Lõputööd (TI)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TI) Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 113-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Administratiivtöötajate digiturvalisuse pädevuse hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-04) Niilo, Kaisa; Rebane, MeelisAdministrative personnel are more and more inclined towards digital work and thus are expected to have a higher proficiency level also in the field of digital security. For this particular reason, the purpose of this final thesis was to develop a suitable questionnaire for self-evaluation of administrative personnel and test the respondent’s self-evaluation with situational tasks in order to identify, whether theory is being put into practice. The author based the study on European Commission Digital Competency Framework from 2013 (DigCOMP), which defines five categories for digital competencies. These include digital literacy, communication and cooperation, creation of digital content, digital security and troubleshooting. In this final thesis, the author deliberately used only knowledge, skills and attitudes of the digital security competency, although all the other digital competencies also contribute to the security field as well. The author uses digital security competency term as follows: actions of a person in cyberspace and while using information- and communication technology devices in a way, that does not create harm to the person, the environment, the person’s private life and also the organisational security. The studies conducted in the digital security field have been contributing to student and teacher competencies. In order to apply the aspects of research to administrative personnel, the author asked workers in the field to reply to an electronic questionnaire. The sample size was small (n=45) and thus the results of this research paper are not applicable to the whole population of Estonian administrative workers (n=22000), but questions regarding the suitability of the self-evaluation questionnaire could be answered and tested with situational tasks. The key results of this final thesis are, that in order to develop digital security competencies, there is relevance in the time lapsed between the last training and answering the questionnaire. This puts an emphasis on how organizations should systematically deal with training their own personnel in the ways of digital security. The testing with situational tasks also revealed, that there is possibility for self-evaluated overcompensation in tasks, which require seeking for help from other parties due to the perceived independence and self-control. Due to the fact, that in 2022 a new version of DigCOMP 2.2 model was created, this study should be repeated on a bigger sample and emphasis put on the creation of system specific situational tasks.Nimetus Piiratud juurdepääs Akadeemiliste töötajate psühhosotsiaalsed ohutegurid kaugtöö tingimustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-04) Ausmeel, Kadri; Transtok, VirveLõputöö eesmärk on välja selgitada akadeemiliste töötajate psühhosotsiaalsed ohutegurid kaugtöö tingimustes ja nende vähendamise võimalused tervisekriisi tingimustes ning seeläbi tuua välja võimalusi toetamaks psühholoogilist turvatunnet.Nimetus Piiratud juurdepääs Aldar Eesti OÜ müügiüksusjuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-06) Gaver, Alma; Murulaid, TiiaLõputöö on koostatud teemal „Aldar Eesti OÜ müügiüksusjuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine“. Igal organisatsioonil tuleb kokku puutuda töötajate treenimise ja arendamisega, see on üks tähtis osa hästi töötavast organisatsioonist. Koolitust kui mõistet selgitades on see töötaja plaanipärane ettevalmistamine ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötaja teadmisi ja ka praktilisi oskusi. Koolitus on vajalik selleks, et arendada töötaja võimeid ja suurendada nende tõhusust ning kujundada järelkasvu organisatsioonis. Koolitusvajaduse väljaselgitamine aitab tuvastada töötaja puudujäägid tööülesannete täitmisel- tänu puudujääkide leidmisele ja nende parendamisele, toob see palju kasu organisatsioonile. Koolitusvajaduste väljaselgitamiseks on palju erinevaid tehnikaid ning meetodeid. Koolitusvajaduse väljaselgitamist saab käsitleda kolmel erineval tasandil: organisatsiooni-, töökoha- ja töötajatasandil. Koolitamisel on palju erinevaid vorme ja meetodeid, tuleb esmalt kindlaks määrata koolitatavate arv, asukoht ja koolitajad. Nende faktorite põhjal otsustatakse, kas toimub sise- või väliskoolitus. Koolituse hindamine on üks koolitusprotsessi oluline osa, mis toimub koolituse lõpus. Koolitust saab hinnata koolitusel osaleja või tema vahetu juht. Koolituse mõju hindamine aitab õppijal luua seoseid, et koolitusel omandatu rakendada. Koolituse mõjususe hindamiseks on loonud Donald Kirkpatrick 4-tasemelise mudeli, mille abil saab hinnata koolitaja edukust, muuta koolitust efektiivsemaks ning analüüsida koolituse mõjusust. Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Aldar Eesti OÜ müügiüksuste juhtide täienduskoolituste vajadused. Uuringus osales 15 vastajat, vanuses 30-61, kelle keskmiseks vanuseks kujunes 44,6 aastat, kõik vastajad olid naised. Küsitletutest suurim osa on ettevõttes tööl olnud üle 10 aasta (40%) ja antud ametikohal samuti üle 10 aasta (40%). Kõrgharidust esines 13% vastajatest. Uuringu tulemustest selgus, et kõige soovitumad koolitused vastanute seas on: meeskonnatöö, hinnakujundamine, konfliktidejuhtimine, müügiedendus, klientide lojaalsuse kujundamine ja konkurentsi-ja turundusstrateegiate koolitus. Sobivaimaks koolituspäevaks oli valitud teisipäev, millele järgnesid kolmapäev ja neljapäev. Vastajatest puudusid isikud, kes pole kordagi koolitustel käinud. Samuti on vastajatele oluline osaleda tööalastel koolitustel, sest see tõstab enesehinnangut ja aitab olla tööülesannetes pädevam. Ettepanekuna soovitati Aldar Eesti OÜ-le korraldada müügiüksusjuhtidele soovitud koolitusi, korraldada koolitusi regulaarselt ja võrdsemalt ning koolitada antud töötajaid neile vajalikkudel koolitustel. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöö eesmärk on täidetud.Nimetus Embargo Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine jälgimissüsteemide kasutamisel tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Soots, Christin; Murulaid, TiiaLõputöö teema valiti eesmärgiga tootmisettevõtetele anda ülevaade andmekaitsest jälgimisseadmete kasutamisel ning hinnata andmekaitse korraldamise vastavust tuginedes kehtivatele õigusaktidele. Esitatud ettepanekud tehti andmekaitse paremaks korraldamiseks tootmisettevõttes, mis võimaldavad andmekaitseametnikul ning läbipääsuõigusi haldaval töötajal oma tööelu kergemaks muuta ning olla kehtivate andmekaitse regulatsioonidega paremini kooskõlas. Autori hinnangul said kõik püstitatud ülesanded täidetud ning eesmärk saavutatud. Tehti järeldusi ning ettepanekuid andmekaitse parendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Tumanova, Karina; Rebane, Meelis; Salmus, Edward; Reinla, MartLõputöö teemaks oli Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes. 2020. aastal juurutati Ekspress Grupis Apple tööjaamade keskhaldustarkvara Mosyle Business, kuid seni puudus võimalus keskhaldussüsteemis seadmeid lisada mitmesse domeeni – seetõttu oli võimalus keskhaldust reaalselt kasutada vaid ühel tütarettevõttel, Delfi Meedial (kontsernis on kokku 14 tütarettevõtet). Lõputöö käigus loodi ning implementeeriti olemasolevasse keskhaldussüsteemi uus funktsionaalsus, tänu millele on võimalik erinevate Windowsi domeenide kasutajatel ennast halduses olevates Apple seadmetes autentida – ehk enam pole takistusi haldustarkvara juurutamiseks kõigis tütarettevõtetes. Juurutusprojekti esimeses osas kirjeldas autor Apple tööjaamade senist haldust kontserni ettevõtetes (as-is), analüüsis lähtuvalt E-ITSi etalonturbe kataloogist Apple seadmete käsitsi seadistamise protsessi ja arvuti edasist kasutust (ilma keskhalduseta ettevõtte näitel) ning kirjeldas projekti ajakava. Seejärel andis autor ülevaate Apple tööjaamade keskhalduse teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldas seadmete keskhaldussüsteemi liidestamise protsessi. Lisatava funktsionaalsuse loomise esimese etapina alustas lõputöö autor koostöös IT süsteemide administraatori ning IT kasutajatoe juhiga vajalike nõuete kaardistamise ning prioritiseerimisega. Nõuete kaardistamiseks kasutas autor laialt levinud FURPS metoodikat ning prioritiseerimiseks MoSCoW meetodit, tulemused kirjeldati tabelitena. Funktsionaalsuse loomiseks valis autor agiilse Scrum raamistiku. Autori hinnangul raamistiku peamisteks eelisteks on – paindlikkus, meeskonnatööle orienteeritus ning jooksvalt projekti muudatuste sisseviimise lihtsus. Funktsionaalsuse arendus toimus kolme sprindi jooksul. Projekti arenduskäiku ning testimist on lõputöö autor kirjeldanud töö viiendas peatükis, tuues välja sprindi jooksul tehtud ülesanded, testimine ja sprindi jooksul täidetud nõuded. Esimese sprindi eesmärgiks oli luua uue domeeni jaoks konfiguratsiooniprofiilid, teise sprindi eesmärgiks lisada macOS seade deploy jooksul teise domeeni ning viimase sprindi eesmärgiks keskhalduses oleva seadme tõrgeteta kasutamine ning kasutajale üle andmine. Eelviimases ehk kuuendas peatükis toob autor välja omapoolsed kuus ettepanekut kontsernis keskhalduse edasiseks arendamiseks, nendeks on: ● Võtta MDM rakenduses kasutusele Mosyle Embark featuur. ● Asendada hetkel kasutuses olevad võrgukettad Sharepointi pilveteenusega. ● Juurutada kontsernis eriõigustega kontode ehk eeliskontode haldamine (privileged access management, PAM). ● Viia kasutajakontode autentimine Azure AD peale. ● Automatiseerida Mac arvutite deploy protsessi selliselt, et IT süsteemide administraator ei peaks töövoos enam olema. ● Kasutada ettevõtte põhist brändingut läbi MDM teenuse. Lõputöö tulemusel on loodud ning juurutatud lahendus keskhaldussüsteemist mitmest domeenist autentimiseks – tänu millele on võimalik keskhaldusrakendus võtta kasutusele kontserniüleselt. Loodud lahendusega tõhustatakse tööjaamade turvameetmeid ning seeläbi parendatakse ettevõtetes tunduvalt küberturvalisust. Keskhaldusega on võimalik saada mugavalt ülevaade ettevõttes kasutusel olevatest varadest, monitoorida kasutajate kasutuses olevaid seadmeid, kontrollida tööjaamade olekut, uuendada tööjaamades tarkvara ning kõige tähtsam – seadmeid on võimalik keskselt hallata ning rakendada turvapoliitikaid. Autori hinnangul said kõik töö alguses püstitatud eesmärgid sooritatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Arhiivihaldus kaubandusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-06) Linnamägi, Heli; Murulaid, TiiaArhiivi- ja dokumendihaldus on eksisteerinud juba sajandeid. Kui varasemalt hõlmas dokumendi- ja arhiivihaldus peamiselt paberdokumentide haldust, siis tänasel päeval on sama oluline ka digitaalsete dokumentide arhiivihaldus. Asutuste arhiivihaldus on tänapäeval hästi reguleeritud, kuid ettevõtetel on jäetud paljuski vabad käed. Selle tulemusena ei pööra ka ettevõtted sellele suurt tähelepanu. Arhiivihalduse reguleerimiseks on loodud erinevad õigusaktid, standardid ja juhised. Ettevõtted peavad sama moodi tuginema seadustele ja juhistele korraldades ettevõttesisest dokumendi- ja arhiivihaldust. Arhiivihalduse juhendis peaks välja olema toodud dokumentide eest vastutajad, säilitustähtajad, nende säilitamine ja dokumentide arhiveerimine ning hävitamiseks eraldamine. Lõputöö teemaks oli „Arhiivihaldus kaubandusettevõttes“. Uurimuse objektiks oli ettevõtte dokumendi- ja arhiivihaldus enne 2021 aastat. Uuritaval ettevõttel puudus ülevaade dokumentidest, mis asuvad hoiuruumis. Sealsete dokumentide seast soovitu leidmine oli väga keeruline, kuna ettevõttes puudus konkreetne ülevaade arhiivi saadetud dokumentide üle. Ettevõttes olevad dokumentide liigitusskeem ja asjaajamiskord, ei ole saanud reaalset rakendust. Lõputöö uurimisülesannete hulka kuulus kaubandusettevõtte arhiivihalduse olukorra kaardistamine, et luua arhiivihalduse juhend uuritavale ettevõttele. Juhendi eesmärk on kindlustada ettevõtte nõuetekohane arhiivihaldus. Uuringu andmete kogumiseks kasutati detuktiivset lähenemiseviisi ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmekogumismeetodeid, milleks olid intervjuude läbiviimine ning dokumentide ja arhiivihalduse vaatlus. Intervjueeritavate valimi moodustasid viis kaubandusettevõtte töötajat, kes puutuvad töö käigus otseselt kokku arhiiviväärtuslike dokumentidega. Dokumentide vaatluseks loodud vaatluslehtedega vaadeldi ettevõtte asjaajamisekorda, dokumentide loetelu ja arhiivi ülevaadet. Vaatluse käigus selgitati välja dokumentide vastavus seadusandlusele. Uuringu lõpuks selgus kaubandusettevõtte arhiivihalduse hetkeolukord. Uuringu tulemustele tuginedes saab öelda, et ettevõtte dokumendid vajavad kaasajastamist ja korrastamist. Suur hulk ettevõtte dokumente vajavad hävitamist. Puudusena saab välja tuua veel kaasaegse arhiiviruumi puudumine ja arhiiviloetelu. Praegune hoiuruum ei ole dokumentide pikaajaliseks säilitamiseks sobiv. Samuti ei jää arhiivihalduseks dokumentide loojatel oma töö kõrvalt piisavalt aega, et dokumendid nõuete kohaselt ja õigeaegselt hävitada. Kaubandusettevõtte arhiivi- ja dokumendihalduse hõlbustamiseks soovitab autor eraõiguslikus organisatsioonis juurutada dokumentide loetelu ja asjaajamiskorra kasutusele võttu. Sellisel juhul on dokumentidest ja arhiivist parem ülevaade ning lihtsam ka seaduste uuenemistega kaasas käia. Autor soovitab ajakohastada asjaajamiskorda kord aastas. Ettevõttel tasuks kaaluda ka arhiiviruumi kasutusele võttu, mis tagab dokumentide nõuetele kohase säilimise ning juurdepääsupiirangud vastavalt andmekaitseseadusele. Enne arhiveerimist soovitab autor seada dokumendid hävitamise valmis, s.t enne arhiveerimist tuleks kindlasti eemaldada dokumentidelt kõik metallist klambrid jmt. Autor soovitab ettevõttel palgata arhiivihalduse asjatundja või kasutada teenusepakkujat, kes aitaks ettevõtte arhiivihalduse järje peale saada. Antud lõputöös keskendus autor peamiselt arhiivihalduse juhendi väljatöötamisele, võttes aluseks Tiina Nirgi 2019 aastal koostatud arhiivihalduse juhendi riigiasutustele, mille autor kohandas kaubandusettevõttele kohaseks. Autor pidas oluliseks tutvustada ettevõtte töötajatele arhiivihaldusalast teooriat ning teadvustada arhiivihalduse olulisust. Dokumentide ja arhiivi analüüsist selgus, et ettevõttel on suur hulk paberdokumente, mis vajavad hävitamist. Olukorra parandamiseks liigub ettevõte digiarhiivi rajamise suunas, mis tagab väiksema paberdokumentide hulga. Autor tõi välja erinevad parendusettepanekud, mis aitavad ettevõttel arhiivihaldust paremini hallata. Ettevõte peab aega leidma, et arhiivihaldusega korrektselt tegeleda. Ettevõttele loodud arhiivihalduse juhend on abivahend kõigile dokumentidega tegelevatele töötajatele dokumentide nõuetekohaseks arhiveerimiseks ning hävitamiseks. Ettevõtte töötajaid tuleb teavitada arhiivihalduse olulisusest ning vajalikkusest, et dokumendid saaksid õigeaegselt korrastatud, arhiveeritud ning hävitatud.Nimetus Embargo Äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Metusala, Rutt; Freienthal, HeliKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes. Teema on aktuaalne, sest paljud ettevõtted peavad lisandväärtuse loomist ning tootlikkuse tõstmist oma ettevõtte tööprotsessides oluliseks ning mõistavad, et see on aluseks ettevõtte arengule. Endiselt puudub aga paljudel ettevõtjatel usk pikaajalise planeerimise positiivsesse mõjusse ettevõtte arengule. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate äriprotsesside arendamise põhimõtetest ettevõtetes ning on eelkõige suunatud juhtkonnatasandile mõistmaks, kuidas pidev protsesside optimeerimine ja töötajate kaasamine omab pikaajaliselt ettevõtte arengule positiivset mõju. Teoreetilise osa koostamiseks vajalike allikate leidmiseks kasutati teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, internetiallikaid, raamatuid, teaduslikke andmebaase ning Eesti avaliku sektori poolt tellitud uuringuid ning õppematerjale. Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et ettevõttete edu võtmeteguriks on erinevate protsesside edukas omavaheline põimumine ning eesmärgipärasus. Protsesside kaardistamine loob eelise protsessi kiiremaks mõistmiseks ning parema arusaamise saavutamiseks. See on vajalik, et kindlustada protsesside haakuvus ettevõtte üldiste eesmärkidega. Protsessikaardistuse juures on võtmetähtsusega asjaolu, et iga protsess ja selle osa looks kliendile väärtust ja toetaks seega ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Analüüsides kaardistatud protsesse saame leida probleemikohti, mille täiendav analüüsimine ja parendusmeetmete leidmine tagab organisatsioonile suurema tootlikkuse, madalamad kulud ja teenuse kõrgema kvaliteedi. Kaardistatud protsesse on oluline pidevalt üle vaadata, analüüsida ja parandada, sest see tagab ka ettevõtte pideva arengu ja kliendirahulolu. Lõputöö eesmärk oli kaardistada uuringu objektiks oleva ettevõtte peamine tootmisprotsess (as-is), seda analüüsida ning pakkuda parendusmeetmeid, mis aitaksid vähendada väärtust mitte lisavaid tegevusi ning seeläbi muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu etappides koguti andmed viies läbi korduvaid töötubasid, vaatluseid töökohal ning dokumentide analüüsi. Esimeses etapis viidi läbi kvalitatiivne analüüs ning koostatati olemasolev (as-is) protsessimudel, teises etapis kasutatati kvantitatiivset analüüsi, sidusrühmade analüüsi ja juurpõhjuse analüüsi, et kaardistada olemasoleva protsessi nõrkused, kolmandas etapis rakendatati LEAN-metoodika filosoofiaid, esitati nende põhjal parendusmeetmed ja loodi nende põhjal to-be protsessimudel. Olemasolevate protsesside tulemuslikkuse ja tulevikus läbiviidavate parendusmeetmete mõju paremaks hindamiseks töötati välja tulemuslikkuse mõõdikud. Uuringu tulemustest ja analüüsist lähtuvalt esitati ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud tootmisprotsessi optimeerimiseks: 1. Uuendada ametijuhendeid. 2. Töötada müügiosakonnale välja kliendilt tellimuste jaoks andmete kogumiseks standardiseeritud checklist (nimekiri vajalikest puntkidest). 3. Seada töötajatele tegevuste prioriteetsuse tase lähtuvalt ootamisega seotud kulukohtadest. 4. Luua checklistid järgmistesse protsessidesse edastatava info jaoks. 5. Lisada materjalide lattu vastuvõtmise protsessi täiendav kvaliteedikontroll sissetulevale materjalile. 6. Koostada operaatoritele illustreeritud juhend kvaliteedikontrolli nõuetega. 7. Töötada välja selged nõuded ja juhendid mittevastavuste registri täitmiseks. 8. Ümber struktureerida ja muuta mittevastavuste register kasutajasõbralikumaks. 9. Luua materjalide markeerimise süsteem. Autori ettepanek on kasutada materjalitüüpide eristamiseks värve. Autor hindab piisavaks vaid silmaga eristamatute materjalitüüpide markeerimist kasutades kahte värvi – punast ja valget. Markeerida tuleks materjali nurgad. Markeerides vaid materjalide küljed on võimalik veenduda, et tähistatud on kõik lehed pakis. 10. Luua üheselt mõistetav kindlaksmääratud laokohtade süsteem ning viia läbi muudatused materjalide liigutamise protsessis. Autori soovitus on luua kindlaksmääratud laokohad ning kujundada sellega seonduvalt ümber materjali vastuvõtmise ja lattu võtmise protsessid. Protsessi optimeerimine aitab tunduvalt kokku hoida aega, mis kulub materjali otsimisele ning sellega seoses suurendab seadmete üldist tõhusust. 11. Tagada operaatoritele ligipääs ettevõttes kasutatavatele infovahetuskanalitele. 12. Luua selge juhend GlobalReader tarkvaras seisakute raporteerimiseks. Autori hinnangul täideti lõputöö eesmärk. Antud töö mahtu ja aega silmas pidades autori poolt välja pakutud parandusmeetmete ja to-be protsessimudeli ellurakendamine ja tulemuste analüüs käesoleva lõputöö hulka ei kuulu ning on üks võimalusi käesoleva lõputöö edasiarendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Eesti Post elektroonlise dokumendihaldussüsteemi töövoogude kaardistamine ja analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lillmaa-Niklus, Oivi; Rebane, MeelisTänasel infoajastul on oluliseks osaks organisatsiooni väärtuseks inimressursi kõrvale tõusnud informatsioon. Kvaliteetsete otsuste tegemiseks on järjest vajalikum olulise info kiire kättesaamine. Infohaldus aitab tõsta organisatsiooni tõhusust, vähendada kulusid ning riske, parendada teenuste ning toodete kvaliteeti ning luua konkurentsieelist. Dokumendihaldus on infohalduse üks oluline osa. Klassikalises tähenduses tegeleb dokumendihaldus organisatsiooni jaoks vajalike teavikute ja dokumentide kogumisega, mille järel omandavad need passiivse seisundi. Elektrooniline dokumendihaldussüsteem on tänapäeval palju enamat kui dokumentide elektrooniline kataloog. Dokumendihaldussüsteem võimaldab dokumentide ja sisu kogumist, töövooge, dokumentide hoidlaid, väljund- ja teabeotsingusüsteeme. Samuti protsesse dokumentide jälgimiseks, säilitamiseks ja kontrollimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2014 aastal antud Eesti dokumendihalduse korraldust ja eripärasid kirjeldav juhis (MoReq2 „nullpeatükk“) on aegunud. Kahjuks on samuti aegunud dokumendihaldussüsteemide näidis- ja miinimumnõuete juhised, mis on soovitavad ka eraettevõtetele. Omniva digitaalse dokumendihalduse osakaal on aastate jooksul tõusnud, mistõttu omab järjest rohkem tähtsust, et ettevõttes kasutusel olev dokumendi- ja infohaldustarkvara Open Text Content Server kataks ettevõtte vajadused. Content Server ühendab endas teadmus- ning dokumendihalduseks vajalikke töövahendeid, selle tarkvara koosneb standardfunktsionaalsuse kogumist ning enam kui 30 lisamoodulist. Kui suurt osa Content Serveri võimekusest ettevõte kasutab, sõltub konkreetsest ettevõttest. Omniva kasutab Content Serveri paindlike töövoogude loomise võimalust, millele autor käesolevas töös keskendus. Käesoleva lõputöö peamine eesmärk kaardistada ja analüüsida rahvusvahelise logistikaettevõtte Omniva elektroonilise dokumendihaldussüsteemi töövood ning teha parendusettepanekud töövoogude optimeerimiseks said täidetud. Lõputöös on kajastatud töövoogude tuvastamise ja modelleerimise teooriat. Töö autor kaardistas tänased elektroonilise dokumendihaldussüsteemi töövood kahe eraldi vaatena, AS-IS vaade ja TO-BE vaade, tõi välja AS-IS töövoogude kitsaskohad ning võimalikud parendusettepanekud. Lõputöös kasutas autor lisaks erinevatele allikatele enda teadmisi ja kogemusi, mis on omandatud ettevõttes töötades. Kaardistatud töövoogude peamisteks puudusteks olid puuduvad sammud ehk süsteem ei saada täna kõikide töövoo funktsioonide korral kasutajale vajalikku teavitust. Täiendatud tegevustega töövood loovad töövoogude täitmiseks parendatud tingimused, muutudes kasutajasõbralikumaks nii töövoo algataja kui töövoo täitja suhtes.Nimetus Piiratud juurdepääs Asjaajamiskorra kaasajastamine Tallinna Perekonnaseisuametis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Soomuste, Kaie; Murulaid, TiiaAlates 03.06.2017 hakkas kehtima määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ millega on reguleeritud põhimõtted asutuse dokumendihalduse korraldamisel. Asutuses hetkel kehtiva asjaajamiskorra koostamisel on lähtutud määrusest „Asjaajamiskorra ühtsed alused“, mis kehtis kuni 02.06.2017, seega on praegu kehtiv kord vananenud ning vajab uuendamist. Käesoleva lõputöö eesmärk on Tallinna Perekonnaseisuameti asjaajamiskorra kaasajastamine. Dokumendivaatluse ja intervjuu käigus saadud tulemuste analüüsimisel selgus, et Tallinna Perekonnaseisuameti asjaajamiskord ei olnud kooskõlas nii õigusaktidega kui asutuse tegelike vajadustega. Analüüsi tulemuste alusel kaasajastati asjaajamiskord, dokumendiringluse skeem ning koostati dokumentide loomise juhend.Nimetus Embargo Broneerimissüsteemi juurutamine ettevõttes Strongpartner OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Kurvits, Kairi; Freienthal, HeliLõputöö kirjutati teemal „Broneerimissüsteemi juurutamine ettevõttes Strongpartner OÜ“. Lõputöö tulemusel juurutati ettevõttes Strongpartner OÜ uus broneerimissüsteemi tarkvara, eesmärgiga muuta klienditeenindusprotsess kiiremaks ja ülevaatlikumaks. Esimeses peatükis kirjeldati arendusprojekti teoreetilisi lähtekohti, kusjuures anti ülevaade projektijuhtimise teooria ja meetodite kohta, broneerimissüsteemi rollist kliendisuhete juhtimisel, seadusandlikest nõuetest ning funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest nõuetest. Väljaselgitatud nõudeid järgiti ka arendusprojekti teostamisel. Teises peatükis anti ülevaade empiirilise uuringu metoodikast. Lõputöö protsess põhines EVS-ISO 21502:2021 standardil „Projekti-, programmi- ja portfellijuhtimine. Projektijuhtimise alused.“, kuna sooviti lähtuda parimatest tavadest. Tarkvara juurutusprotsess põhines traditsioonilise projektijuhtimise meetodil - koskmudelil (ingl k Waterfall). Koskmudel valiti seetõttu, et juurutusprotsess koosnes kindlatest etappidest, mis tuli teostada järjest. Lisaks oli teada kindlad nõuded, mis projekti jooksul ei muutunud, ning projekt oli väikemahuline. Antud lõputöö puhul kasutati deduktiivset käsitlusviisi ning empiirilises uuringus kasutati kombineeritud uurimismeetodit, mis tulenes kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest meetodist. Andmete kogumiseks kasutati kolme meetodit – vaatlus, digitaalsed küsitlused Google Forms platvormil ja individuaalintervjuud, valimi moodustas eesmärgile vastav valim. Kokku viidi läbi kaks küsitlust püsiklientide seas ning neli intervjuud ettevõtte töötajate seas. Kolmandas peatükis kirjeldas autor ettevõtte Strongpartner OÜ eelnevat broneerimissüsteemi ning selgitas ettevõtte juhatajaga intervjuu käigus välja funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed tellijanõuded. Lisaks viidi läbi broneerimisprotsessi kliendiootuste kaardistusuuring püsiklientide seas ning turul pakutavate tarkvarade võrdlus, mille käigus valiti ka välja juurutatav tarkvara. Neljandas peatükis anti ülevaade väljavalitud tarkvara juurutusprotsessist vastavalt valitud meetodile ning anti ülevaade juurutatud programmi ülesehitusest. Arendusprojekti tulemuslikkuse hindamiseks toetuti neljale pidepunktile. Hinnati vastavust tellijanõuetele, kusjuures toodi välja testimisprotsessi kirjeldused, ning seadusandlusest tulenevatele nõuetele, mille puhul kirjeldati ka kontrolltegevused nõuete järgimiseks. Lõputöö käigus jäädi kõikide nõuete piiridesse. Viidi läbi ka Strongpartner OÜ töötajate ja püsiklientide rahulolu kaardistusuuringud, esimese puhul kasutati meetodiks intervjuusid ja teise puhul digitaalseid küsimustikku. Lisaks toodi peatükis välja uuringust tehtavad järeldused ning ettepanekud, mis edastati ettevõtte juhatajale. Lõputöö raames läbi viidud uuringule saab anda positiivse hinnangu ehk püstitatud ülesanded said täidetud. Uuringu tulemusena selgus, et nii töötajate kui ka püsiklientuuri hinnangul on ettevõttes teostatud tarkvara vahetusest tulenevad muutused märgatavad, broneerimisprotsess on muutunud kiiremaks ja lisafunktsioonide tõttu on klienditeenindus muutunud efektiivsemaks. Samuti on programm töötajate jaoks ülevaatlikum, kuna kõik informatsioon broneeringutega seoses asub ühtses programmis. Lisaks avastati projekti jooksul juurutatud tarkvaras mõned kitsaskohad, mille kohta edastas autor parendusettepanekud Strongpartner OÜ juhatajale.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalused Eesti tootmisettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Vask, Rauno; Freienthal, HeliLõputöö teemaks oli valitud digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalused Eesti tootmisettevõtetes. Lõputöö tulemusel kaardistati tootmisettevõtetes hetkeolukord digikäitumisest ning tehti ettepanekuid ökoloogilise jalajälje ja ökoloogilise seljakoti vähendamiseks. Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada Eesti tootmisettevõtete digikäitumist ja sellest tulenevat digiprügi teket, et teha ettepanekud digitaalsest käitumisest tuleneva ökoloogilise jalajäle vähendamiseks. Lõputöö esimeses peatükis käsitleti digitehnoloogia ökoloogilise jalajäle vähendamise teoreetilisi lähtekohti. Selle käigus käsitleti digiprügi ja e-jäätmete erinevusi ning teket. Samuti käsitleti nendest tingitud turvariskide olemust. Lõputöö teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat. Metoodikaks oli kvantitatiivne empiiriline uurimus, mille uurimismeetodiks oli valitud kaardistusuuring (Survey). Uurimisstrateegia oli deduktiivne, mille puhul üldisest teooriast lähtudes selgitati ja ennustati üksiku juhtumi või nähtuse käitumist. Lõputöö kolmandas peatükis teostati empiirilise uuringu analüüs ja toodi välja ettepanekud ökoloogilise jalajälje ja seljakoti vähendamiseks. Analüüsiks koostatud küsimustik jagunes neljaks osaks, millest esimene jaotus keskendus ettevõtte taustainfole. Teine osa keskendus andmetele ja digiprügile, kus vastajad pidid hindama, millised andmed on nende ettevõtte jaoks olulise väärtusega. Samuti teises jaotuses uuriti kuidas hinnatakse digiprügi kuhjumist ettevõttes turvariskina ja digiprügi mõju olulisust keskkonnale. Küsitluse kolmas jaotus keskendus e-jäätmetele ja nendest tulenevatele turvariskidele. Samuti kuidas hinnatakse e-jäätmete mõju keskkonnale ning mis põhjusel ja kui tihti tehnikat välja vahetatakse. Viimases jaotuses uuriti kuidas hinnatakse digiprügi ja e-jäätmete mõju olulisust keskkonnale. Lõputöö tulemusena kaardistati 25 ettevõtte digiprügi ja e-jäätmete olukord. Digiprügi valdkonnas on näha, et üle poolte ettevõtetest on kursis digiprügiga seonduvalt ehk teavad, et mõju on olemas. Samas aga ka pea pooled ettevõtted ei teosta digikoristust või teevad seda ainult juhul, kui andmemahtu jääb väheks. Samuti pea pooled ettevõtted hindasid digiprügi kuhjumisest tingitud turvariske väikeseks või ei oma digiprügi kuhjumine üldse riske. Sellest võib järeldada, et teadlikus kui selline on küll olemas, kuid teema üldiselt tundub inimestele kauge ja mitte käega katsutav ega 44 tuntav. Sellest ka tingitud tunnetus, et see ei mõjuta nii olulisel määral meie ökoloogilist jalajälge. E-jäätmete valdkonnas on näha, et nende riske ja mõju keskkonnale tunnetatakse paremini. Vastanutest 92% teavad, et e-jäätmete mõjust keskkonnale ning 84% hindavad e-jäätmetest tingitud turvariske suureks või väga suureks. Samuti suur osa ettevõtetest kasutab võimalikult maksimaalselt oma seadmeid ning võimaluse korral proovitakse seadmeid parandada, enne kui välja vahetatakse. E-jäätmete käitlemine on hästi reguleeritud. Analüüsi tulemusena tehti ettevõtetele ökoloogilise jalajälje vähendamiseks järgmised ettepanekud: 1. Vaadata üle lepingutest tulenevad kohustused, milliseid dokumente säilitada ja millised dokumendid ja andmed on ärikriitilised. Säilitada ainult ärikriitilised dokumendid. 2. Äriliselt väga kriitilise tähtsusega dokumente dubleerida maksimaalselt kolmes erinevad kohas. Vähem tähtsaid andmeid aga dubleerida kahes kohas. 3. E-mailide näol vaadata üle seadusest ja lepingutest tulevad kohustused säilitamiseks. Vähemalt korra aastas teha koristus oma maili postkastis. 4. Koostada digikäitumise juhend, mis hõlmab digikoristust vähemalt korra aastas. 5. Juurutada arusaam, et digiprügi ja e-jäätmeid võiks vaadata ühtse kompleksina, kui digitaalne heaolu Analüüsi tulemusena tehti ettevõtetele ökoloogilise seljakoti vähendamiseks järgmised ettepanekud: 1. Anda eesmärk teises oma seadmetel näiteks teises osakonnas näiteks vana kontoriarvuti terminalina tootmises. 2. Katkised ja kasutud e-jäätmed viia e-jäätmete kogumispunktidesse või teha leping käitlemisettevõtetega. Autori hinnangul on kõik lõputööle seatud eesmärgid täidetud. Lõputöö tulemusena on kaardistatud Eesti tootmisettevõtete digikäitumise olukord lähtuvalt e-jäätmetest ja digiprügist, mida saab hinnata rahuldavaks. See tähendab seda, et teadvustatakse probleemi olemust. Võib järeldada, et ettevõtetel on olemas käitumismudelid ja standardid, kuidas käituda e-jäätmetega. Digiprügi osas vajavad tegevused üle vaatamist ning täpsemalt reguleerimist. Lõputöö analüüsi tulemusena koostati ettevõtetele ettepanekud, mida järgides saaksid nad oma digitehnoloogiast tingitud ökoloogilist jalajälge vähendada.Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumendihalduse ja arhiveerimistegevuste analüüs X ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2031-05-25) Kosk, Sandra; Murulaid, TiiaThe following thesis Analysis of Document Management and Archiving Activities in Company X. The aim of the final thesis is to identify the archiving activities of organization X and the suitability of the information systems used for storing digital and paper documents. In order to achieve the set goals, professional literature and Laws was developed in the field in order to provide a theoretical overview of the Organization of Archive and Document Management. Based on the theory the suitability of the company's information systems for managing and organizing digital and paper documents and the requirements for their storage were analyzed. Conclusions and suggestions for harmonizing archiving activities in Organization X were then presented. The Analysis of Document Management and Archiving Activities in Company X thesis consist of three chapters. In the first chapter provides an overview of the theoretical framework for Document and Archive Management and in the second chapter describes the methods of the empirical research. This chapter introduces the Company X where the research was carried out. Third chapter describes results of the analysis were reported with proposals.Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumendihalduse korraldamine üldhariduskoolis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Valdmann, Greteliis; Murulaid, TiiaTeabehalduse korraldamisel tuleb lähtuda valitsuse määrusest "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused" ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud juhistest määruse rakendajatele. Määrusest tulenevalt on määratletud teabehalduse eesmärk, mis toetab asutuse ja avaliku sektori eesmärkide saavutamist teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõigis infosüsteemides ja andmekogudes. Määruses on toodud välja järgmised teabehalduse alategevused: andmehaldus, dokumendihaldus, sisuhaldus sise- ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine. Kui teabehaldust on hästi korraldatud, siis aitab see tõsta avalike teenuste kvaliteeti ning vähendada nende osutamise kulusid ja bürokraatiat (Dokumendihalduselt teabehaldusele, 2019). Lõputöös keskenduti eelkõige teabehalduse ühele alategevusele - dokumendihalduse korraldamisele. See on oluline iga organisatsiooni jaoks, sest dokumendihaldus aitab maandada organisatsiooni tegevusega seotud riske, kontrollida organisatsiooni tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, kaitsta organisatsiooni teaberessursse ning tagada organisatsiooni tegevuse läbipaistvus. Dokumente luuakse vastavalt organisatsiooni eesmärkidele ja vajadustele ning seetõttu on tähtis, et nende koostamisel lähtutakse konkreetse asutuse tegelikest vajadustest. Uuritavaks objektiks oli üldhariduskool, mille tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium. Oma tegevuses juhindutakse riigi ja Tallinna õigusaktidest ning kooli põhimäärusest. Koolist omandatakse üldharidus nii põhihariduse kui üldkeskhariduse tasemel. 2021/2022. õppeaastal on antud üldhariduskoolis kokku 53 klassikomplekti, kus õpib kokku 1530 õpilast - põhikoolis 1094 ja gümnaasiumis 435. Koolitöötajaid on kokku 145. Lõputöö eesmärk oli analüüsida dokumendihalduse korraldust üldhariduskoolis ning töötada välja kehtivatele õigusaktidele ja kooli vajadustele vastav dokumentide haldamise juhend. Eesmärgi saavutamiseks töötati läbi erialane kirjandus ja valdkonna õigusaktid, analüüsiti kehtivat asjaajamiskorda ja võrreldi seda õigusaktidest tulenevate nõuetega teabehalduse korraldamisele ning organisatsiooni tegelikele vajadustele ning viidi läbi poolstruktueeritud intervjuu direktori ja juhiabiga. Empiirilises uuringus kasutati juhtumiuuringut, andmete kogumiseks kasutati kvalitatiivset andmekogumismeetodit ning järelduste tegemisel rakendati lõputöös deduktiivset lähenemisviisi. Uurimistöö valimi moodustasid uurimisobjektiks oleva üldhariduskooli kehtiv asjaajamiskord, dokumentide liigitusskeem ning valdkonda reguleerivad riiklikud õigusaktid ja intervjueeritavad. Uuringust selgus, et üldhariduskoolis on vananenud juhend dokumentide haldamiseks, mis tugines aegunud õigusaktidele ning selle nende koostamisel ei ole lähtutud organisatsiooni tegelikest vajadustest. Uuritavas üldhariduskoolis kehtis asjaajamiskord aastast 2007, mis oli tänaseks aegunud. Oluline on juhendite ja nõuete järgimine, mis tulenevad määrustest. Need peavad olema ajakohased, mis tagavad eesmärkide saavutamise läbi teabe haldamise. Dokumendivaatluse ning poolstruktueeritud intervjuu tulemuste analüüsi põhjal selgus, et uude loodavasse dokumentide haldamise juhendisse on vaja sisse viia järgmised punktid: selgitada asjaajamiskorra eesmärki ja kasutatavaid mõisteid/termineid; selgitada asjaajamise üldpõhimõtteid ja dokumendihalduse korraldamist; selgitada allkirjastajad, vastutajad ning kasutatavaid infosüsteeme; selgitada dokumentide registreerimist ja juurdepääsupiiranguid; selgitada dokumentide vormistamist, kasutatavaid dokumendiplanke, pitsateid; selgitada teabe säilitamist ja dokumentide arhiveerimist. Tulenevalt analüüsi tulemustest loodi üldhariduskoolile dokumentide haldamise juhend koos näidistega.Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumendihalduse korraldamise analüüs ettevõttes Abc Motors AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Haapsal, Kaidi; Murulaid, TiiaInformatsiooni haldamisega on tegeletud juba mitu tuhat aastat. Igasugune informatsioon vajab korrastamist ning süstematiseerimist ning hästi toimiv dokumendihaldus garanteerib organisatsioonis teabe saamise, kasutamise ja efektiivse vahetamise. Iga organisatsioon lähtub oma ressurssidest ja vajadustest, kuid dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid kehtivad nii avalikule kui ka erasektorile. Eestis ei ole dokumendihaldust terviklikult ja ühtselt reguleerivat seadust ning sellest tulenevalt on vajalik kasutada erinevaid õigusakte ja soovituslikke standardeid, mis reguleerivad dokumendihaldust. Organisatsiooni dokumendihalduse korralduse üheks aluseks on õigusaktidele vastava ja ajakohastatud dokumentide liigitusskeem, mis tuleb hoida ajakohasena ning vajadusel uuendada. Hästi koostatud liigitusskeemist selguvad ettevõtte funktsioonide, tegevuste ja neid dokumenteerivate dokumentide omavahelised seosed. See aitab kaasa ettevõtte dokumendihalduse läbipaistvusele, aga annab ka loodavatele dokumentidele seose, mida on võimalik ajas koos dokumentidega edasi säilitada. Erasektoris ei ole dokumendihalduse kord erinevalt avalikust sektorist kohustuslik normdokument, kuid reguleeritud dokumendihaldus tagab ka selles sektoris tõrgeteta dokumentide haldamise ja seetõttu on siiski mõistlik dokumendihalduse protsessid fikseerida asutusesiseses normdokumendis. Dokumendihalduse kiiremat ja ülevaatlikumat korraldamist parandab lisaks kohustuslikele ja soovituslikele dokumentidele dokumendihaldussüsteemi olemasolu, mis aitab edastada kiiremini teavet, kiirendad protsesse ning tagada kvaliteedi ja usaldusväärsuse dokumendihalduses. Antud lõputöö eesmärk on välja selgitada Abc Motors AS-is dokumendihalduse korraldamine, et tuua välja esinevad kitsaskohad ja teha ettepanekud nende parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks töötati läbi valdkonda puudutav erialane kirjandus, seadused, juhendid ja standardid, et luua teoreetiline raamistik dokumentide haldamiseks ning leida sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Uurimisülesannete täitmiseks kasutati kombineerituna nii kvalitatiivset, kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivse meetodina viidi eelstruktureeritud vaatluslehe alusel läbi dokumendivaatlus Abc Motors AS-is, et kaardistada ettevõttes tekkivaid ja kasutatavaid dokumente ning analüüsida dokumendihalduse korraldamist ja selle vastavust õigusaktides toodud nõuetele ning organisatsiooni tegelikele vajadustele. Eelstruktureeritud vaatluslehe alusel vaadeldi ettevõttes tekkivaid ja kasutatavaid dokumente ning võrreldi nende vastavust nõuetele. Uurimuses keskenduti elektroonilistele ja paberkandjal olevatele dokumentidele, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Kvalitatiivse uurimismeetodina viidi läbi intervjuud, milleks koostati valim ettevõtte töötajatest, kes oma töös mingil etapil puutuvad kokku dokumentidega, et saada kinnitust vaatlustulemusele. Lõpptulemusena valmis Abc Motors AS-i dokumendihalduse analüüs, millest selgus, et Abc Motors AS-i dokumendihalduse korraldamine ei vasta osaliselt normatiivaktides kehtestatud nõuetele ning ettevõtte tegelikele vajadustele. Kuna tegemist on rahvusvahelist kaubamärki esindava ettevõttega, siis võiks ka ettevõtte dokumendihaldus olla selle vääriline. Analüüsi tulemustest lähtuvalt tegi autor ettepaneku koostada nimekiri ettevõttes kasutatavatest süsteemidest ja määrata vastutajad. Kehtestada ettevõttes asjakohased dokumendiplangid ja näidised, et tagada dokumentide, sisu vormi ja struktuuri asjakohasus tulenevalt loodud dokumendist. Siseprotsesside käsiraamatus dokumendihalduse protseduuri lisada järgnevad punktid: dokumendiplangid ja elemendid, dokumendiringluse korraldamine, pitsatite hoidmine ja kasutamine, asjaajamise üleandmine ja vormistamine töösuhte lõpetamisel. Võtta ettevõttes kasutusele dokumendihaldussüsteem, kus iga dokumendiga tehtud toimingu kohta jääb teave ja kooskõlastamine on jälgitav, ettevõtte dokumentatsioon süstematiseeritud, dokumendi leidmine lihtne, lepingute tähtajad ja kehtivus jälgitav ning nende säilimine on tagatud säilitustähtaja jooksul. Rakendada autori koostatud soovituslikku dokumentideloetelu ettevõtte tegevuses ning tuua dokumentide loetelus välja dokumentide eest vastutajad, mis muudab töötajate jaoks olukorra selgemaks. Koostada ettevõttes register, kes millisele keskkonnale ligi pääseb ning millistes keskkondades tuleb töösuhte lõpetamisel lõpetada volitused ning määrata registrile vastutaja, kes peab arvestust volituste andmise ja lõpetamise üle ning vastutab registri täitmise eest. Reguleerida e-kirjade haldamine. Dokumentide dubleerimise vältimiseks koondada dokumendid ettevõttes ühte kohta, mida haldab üks kindel inimene ning dokumenti muutes tuleb see kindlasti asendada uuega. Ajakohane ja reguleeritud ning tegelikele vajadustele vastav dokumendihaldus aitab lihtsustada toiminguid dokumentidega ning hoida kokku töötajate ajalist ressurssi. Autor peab uuringut vajalikuks, sest selle tulemusena saadi teada, mis on töötajate arvates probleemid ja kitsaskohad ettevõtte dokumendihalduse korraldamises ning mida on vaja muuta. Autori ettepanekutega arvestamine aitaks parandada ettevõttes dokumentide haldamise korraldamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumendihaldussüsteem eraettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Kattai, Kaire; Rego, Mari-LiisEttevõttes elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutamine ja dokumendihalduse protsesside kirjeldamine on oluline, kuna see võimaldab tõhusat dokumentide haldamist, tagades nende turvalise säilitamise, hõlpsa ligipääsu ja järjepideva halduse. Lisaks aitavad selged protsessikirjeldused parandada töötajate arusaamist nende ülesannetest, vähendada segadust ning tagada dokumentidega seotud tegevuste sujuv toimimine ning üleüldise dokumendihalduse toimimise tagamise. See omakorda parandab ettevõtte produktiivsust, vähendab vigade ning äririskide tekkimise võimalust ning aitab organisatsioonil vastata õiguslikele nõuetele ja standarditele. Lõputöö eesmärgiks oli uuringu tulemusi analüüsides teha ettepanekud AS Fujitsu Estonia dokumendihalduse korraldamiseks ning elektroonilise dokumendihalduse keskkonna, süsteemi loomiseks rahvusvahelises IT ettevõttes. Eesmärgi täitmiseks uuriti erialast kirjandust, seadusi, juhendeid ja standardeid, et kujundada teoreetiline raamistik dokumentide haldamiseks ning uuriti elektroonilisele dokumendihaldussüsteemile esitatavaid nõudeid. Eesmärgi saavutamiseks kaardistati ja analüüsiti ettevõtte dokumentide haldamise hetkeolukorda ning uuriti ettevõtte töötajate ootuseid kaasaegsele lihtsasti hallatavale dokumendihaldussüsteemile. Teoreetiliste allikate ning seaduste ja juhendite läbitöötamine aitas leida eesmärgi täimiseks sobiva empiirilise uuringu läbiviimise meetodi. Uuringustrateegiaks valiti juhtumiuuring (Case Study) ning lähenemisviisiks deduktiivne viis. Esmaste andmete kogumiseks kasutati empiirilises uuringus dokumendivaatlust ning veebipõhist ankeetküsitlust. Uuringus kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmete kogumist, et saavutada põhjalikum arusaam uuritavast probleemist.Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumentide haldamise kord Viljandi Gümnaasiumile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lepik, Kristi; Murulaid, TiiaDokumentide haldamise kord avalikus sektoris on kohustuslik. See peab olema eesmärgipärane, läbipaistev ja üles ehitatud loogiliselt. See lihtsustab ja ühtlustab dokumentide menetlemist organisatsioonis ning tagab süsteemsuse töös dokumentidega. Dokumentide haldamise kord peab vastama seadustele, määrustele ja standarditele ning tulenema organisatsiooni tegelikest vajadustest. Dokumentide haldamise korra loomise aluseks Vabariigi Valitsuse määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. Dokumentide haldamise kord peab tagama asutuse kiire ja eesmärgipärase dokumentide haldamise kogu nende elukäigu jooksul. Organisatsiooni vajadustele vastavast dokumentide haldamise korrast peab selguma, millised dokumendis tekivad asutuses, millist teavet nad kannavad, kuidas neid luuakse, hoitakse ja säilitatakse, et tagada tõendus organisatsiooni tegevustele ning tagatakse tegevuse läbipaistvus. Vajalik on lahti seletada mõisted, lisada viiteid teistele kordadele ja juhenditele. Lisades on soovitav tuua näidised dokumentidest, vajadusel skeemid või joonised ja muud juhised. Dokumentide haldamise kord peab olema abiks kõikidele töötajatele, kes puutuvad kokku dokumentidega. Lõputöö eesmärk oli koostada dokumentide haldamise kord Viljandi Gümnaasiumile. Eesmärgi täitmiseks tutvuti dokumendihaldust reguleeriva teoreetilise materjaliga. Selgitati välja dokumentide haldamise korra peamised teemad ja üldised nõuded. Dokumendivaatluse käigus kaardistati dokumendihalduse senine korraldus ja vaadeldi kehtivat asjaajamiskorda ning dokumentide liigitusskeemi. Lisaks viidi läbi intervjuu, mille käigus selgitati välja direktori soovitused ja ettepanekud Dokumendivaatluse tulemusel selgus, et kehtivas asjaajamiskorras ei ole koolile vajalikke ja seadusest tulenevaid teemasid. Määramata olid dokumendihalduse tegevuste eest vastutajad, käsitletud ei olnud infosüsteeme ega andmekaitse põhisätteid. Dokumentide loomise ja kasutamise peatükid olid liialt paberikesksed ja ei käsitlenud endas elektoonilisete dokumentiga seotud tegevusi, digitaalset allkirjastamist ega säilitamist. Dokumendivaatluse käigus leiti, et kehtiv asjaajamiskord, milles oli 23 peatükki on liialt mahukas ja detailne. Dokumendivaatluse ja intervjuu käigus leiti, et tagamaks dokumentide haldamise korra asjakohasus, on otstarbekas käsitleda selles 37 dokumentide haldamist kompaktsemalt, luua selge struktuur ning loobuda õigusaktides ja standardites toodu ümberkirjutamisest. Analüüsi käigus leiti, et 17 peatükki võib maha võtta, kuna need ei kirjelda piisavalt kooli vajadusi ja olid liiga detailsed. Näiteks dokumendiliikide juures olid lahti kirjeldatud kõik dokumendiliigid ja selgitused iga liigi kohta ja elementide asukohad. Näiteks protokoll oli 2 lehel ja kiri 3,5 lehel. Uude korda lisati 7 uut peatükki, põhjalikult muudeti 6 peatükki. Uues loodud dokumentide haldamise korras on nüüd 13 peatükki. Kehtiv asjaajamiskord oli 29 lehekülge pikk, detailselt oli kirjeldatud toimikute ettevalmistamist, klambrite eemaldamist ja lehekülgede nummerdamine. Samuti oli detailset kirjeldatud paberdokumendi saabumisel tehtavad toimingud. . Uus loodav dokumendihalduse kord on nüüd 8 lehekülge+lisad. Peamised peatükid, mis uude korda lisati: Ametikohtade pädevus ja vastutajad Andmekaitse põhisätted Dokumendihalduse põhisätted Dokumentide allkirjastamine Dokumentide hoidmine ja säilitamine Asutusesiseseks teabe määramine Juurdepääsupiirangud Järgmisi peatükke muudeti: Üldsätted Dokumentide vormistamise nõuded Dokumentide vormistamine, vastuvõtmine ja registreerimine Tõestusmärge Teabe avalikustamine Pitsatid Dokumentide haldmise korra lisana loodi tabel kasutatavatest infosüsteemidest ja andmebaasidest, tuues seal ära administraatorid, vastutajad ja tavakasutajad. Uude korda lisati dokumentide koostamise näidised ja muudetud jalusega dokumendiplangid. Uuringu tulemusena valmis dokumentide haldamise kord, mis vastab õigusaktidele, seadustele ja määrustele ja kooli tegelikele vajadustele Eelneva põhjal koostati Viljandi Gümnaasiumi dokumentide haldamise kord (lisa 4).Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumentide loomise ja haldamise tegevused Sotsiaalkindlustusametis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-05) Tomingas, Aurielija; Murulaid, TiiaDokumendihalduse valdkonda reguleerivad mitmed õigusnormid, millel ei ole ühte kindlat õigusnormi, millest lähtuda. Põhiline regulatsioon on leitav TKTA määrusest, mis ei anna kindlaid juhiseid valdkonna korraldamiseks. Asutusi suunatakse eelistama andmete vahetamist dokumendivahetusele ja elektroonilisi dokumente paberdokumentidele, aga ka vähendama teabe dubleerimist ning mitte koguma ega alal hoidma mittevajalikku ja aegunud teavet (Vabariigi Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ eelnõu seletuskiri, 2017, lk 3). Teabe- ja dokumendihaldus ei oma väärtust iseseisvana, vaid on alati seotud teenuste ja protsessidega, nende haldamise ning arendamisega (Vabariigi Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ eelnõu seletuskiri, 2017, lk 4). Iga asutus kogub informatsiooni ja tegutsemise käigus luuakse dokumente ning kogutakse andmeid. Kvaliteetne dokumendihaldus ei aita ainult dokumente kaitsta vaid suurendab organisatsiooni töö efektiivsust. Töö dokumentidega on universaalne ja ei sõltu organisatsioonist, vajadus dokumente hallata on kõigil asutustel ja see tuleneb dokumendi omadustest, mitte organisatsiooni tüübist. Asutuse dokumendid peavad olema loodud korrektselt ning ühtsete põhimõtete järgi, olema vastavuses konkreetse dokumendiliigi vorminguga. Selle kõige tagamiseks tuleb asutusel kehtestada dokumentide vorminõuded. Samuti tuleb organisatsioonis reguleerida e-kirjade haldamist ja vormistamist. Jõudsalt liigutakse selles suunas, et organisatsioonile oluline informatsioon on digitaalsetes andmekogudes, mitte enam ainult EDHSi. Praeguses inforohkes ja digitaalses maailmas vajab iga asutus kirjalikke juhendeid, et korraldada organisatsiooni dokumendihalduse tööd, et oskuslikult hallata suurel hulgal andmeid ja dokumente. Dokumendihalduse juhendi koostamisel tuleb asutusel lähtuda, et töötajad saaksid vastused küsimustele kes, mida, millal ja kuidas asutuses dokumentidega teeb. Seega dokumendihalduse regulatsioonides tuleb kirjeldada kõiki dokumentidega tehtavaid toiminguid nende elukäigu jooksul (Kukk, 2018, lk 70). Juhendis dokumendihalduse korraldamise ja kirjeldamise osas on otstarbekas aluseks võtta asutuse dokumentide liigitusskeem, mis oma olemuselt annab ülevaate asutuse põhiülesannete täitmisel tekkivast teabest, selle allikatest ja hoiukohtadest. Lõputöö teema oli „Dokumentide loomise ja haldamise tegevused Sotsiaalkindlustusametis“. Teema valikul lähtus autor, et SKA on avalikke teenuseid osutav organisatsioon, kes peab lähtuma oma teabe ja dokumentide haldamisel TKTA määrusest ja kaasas käima riigis toimuvate arengutega ning reformidega. SKA põhifunktsioon on teenuste osutamine, kuid selle juures on oluline tugifunktsioon 41 teabe- ja dokumendihaldusel. SKAs teevad valdavalt kõik valdkonna spetsialistid dokumendihalduse toiminguid. Kuid paljudel töötajatel ei ole selles valdkonnas põhjalikke teadmisi ega oskuseid. Neil tuleb arvestada, et asutuses on kasutusel mitmeid andmebaase, peale EDHSi, kus hoiustataks andmeid, dokumente ja muud informatsiooni. Siinjuures on oluline, et asutuses oleks juhend, mis annaks töötajatele ülevaate, kus ja kuidas teenusepõhiseid andmeid ja dokumente hoiustatakse. SKAs ei ole kasutusel ajakohast juhendit, mis reguleeriks teabe- kui dokumendihaldusega täpsemaid toimingud. Asutuses on olemas palju erinevaid juhendeid, kuid need ei ole enam ajakohased. Lähtudes uuest määrusest, mis asetab esikohale teenused ja nende hindamise ning kvaliteedi, siis dokumendihalduse korraldamisel on oluline, et SKAs oleks teenusepõhiste dokumentidega tegelemiseks põhjalik ja ajakohane juhendmaterjal, mis toetab ja loob kindluse ametnikel dokumendihalduse ja teenusepõhiste toimingutega tegelemiseks. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada dokumendihalduse korraldus Sotsiaalkindlustusametis, et töötada välja juhend dokumentide loomiseks ja haldamiseks. Lõputöö uurimisstrateegiana kasutati kaardistusuuringut ja deduktiivset lähenemist. Andmete kogumiseks kasutati kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimisviisi. Uurimismeetodis kasutati teavet, mida arvuliselt väljendada ei olnud otstarbekas ning tulemused saadi järeldava statistika alusel ja intervjuuvastused esitati üldistatud kujul. Uuringu tulemustest selgus, et asutus vajab kirjalikku juhendit, mis kirjeldaks dokumendihalduse valdkonna täpsemaid põhimõtteid. Tõsta dokumendihalduse ja teenuste kvaliteeti ning muuta andmete kättesaadavus lihtsamaks. Autor koostas lõputöö raames SKAle dokumentide loomise ja haldamise juhendi, kus on kirjas dokumentide vormistamise nõuded, haldamise nõuded, teenusepõhiste dokumentide protsessitöövood ja Deltasse registreerimine ning andmeväljade täitmine. Samuti koondab juhend kokku kõik eelnevad erinevad juhendid, töökorraldused ja kokkulepped, mis tagab selle, et asutuses ei ole kaasajastamata juhendeid. Kogu vajalik ja ajakohane informatsioon on kõigile teenistujatele kättesaadav ühes juhendis. Lõputöö eesmärk ja seatud ülesanded said täidetud. Teoreetiliste andmete ja uuringu tulemuste põhjal koostas autor Sotsiaalkindlustusametile dokumentide loomise ja haldamise juhendi (Lisa 3).Nimetus Piiratud juurdepääs E-spordi harrastamine Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Pastimäe, Joel; Freienthal, HeliLõputöö teema valiti eesmärgiga välja selgitada Eesti elanike tarbimis- ja harrastamisharjumused e-spordis. Selgitada välja huviliste, mittehuviliste ja harrastajate seisukohad ja erinevused. Selgitada välja peamised puudused võrreldes traditsioonilise spordiga. Lõputöö probleem seisneb selles, et Eestis puudub selge ülevaade e-spordi tarbimis- ja harrastamisharjumustest ja arusaam valdkonna tulevikust nii riigi tasemel kui ka erasektori tasemel. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetiline raamistik välja selgitamaks e-spordi olemust ja eripärasid. Seejärel leiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Teoreetilises osas andis autor ülevaate e-spordi olemusest, organisatsioonidest ja puudustest. Viidi läbi tarbijaküsitlus ja e-sportlaste küsitlus ning analüüsiti tulemusi. Uuringu tulemusena selgus, et e-spordi üldine teadlikkus on suhteliselt kõrge eriti nooremates vanusegruppides. Tuli välja, et peamine tarbimine ja osalemine toimub läbi interneti ülekannete vaatamisega. Selgus, et suurem osa huvilisi osaleb e-spordis vähemalt korra kuus. Selgusid kõige populaarsemad e-spordialad Eestis, milleks olid FPS ja MOBA arvutimängud, tulemus oli sama nii huviliste kui ka harrastajate osas. Uuringust selgus veel, et e-spordi tarbimist mõjutab arvutimängudest huvitamine ja otseülekannete hea kättesaadavus. Tuli välja erinevate osapoolte e-spordi tunnustamine spordialana. Selgus veel, et peamiselt avastatakse arvutimängud ja e-sport läbi sotsiaalmeedia, tutvusringkonna ja mängu teavituste. Uuringust tuli välja, et peamised puudujäägid e-spordil kui valdkond on seotud harrastajate füüsilise ja vaimse tervisega. Uuringust selgus, et e-sportlaste poolt valdkonna tajumine sarnaneb huvilistega. Harrastajate puhul on valdkonna peamised probleemid seotud turniiride arvuga ja korraldamisega ning Eesti e-spordi keskkonna vähese toetusega. Autori hinnangul täideti kõik lõputööle seatud eesmärgid ja ülesanded. Lõputöö tulemusel selgitati välja tarbimiseelistused ja tarbimist mõjutavad tegurid, harrastajate käitumine ja osalemine valdkonnas, mittehuvituvate inimeste eelistused ja probleemid seoses e-spordiga ning leiti e-spordi peamised puudused võrreldes teiste spordialadega.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti administratiivtöötajate töökiusamise uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-02) Paulus, Annabel; Kranich, Kaie; Freienthal, HeliLõputöö pealkirjaks oli "Eesti administratiivtöötajate töökiusamise uuring". Töökiusamine mõjutab oluliselt kiusatava tervist ja organisatsiooni edasist toimimist ja nagu uuringutest on selgunud, siis on kiusamine tõsine probleem, mis vajab lahendamist. Lõputöö uurimisülesanneteks olid: luua teoreetiline raamistik töökiusamise uuringuks; lähtuvalt valitud uurimistöö metoodikast viia läbi empiiriline uuring administratiivtöötajate seas töökiusamise välja selgitamiseks; teha küsitluse vastuste põhjal järeldused; leida võimalusi, kuidas toetada administratiivtöötajate paremat toimetulekut töökiusamisega ning edastada soovitused õppematerjali loomiseks koolitusettevõtetele.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Aasamets, Carmen; Freienthal, HeliLõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid. Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet: 1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk; 2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega; 3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega; 4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks; 5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga; 6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul. Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel. Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.