veel avastamata nišiga. Selline olukord võimaldab GreenEstil rahulikult selles suunas edasi liikuda ning uusi mudeleid rasedatele järjest rohkem välja töötada, lähtudes ettevõtte juhataja isiklikust kogemusest, seoses raseduse ja rasedate rõivaste kandmisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Bellus grupi arenemise võimalused Eesti turul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Lille, Liis; Traumann, AdaAntud lõputöö on Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ ettevõttete baasil ülesehitatud. Töös on väljatoodud Bellus grupi lühi iseloomustus ja struktuur. Teooria osas on kirjeldatud turunduse olemust ja turunduse planeerimisest, ostu- ja müügitööd ning kvaliteedi protsesse. Töö eesmärgiks oli analüüsida Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodete müügistrateegiat Eesti turul. Tööd alustati lühikese turuolukorra analüüsiga, mille käigus selgitati välja, millised kauplused müüvad Belluse toodangut Eesti turul. Täpsemalt oli vaja külastada kolme Tallinnas asuvat kauplust, milledeks olid Asko, Masku ja Isku. Külastuse käigus intervjueeris lõputöö koostaja kaupluste juhatajaid, esitades Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodanguga seonduvaid küsimusi. Samuti töös on kasutatud vaatluse uurimismeetodit, kus töö koostaja vaatles, kuidas olid kauplused müügisaalides, kujundanud toodetest väljapanekud. Kaupluste juhatajate vastuste põhjal koostas lõputöö tegija analüüsi, mis olid ettevõtte toodete puhul positiivne ja negatiivne. Peale seda kasutati ettevõttes intervjuu vormis uurimismeedotit, kus püüti leida reaalseid lahendusi negatiivsetele vastustele. Küsitluse käigus selgus, et kõige suuremaks probleemiks osutub tarneag. Samuti oli ka probleeme kvaliteediga. Analüüsi käigus tehti järeldused, et ettevõte valmistab messidele väga vähe mudeleid, mis sobiksid Eesti turule. Ettevõte valmistab suurema osa mudelitest välismaa turule. Ettevõtet külastades sai töö autor informatsiooni uutest võimalustest, kuidas saaks muuta Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodetega Eesti turgu. Ettevõte lahkus Taani turult, kuna müümine Taani turule ei olnud kasumis. Ettevõte on ühe turu võrra väiksem, seega oleks reaalne võimalus enim keskenduda Eesti turule. Samuti iga muutusega kaasnevad ka ohud ning need probleemid on välja toodud antud töös. Töö andis autorile selge ülevaate Eestis müüdavate Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ toodete müügistruktuurist ja strateegiast. Antud müügistrateegiat saab parandada ja on võimalus laiendada ettevõtte toodete müüki Eesti turule. Antud lõputöö andis ülevaate Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ turundusosakonnale, mida ettevõtte töötajad saavad teha laiendamaks toodete müüki Eesti turul. Lõputöö koostajale sai selgeks, et Bellus Furnitur OÜ ja Bellus Beds OÜ on innovatiivse mõttelaadiga ettevõte, kellel on tulevikku vaatavalt head võimalused realisatsiooni tõsta ja jääda jätkuvalt Eesti turule. Tuleb alustada sellest, et leida ettevõttele sobiv müügiinimene, kes tegeleb Eestisse müüdavate toodetega.Nimetus Piiratud juurdepääs Biolagunevad agrotekstiilid kui alternatiivid polüetüleenkilele maasikakasvatuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Klein, Pille; Tuulik, DianaBiolagunevad agrotekstiilid hõlmavad kõiki tekstiilitooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks põllumajandusettevõtetes ja mis lagunevad pinnases mikroorganismide toimel. Praegu domineerivad turul biolagunevatest agrotekstiilidest peamiselt sünteetilised biopolümeersed materjalid. Lõputöö „Biolagunevad agrotekstiilid kui alternatiivid polüetüleenkilele maasikakasvatuses“ eesmärk oli leida alternatiivid maasikakasvatuses laialdaselt kasutatava polüetüleenkilele (PE-kile) biolaguneva agrotekstiili näol. PE-kile ja biolagunevate agrotekstiilide kohta koguti informatsiooni teadusartiklitest, raamatutest ning tootjate kodulehekülgedelt. Seejärel koostati küsitlus, milles sooviti analüüsida Eesti maasikakasvatajate taustinformatsiooni ja nende valmisolekut uudsete materjalide kasutamiseks. Lisaks kontakteeruti ka biolagunevate agrotekstiilide tootjatega, et saada lisainformatsiooni müügil olevate biolagunevate agrotekstiilide kohta (materjali omadused, hind jne). Kirjandusuuringule tuginedes võib järeldada, et PE-kile populaarsus tuleneb tõenäoliselt selle lihtsast käsitlemisest, inertsetest omadustest ja madalast hinnast. Samal ajal kujutab PE-kile endast suurenenud tootmise ja kasutamise tõttu koormust keskkonnale. Sellest tulenevalt on tekstiilitööstused PE-kile asendamise eesmärgil arendanud uudseid biolagunevaid agrotekstiile. Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et biolagunevatele polümeeridele on viimastel aastakümnetel küll palju tähelepanu pööratud, kuna nende võimalikud rakendused on seotud keskkonnakaitsega. Praegu on aga vähesed biopolümeeride rühmad turule tähtsad. Peamine põhjus on nende hinnatase, mis ei ole konkurentsivõimeline. Iga biopolümeeri tulevik sõltub mitte ainult selle konkurentsivõimest, vaid ka ühiskonna võimest selle eest tasuda. Biopolümeeride materjalide arengu tulevikuväljavaated on aga paljulubavad. Käesolevas töös jagati biolagunevad agrotekstiilid kaheks: sünteetilisel ning looduslikul kiul põhinevad agrotekstiilid. Leiti, et kuigi looduslikel kiududel põhinevad agrotekstiilid on üldiselt pinnasele ja keskkonnale soodsamad, on nende rakendamine niiskes kliimas limiteeritud liiga kiire biolagundatavuse, halbade esteetiliste omaduste ja kõrge hinna poolest. Looduslikust kiust biolagunevaid agrotekstiile on oluline kasutada riikides, kus tööjõu ja prügilasse ladestamise kulud on kõrged ning need on sobilikud kasutamiseks katmikaladel või kuivemas kliimas, mida iseloomustavad kõrged õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Siiski on saadaval lai valik sünteetilist kiudu sisaldavaid agrotekstiile, mis on samuti hästi biolagunevad ning meie kliimas paremini rakendatavad. Leiti, et kõige mõistlikum on Eestis maasikataludes kasutada toodet Ökolys, sest see on 100% biolagunev ning teiste toodetega võrreldes pikema kasutusajaga (3 aastat). Eesti maasikakasvatajatele tehtud uuringust selgus, et 28% talunikest on kasutanud alternatiivseid materjale ning 52% maasikakasvatajatest on motiveeritud maksma biolagunevate agrotekstiilide eest kõrgemat hinda kui sobiv toode oleks saadaval. Vajadus, mida maasikakasvatajad peavad oluliseks, on materjali lagunemise kiirus ehk materjali omadus mõjuda umbrohutõrjena ja hind. Seega on oluline jätkata Põhjamaade kliimas rakendatavate kulutõhusate biolagunevate agrotekstiilide arendamist ja tootmist. Lõputöö eesmärk, milleks oli leida alternatiivid maasikakasvatuses põhiliselt kasutatava UV-kaitsega PE-kilele biolaguneva agrotekstiili näol, on täidetud ja lõputöö sisaldab teavet levinumate biolagunevate agrotekstiilide kohta. Uurimustööle esitatud hüpotees leidis osalise kinnituse. Uurimustulemustest selgus, et informatsiooni vähesus ei ole peamine põhjus biolagunevate agrotekstiilide mittekasutamises. Määravaks saab biolagunevate agrotekstiilide kaks kuni kolm korda kallim hind UV-kindlast PE-kilest ning biolagunevate materjalide liiga kiire biolagunemine.Nimetus Piiratud juurdepääs Blogiturunduse roll Eesti rõiva- ja tekstiilikaubanduses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Sahkur, Janne-Riin; Tuulik, DianaKäesolev töö jaguneb kaheks osaks. Esimeses peatükis käsitleb autor teooriat ning teises peatükis annab autor ülevaate praktilisest poolest, milleks on empiiriline uurimustöö. Autor selgitab teoreetilises osas lahti blogi mõiste ja selle olemuse ning annab ülevaate blogiturundusest. Empiiriline uuring jaguneb kolmeks. Nimelt küsitles autor blogi jälgijaid, andis ülevaate moeblogidest ning uuris, millised on seitsme (WÖÖ, Hilp, Replay, Denim Dream, Raili Nõlvak, KÄT, Pesuparadiis) rõivaettevõtte seisukohad seoses blogiturundusega. Nii teoreetilise kui ka praktilise osa eesmärgiks oli välja selgitada, milline on hetkeline blogiturunduse roll Eesti rõiva- ja tekstiilikaubanduses. Eesmärk sai täidetud ning autor sai ülevaate, milline on blogiturunduse roll Eestis. Kvantitatiivsest uuringust selgus, inimesed, kes loevad blogisid, on 19-29 aastased ning omavad kõrgharidust. Küsitlusest selgus ka, et inimesed loevad blogisid meelelahutuse pärast ning kulutavad blogidele üsna palju aega ehk 37% vastanutest loevad blogisid mitu korda päevas. Enim loetavateks moeblogideks nimetati Anna Elisabeth Kaljuvee ja Mari-Liis Suvi. Kui rääkida sellest, millised on blogi lugejate ostuotsused tänu blogidele, siis tuleb välja, et blogi mõjutab lugejate ostuotsuseid väga vähe, ehk 54% vastanutest. Enim ostetavad tooted tänu blogidele on ilutooted ning alles teisel kohal on rõivad. Samas 1/3 vastanutest on ostnud tänu blogidele rõivaid, mis näitab seda, et lugejad saavad peale meelelahutuse ka blogidest inspiratsiooni ning blogijal on riietumisstiil, mis ühtib blogi lugejatega. Kvalitatiivne uuring seitsme ettevõtte vahel näitas, et ettevõtted on seisukohal, et blogiturunduse roll on Eestis väike, ei ole piisavalt arenenud kui mujal ning hetkel ei osata hinnata kasutegurit. Kuigi küsitletud ettevõtted arvavad, et blogiturunduse roll on Eestis väike, on seitsmest ettevõttest neljal olnud kokkupuude moeblogijatega. Kõigil ettevõtetel, kellel on olemas kokkupuude Eesti moeblogijatega, on pidanud kogemust positiivseks. Ettevõtted peavad blogi puhul oluliseks blogi profiili ehk kui palju on blogil jälgijaid ning milline on blogi sihtgrupp. Kuna ettevõtted on kasutanud moeblogisid turunduskanalina, siis ettevõtted on pidanud moeblogide jälgijate arvu piisavaks, et teha koostööd blogijatega. Uuringust tuli välja, et ettevõtted on võtnud blogijatega ise ühendust ja vastupidi ehk mõlemad osapooled on olnud aktiivsed, et leida uusi koostööpartnereid. Uurimustööde põhjal võib väita, et blogiturunduse roll on Eestis alles algusjärgus, kuid on pidevas arengus. Autor arvab, et blogiturunduse roll ei ole Eestis nii arenenud kui mujal maailmas, kuna ettevõtted ei kasuta blogijate potentsiaali täielikult ära ning blogijad ei oska osapoolte (ettevõtete ja blogi jälgijate) huve rahuldada.Nimetus Piiratud juurdepääs Brändi tuntus ja kliendiprofiili analüüs ettevõtte 2204Design OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Piho, Mari; Tuulik, DianaLõputöö eesmärk on ettevõtte 2204Design OÜ, brändi Kalle HT, olemasoleva kliendiprofiili täiustamine läbi sihtturu eelistuste ja rõivatarbimisharjumuste uurimise. Eesmärgi saavutamiseks püstitab töö autor hüpoteesi ning koostab kahest osast (ankeet- ja piltküsitlus) koosneva küsimustiku. Töö tulemusena teeb autor ettevõttele 2204Design OÜ ettepanekud brändi Kalle HT turupositsiooni parandamiseks ning potentsiaalsete klientideni jõudmiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Brändi tuntus kohalikul turul Arno Fashion OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Teidla, Gertu; Diana, Tuulik; Uleksina LizaKäesolev lõputöö kannab pealkirja „Brändi tuntus kohalikul turul Arno Fashion OÜ näitel”. Diana Arno on 2011. aastal turule tulnud Eesti rõivabränd, mille kaubamärk on mõeldud julgele ja hea stiilitundega naisele, kes peab rõivaste juures oluliseks kvaliteetset õmblustööd, huvitavaid lõikeid ning hindab naturaalseid materjale. Varasemalt pole ettevõttes tarbijauuringuid läbi viidud ning seeläbi klientidelt ega tarbijatelt tagasisidet saadud. Diana Arno soovib, et Eestis suhteliselt vähe aega turul olnud rõivabränd tarbijate teadusesse jõuaks kui eristuvate, väljapeetud ja kvaliteetsete naisterõivaste rõivabrändina, kuid ei tunneta hetkel oma tuntust kohalikul turul. Seetõttu oli käesoleva lõputöö eesmärgiks välja selgitada rõivabrändi Diana Arno tuntus tarbijate seas Eesti turul. Käesolevas töös viidi läbi kvantitatiivne uuring mõõtmaks Diana Arno rõivabrändi tuntust kohalikul turul. Brändi tuntuse mõõtmisel lähtus autor spontaanse, tipu- ja aidatud tuntuse mõõtmise teoreetilistest käsitlustest. Lisaks saadi küsitluse abil tagasisidet logo ning toodete kohta. Uurimuse läbiviimiseks jagas autor elektroonilist küsitlust sotsiaalmeedias ning foorumites, et saada võimalikult suur hulk vastajaid. Uuringus osales kokku 664 inimest, kellest 158 ehk 23,8% vastanutest kuulusid Diana Arno rõivabrändi sihtkliendi kirjelduse alusel sugu ja vanust arvesse võttes potentsiaalsesse sihtgruppi. Uuring andis vastuse uurimisküsimusele, mis oli abiks lahendamaks probleemi ja saavutamaks töö eesmärki. Uurimusest selgus, et Diana Arno domineeriv ning spontaanne tuntus ei ole kõrge, Eesti rõivabrändide seas nimetati Diana Arnot spontaanselt vaid 21 korral 664-st (3,2%) ning ainukese vastusevariandina ehk domineerivalt 6 korral. Aidatud tuntus on aga üsna hea, Diana Arno brändi tundis etteantud vastusevariantide seast ära 23,9% vastanutest. Seost Diana Arno brändi ja pildina näidatud tootekomplektide vahel ei osanud luua 80% vastanutest. 53 Kasutuselolevat lindnaist kujutavat logo ei tundnud ära 88,6% vastanutest. Diana Arno tähtedest koosnevat logo tundis see-eest aga 40,8% vastanutest. Kõige enam on Diana Arno bränd vastajatele tuttav internetist, seejärel televisioonist ja ajakirjandusest. Toetudes lõputöös käsitletud teoreetilistele alustele, uurimusele ning selle analüüsile, tõi autor lõputöö viimases alapeatükis välja ettepanekud turundustegevuse parendamiseks, tõstmaks Diana Arno tuntust kohalikul turul: parendada seniseid müügi- ja turundusstrateegiaid; logotüübi neutraliseerimine ja kordamine; leida koostöövõimalusi; keskenduda EV100 juubelitähistustele; jätku-uuringud Vastavalt töös püstitatud uurimisprobleemile, paika pandud uurimisülesannetele ning analüüsile, leidis töö eesmärk lahenduse - Diana Arno rõivabrändi domineeriv ega spontaanne tuntus ei ole kõrged, kuid aidatud tuntus on vastanute seas heal tasemel. Lisaks sai ettevõtte soovitud tagasiside logo ning karusnahksete toodete osas. Toetudes uuringu tulemustele, tegi autor järeldused ja ettepanekud brändi tuntuse tõstmiseks ning jõudmaks suurem hulga Eesti tarbijate teadvusesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Brändi tuntuse uuring kohalikul turul River Islandi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenberg, Kelli; Vaab, EvelinKäesolevas töös viidi läbi kombineeritud uuring ankeetküsitluse vormis välja selgitamaks River Islandi tuntust Eesti turul. Brändi tuntuse mõõtmiseks kasutas autor brändi tuntuse püramiidi, kus kesksel kohal on brändi äratundmise ja meenutamise võime. Ka uuriti brändi teadlikkust ja rahulolu, sest tuntuse mõistmiseks on oluline mõista seoste ja arvamuste ajendeid. Tegevuskavade planeerimisel on põhjalikuma informatsiooni alusel võimalik teha enesekindlamaid ja teadlikumaid otsuseid. Sotsiaalmeedias jagatud ankeetküsitlusele vastas kuue päeva jooksul 105 inimest, kes moodustasid mugavusvalimi, kuna autor jagas küsitlust oma tuttavate vahel, kes omakorda jagasid seda oma lähedastega. Uuringu vähesest vastanute arvust ning mugavusvalimist tingituna tegi autor üldised tähelepanekud brändi edukuse kohta Eestis. Ankeetküsitluses selgus, et River Islandi brändi meenutamise võime tarbijate seas oli väiksem kui äratundmise võime. Brändi äratundmine on abistatud viis tuntuse määramisel ning seetõttu väiksema osatähtsusega, lisaks vajab see vähem pingutust mõttetöös. Küsitluse teises osas selgus brändi teadlikkuse ja rahulolu küsimuste taustal, et River Islandi brändi teatakse stiilsete, värviliste ja omapäraste toodete poolest ning samal ajal tunnetatakse brändi kui kohta, kus on võimalik soetada riideid ja aksessuaare eriliste sündmuste ja ürituste tarbeks hinna ning omanäolisuse alusel. Turundustegevuse planeerimisel võiks laiendada brändi reklaamimist geograafiliselt, et jõuda suurema hulga tarbijateni, kuna suured konkurendid nagu Zara ja H&M on tänavapildis esindatud jõulisemalt suurema arvu kauplustega. Autor pakub reklaamtahvlite kasutamist Eesti suuremates linnades Tartus, Pärnus ja Narvas. Lisaks geograafilisele tegurile võiks tähelepanu pöörata ka Riveri Islandi igapäevasemate toodete reklaamimisele, et tarbijad näeksid brändi ka tagasihoidlikema toodete pakkujana. Eristamaks brändi ühest või teisest on olulisel kohal tema karakteristikud, eriti selliste suurte ja tuntud konkurentide vahel nagu Zara ja H&M, ning üheks põhiliseks omaduseks on logo. Uuringus selgus, et 49% ei olnud tuttavad River Islandi logoga ning 17% vastajatest, kellele logo oli tuttav ei teadnud, et see on just uuritava brändi oma. Brändi nime mainimisel olid vastajad põhjalikumad seoste nimetamisel ning leidsid rohkem pidepunkte. Logo näitamisel jäid seosed üldisemaks, mainiti brändi ennast, logo, riideid, kuid nime välja toomisel mainiti kaupluste olemasolu, moodi, omanäolisust, päritolu ja stiili. Turundustegevuse planeerimisel soovitab autor kasutada rohkem logo, et tarbijatel tekiks rohkem seoseid selle nägemisel ning tänu teadlikumale tarbijale on võimalik, et järgmine kord ostu planeerides on uuritav bränd eelistatud. Eespool mainitud psühholoogia alased uuringud on näidanud, et ainuüksi äratundmine võib põhjustada positiivseid tundeid või olles situatsioonis, kus tooted tunduvad võrdsed, valitakse see bränd, kes on tuttavam, sest see valik tundub turvalisem. Töö käigus selgus, et viimastel kuudel maailmas toimuvate sündmuste tagajärjel on hetkel uuritav bränd Eestis oma uksi sulgemas, aprilli lõpus avati e-pood, kuid kahjuks erinevate kohustuste tõttu ei ole see piisav praegu tegevuse jätkamiseks. Uurimisprobleemi tähtsus on seetõttu jäänud tagaplaanile aga selle aktuaalsus ei ole kadunud juhtkonna ega peakorteri jaoks, tuleviku prognoosimine on keeruline, kuid asjaolude muutumisel on uuringu tulemused kättesaadavad ning abiks edasiste tegevusplaanide väljatöötamisel. Vaatamata sellele on see töö autori jaoks olnud informatiivne ja põnev uuring, olles vahelduva eduga olnud seotud brändiga üle nelja aasta, oli huvitav lugeda ja mõista teiste inimeste arvamusi uuritava teema kohta ning kindlasti on see aidanud autoril paremini aru saada brändi tuntuse mõistest ning River Islandi positsioonist Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Brändisaadikute mõju tarbija ostukäitumisele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Paalits, Liis; Tuulik, DianaSotsiaalmeedia turundus on saanud iga ettevõtte lahutamatuks osaks ning järjest enam on hakatud kasutama mõjuliidri turundust, mis on üks sotsiaalmeedia turunduse viisidest. Mõjuliidrite populaarsus on kasvav trend Eesti turul, kus tarbijad ning ettevõtted on kõige aktiivsemad Instagram ja Facebook platvormidel. Need kaks sotsiaalmeedia kanalit on sarnased, kuid Facebook pakub mitmeid erinevaid funktsioone, mis Instagram’is puuduvad. Kui viimane on tugevalt hinnatud tarbijate seas siis ettevõtetele on turunduse seisukohast kasulikum Facebook. Kuna tänapäeva tarbijad hindavad kiirust ja kergesti haaratavat sisu, on nad aktiivsemad Instagramis, sest see on oma loomult kergemini hallatav kanal ning seal kajastatakse eelkõige visuaalset sisu. Facebook omakorda annab parema võimaluse suhtlemiseks, lugude jagamiseks ja reklaamimiseks. Koos mõjuliidri turunduse kasvuga on Eestis mõistagi järjest populaarsemaks muutunud mõjuliidrid ise. Tänu oma jälgijatele omavad nad hinnatud positsiooni tarbijate seas, kes üha enam on hakanud hindama mõjuliidrite arvamust. Kui mõjuliider midagi reklaamib, julgevad tarbijaid seda toodet või teenust ka ise järgi proovida. Just seetõttu on ettevõtetel kasulik nendega koostööd teha. Seda on võimalik neil teha pika või lühikese perioodi jooksul, olenevalt ettevõtte turunduseesmärkidest. Kui soovitakse, et mõjuliider esindaks ettevõtet oma sotsiaalmeedia kanalitel pidevalt, saab ettevõte talle pakkuda brändisaadiku positsiooni. Sellega kaasneb üldiselt brändi edendamine ja positiivses valguses näitamine. Selleks, et hinnata mõjuliidri turunduse ning brändisaadikute mõju tarbijatele koostati uurimus koostöös ettevõttega Põldma Kaubanduse AS, kes tegeleb rõivaste jaemüügiga. Uurimuse keskmeks oli 2 praktilist ülesannet, mille tulemuste analüüsist sai töö autor teha järeldused uurimisprobleemi kohta. Esimese osana koostati tarbijauuring, kus sooviti teada saada kuidas tarbijad käsitletavasse teemasse suhtuvad. Tulemustest selgus, et Eesti tarbijate seas on levinud kõik 3 võimalikku seisukohta – mitte meeldimine, ükskõiksus ning meeldimine. Kõige rohkem oli neid, kes leidsid, et antud teema neid ei huvita üldse või neil pole otseselt vahet, kes konkreetselt brändi tooteid reklaamib. Samas oli vastajate seas 37% neid tarbijaid, kes mõjuliidri turundusse suhtusid positiivselt, mis tähendab seda, et antud turundusviisil on Eesti turul olemas sihtgrupp. Küsitlusest selgus ka, et moe- ja elustiili valdkonnad on teemad, mis tarbijaid kõige rohkem huvitavad. Põhiliselt jälgitakse mõjuliidreid Instagramis, kus kogutakse nendelt inspiratsiooni. Selleks, et brändikoostöö mõjuks tarbijatele loomulikult, tuleks enne koostöö alustamist osapooltel veenduda, et nad esindavad sama väärtusi ning sobivad omavahel kokku. Kuna selgus, et tarbijad hindavad sotsiaalmeedias kõige enam pildi või video kvaliteeti, siis ka sellele tuleks turunduskampaaniat luues keskenduda. Uurimuse teises osas võrreldi Põldma Kaubanduse AS e-poe müügitulemusi enne mõjuliidri turunduse kasutamist ning selle ajal. Ettevõte viis läbi brändisaadikute kampaania, kus 3 Eesti mõjuliidrit reklaamisid oma Instagram’i kontodel igaüks ühe brändi tooteid. Saadikut jaotusid bränditi järgnvalt – Inga Tislar Calvin Klein’le, Marii-Heleen Penu Guess’le ja Maarja Brenner Tommy Hilfiger’le. Kampaania tulemusena selgus, et tänu brändisaadikutele on tooted klientidele internetis palju nähtavamad ning mõjuliidrite kampaania postitused meelitavad tarbijaid ettevõtte e-poodi. Märgatavalt suur erinevus oli ettevõtte ning brändisaadikute kaasatuse osas, mis näitab seda, et brändisaadikutel on suurem võimalus tarbijaid mõjutada ning neid ostma panna. E-poe müügitulemuste võrdlusest tuli välja, et sellel kuul, kui kasutati brändisaadikuid turundustegevuses, oli ettevõtte käive 40% suurem kui kuul, mil neid ei kasutatud. Tulemuste nii suur erinevus oli tingitud mitme asja kokku langemisest ning kuna kampaania mõõtmisel ei olnud võimalik näha mitu tarbijat jõudis tooteni läbi kampaania postituste, ei saa töö autor anda täpset hinnangut selle kohta kui suure osa moodustas brändisaadikute kampaania müügitulemustest. Siiski võib kampaania analüüsi tõttu eeldada, et tarbijatele mõjus turunduskampaania hästi ning ettevõte käive tänu sellele suurenes. Töö tulemusena selgus, et Eestis on mõjuliidri turundusel palju potentsiaali, sest siin on olemas tarbijad, kes selle vastu huvi tunnevad ning lisaks on Eestis väga palju sotsiaalmeedia mõjuliidreid, kellega ettevõtted võiksid koostööd teha. Küsitlusest selgus, et tarbijad, kes ise hindasid, et neile antud turundusviis huvi ei paku, vastasid samas, et on juba ostnud endale toote seetõttu, et nägid seda mõjuliidri kontol. Seetõttu võib järeldada, et mõjuliidri turundus paneb tarbijaid rohkem ostma isegi siis, kui nad seda ise ei märka. Mõjuliidreid usaldatakse ning nende poolt pakutav ilus ning kvaliteetne sisu meelitab tarbijaid ligi. Lisaks tõestas turundusviisi kasulikkust Põldma Kaubandusega koostöös läbiviidud eksperiment, kus tuli selgelt välja brändisaadikute kampaania edukus.Nimetus Piiratud juurdepääs Denim Dreami rõivabrändi toodete tuntuse uuring Põldma Kaubanduse AS-i klientide seas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Senkel, Liis; Tuulik, DianaLõputöö „Denim Dreami rõivabrändi toodete tuntuse uuring Põldma Kaubanduse AS klientide seas“ eesmärk on välja selgitada Denim Dreami brändi positsioon ettevõttes Põldma Kaubanduse AS. Töös keskendub autor ettevõttele Põldma Kaubanduse AS, mis on 1994. aastal loodud Eesti ettevõte ning tegutseb peamiselt jaekaubanduse valdkonnas Poolas ning Baltikumis: Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõte on rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud teksa- ja rõivakollektsioone pakkuvate brändide maaletooja. 2014. aastal tuli Põldma Kaubanduse AS turule Denim Dreami brändiga. Olukorras, kus ettevõtte maaletoodavad brändid pakuvad ettevõtte klientidele valikuvõimalusi mitmesuguste toodete osas, on Denim Dreami brändil konkurentidest eristumiseks oluline teadvustada enda brändi tuntust ettevõtte klientide seas, mis on aluseks brändi toodete tuntusele. Lõputöö ajendiks oli ettevõtte soov teada saada, kas Denim Dreami brändi olemasolu on ettevõttes vajalik ning kui tuntud on Denim Dreami brändi tooted ettevõtte klientide seas. Lõputöös on läbi viidud kvantitatiivne Denim Dreami rõivabrändi toodete tuntuse uuring, mille abil on määratud Denim Dreami brändi positsioon ettevõttes Põldma Kaubanduse AS ning hinnatud Denim Dreami brändi toodete tuntust ettevõtte klientide seas. Brändi positsiooni määramiseks on autor võtnud aluseks bränditeadlikkuse tasemed: mittetuntavate, äratuntavate, meenuvate, tiputuntuse saavutanud ja dominantsete brändide tasemed. Tasemete mõõtmisel lähtus autor abistamata ja abistatud tuntuse mõõtmise meetodi teoreetilisest käsitlusest. Toodete tuntuse hindamise aluseks on autor võtnud toodete positsioneerimise strateegiad. Samuti on autor teinud järeldusi ja ettepanekuid toetudes brändi kontseptsiooni ja selle tõlgenduse teoreetilistele alustele (bränd ja brändimine, brändilojaalsus, brändi kujundamine ja tuntus, positsioneerimine), mis on käsitletud lõputöö teooriaosas. Uuringu korraldamiseks jagas autor e-maili teel Põldma Kaubanduse AS-i lojaalsusprogrammiga liitunud klientide seas küsimustikku. Uuringus osales 239 Põldma Kaubanduse AS-i klienti, kellest 90% olid naised ja 10% mehed. Uuringu tulemustest selgus, et Denim Dreami brändi meenutamise tase on ettevõtte klientide seas madal, sest abistamata meetodil, kus vastajatel paluti nimetada esimesena meenuvaid brände ettevõttes Põldma Kaubanduse AS, nimetati Denim Dreami brändi 33 korral (ainult 14% kõikidest vastajatest). Tugevama taseme saavutas Denim Dreami bränd ära tundmise tasemel, kus etteantud brändide valikust tundis Denim Dreami brändi ära 217 vastajat ehk 91% küsitluses osalenutest. Uuringutulemustest lähtuvalt kuulub Denim Dreami bränd ettevõttes 41 Põldma Kaubanduse AS madalaimale bränditeadlikkuse tasemele ehk brändi ära tundmise tasemele. Tarbijate bränditeadlikkus on seotud toodete tuntusega, mistõttu võib öelda, et Denim Dreami tooted on Põldma Kaubanduse AS-i klientide seas vähem tuntud kui teiste ettevõtte maaletoodavate brändide tooted. Denim Dreami brändi positsiooni tugevuse tõstmiseks on lõputöö autor tuginedes teooriale, uuringule ja selle tulemuste järeldusele välja töötanud järgnevad ettepanekud: • Suurendada olemasoleva meeste kollektsiooni kohta käivat turundust ning laiendada meeste kollektsiooni tootevalikut, mille abil tekitada rohkem meesklientides huvi Denim Dreami brändi vastu ning mille mõjul kasvatada püsivalt lojaalsete klientide hulka; • konkurentidest eristumiseks suurendada nii naiste kui ka meeste teksapükste valikut, disainides ja tootes uusi lõikeid ja värvikombinatsioone; • suurendada Denim Dreami bränditeadlikkust, tõstes Denim Dreami tooteid ja nende kohta käivat infot esile e-poes, uudiskirjades ja sotsiaalmeedias; • teadvustada klientidele müügiprotsessi käigus Denim Dreami toodete eeliseid ning pakkuda teenindusprotsessi käigus klientide vajadusest lähtuvalt neile esmalt Denim Dreami tooteid; • korraldada kampaaniaid ja koostööprojekte, mille eesmärk on näidata ainult Denim Dreami tooteid; • korraldada Denim Dreami brändi püsivaks arendustegevuseks rohkem kliendiuuringuid Denim Dreami brändi ja selle toodete kohta. Võttes arvesse käesoleva Denim Dreami toodete tuntuse uuringu tulemusi, võib järeldada, et Denim Dreami brändi toodete olemasolu on ettevõttes oluline, sest Denim Dreami bränd on klientidele äratuntav ning rõivabrändi toodete teadlikkuse tase on hea, kuid nende soetamisel ollakse vähem aktiivsemad. Uuringu tulemuste alusel on välja selgitatud Denim Dreami brändi positsioon ettevõttes Põldma Kaubanduse AS ning tuginedes autori järeldustele ja ettepanekutele on võimalik Denim Dreami brändi tulevikus edukalt edendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitaalse printimise tehnoloogia kasutamine T-särkide disainkollektsiooni loomise eesmärgil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Gumennik, Natalja; Ada, TraumannLõputöö eesmärk oli tuua turule T-särkide kollektsioon, mis eristub pereväärtusi ühendava disainpildiga kasutades kaasaegset DTG trükkimise tehnoloogiat. Põhiline ülesanne oli planeerida autori ettevõttele T-särgi disainide kollektsiooni. Turule tulek ja lõplik kollektsiooni koostamine toimuvad hiljem, selleks kasutades uurimistöö protsessis saadud teoreetiliseid teadmisi, samuti arvestades trüki värvipüsivuse katse tulemusi ja hinnakalkulatsiooni numbreid. Antud lõputöö on selleks põhjalik ja vajalik eeltöö. Esimeses teoreetilises osas selgitati turuanalüüsi mõisteid nagu turu-uuring, sihtgrupp, konkurendid ja nišš. Uuriti kes on autori ettevõtte jaoks konkurendid turul, koostati potentsiaalse kliendi profiil ja selgitati kuidas nendeni jõuda ning mis hinnaga tooteid pakkuda. Nišiturg on hetkel vaba. Põhiline sihtgrupp on Eestis elavad pered lastega. Peamine turustuskanal on e-pood ja sotsiaalmeedias grupid. Teises teoreetilises osas käsitleti disaini väljatöötamise mõisteid, väljatöötati brändi disaini elemendid nagu logo, kirjatüüp ja värvid. Otsiti parimaid inspiratsiooniallikaid. Analüüsiti toote disaini, materjale ja stiili, tuginedes raamatutest kogutud teoreetilistele materjalidele. Koostati globaalsete-, makro- ja moedisaini trendide ülevaade, kasutades usaldusväärseid allikaid trendide prognoosimise valdkonnas. Käsitleti hinnakujundamise põhireegleid ja kirjeldati hinnaklasse. Toote hinnaklassiks on valitud keskmine. Vastavalt trendidele ja prognoosidele, tarbijad ootavad tootjate poolt rohkem käsitööd ja mugavaid riideid. Kolmandas uurimistöö osas kirjeldati trükkimismeetodite protsesse. Toodi välja siiditrüki, kuumpresstrüki ja DTG trüki võimalused ja iseärasused. Koostati printimismeetodite võrdlustabel ja tehti järeldusi ning selgitati, miks autori äritegevuseks sobib kõige rohkem DTG trükkimismeetod. Siiditrüki tehnoloogia on usaldusväärne ja odav, võrreldes DTG trükitehnoloogiaga, kuid sobib ainult suurtele kogustele ja sobib väikse värvide arvuga piltide printimiseks. DTG printeri trükk on käega katsudes pehme ja sobib väikelastele ning allergikutele. Empiirilises osas valmistati tootenäidised ning katsetati trüki värvipüsivust laboris. Viidi läbi kaks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standartidele vastavat testi: värvipüsivus pesus ja värvipüsivus hõõrdumisele. Analüüsiti tulemusi ja jõuti järeldustele, et hõõrdumistesti tulemused on rahuldavad ja pesutesti tulemused on head. Pesus trükk üldjuhul ei pleeki, hinne 5 ja ainult polüestrist kangale must tint andis värvi, hinne 4/5. Kangatrükk ise kaotas värvi, hinne oli 4. Kuivhõõrdumisel trüki värvimuutust praktiliselt ei esinenud ja hinne oli 4/5. Testkanga värvumise hinded olid 3/4 koe- ja 4 lõimesuunas. Märghõõrdumisel tulemused on halvemad, testitav kangas on muutnud värvi ja hinded olid 3 nii koe- kui ka lõime suunas. Värvumise hinded olid 2/3 koe- ja 1/2 lõime suunas hõõrdumisel. Viimases lõputöö osas kalkuleeriti kollektsiooni hinda printeri ostmise ja sisseostetava trükiteenusega. Jõuti järeldusele, et on mõistlik soetada endale printer, kuid vajaliku summa puudumisel võib esimestel tegutsemisaastatel trükiteenust sisse osta. Ostetud printer tasub end ära 1 – 1,5 aasta pärast. DTG printeri tasuvus on võimalik saavutada 211 laste ja 421 täiskasvanu T-särgi müügiga. Töö käigus kogutud ja töödeldud teoreetiline materjal, läbi viidud ja analüüsitud tootenäidiste katsetamised ning koostatud hinnakalkulatsioon olid vajalikud ja kasulikud uurimistöö põhieesmärgi saavutamiseks.