Ehitusinstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Ehitusinstituut Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 1060-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 2+1 riigiteed Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ilusk, Ivari; Sillamäe, SvenKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Eestis ehitatud ja ehituses olevaid 2+1 riigiteid, välja tuua positiivsed lahendusi, samas teha ettepanekuid kitsaskohtade likvideerimiseks. Suure tõenäosusega jätkub 2+1 ristlõikega riigiteede ehitus ka tulevikus (teedel vahemikus 6000– 10000 a/ööp), mida näitab ka täna projekteerimisel olevad E263 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel olevad Pikknurme–Puurmani km 142,2–146,9 ning Kärevere–Karda km 170,0–174,1 lõigud ning E67 Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel Varbola–Päädeva km 50,4–62,0 Konuvere–Jädivere km 77,7–88,0 ning Libatse–Nurme km 96,6–120,6 lõigud. Lõputöö koosneb viiest osast, milleks on 2+1 teede vajaduse selgitamine, Eestis ehitatud ning hetkel ehituses olevad teelõigud, nende projekteerimine koos lõputöö koostaja parandusettepanekutega, hooldusest koos hooldaja tagasisidega ning kokkuvõtvast analüüsist. Lõputöö autor leiab, et väga heaks ja uueks lahenduseks on plaan kasutusele võtta 2+1 teid, kuna: pakuvad alternatiivi 2+2 ristlõikega teedele; on odavamad võrreldes 2+2 ristlõikega teedega; on välistatud laupkokkupõrke oht; aitavad sooritada ja planeerida möödasõite; välistab ohtlikud möödasõidud ning takistab sõiduki juhuslikku kaldumist vastassuunavööndisse. Käesoleva töö autor on esitanud lõputöös erinevaid ettepanekuid, millega peaks autori arvates tulevikus arvestama ja need on: 2+1 teel kindlustatud peenarde ehitamine minimaalselt 1,5 m laiusteks, mis tagaks nii jalakäijate kui jalgratturite ohutuma liiklemise põhiteel ning võimaldaks möödumist aeglaselt liikuvast või hädapeatunud (sõiduk, kel mingi rikke tõttu ei ole võimalik liikuda SOS parklasse) sõidukist; möödasõidulõikude pikkus peaks minimaalselt jääma vahemikus 1,5–2 km; tagasipöördel manöövrile minemisel aeglustusradade ehitamine; ristmikele vajadusel kiirendusradade ehitamine; 2+1 teed ehitama selliselt, et hooldajal oleks võimalik kogu tee (kaasa arvatud tagasipöördekohad, bussitaskud, SOS parklad, kuid mitte jalg- ning hooldusteed) lumest hooldada ühe ja sama hooldeautoga.Nimetus Piiratud juurdepääs 2018. aasta kruusateede säilitusremondi omanikujärelevalve pilootprojekti analüüs ja ettepanekud 2019. aastaks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Birk, Annika; Sillamäe, SvenLõputöö on kirjutatud teemal 2018. aasta kruusateede säilitusremondi omanikujärelevalve pilootprojekti analüüs ja ettepanekud 2019. aastaks. Pilootprojektina hankis Maanteeamet 2018. aastal omanikujärelevalve Valga ja Põlva maakonnas teostatud kruusateede säilitusremondile. Töö eesmärgiks oli analüüsida 2018. aastal teostatud omanikujärelevalve töid ning analüüsile toetudes tehti ettepanekud 2019. aasta omanikujärelevalve lepingu ja selle lisade muutmiseks. Lõputöös toodi välja peamised kruusateid mõjutavad tegurid. Käsitleti erinevaid kruusateede kahjustusi ja nende tekkimise põhjuseid. Lõputöö autor kirjeldab kruusateede säilitusremondi vajadust ja säilitusremondi käigus tehtavaid ehitustöid. Autor toob välja kruusateede säilitusremondi lepingutega seotud olulise informatsiooni ning seadustes sätestatud nõuded kruusateedele. Lõpuöös kirjeldatakse Valga ja Põlva maakonna omanikujärelevalve lepingute mahte 2018. aastal. Autor tõi välja omanikujärelevalve lepingutingimused, mille täitmisega omanikujärelevalve Insener jäi hätta. Samuti jäid Töövõtjal osad ehituslepingu tingimused täitmata ning omanikujärelevalve Insener nende täitmist ei nõudnud. Lepingu kohaselt oli Inseneril kohustus nõuda Töövõtjalt kõiki ehituslepingus nõutud dokumente. Lõputöös on toodud välja Inseneri poolt Töövõtjale tehtud märkused. Korduvaid märkusi tegi Insener objektil Töövõtjale seoses tööohutuse ja liikluskorraldusega. Autor tegi ettepanekud 2019. aasta omanikujärelevalve lepingu lisa „Tellija eritingimused“ ja lisa „Nõuded Inseneri meeskonnale“ muutmiseks. Ettepanekud on autori poolt põhjendatud. Muudatusettepanekud on seotud Inseneri töömahu vähenemisega, tehtavate tööde muutmisega ja Inseneri meeskonna kooskõlastamisega. Lõputöös käsitleti omanikujärelevalve tasustamist sellises olukorras, kus Töövõtja ajagraafiku järgseid töid ei tee aga Inseneril on lepingujärgne õigus 8 töötunni eest Tellijalt tasustamist nõuda. Töövõtja kalendergraafikus mitte püsimise tõttu pidi Tellija tasuma 64 töötamata töötunni eest. Autori ettepanekuks on panna Tellija kohustuse asemel Töövõtjale lepinguliseks kohustuseks Inseneri tasustamine 8 töötunni ulatuses juhul kui Töövõtja kalendergraafikust kinni ei pea. Lõputöö autor tegi ettepaneku jätkata kruusateede omanikujärelevalve tellimisega väljas poolt Maanteeametit. Seejuures kindlasti arvestada tööde mahuga ja tellida teenus sellisel juhul kui maakonnas on kruusateede säilitusremondi lõike rohkem kui 8 või remondimaht on suurem kui 25 kilomeetrit. Väiksema töömahu puhul saab Tellija poolne projektijuht omanikujärelevalve teostamisega edukalt hakkama. Autori ettepanek on kasutada omanikujärelevalve hankimisel objektipõhist tasustamist ning GPS-positsioneerimis võimalusega tööajaarvestussüsteemi kasutamine. Üheks võimalikuks kruusateede säilitusremondi efektiivsema tulemuse saavutamiseks on viia kruusateede säilitusremondi maht hooldelepingu koosseisus. Kui kruusateede säilitusremondi tööd on samas piirkonnas riigiteede hoolet tegeva ettevõtte teostada siis paraneks kvaliteet. Kvaliteet paraneks, kuna sama ettevõte peab säilitusremondi käigus remonditud kruusateid edaspidi hooldama. Selline lähenemine välistab garantiiaegsed vaidlused. Autor leiab, et kui Tellija hakkab 2020. aasta omanikujärelevalve lepingut ette valmistama, tuleb teha 2019. aasta omanikujärelevalve teenuse osutaja poolt tehtud tööde analüüs. Hindama peaks tööde käigus tekkinud probleeme ja otsima lahendusi. Tulenevalt sellest tuleb viia sisse muudatused. Enamus probleeme on ära hoitavad, kui muuta lepingut vastavalt vajadusel ning kasutada kvalifitseeritud ja oskustega tööjõudu. Antud lõputööd annaks edasi arendada 2019. aasta tulemuste analüüsi põhjal. Lisaks nõuab omanikujärelevalve teenuse hankimine põhjalikumat analüüsi seoses tasustamise ja tööde kontrollimisega. Tellija hankides omanikujärelevalvet ei peaks oma ressurssi kulutama, et teha omanikujärelevalvele omakorda järelevalvet. Samas 2018. aasta kogemus näitab, et omanikujärelevalve tegevust oleks pidanud põhjalikumalt kontrollima. Käesolev lõputöö on praktilise suunitlusega ning seda saab rakendada omanikujärelevalve teenuse hankimisel lepinguprojekti ettevalmistamisel. Lõputöös selguvad olulised nüansid, mida Tellija peab omanikujärelevalve Inseneri töös jälgima. Tööst selgub, et omanikujärelevalve hankimine on mõistlik ja otstarbekas normaliseerimaks Tellija projektijuhtide töökoormust. Selleks, et edukalt kruusateede säilitusremondile omanikujärelevalve teenust hankida on vajalik viia sisse lepingu muudatused.Nimetus Avatud juurdepääs 3D House Model (with landscape) - Virstem project. For testing: loading with compressed textures: threejs r133 (only buffer geometry; some functions changed).(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga3d view of masonry house with landscapeNimetus Avatud juurdepääs 3D House Model with Landscape - Virstem project(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga; Timinskas, Edgaras3D house model with landscape. The visibility (transparency) of different elements can be toggled with the click of the corresponding menu item.Nimetus Avatud juurdepääs 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavate andmete analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Pajuviidik, Eero; Uueküla, KatrinKäesolevas lõputöös käsitleti 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavate andmete analüüsi. Tutvustati lähemalt erinevaid masinkontrolli ja masinjuhtimise süsteeme, vaadeldi erinevaid vigade tekkimise allikaid, analüüsiti saadud andmeid. Antud lõputööst järeldub, et kui 3D masinjuhtimise süsteemide vigade allikad (tehniline korrasolek, mudeli täpsus ja ajakohasus, geodeetiline täpsus) on viidud miinimumini ja ei oma suurt mõju töö tulemusele, siis saab 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavaid andmeid kasutada töö kvaliteedi kontrolliks geodeetiliste mõõdistuste ja konstruktsioonikihtide tiheduse mõõtmise asemel. Tuleks teha mõned katseobjektid, kus oleks võrreldavad kogu objekti ulatuses nii 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavad andmed kui ka teostusjoonised. Nende katseobjektide põhjal tuleks välja töötada töövõtted mehhanismide juhtidele ja süsteemide seadistajatele. Lisaks kirjeldatakse lühidalt majandus- ja taristuministri määrust nr 101, “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” ja Transpordiameti poolt kehtestatud tööde vastuvõtmise korda ja toodi välja need tegevused, kus 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavad andmed saaks asendada teostusmõõdistusega ja tiheduse mõõtmisega pinnase elastsusmooduli testriga.Nimetus Avatud juurdepääs 3D Masonry House Model - Virtec project(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga3D masonry house model. The visibility (transparency) of three different elements (roof, walls, foundation) can be toggled with the click of the corresponding item in a (movable) menu.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D mudelleerimise eelis teeehituses Valdeku tänava ja Viljandi maantee kergliiklustee näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rahu, Kristi; Pruunsild, ReneKOKKUVÕTE Koostatud töö tulemuseks saab öelda, et korraliku ehitustöö tulemuseks on projektide koostamine 3D mudelleerimisega ning kogu ehitus protsessi koondumine 3D masinjuhtimisele. 3D süsteemide kasutamisega saab vältida projekteerimis- ja ehitusvigu. Uurimisel selgus, et 3D mudelleerimisega on ajaline võit märkimisväärne võrreldes traditsioonilise ehituse ja 2D projekteerimisega. Ajaline võit kajastub nii projekteerimisel, ehitustöödeks ettevalmistumisel, kui ka ehitusel. Tänaseks päevaks on arvutite tarkvarad teinud suure „tiigrihüppe“ ning nüüd on võimalik väiksema vaevaga koostada ka kõige keerukamaid lahendusi. Näiteks kahe- või enama tasandilisi ristumisi, kergliiklustunneleid, loomatunneleid jne. Üheks peamiseks takistuseks mudelite koostamisel on 3D mudelleerimise tarkvara maksumus. Ja kuna tellijad veel ei ole projekteerijatelt otseselt nõudnud 3D mudeleid, ei näe projekteerijad sundlust üle minna 3D mudelleerimise tarkvara kasutamisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et 3D mudelleerimissüsteemile üleminek nõuab nii projekteerijatelt kui ka ehitajatelt suuri investeeringuid, kuid tulemuseks on kvaliteetsem, kiirem ja odavam töö.Nimetus Avatud juurdepääs 3D Wooden House Model - Virtec project(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rodriquez, John; Ovtšarenko, Olga3D wooden house model. The visibility (transparency) of three different elements (roof, walls, foundation) can be toggled with the click of the corresponding item in a (movable) menu.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D-digiteerimise tehnoloogiate võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Kiks, Mark; Mill, TarvoKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli digiteerida väikesemõõduline hoone õppemakett kolmel erineval viisil ning leida valitud meetoditest tõhusaim. Digiteerimiseks valitud meetodid olid terrestriline laserskaneerimine, fotogramm-meetria ja käsilaserskaneerimine. Valitud seadmed vastavalt Faro Focus S70, fotokaamera Sony a7R II ja Faro Freestyle 3D. Töö jaotati kolme osasse. Esimeses osas anti ülevaade digiteerimise olemusest ja kasutusvõimalustest. Tutvustati laserskaneerimise ja fotogramm-meetria tehnoloogiaid. Teises osas kirjeldati töö praktilist poolt. Kirjeldati digiteeritavat objekti, anti ülevaade kasutatud seadmetest ning tutvustati andmete kogumise protsessi. Andmetöötluse poolelt kirjeldatakse, kuidas punktipilved kokku ja mõõtkavasse pandi. Kolmandas osas analüüsiti praktilise osa tulemusena saadud kolme erinevat punktipilve. Hinnati seadmete ja tehnoloogiate mõõdistustäpsust koostatud punktipilvede kvaliteedi alusel. Kasutati CloudCompare tarkvara, et mõõdistatud punktide alusel luua tasapinnad ning Autodesk Revit tarkvaraga hinnati geomeetrilist õigsust hoone telgede ja korruste loomise täpsuse põhjal. Tasapinna loomise tulemusel CloudCompare’iga saadi parim tulemus terrestrilise laserskaneerimise mõõdistustulemusest, mille puhul keskmine ruuthälve oli 0,4 mm. Fotogramm-meetria ja käsilaserskanneri punktipilvede puhul oli sama näitaja vastavalt 2,2 mm ja 1,1 mm. Analüüsi tulemustes võrreldi punktipilvedelt saadud mõõte füüsilise maketi pealt võetud mõõtudega ning hinnangu andmiseks leiti keskmised ruuthälbed. Tulemustest selgus, et Revitis maketile telgede joonestamiseks parima tulemuse andis fotogramm-meetria (keskmine ruuthälve 2,500 mm), millele järgnesid käsilaserskanner Faro Freestyle 3D (3,304 mm) ja laserskanner Faro Focus S70 (5,972 mm). Korruste joonestamisel saadi parim tulemus käsilaserskanneriga (keskmine ruuthälve 0,707 mm), järgnesid fotogramm-meetria (1,414 mm) ja terrestriline laserskaneerimine (2,828 mm). Igale seadmele leiti kolme erineva ruuthälbe põhjal liitmääramatus. Parima tulemusega oli Faro Freestyle 3D käsilaserskanner, mille liitmääramatuse näitaja oli 3,548 mm. Fotogramm-meetrial oli vastav näitaja 3,634 mm ja Faro Focus S70 laserskanneril 6,624 mm. Järeldusena võib öelda, et Faro Focus S70 laserskanneriga saadi CloudCompare tarkvaraga parim tulemus tasapinna moodustamiseks ning seal olid ka punktipilve lõiked selgesti arusaadavad, kuid Revitis olid Faro Freestyle 3D ja fotogramm-meetria meetodid parema tulemusega. Kui eesmärgiks on koguda andmeid väiksemate objektide mudeldamiseks, hindab autor parimaks valikuks Faro Freestyle 3D käsilaserskanneri.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D–tehnoloogial põhinev automaatne masinkontroll teedeehituses ja selle rakendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Nõmm, Kristo; Toome, MatiEesti infraehitus on üleminekuperioodi lävel. Tugevat konkurentsi pakkuv sektor võimaldab viimase trendina ehitamist viisil, mis aplitseerib tehnoloogia kõige tõhusamal meetodil. Rakendades satelliit asukohamääramist on võimalik kontrollida masina liikumist. Ehitusmasinate juhtarvutid võimaldavad traditsioonilise ehituse läbi viimist alternatiivsel viisil. Ehitusobjekti projektse informatsiooni kandmine loodusesse nõuab senisest oluliselt väiksemat füüsilist pingutust, vajalik teave peitub masina juhtarvutis olevas mudelis. Mõõdistamistöö olemus protsessis muutub valdavalt kontrolliks kvaliteedi üle, mis osaliselt on võimalik teostada ka masinatega. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade 3D–masinkontrolli seadmetega varustatud ehitusmasinate kasutamisest ehitusobjektil. Esimestes peatükkides selgitatakse masinkontrolliga seonduvat taustinformatsiooni ning kirjeldatakse võimalike rakendamise meetodeid. Lähiaastatel on 3D–süsteemide kasutamine skandinaavia maades, kaasaarvatud Eestis muutumas pinnasetöödel üha tavalisemaks. Seniste töövõtete muutmine on nii objekti juhtrühmale, kui ka ehitusmasina operaatoritele olnud suurimaks väljakutseks. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada masinkontrolliga kaasnev võimalik tulu ning tuua välja eeldused ja tingimused, mis on vaja täita masinkontrolli kasutamiseks. Uued etapid ning muutunud töömeetodid illustreerivad ilmekalt tehnoloogia võimalusi. Eelviimases peatükis esitati töös Luige – Kurna objekti näitel masinkontrolli võimaldavate etappide ehitamisel saavutatav majanduslik ja ajaline kokkuhoid. Diplomitöö viimases osas uuriti objekti juhtrühma valmisolekut ja kogemusi seoses 3D–masinkontrolliga töötamisega. Küsitluse põhjal selgus, et kasvas üleüldine efektiivsus, mis väljendus materjalide paremas kasutuses ja tõhusas töörütmis. Oluliseks aspektiks on ühe korraga teostatud korrektne kvaliteetne töö. Üksmeelselt leiti, et masinkontrolli kasutamisega kaasnevad kartused on põhjendamatud. Tekkinud probleemidele on võimalik leida kiiresti rahuldavad lahendused.Nimetus Piiratud juurdepääs A. H. Tammsaare tee - Tondi tn - Rahumäe tee ristmiku rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Peterson, Robert; Agasild, TaaviKäesoleva tee-ehitusprojektiga on lahendatud Tallinnas Kristiine linnaosas A. H. Tammsaare tee - Tondi tn - Rahumäe tee ristmiku rekonstrueerimine. Enne projektsete lahenduste välja pakkumist on töös analüüsitud ristmiku olemasolevat liikluskorraldust ja tehnilist seisukorda. Projektis on leitud lahendused liikluskorralduse ja ristmiku plaani muutmisel sõiduradade lisamiseks ja heade sõidutingimuste tagamiseks. Liiklussaarte lahendus parandab jalakäijate ohutust tee ületamisel, sealhulgas on keskendutud nägemispuudega inimeste jalgsi liikumise ohutuse tagamisele. Projekteeritud on liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldamise tehnilised lahendused. Konstrueeritud on teede katendid ja esitatud nende rajamine graafiliselt, uue sõidutee katendi eluiga on 35 a. Vertikaalplaneeringuga on modelleeritud teekatendite kõrgused ja kalded ning sajuvete ärajuhtimine. Projektis on viidatud õigusaktidele, juhenditele ja normdokumentidele, millest on lähtutud projekteerimisel ning peab juhinduma ehitamisel. On esitatud nõuded, millega tuleb ehitustöödel ja nende käigus tekkivate jäätmete ja lammutustöödel üle jäävate materjalide käitlemisel arvestada. Lisaks tee-ehitusprojektis tavapäraselt nõutavale mahule on käsitletud A. H. Tammsaare teel liikluskoormuse vähendamise võimalusi jätkusuutliku linnaarengu perspektiivis, mida on võimalik saavutada Tervise tn – Viljandi mnt läbimurde ja Tallinna väikese ringtee rajamisega, linna ühistranspordi- ja kergliiklusteede võrgu eelisarendamise ning linnaruumi säästava arengu planeerimise ja poliitiliste võtetega. Projekteeritud ristmiku rekonstrueerimise lahendus täidab püstitatud eesmärki rajada tee valdaja lähteülesande kohased sõidurajad ja ohutussaared, suurendada läbilaskvust, parandada liiklusohutust ja tee seisukorda.Nimetus Piiratud juurdepääs Aaspere Agro farmikompleksi üldehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Nõupuu, Joosep; Alt, Aivars; Enn SiimLõputöö peamine eesmärk oli Aaspere Agro OÜ farmikompleksi üldehitustööde organiseerimine, mille raames koostati tehnoloogiakaardid robotlauda montaažitöödest ning vedelsõnnikumahutite betoneerimisest. Lisaks on välja toodud kvaliteedinõuded ning iga tööliigi kohta ka tööohutusnõuded. Lähteandmetena kasutas töö autor Pekko Projekt OÜ poolt koostatud arhitektuurset ehitusprojekti. Kompleksi konstruktiivne põhi- ja tööprojekt on lõputöö kirjutamise ajal koostamisel. Tehnoloogiakaardite koostamisel kasutas töö autor varem valminud objektide tööjooniseid. Kalendergraafiku peatükis on lühidalt kirjeldatud kõiki objektil toimuvaid ehitustööde tehnoloogilisi protsesse. Kalendergraafiku koostamisel konsulteeris töö autor konsultandiga, et leida optimaalne tööde kestus, tehnoloogiline järjekord ning ressurside vajadus. Samuti koostas töö autor ehitusplatsi plaani millel on välja toodud ehitusmehhanismide liikumine, materjalide ladustamise laoplatsid, objektisoojakute ala ning ajutised liitumispunktid. Ühtlasi on lahendatud ka ajutine vee- ja elektrivajadus ehitustöödeks. Lisana on esitatud lõputöös ehituseelarve, mille põhjal kujunes farmikompleksi ehitustööde üldmaksumuseks 3 562 027, 56 € (lisandub käibemaks). Millest omakorda 57,6 % moodustavad uusehitiste maksumuse ja 42,6 % rekonstrueeritavata hoonete maksumuse. Lisaks moodustas üldmaksumusest 3,54 % organiseerimise kulud. Kompleksi ehituseelarve koostamisel on kasutatud peamiselt EKE NORA andmebaasi, lisaks on antud andmebaas ajanormide ja nendest tulenevate tööde kestuse leidmise aluseks. Eelarvet on korrigeeritud vastavalt konsultantide ettepanekutele. Samuti on lisadena graafilises osas joonised ja kalenderplaan ning tehnoloogiakaardid. Kalendergraafiku kohaselt on objekti ehitustööde kestuseks 188 tööpäeva ehk 9 kuud. Käesolev lõputöö osutus töö autorile väga huvitavaks õppetööks, sest puudus suurte farmikomplekside ehitustööde organiseerimise kogemusNimetus Piiratud juurdepääs Aeroc paneelide paigaldusjuhendid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Migur, Risto; Unga, Esko; Aivars AltLõputöö ülesandeks oli koostada juhendmaterjal poorbetoonist paneelide kasutamisega kokku puutuvatele ehitajatele, objektijuhtele, projekteerijatele ja järelevalve ametnikele. Eesmärgiks oli välja tuua paigalduse probleemkohad ja pakkuda välja lahendused sõlmede korrektseks teostamiseks. Lõputöö teemaks olevate paneelide paigalduse kohta ei ole saada eestikeelsena detailset juhendmaterjali ja teadaolevalt ei ole seda ka mujal põhjamaades. Antud lõputöö on esimene põhjalikum materjal, mis käsitleb reaalselt paneelide paigaldust nende objektile saabumisest kuni konstruktsiooniosa valmimiseni. Iga tööprotsessi on tutvustatud vastavate jooniste ja pildimaterjaliga. Neid toetav tekstiosa välistab eelneva kaheti mõistmise. Erilist tähelepanu on pööratud sõlmlahendustele, mis tagavad konstruktsioonile nõuetekohased tugevus-, heli-, ja õhutihedusnäitajad. Näitearvutuse kaudu on tõestatud, et kuuemeetrised laepaneelid võib toetada otse Aeroc EcoTerm Plus 500 müüritisele. Kontrollarvutused on teostatud õppe-eesmärgil ja pole osa laepaneeli paigaldusjuhendist. Lõputöö ei kata kogu Aeroci paneelide tootevalikut ja edaspidi on vaja koostada paigaldusjuhend ka seinapaneelidele. Kuna ehitajate poolt on suur huvi ka teemakohasele videomaterjalile, siis tuleb tulevikus kaaluda ka selle koostamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Reinhold, Mihkel; Lellep, Karin; Martti KiisaKäesolevas lõputöös projekteeriti puitkonstruktsioonist laululava Aespa alevikku. Laululava sobiva arhitektuurse lahendi leidmiseks koostati 3D-mudelid. Koostatud mudelid olid vaadeldavad läbi veebilehitseja, mille seast valisid Aespa aleviku elanikud välja lõpliku arhitektuurse lahenduse. Lõputöös teostati arvutused konstruktsioonielementide ristlõigete leidmiseks. Dimensioonimisele kuulus katuse laudis, abikaared ja peakaar. Raudbetoonist tarindite ja sõlmede dimensioonimist ei ole lõputöös käsitletud. Laululava peakaar valiti ristlõikega 240×1400 mm ja tugevusklassiga GL32h. Laululava abikaarte ristlõikeks valiti 240×440 mm ja tugevusklassiga GL32h. Katuse laudiseks valiti kolmes kihis saematerjal ristlõikega 95×20 mm ja tugevusklassiga C24. Lisaks konstruktsiooni arvutamisele on antud töös välja pakutud ka võimalikud sõlmlahendused. Sõlmede väljatöötamisel on lähtutud printsiibist, et puitkonstruktsioonid oleksid kaitstud ilmastikutingimuste eest. Lõputöös on antud juhised laululava hoolduseks, mille järgimine peaks tagama konstruktsiooni kestvuse projekteeritud kasutusea jooksul.Nimetus Piiratud juurdepääs Ahtri, Jõe, Loots tn ja Reidi tee ristmikku ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kukebal, Johannes; Mägi, Andre; Julia ŠommetKäesolevas lõputöös kirjutab autor Ahtri, Jõe, Loots tn ja Reidi tee ristmikku ehituskorraldusest – kajastatud on nii teedeehituslikke aspekte, kui ka muid tehnorajatisi, millest ehk kõige olulisema on kollektori rajamine antud ristmiku südamesse. Töö baseerub Reidi tee põhiprojektile, mis on valminud K-Projekt AS ja Novarc Group AS ning Järelepinge Inseneribüroo OÜ vahelise koostööna. Selle töö on tellinud Tallinna Kommunaalamet ning antud objekt on lõputöö koostamise ajal käimas. Töö on sisuliselt jagatud viieks osaks – esimeses osas saab lugeja põgusa ülevaate olemasolevast situatsioonist. See sisaldab ka fotot ning jooniseid enne tööde alustamist. Teises osas on lühidalt kirjeldatud, milline hakkab välja nägema projekteeritud lahendus ning selle illustreerimiseks sisaldab peatükk ka ortofotot, millele on paigutatud trassikoridori paiknemine. Kolmas peatükk hõlmab endas erinevaid teostatud uuringuid ning samuti kätkeb endas seireprogrammi, mis oli ette nähtud Idakollektori asukoha määramiseks ristmikul. Neljandas alalõigus kirjeldatakse ristmikul ettevõetavaid töid ning nendele pandud kriteeriume, olulisemad punktid on seal sadeveekollektori rajamisega seonduv temaatika. Viimases viiendas peatükis on välja toodud tööde teostamiseks vajaminev resurss ja ajakulu. Lisadena on tööle juurde pandud huvitavamaid noppeid projektist, ülevaade ehitusaegsest liikluskorraldusest ning kollektori rajamisega seonduv informatsioon. Pärast käesolevas töös kirjeldatud objekti valmimist, tekib Tallinnasse juurde üks kaasaegne, ilus ja minevikku väärtustav ristmik, mis ühendab kesklinna tänapäevase rannapromenaadiga.Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Ajutine liikluskorraldus Tallinna linnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Laager, Oliver; Proses, PeeterTallinn Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna kaitstava diplomitöö teemaks on ajutine liikluskorraldus Tallinna linnas. Antud töö käigus tehti ülevaade nii ajutise liikluskorraldusele esitatavatest nõuetest, kui ka tutvustati ja analüüsiti ajutist liikluskorraldust Tallinna linnas. Antud diplomitöös on tutvustatud ja antud ülevaade erinevatest standarditest, määruste ja eeskirjadest. Uuritud on erinevaid seadusi, eeskirju ja standardeid, et anda ülevaade, milliseid inimesi, milliseid vahendeid ja mismoodi teostada ajutist liikluskorraldust. Andsin ülevaate vajalikust osast Majandus ja komunikatsiooni ministri poolt kinnitatud määrusest ``Liikluskorralduse nõuded teetöödel``, et inimene, kes soovib teha ajutist liikluskorraldust, teaks mida selleks vaja on. Analüüsisin põhjalikult Trammiliin nr 4 rekonstrueerimise ajutise liikluskorralduse esimest etappi ja pakkusin välja endapoolse lahenduse selle teostamiseks. Analüüsisin ja selgitasin, mis moodi võiks teostada lühiajalisi raudtee sulgemisi ning töötasin välja avariitöödeks mõeldud sõiduradade sulgemise skeemid. Peale erinevate objektide tutvustamise ja analüüsi on töös antud ülevaade, mida on vaja teha ja mille järgi, et teostada Tallinna linnas ajutist liikluskorraldust. Kokkuvõtteks peaks see töö andma ülevaate ajutise liikluskorralduse mitmekesisusest ja eripärast ning eeldustest, et teostada korralikku ja määrustele ning eeskirjadele vastavat ajutist liikluskorraldust.Nimetus Piiratud juurdepääs Ajutiste teede rajamine nõrkadele pinnastele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tomson, Martin; Saar, KarelMaailmas on erinevaid lahendusi rajada nõrkadele pinnastele ajutisi teid, mis kannavad suur koormusi erineva tehnika näol: ekskavaatorid, buldooserid, veoautod, kraanad ja muu eritehnika. Eestis sellised võimalused praktiliselt puuduvad. Peamisi variante, kuidas ajutist teed rajada, on erinevad plaadid ja matid, mis valmistatud plastikust, puidust, kummist või taastöödeldud materjalidest. Lõputöös on toodud välja erinevad lahendused, mida maailmas kasutatakse, selliseid lahendusi võiks rohkem kasutada ka Eestis. Selleks konstrueeris töö autor sarnaselt maailmas kasutatavatele lahendustele puitsõrestik plaadid, mis mõeldud ajutiste teede rajamiseks ning viis läbi katsed, tõestamaks, et konstrueeritud plaadid ka reaalselt toimivad. Esimeses peatükis on välja toodud lahendus, mida pakub ettevõte OÜ Eluelement, kes tarnib maale EuroMat matte, mis valmistatud Inglismaal, Zigma Ground Solutions Ltd. poolt. Peatükis on toodud EuroMat tehnilised andmed, hinnad nii rendiks kui müügiks ning objektid, kus EuroMat matte on kasutatud nii ajutiste teede rajamiseks, kui ka pinnase kaitseks. Teises peatükis on välja toodud põhilised lahendused, mida kasutatakse maailmas, ajutiste teede rajamiseks. Šveitsi firma Exxentis Ltd. toodab klaasplastist matte Mobistek. Antud matid on tugevad ja vastupidavad, mis on valmistatud super-tugevast klaaskiust. Need matid on spetsiaalselt ette nähtud äärmuslikes pinnase tingimustes vastu võtma suurt koormust. Mobistek matte on kasutatud "South Stream" gaasijuhtme ehitusel. Kanada ettevõte Eco-Flex (Champagne Edition Inc.) toodab taastöödeldud autorehvidest matte. Kummist matid kannatavad nii roomikutega varustatud tehnikat kui ka veokaid, mille rehvidele on paigaldatud ketid. Kummist matid on testitud ja tõestatud, et annavad piisavalt paindlikkust, et tagada stabiilne pind koormatud rasketele masinatele ja seadmetele. Samuti on kummi mattide eeliseks mitte libisev pind ja seda ka niisketes oludes. Väga palju kasutatakse ajutiste teede rajamiseks mõeldud plaatide tootmiseks puitu ja seda komposiidina terasega ja plastikuga. Töös on kirjeldatud ühte suurimat puidust plaatide valmistajat Quality Mat Company toodangut. Antud ettevõte toodab puidust erinevaid matte/plaate: kraana matid, puit lamineeritud plaadid, puit komposiit plaate (puit ja teras) ning sünteetilise kattega puit lamineeritud plaadid. Samuti on välja toodud erinevate plaatide võrdlus tabel. Kolmas peatükk kajastab autori poolt konstrueeritud plaadi, puitsõrestik plaadi, tehnilisi andmeid, erinevaid katseid sõrestik plaadi materjali leidmiseks ning puitsõrestik plaadi ehitust. Katsetuste tulemusel sai valitud 100mm x 100mm laudadest kokku kruvitud pruss. Laudadest prussi eelis tavalise 100mm x 100mm prussi ees on see, et koormuse all puruneb laudadest pruss vähem ning peale purunemist ei kaota ta täielikult kandevõimet. Neljandas peatükis autor annab ülevaate puitsõrestik plaatide ja killustik aluse katsetest, mis viidi läbi nõrgal pinnasel, millel praktiliselt puudus kandevõime. Katsel kasutati 15 tonnist kallurit, mis oli koormatud 10 tonniga- kogukaal 25 tonni. Katseks paigaldati ettevalmistamata pinnasele sõrestik plaadid ning võrdluseks ehitati kaks killustik alust, milles ühel kasutati geotekstiili. Katse läbiviimiseks läbis kallur rajatud teed 10 korda. Peale katseid mõõdeti üle alused ning inspekteeriti defekte, mis olid tekkinud. Kõige parema tulemuse andsid puitsõrestik plaadid, mis kandsid kallurit pehmel pinnasel ideaalselt ega tekkinud märkimisväärseid läbivajumisi ega defekte plaatidel. Killustik alustesse tekkisid sügavad roopad ning killustik alus, mis ehitati ilma geotekstiilita, kaotas ka kandevõime. Ajutiste teede rajamise tehnoloogiaid on maailmas erinevaid, kuid Eestis praktiliselt puuduvad selleks lahendused. Lõputöö eesmärgiks oli tutvustada erinevaid lahendusi/tehnoloogiaid, kuidas ajutisi teid rajada. Töös tutvustatud lahendusi võiks autori arvates ka Eestis kasutusele võtta. Töö peamistest eesmärkidest, konstrueerida toimiv lahendus rajamaks ajutisi teid nõrkadele pinnastele, sai täielikult täidetud. Antud lõputööks saadud materjali ja tehnika kasutamise eest, soovib autor tänada OÜ Valicecar-i ning OÜ Halinga-t, ning samuti sooviks tänada Tallinna Tehnikakõrgkooli.Nimetus Piiratud juurdepääs Akadeemia tee 30 Spordi- ja Vabaajakeskuse ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kupreychuk, Artem; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös kirjeldatakse ehitusgeodeetilist teenindamist Mustamäe Spordi- ja vabaajakeskuse näitel, mis valmib 2018. a novembris. Ehitusobjekti asukohaks on Akadeemia tee 30. Antud objekti näitel on antud ülevaade olulistest geodeetilistest töödest, mis kaasnevad põhimõtteliselt iga hoone ehitusega. Iga päeva lõpus esitati tellijale nö aruanne- joonis, mis näitas sellel päeval teostatud geodeetilisi töid. Ühest küljest selle ülesande täitmine nõudis aega, aga teisest küljest oli tellijal võimalus pidevalt jälgida ehitatava hoone elementide projektset asendit ja täpsusnõuete tagamist. Nimetatud tegevus tagas kokkuvõttes ka hoone parema vastavuse projekteeritule. Lõputöös käsitleti mõõdistusvõrgu rajamist ja selle rajamisel tekkinud probleeme ning kuidas tekkinud probleemid olid lahendatud tagades kõiki täpsusnõudeid. Probleeme tekitasid kaugelolevad polügonomeetriapunktid ning takistuseks olid ka olemasolevad hooned. Mõõdistamisvõrgu rajamist oleks olnud võinud teostada erinevalt, aga valitud meetod tagas toimiva mõõdistamisvõrgu. Käesolevas lõputöös on ka käsitletud ankrupoltide, vundamentide ja kaevikutega seotud märkimistöid ja teostusmõõdistamist. Märkimistööde teostamine käis enamasti sujuvalt tänu sellele, et tellijaga suheldi pidevalt. Projekti muudatustest informeeriti geodeete õigeaegselt, kusjuures muudatused olid lisatud projektjoonistele. Ülesanded geodeedile olid tellija poolt püstitatud selgelt ja arusaadavalt. Kuna teostusmõõdistamisel oli geodeet piisavalt tähelepanelik, siis ei tekkinud olulisi probleeme ka teostusmõõdistustööde teostamisel. Lõputöö ülesanne on täidetud ning tellija jäi teostatud geodeetiliste töödega rahule.Nimetus Avatud juurdepääs Akende loomine tsoonile ja simulatsiooni tegemine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiAkende loomine tsoonile ja simulatsiooni tegemine