Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 982-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs "24Expressile kavandatud meeste tööjakid"(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Oja, Liliann; Peets, TeeleLõputöös kavandati ja valmistati transpordiettevõttele 24Express töötajatele viis tööjakki. Valminud viis jakki on kvaiteetsest, vastupidavast materjalist ja vastavad töökaitse nõuetele. Selleks pidi arvestama ettevõtte imogoloogiaga ja töörõivastele esitatavate kindlate nõudmistega. Toodete valmistamiseks on valitud kvaliteetsed ja mitmekülgsete heade omadustega Windstopper Soft Shell® kangad. Windstopper Soft Shell ® on tuulekindel, õhuläbilaskev, laseb liikuda ja on vetthülgav. Furnituurideks on valitud kauakestvad ja kõrgkvaliteetsed YKK lukud. Kõik selleks, et tagada transpordi alal töötavale meesterahvale mugavuse. Mudelite saamiseks on algselt konstrueeritud põhilõige, kasutades Mülleri „Meeste jope põhilõike” juhendit, mille peale modeleeritud moekohohane lõige. Esmaste lõigete alusel on tehtud maketid. Maketiproovis tehtud muudatused tehakse ka lõigetele, mis peale korrigeerimist digiteeriktakse Lektra arvutiprogrammi Modaris. Antud programmis saab veel lõikeid kohandada ja kontrollida omavahelisi kokkuminekuid. Lõigetele pannakse õmblusvarud, pannakse peale suurendused ja väendused ning tehakse lekaalide tabel. Lekaalid viiakse Diaminosse, kus toimub vastavalt soovitud kangale ja suurusele lekaalide paigutus. Diaminost Just Printi viies saab lekaalid Plotterist välja printida. Koostatud on mudeli „Erik” lekaalid õmblusvarude tähistusega, mis on materjalide kaupa välja toodud. Mudeli „Erki” lekaalidega on tehtud ka paljundusskeem, kus on suurused 48- 56. Lekaalide tähistuse mõistmiseks, kombineeritud paigutuste,l on koostatud ka lekaalide tabelid mudelite kaupa. Igale mudelile on koostatud tootekaardid, millele lisatakse ettevõtte poolt nüüd tellimusleht koguste ja tarneajaga. Tootemõõtude tablis selgus, et mudelid on valmiskujul erinevate suurustega võrreldes tüüpfiguuri tabliga. Ilmselt muutused tekkisid ka peale maketiproove tehes. Arvestada tuli kõigi erinevate kehaehitustega individuaalselt. Paigutusjooniste abil sai arvutada viie mudeli ja mudeli „Erik” materjali maksumuse. Antud makusumsed on olulised arvutamaks ka mõlema viisi omahinna ja lõpphinna. Arvutuste käigus selgus, et suureks kuluallikaks on õmblusteenuse pakkuja, mis on viie kordselt õmblusmaterjalidest kallim. Hind on kallim kuna tegemist on näidistoote õmblemisega, mitte masstootmisega. Mudeli „Erik” toote omahinnaks kujunes 165,06 € ja müügihind 247,59 €. Viie mudeli omahinnaks tuli 760,66 € ja müügihinnaks lausa 1140,98 €, millest pea pool koosneb õmblusteenuse hinnast. Ettevõtte on väga rahul kangaste ja furnituuride valikuga. Värvid vastavad samuti ettevõtte poolsetele tingimustele. Samuti olid ettevõtte juhatus ja töötajad rahul sellega, et jakid on mitme näolised ja mugavad.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D printereid turustava ettevõtte loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Komendant, Ott; / K N Nõuakas, KatiAutor valis lõputöö teemaks „3D Printereid turustava ettevõtte loomine.“ Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli 3D printimistehnoloogia võimaluste kirjeldus ning 3D printerite turustusvõimaluste hindamine, analüüs ja sellest lähtuvalt äriplaani koostamine.Tulemusteni jõudmiseks viis autor läbi kvantitatiivse turu-uuringu. Toetudes uuringust saadud tulemustele selgitati välja ettevõtte potentsiaalne klientuur, kelleks osutusid Harjumaal elavad inimesed vanuses 19-35 eluaastat. Töös tutvustab autor 3D printimise võimalusi ning koostas rajatava ettevõtte äriplaani. 3D printimise puhul on tegu tehnoloogiaga, mis võimaldab luua digitaalsest mudelist füüsikalise mudeli kiht kihi haaval. Tegu on tehnoloogiaga, mis leiutati 1980ndate aastate algul ning millel on potentsiaali peagi kujuneda üheks laialt levinud tootmismeetodiks. Erinevate allikate ja uuringute põhjal võib ennustada 3D printimise laialdast kasutuselevõttu lähimate aastate jooksul. Samuti on oodata tulenevalt tehnoloogia kiirest arengust 3D printimisseadmete odavnemist, mis omakorda teeb 3D printerid klientidele kättesaadavaks. Autor tõi töös välja valiku 3D printimisseadmeid ning printimiseks vajalikke täitematerjale. Veel kirjeldatakse, kuidas läbi viia edukas SWOT analüüs ja teostada finantsplaan. Samuti tutvustati ettevõtluse olemust, äriplaani koostamist kui ka turu-uuringu läbiviimist. Läbiviidud turu-uuringus andis oma vastused 112 inimest. Vastanutest 86% olid teadlikud 3D printimistehnoloogiast, kuid 85% ei olnud sellega otseselt kokku puutunud. Vastustest järeldus, et ettevõtte peamine sihtgrupp on inimesed vanuses 19-35 eluaastat, kes moodustasid ka 86% vastanutest. Veel selgusid peamised tootegrupid, mida inimesed oleksid valmis printima ning kui kõrget hinda on nõus potentsiaalne klient 3D printeri eest maksma. Koostatud uuringu ja töö põhjal võib järeldada, et koostatud äriplaan on reaalselt teostatav. Äriplaani täideviimiseks on vajalik algkapital 12 000 eurot, mille plaanib töö autor leida isiklikest vahenditest. Julgust äriplaani täideviimisel lisavad faktid, et 3D printimistehnoloogia puhul on tegemist noore ning Eestis vähelevinud valdkonnaga, tänu millele puudub hetkel turul tugev konkurents. Lisaks tugineb töö autor turu-uuringust saadud informatsioonile, milles kajastub inimeste teadlikus ning huvi 3D printimistehnoloogiate vastu. Ohuna toob autor välja selle, et tegu on veel küllaltki noore ning areneva valdkonnaga, mille tõttu tuleb ettevõttel olla pidevalt kursis turul toimuvate muutustega, mis välistaks ajas mahajäämise.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D Skanneri Juurutamise Võimalused Tallinna Tehnikakõrgkooli Mõõtetehnika Laboris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Grundsten, Siim; Vainola, VelloLõputöö "3D skanneri juurutamise võimalused Tallinna Tehnikakõrgkooli mõõtetehnika laboris" eesmärk oli uurida 3D skannereid, anda informatsiooni nende võimalikest kasutusaladest ja soovitada sobivat seadet Tallinna Tehnikakõrgkooli mõõtetehnika laborisse. Ülevaate saamiseks tuli välja tuua parameetrid, millega on võimalik skannereid omavahel võrrelda, ning uurida, milliseid tarkvarasid on tarvis 3D mudelite loomiseks. Lõputöö esimene osa käsitleb mitmesuguseid 3D skannerite mudeleid. Lähemalt kirjeldatakse seadmete tööpõhimõtteid ja parameetreid; selgitatakse, mis vahe on aktiiv- ja passiivskanneritel ning millised näitajad mõjutavad seadmete töö kvaliteeti. Lisaks tuuakse välja skannerite kasutamisvaldkonnad. Näiteks meelelahutusäris annab 3D skanner võimaluse luua madalama eelarvega eriefekte, arheoloogias aga saab digitaalselt salvestada ajaloolisi esemeid ja talletada vajalikku informatsiooni mõne tuleviku restaureerimistöö tarbeks. Samuti leiab 3D skannerile laialdast kasutust tööstuses: kvaliteedi kontrolli puhul saab mõõta detailide gabariite ja välja selgitada deformatsiooni kohti; pöördprojekteerimise korral annab skaneering detaili täpsete mõõtmetega digitaalse koopia ja see võimaldab eset CAD programmi abil täiustada. Teises osas antakse ülevaade 3D skaneerimise teenust pakkuvatest firmadest Eestis: iseloomustatakse firmat ja tuuakse välja ettevõtte peamised tegevusalad. Lisaks kirjeldatakse, millise tehnoloogiaga skannereid (enamasti aktiivskannereid) need firmad kasutavad ning millistele sihtrühmadele nende teenused on suunatud (peamiselt tööstusele ja avalikule sektorile). Peale selle loetletakse, milliseid 3D skaneerimise teenuseid Eestis üldse pakutakse, alustades hoonete mõõtmisest ja lõpetades hambaproteeside valmistamisega. Viimases osas on vaatluse all mitu erinevat 3D skannerit. Peatükis kirjeldatakse nende skannerite häid ja halbu külgi, selgitatakse erinevaid parameetreid ning loetletakse skannerite kasutusvõimalusi. Teada saab ka seda, kas tegu on tavakasutajale või tööstusettevõttele sobiliku seadmega. Tabelis on märgitud skannerite resolutsioon, mõõtmistäpsus ja hind - see annab hea ülevaate töös käsitletud seadmetest. Lisaks on eraldi koondtabelis välja toodud üheksa erinevat tarkvaraprogrammi, millega saab punktipilvest teha sobiva faili ja CAD programmis edasi töötada. Kuna Tallinna Tehnikakõrgkooli mõõtetehnika laborisse sobivale skannerile olid eelduseks võimalikult punktuaalne mõõtmistäpsus (umbkaudu 0,01 mm) ja portatiivsus, et seadet oleks võimalik kaasas kanda, siis lõpetuseks soovitataksegi laborisse kahte skannerit: Nikon ModelMaker MMDx ja Creaform HandySCAN 700. Mõlemad nimetatud seadmed peaks oma mõõtmetelt olema pigem väiksemad kui suuremad, kuid piisavad, et skanneriga oleks mugav ümber käia ja see oleks sobilik laboris kasutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D-prinditud plastide mehaaniliste omaduste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kivimäe, Mihkel; Pihl, Toomas3D-printerid ja tehnoloogia on tuleviku jaoks väga tähtsal kohal, selle abil on võimalik luua erinevaid prototüüpe kui ka varuosi erinevates valdkondades, kui ka hoonete ehituses, asenduselundite ning ka kunsti teostamisel. Autori eesmärgiks oli 3D-prinditud plastide mehaaniliste omaduste uurimine. Katsete põhjal selgusid erinevad tulemused ametliku standardiga. Esmalt tehtud tõmbekatse andis tulemused, mille eesmärgiks oli määrata materjalide suhteline pikenemine ehk plastus. Selle katse ajal muutusid katsekade ristlõike pindalad väiksemaks aga tugevamaks. Katse käigus selgus, et TPU 95A venis 88 % pikemaks, teised materjalid jäid ühe kuni kahe protsendi sisse. Tugevuse katse eesmärgiks oli määrata materjalide tõmbe tugevus. Selle katse käigus kasutati materjale 3 mm läbimõõduga ning teostati kaks katset iga materjaliga. Keskmiseks tõmbetugevuseks oli 0,02 N/mm2 kuni 0,035 N/mm2. Plastide kõvaduse määramise meetodil selgus, et autori Shore A duromeerti abil mõõdetud tulemused olid mõneti erinevad ametlikust standardist. CPE+ kõvadus oli kõige suurema erinevusega autori ja tootja poolt kirja pandud tulemusega. Teiste materjalide tulemused jäid tootja andmetest natukene kõrgemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D-printeriga lasteauto korpuse loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Abel, Jaagup; Andrei, RudzKäesoleva lõputöö eesmärk oli uue lasteauto mudeli välja töötamine ja korpuse 3D-printimine. Lisaks universaalse konstruktsiooni loomine, mis võimaldaks autot edasi arendada ja sobitada tulevikus erinevatele loodavatele korpustele. Lõputöö eesmärk saavutati. Projekti läbiviimiseks kasutati 3Dprintimise tehnoloogiat uue korpuse loomiseks. Vana lasteauto korpus vajas väljavahetamist, mistõttu autor lõi uue mudeli ja kasutas Mazda RX-7 mudelit inspiratsioonina. 3D-printimiseks kasutati FDM-printerit ENDER 6 ja PLA-filamentmaterjali, mis on populaarsed töövahendid prototüüpide loomisel. Kõige mahukamaks osutus projekteerimisprotsess, mis algas 3D-mudeli loomisest. Seejärel prinditi uue mudeli detailid ning töödeldi neid. Muuhulgas ehitati lasteautole uus konstruktsioon, mis on tulevikus universaalne põhi teiste lasteauto mudelite korpustele. Selles projektis valis autor modelleerida Mazda RX-7 Rocket Bunny komplektiga mudeli. Mudeli loomiseks kasutati olemasolevat 3D-mudelit, mida modifitseeriti vastavalt autori seatud eesmärgile. 3D-mudeli loomiseks kasutati SketchUp programmi. Mudeli modifitseerimisprotsessis kohandati mudeli suurus lasteautole kohaselt, sobitati lapse kuju autosse ja jaotati detailideks, mida oli võimalik printida ENDER 6 printeris. Printimise käigus ilmes probleeme, nagu detailide ümberkukkumine ja kaardumine. Need lahendati, kuid mõjutasid oluliselt projekti ajakava. Detailide ühendamiseks kasutati „tapisüsteemi“ (emase ja isase otsa ühendus), mis samuti loodi projekteerimise osas mudelit modifitseerides. Peale detailide töötlemist sai need ühendada omavahel kiirliimiga. Järeltöötlus hõlmas endas peale detailide kokku liimimist veel pahteldamist, lihvimist ja värvimist. Auto konstruktsioon koosnes kahest raamist: I raam ja II raam. Mõlemad raamid olid valmistatud anodeeritud alumiiniumist nelikanttorudest. I raamil tekkisid mõned probleemid, nagu läbipaine ja madal kliirens, mistõttu autor otsustas ehitada II raami, mis oli paremini konstrueeritud. Lõputöö esitamise ajaks valmis 3D-prinditud ja järeltöödeldud korpuse põhiosa, konstruktsioon ja muud väiksemad 3D-mudeli detailid, nagu tuled, armatuur, küljepeeglid ja kinnitusdetailid. Käesolev projekt on oluline, sest selline modelleerimine võimaldab luua ka teistel tudengitel suuri projekte piiratud vahenditega. Autor õppis, et kuigi modifitseerimisprotsessis on mudel loodud õigesti, tuleb arvestada võimelike printimisvigadega ning suure ajakuluga, mis hiljem kulub 47 järeltöötlusele. Lõputöö autor sai teadmisi ja õpetlikke kogemusi nii 3D-printimise tehnoloogiatest ja materjalidest kui ka 3D-kujundi modelleerimisest ja modifitseerimisest.Nimetus Avatud juurdepääs 5S rakendamine K-Print OÜ-s(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Oras, Helen; Raid, RuslanLõputöö eesmärgiks oli valida töökoht, kus rakendada esimesena 5S metoodikat, kaardistada antud töökoha hetkeolukord ja teha muudatusettepanekud. Lisaks muudatusettepanekutele oli eesmärk ka tutvustada läbi viidud muudatusi ja tulemusi. Läbi analüüsi osutus valitud töökohaks Heidelberg CX102-5+LX2 trükimasin, mille puhul oli analüüsis võimalik eeldada enim tulu. Hetkeolukorda kaardistades tulid juba visuaalselt välja erinevad puudujäägid ning need kajastusid ka seisakunumbrites – töökeskkond ei olnud efektiivne ning vaja oli rakendada muudatusi. Muudatusettepanekud loetlesin üles läbi 5S metoodika ehk siis ettepanekud, kuidas sorteerida, korda seada, särama panna, standardiseerida ja säilitada. Tulemused olid suures plaanis positiivsed ning läbi viidi mitmed tegevused läbi 5S võtme. Tulemused on kuvatavad ka pildimaterjalina ning paika on pandud erinevad reeglid, kuidas olukord säilitada või parendada. Tulemused on positiivsed ning antud muudatused kajastusid ka seisakuaegades, seisakuajad võrreldes juuli 2023 vähenesid aprill 2023 ca 17% ning rahaline võit on 3400 eurot (maha ei ole arvatud juurutamise kulu). Nagu eelnevates peatükkides mainitud, on 5S tehnoloogia pidevalt arenev ning seega ei saa kindlasti antud projekti lõppenuks lugeda. Kuigi antud töö keskendus trükimasina juures 5S tehnoloogia rakendamisele, siis järgmise 3 kuu jooksul on plaanis rakendada antud tehnoloogia juba järgmise tööjaama juures – MHK stantsi juures.Nimetus Piiratud juurdepääs 5S rakendusplaani loomine Rimeeda OÜ tootmistehasele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-22) Jakobson-Reinla, Kulla; Kase, AndresKäesoleva töö eesmärgiks oli Rimeeda OÜ tehasele 5S rakendusplaani loomise läbi näidata, kuidas saab tootmist tehases muuta veelgi efektiivsemaks ja firma eesmärkidele ja vajadustele vastavaks. Samuti pakkuda välja lahendusi, kuidas 5S rakendusplaani realiseerida tootmist katkestamata. Lisaks veenda juhatust ka seda kasutusele võtma, näidates neile, et 5S rakendamiseks ei peatu töö tehases ning selle rakendamisel on palju kasutegureid. 5S on parim viis luua tehases korrapärane süsteem ja seda seal ka säilitada. Selle abil saab kiirendada tootmisprotsessi, tõsta töötajate ja klientide rahulolu, motiveerida töötajaid töökohta parendama, vähendada praaki ja raiskamist ning luua turvalisem ja puhtam töökoht. Rakendusplaanis on väljatoodud ülesanded, mida on vaja täita süsteemi kasutusele võtuks ning väljatoodud ka tooted, mida oleks vaja soetada süsteemi töösse panekuks. Uus süsteem aitaks luua visuaalselt kergemini hoomatava töökeskkonna, kus on uuel inimesel kergem sisse sulanduda. Töökoha märgistamine aitab töötajatel paremini leida tööriistu ja materjale, mis omakorda kiirendab töö protsessi ning samas ka tagada kasutusel olevate tööriistade tagasipanekut sellega. Seeläbi tõstetakse tootmist. Esmalt viiakse läbi töötajatele koolitus ning seejärel peab kogu meeskond sorteerima vajaliku ebavajalikust töökohal. Kui töökohalt on ebavajalik eemaldatud järgneb sellele visuaalne markeerimine ja asjadele kindlate kohtade loomine. Tööriistadele luuakse kindlad sildistatud kohad ning tehas teibitakse erinevat värvi teipidega eraldamaks visuaalselt töötamise/töökohtade tsoone. Töökohal korra säilitamiseks on töötajatel iga tööpäeva lõpus 10 minutit aega koristamiseks ning nende häid tulemusi premeeritakse kvartali lõpus rahalise summaga. Juhtumiuuringute abil, mis on tehtud tehastes, kus on 5S rakendatud saame järeldada, et süsteemi rakendamine tõstaks tootlikkus vähemalt 10% ning ka töötajate motiveeritust, mis omakorda aitavad kaasa kliendirahulolu tõusule ja kaebuste vähenemisele. Rakendamisega võivad kaasneda probleemid, kui töötajatel puudub piisav koolitus ning, juhatusel puudub otsene suhtlus tehases töötavate inimestega. Selle vältimiseks on rakendusplaanis toodud välja rakendamisele eelnevad koolitused ning rakendamisele järgnevad koosolekud, mis toimuvad kord kvartalis. 5S rakendamine Rimeeda OÜ tehases aitab kaasa tehase eesmärkide täitmisele.. Toetudes juba läbiviidud juhtumisuuringutele, võib eeldada, et 5S rakendamine tõstaks ka antud tehase efektiivsust ning võimaldaks maksimeerida töötajate ja masinate tööd ning vähendada raiskamist. Seeläbi aitaks see täita ettevõtte eesmärke, milleks on olla loodusäästlikum ja kokkuhoidlikum. Süsteemi rakendamist toetab ka asjaolu, et selle elluviimiseks ei ole vaja teha tootmises katkestusi, mis tõttu ei pea muretsema, et tehases peatuks tootmine.Nimetus Piiratud juurdepääs 5S süsteemi juurutamine Jospel OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lissitsõna, Natalja; Traumann, AdaAntud töö eesmärgiks oli ettevõtte töökeskkonna ja töö organiseerimise parendamine töökohtades, et saavutada sujuvam tööprotsess, vähendada ajakulu ja tõsta töötajate rahulolu. Parendusprotsess edukas ettevõttes on pidev ja katkematu tegevus kogu organisatsiooni tegevuse aja väitel. Reaalse olukorda peegeldamiseks oli koostatud ja läbiviidud küsimustik Jospel OÜ meeskonna seas. Ettevõtte analüüs edastab ülevaade hetke seisu kohta, aitab määratleda probleemseid kohti ja viisi tegevuse parendamiseks. Kvaliteedi juhtimise meetodeid on loodud palju ja nende süsteemidega tutvudes võimalik teostada valikut, mis maksimaalselt rakendatav valitud organisatsiooniga ja parimal viisil aitab ettevõtte jätkuvas arengus. 5S süsteem on tunnustatud kordahoidev meetod ja laialt kasutust leitav ka mainekates kvaliteedijuhtimise kontseptsioonide hulgas nagu Toyota tootmissüsteem, Lean mõtteviis, Kaizen jms. Pideva ja jätkusuutliku parendamise protsessis jääb 5S süsteemis väheseks, kuid see on kindel alus, millele saab toetuda ettevõtte kvaliteedijuhtimine. Ettevõtte tegevuse protsesside analüüs ja vajalike meetmete rakendamine aitab kaasa juhtkonnal hinnata reaalset olukorda, mõõta arengufaase, teostada vajalikke muutusi ja sellele tulemusena püsida konkurendis. Sobiva meetodi leidmiseks hinnati ja analüüsiti ettevõtte töö organiseerimist tootmises. Töös on vaadeldud ettevõtte üldiselt, selle toodangumahtu, meeskonda, kui toimivat organismi ja töökorraldus erinevate korruste tootmisruumides. Empiirilises osas on kasutatud andmed, mis on kogutud ettevõtte tegevusega tutvumisel läbi küsitluste, visuaalsel vaatlemisel ja tootmisprotsessi jälgimisel. Lõputöö autor tänab Ada Traumanni juhendamise ja Jospel OÜ töötajaid meeldiva koostöö ees.Nimetus Piiratud juurdepääs 5S süsteemi rakendamine Printcenter Eesti AS järeltöötluse osakonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kostabi, Hendrik; Seene, Sten; Madis MoorPrintcenter Eesti AS on trükiteenuseid pakkuv ettevõte. Alustades alla kümne töötajaga on ettevõte kasvanud saja töötajani. Ettevõtte toodang on väga lai ja on võimeline valmistama erinevaid trükitooteid erinevatele materjalidele. Konkurentsieelise turul tagab lai tootevalik ning suurepärane tehnoloogiline masinapark. Kuid suurepärane tehnoloogiline masinapark ja lai tootevalik pole saavutanud ettevõtte tööjõu tootlikkuse suurenemist 10% võrra. Autor otsustas kasutada laialdaselt kasutust leidnud 5S meetodit antud ettevõttes, mis aitab tõsta tootmisefektiivust. Esmane eesmärk on luua puhas ja korrektne töökeskkond, kus kõikidel asjadel on oma kindel koht. 5S meetod koosneb viiest etapist: S1 – sorteeri, S2 – säti korda, S3 – särama, S4 – standardiseeri ja S5 säilita. 5S meetodi rakendamisel tuleb alustada esimesest etapist. Autori jälgimine Printcenteri järeltöötluse osakonnas näitas selgelt, et osakonnas valitseb “kaos”, mida on näha ka Sele 4 – Sele 11 pealt. Järgnevalt on autor etapp haaval teinud soovitusi 5S põhjal, mida saaks teha paremini antud osakonnas. Põhiline probleem ongi ebavajalike tarvikute või tootmisjääkide kuhjumine kohtadesse, mis ei ole sobilikud ning takistavad efektiivset tootlikust. Iga etapi lõpus on välja toodud protokoll eesmärkidega ja ettepanekutega, mis aitaks eesmärke saavutada. 5S ainuüksi ei aita tõsta tootmisefektiivust vaid aitab ka tagada tööohutuse, erinevate töövahendite õige hooldamise ja kasutamise. Just tänu 5S-i rakendamise käigus tulevad välja väärtust mitte omavad tegevused, mis aitavad kehtestada selged kontuurid ja distsipliini, et jätkata teiste kulupõhiste tootmiste projektidega. Lõputöö käigus toodi välja ettevõtte erinevad murepunktid põhinedes 5S-le, samuti tehti ka ettepanekuid töö hõlbustamiseks. Autor koostas professor Milvi Tepi audifaili põhjal kokkuvõtte töömotivatsioonist, mis on suunatud osakonnajuhtidele ja personalijuhtidele, et kuidas mõista paremini oma alluvaid. Oluline on kaasata ka töötajaid ja neid hoida piisavalt motiveeritutena.Nimetus Piiratud juurdepääs Abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-18) Altosaar, Eva Maria; Beilmann, Merje; Silde, KristiAntud uurimistöö kujunes välja ettevõtte Nurme Production OÜ soovist parendada normeerimissüsteemi. Ettevõttes oli normeermisprotsessis kasutusel üks abiajakoefitsient, milletõttu ei võimaldanud see täpsete standardaegade väljatöötamist. Sellest tulenevalt kujunes lõputöö eesmärgiks abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ. Lõputöö I osas anti ülevaade ettevõttest, ettevõtte toodangust, selle struktuurist ja töökorraldusest. Lõputöö II osas keskendus autor tööuuringute ettevalmistamisele, läbiviimise kirjeldamisele ja vaatlustulemuste analüüsile. Ettevalmistuste käigus kaardistas autor ettevõttes olevad seadmed ja liigitas need erinevateks uurimisrühmadeks: süstikpiste-, äärelõikusega süstikpiste-, äärestusühendus-, teipimismasinad, pressimisseadmed, pool-automaadid ja kattemasinad. Autor kogus andmeid tööajakulutuste uuringute ehk päevapildistamiste näol, kus märkis vaatluslehele minuti täpsusega ülesse vaadeldava isiku poolt tehtavad tegevused tööpäeva jooksul ning seejärel arvutas abiaja kestuse, koefitsiendi ja analüüsis tulemusi. Päevapildistamisi viidi läbi perioodil 9.02.2021 – 30.04.2021, kus vaadeldi 23 tööpäeva jooksul 24 töötajat ja viidi läbi 50 päevavaatlust. Päevavaatluste käigus uuriti 15x süstikpiste-, 7x äärestusühendus-, 10x teipimis-, 8x pressimis-, 6x äärelõikuriga süstikspiste- ja 4x pool-automaatide masinate tööd. Vaatlusperioodi hulka jäi 5 nädala pikkune vahemik, kus koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud tootmises võimalik päevavaatlusi läbi viia. Lõputöö III osas keskendus autor töö järeldustele ja ettepanekutele. Arvutuste ja analüüsi tulemusena selgus keskmine abiaja koefitsiendi tulemus järgnevatele seadmetele: teipimisseadmetele 1,10, süstikpistemasinatele ja pool-automaatidele 1,11 ning pressimis- ja äärestusühendusseadmetele 1,12. Abiaja koefitsiendi täpsustamine erinevatele seadmetele on üks osa normeerimissüsteemi parendamisest ettevõttes, mistõttu tegi autor ettepaneku edaspidi uurida laialdasemalt eksperimentaal- ja õmblusliinide tööoperatsioonide aegu ning luua ja võtta kasutusele töötajate jõudlustabel. Lisaks tuleb täpsustada pool-automaatide abiajakoefitsienti lisavaatluste näol ja uurida kattemasinate tööpäevajaotust, kuna uuritud perioodil ei olnud vastvad seadmed piisavalt tööga koormatud. Lisaks tegi autor ettepaneku rohkem tähelepanu pöörata taastusaja sihipärasele kasutamisele ja töövõimlemise olulisusele. Lõputöö valmis koostöös Nurme Production OÜ-ga. Autor tänab Nurme Production OÜ tootmisjuhti ja ühtlasi ka selle lõputöö ühte juhendajatest Kristi Sildet võimaluse eest teostada ja läbi viia uuringuid ning tänab ettevõtte tehnolooge ja töötajaid koostöö eest. Ühtlasi tänab autor põhjaliku juhendamise eest koolipoolset juhendajat Merje Beilmanni.Nimetus Piiratud juurdepääs Abiaja väljatöötamine väikeseeria tootmise jaoks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-24) Zaporozhets, Victoria; Beilmann, Merje; Ritson, PiretKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida sobiv abiaja koefitsient väikeseeria tootmisele, mis katab õmblejate vajadusi isiklikeks tegevusteks ning tööst taastumiseks ja tööga seotud vältimatuteks tegevusteks, seal hulgas ka masina seadistamine. Masina seadistamise tabel on soovitatav ära jätta kompenseerides selleks kuluva aja abiaja koefitsiendis sisalduva ajaga. Lõputööl on suur praktiline osa, kuna viiakse läbi päevavaatluse uuringud õmblejatega, analüüsitakse saadud tulemusi, mille tulemusel töötatakse välja uus abiaja koefitsient. Lõputöö põhjal võib järeldada, et sobivaim abiaja koefitsient on 1.14, mis kompenseeriks taastusaja ja individuaalse abiaja ning tööks vajalikud tegevused, sealhulgas masina reguleerimise, mida ei peaks enam vastavasse tabelisse märkima. Uut abiaega tuleb katsetada tootmises ja vaadata, kas õmblejad hakkavad püsima ettenähtud normides. Uut abiaja koefitsienti võib kasutada uute toodete standardaegade väljatöötamisel, kuniks standardajad on esialgsed ja vajavad kohandamist. Hiljem, abiaja koefitsiendi sobivusel, võib antud koefitsiendi võtta täielikult kasutusele tootmises. Juhul kui uue koefitsiendiga ei püsi õmblejad jätkuvalt ettenähtud normides tuleb uuesti viia läbi tööuuringud ja vaadata üle operatsiooniajad. Tootmises tuleb üle vaadata taastusaja kestvus ja selle kuulumine tööaja alla. Ühe praeguse taastusaja pausi võib arvata tööaja hulka ja soovitavalt tuleks võib õmblejatele korraldada iga päev viis minutit võimlemist, et ennetada kutsehaigusi ja soodustada õmblejate liikumist tööpäeva jooksul. Vastavalt seadusele peab taastusaeg olema arvestatud tööaja sisse. Seega tuleb tööpäeva pikkust arvestada 480 minutit mitte 440 minutit. Tootlikkuse suurendamiseks on vajalik uurida õmblejate töövõtteid ja pakikäsitlust. Uurida milliseid töövõtteid kasutavad kiiremad õmblejad ja milliseid aeglasemad õmblejad ning tehnoloogil tuleks katsetada, millised on parimad töövõtted ning neid õpetada aeglasematele õmblejatele. Õmblejatel läheb aega uute võtetega harjumiseks, seetõttu võib hiljem üle normeerida õmblejad ja vaadata, kas paremad töövõtted soodustavad aeglasemate õmblejate jõudluse kasvu. Pakikäsitluse all võib uurida kodutekstiili pakkide käsitlemist ja abilaudade suurust, kuna suured detailid kipuvad laua pealt alla kukkuma ja õmblejal kulub lisaaeg nende üles tõstmiseks. Pesu detailipakkide käsitlemises võib uurida nende komplekteerimist, et kuluks vähem aega pisidetailide asetamisele lauale ning suuruste kaupa jagunemisel. Tootmist tuleks planeerida selliselt, et õmblejad ei peaks tihti vahetama masinaid, kuna masinavahetusele ja harjumisele kulub aega. Soovitatav on planeerida tootmist selliselt, et õmblejad töötaksid võimalikult pika aja ühe masina peal.Nimetus Piiratud juurdepääs Adaptiivsed rõivad erivajadustega inimestele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Püüa, Liina-Mai; Peets, TeeleKOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks on valmistada kollektsioon adaptiivseid rõivaid, mis tähendab rõivaid mille kinnisesüsteem on lihtsustatud, mõeldes inimestele, kes vajavad riietumisel abi. Kollektsioon koosnes kahest koplektist ehk kuuest rõivaesemest. Antud lõputöös on käsitletud kollektsioonist nelja õlale toetuvat mudelit. Kollektsiooni loomise eeltööks oli sihtrühma vajaduste välja uurimine. Selleks koostati küsitlus, mille abil selgitati välja peamised ”tavaliste” rõivaste probleemid ja mida liikumispuudega inimesed lihtsustatud rõivastest ootaksid. Peamiselt sooviti rõivaid, millel oleks suur pesu- ja hõõrdekindlus ning rõivakangas oleks elastne ning tugev. Lisaks olid küsitluses välja pakutud lõputöö koostaja poolt disainitud erinevate tehnoloogiliste lahendustega mudelid, mida paluti vastajatel hinnata. Küsitluses populaarseks osutunud mudelite vahel tehti lõplik valik koos ettevõtte Virtually OÜ omaniku Ülle Liesvirtaga, kes konsulteeris lõputöö koostajat kollektsiooni loomise juures. Mudelite kasutamisõigus kuulub ettevõttele Virtually OÜ, kes tulevikus võib kasutada lõputöös käsitletud mudeleid oma toodanguna. Küsitlusele vastas 65% naisi ja 30% mehi ning 5% ei soovinud oma sugu tuvastada. Vastajaskonnast üle 50 % oli ratastoolikasutajad, kes suuremal või väiksemal määral vajasid abi igapäevasteks toiminguteks. Sellest tulenevalt otsustas lõputöö koostaja luua mudelite konstrueerimiseks unisex mõõdutabeli, tingituna toodete sirgest ja vabast siluetist, mis eeldavad suurt rinnaümbermõõdu lisa. Mõõdutabeli koostamisl valiti kasutatavateks kasvudeks 168 ja 172 ning kehatüübiks C-täidlus Finatexi ja Passeli mõõdutabelite põhjal [10] ja [11]. Kehatüübiks on valitud klassikaline C-täidulus, kuna ei ole soovitud mudelite puhul piirduda liiga spetsiifilise liikumispuudega ja võimaldada kollektsiooni suuremale kasutajaskonnale. Põhilõiked on konstrueeritud kahe konstrueerimissüsteemi põhjal. Mudelid Pellervo ja Loki on kõige sirgema silueti ja suurema rinnaümbermõõdu lisaga ning selle tõttu on nende mudelite põhilõike konstrueerimissüsteemiks valitud Müller & Sohni meeste päevasärgi põhiõige. Mudelid Peeta ja Roni, mille rinnaümbermõõdu lisa on kahest eelnevast mudelist väiksem, on konstrueeritudSkandinaavia konstrueerimissüsteemi põhjal. Põhilõigetest on modelleeritud moekohased lõiked vastavalt sihtrühma kehaasendist ja mudelite spetsiifikast. Kõikidele mudelitele on koostatud lekaalid ja paljundusskeemid. Lisaks on normeeritud õmbluskulusid, kuhu alla kuuluvad kanga- ja niidikulu arvestus, lisaks kõikide põhi-ja abimaterjalide maksumus. Viimasena on toodete puhul toodud toodete valmistamise tehnoloogiline järjestus, mille juurde kuuluvad seletavad joonised toote sõlmede tehnoloogilisest töötlusest. Mudelite baaslõiget on kontrollitud ja igale mudelile valmis vähemalt kaks prototüüpi. Lõputöö põhjal valmis kõikidest toodetest esikmudel, mille abil kontrolliti toodete istuvust ja välja töötatud tehnoloogilisi lahendusi. Mudel Pellervo on sirgelõikelõikeline sportjakk, esi- ja seljaosa on ühendatud passega ning kaelakaarde on õmmeldud kapuuts. Kapuutsi lõikeserv on töödeldud lõikekohase kandiga, mille sees on reguleeritav kummikanal. Toote alläär on figuurne, olles esiosas lühem ja sujuva üleminekuga küljejoonel ning pikem tagaosas. Mudelil on diagonaalsete läbilõigete vahele töödeldud peitlukuga avatavad taskud. Lisaks on ka rinnatasku toote paremal pool avatav peitlukuga. Mudeli taskukotid on võrkmaterjalist, mis ka ventileerivad kandjat juhul kui taskud on avatud. Mudeli spetsiifiline tehnoloogia seisneb magnetnööpidega esikinnises ja pikkade peitlukkudega avatavates lõhikutes varruka tagaosas. Mudeli varrukad hoiavad kergelt kõverdatud asendit varruka küünarnukijoonel. Lisaks on kõikidel peitlukkudel nööriga kinnitatud lukupeadele tõmmikud, et oleks ka piiratud käte liikuvuse puhul kinniseid kergem sulgeda. Need elemendid hõlbustavad riietumist. Mudel Loki on sirgelõikeline vest, mis koosneb esi- ja seljaosast ning peale õmmeldud taskutest. Toode on seljaosas pikem ja esiosas tüüpfiguuri esipikkusega sama pikk. Tootel on esikeskjoonel magnetikinnis ja õlajoont on nihutatud esiosa poole, millel on takjapaelaga kinnis. Nihutatud õlajoonel olevaid kinniseid avades saab toote hõlpsamalt ”voltida” ümber kandja, kui käed on väga fikseeritud asendis ja neid ei ole võimalik tõsta. Mudeli Peeta on sirgelõikeline anoraktüüpi sportjakk. Koosneb esi-, külje ja seljadetailidest ning raglaanvarrukadetailidest. Esiosas horisontaalse läbilõike vahele töödeldud peitlukuga tasku, mis töötab ka kui ventilatsioonilõhik. Mudelil on küünarnukijoonel kõverdatud asendit hoidvad raglaanvarrukad. Tootel on raglaanjoonte vahele töödeldud peitlukud, mis ulatuvad krae tipust kuni küljedetaili tagumise tipuni. Varrukasuus ja esiosa paremas läbilõikes on samuti peitlukkudega lõhikud. Lõhikute eesmärgiks on anda tootele rohkem avarust riietumisel. Mudelil Roni sirgelõikeline unisex T-särk koosneb esi- ja selja ning varrukadetailidest. Tootel on mõlemal pool esiosas kinnis, mis avaneb kaelakaarest varrukasuuni. Kinnis on suletav takjapaelaga. Sellise kinniselahendust saab kasutada, kui kandjal on kätes vähene liikuvus. Tootel saab hõlpsasti varrukad ümber käe ”voltida”. Tuginedes küsitluse andmetele saab kollektsiooni laiendada, sest arendamist vajavaid tehnoloogilisi lahendusi on veel hulgaliselt. Mudeli Pellervo materjalidele kuluv summa on 21,9 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Loki materjalidele kuluv summa on 13 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 26,4 minutit.Mudel Peeta materjalidele kuluv summa on 22,45 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 38 minutit. Mudel Roni materjalidele kuluv summa on 3,81 € ja näidismudeli õmblemiseks kuluv aeg 15 minutit. Täiendavaks ettepanekuks oleks unisex mõõdutabelit arendada edasi väiksemaltele ja vähem standartsetele kasvudele. See nõuab suuremat sihtrühma uurimust, mis vaataks lähemal sihtrühma spetsiifilisemaid mõõte. Mudelite Peeta ja Roni kinniselahendusi tuleks edasi arendada, sest kummalegi mudelile ei leitud ideaalset kinnist. Mudel Peeta vajaks paremat ja lihtsamini liikuvat lukku raglaanjoonele ning mudel Roni vajaks takjakinnist, mis oleks pehmem (hammastiku pool oleks ühest valatud detailist). Nii see ei ärritaks nahka ja ei rikuks materjali. Need probleemid on tingitud kanga ja furnituuri kaupmeeste sportimendi piiratusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö on täitnud oma eesmärgi. Töö käigus valmisid 4 lihtsustatud rõivaeset, mille eesmärgiks on lihtsustada igapäevast riietumist liikumispuudega inimestel.Nimetus Piiratud juurdepääs ADKE Grupp OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Keskküla, Raimo; Stelmak, IngaKooli lõpetanud oma ala spetsialistid soovivad ellu astudes saada oma esimest turvalist töökohta. Tihti peale ei arvestata töö valiku puhul sellega, et ka maailm on pidevas muutumises ning kõigil töötavatel inimestel on oht kaotada oma töö tehnoloogiale. Nii on autor seisukohal, et üks võimalikest lahendustest on luua enda toimiv ettevõte. Äriplaan kirjutati vastavalt autori ideele hakata tootma puidust dekoratiivseid seinalaudu. Tegemist on masstoodanguga, mille sihtgrupiks on keskmisest jõukamad noored, kes soovivad oma kodu sisustades erineda ning olla trendiloojateks. Töös tuli välja, et kui alustav ettevõtja on suuteline käivitama jätkusuutlikku ettevõtet ja sealjuures võimeline võtma kaalutud riske, siis tasub ettevõtlusega tegelemine end ära. Autori poolt välja mõeldud äriideel pole Eestis küll otsest konkurenti, kuid autor on arvamusel, et põhjus tuleneb toote kõrgest lõpphinnast. Antud ideega edasi minnes tasuks uurida, kui suur on toodete sihtgrupp Eestis, ning vastavalt sellele teha korrektuure. Alustava ettevõtte püsima jäämisel on võimalik laieneda, võttes enda alla suurema osa puidu väärindamisega seotud tegevustest. Käesolevas lõputöös on välja toodud kõik oluline, mida peab terviklik äriplaan sisaldama ning kuidas äriideest ettevõtluseni jõuda. Peab arvestama, et äriplaan on kirjutatud, võttes arvesse kriisieelset turusituatsiooni, ning samuti on arvestatud kasvupotentsiaali kriisieelsel ajal. Ettevõtte rajamisel on ajastus esmatähtis ning autor on seisukohal, et perioodil, mil kriis on ülemaailmselt aktuaalne, ei tasu antud ettevõtet luua. Seda põhjusel, et põhiline toodete sihtgrupp on kriisi tagajärjel koondamiste näol oluliselt vähenenud. Lõputöö kirjutamise käigus sai töö autor palju uusi teadmisi nii vanemate kui uuemate ärimudelite kohta. Lisaks teadmistele on töö autor nüüd reaalselt ja põhjalikult koostanud alustava ettevõtte äriplaani.Nimetus Piiratud juurdepääs Aegviidu asula joogivee kvaliteedi probleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ratas, Siim- Kristjan; Sillaste, ViiuAntud töös on võrreldud vastavalt püstitatud eesmärkidele nelja Aegviidu alevi veepuhasti veeproovide näitusid, mis olid aluseks tarbitava vee kvaliteedi hindamisel. Analüüs näitas, et alevisisene veepuhasti töötab eeskujulikult, probleeme jagub vanade veepuhastitega. Kohalike elanike hinnanguid, et vesi on ebakvaliteetne, on tõestatud ka Terviseameti akrediteeritud veelabori veeproovide tulemustega. Peamised probleemid joogivees on hägusus, värvus ning liigkõrge rauasisaldus. Puurkaevud on vanadel veepuhastitel madalamad, sellest tulenevalt on põhjavee analüüsid näidanud, et vee kvaliteet ülemistes pinnasekihtides on kehvem kui käige hiljem ehitatud veepuhastis, raskemaks teeb nende võrdluse ka see, et pinnased on erinevad ja jaamad ei asu kõrvuti ühel territooriumil. Jõe tänav eristub selle poolest, et teised veepuhastis asuvad oluliselt liivasemal pinnasel ja kõrgemal kui Jõe tn pumbajaam. Pinnas on pehme ja madal, samuti voolab mõne meetri kaugusel hoonest jõgi, mis kevadise suurvee ajal madalama metsa katab veega. Need veed satuvad ka suhteliselt madalasse veevõtukaevu. Mis aga väga hästi eristab uut ja vanasid veejaamu, on lõpptarbija juurest võetud veeproovid. Veeproovid sedastavad vanadest jaamadest võetud proovides suurt hägususe ja värvuse tõusu, mis ei ole seadusega reglementeeritud, kuid rauasisaldus on siin piirnormidest kohati mitmeid kordi kõrgem. Selle põhjuseks on arutluste ja proovivõtukohtade tulemuste võrdluse põhjal vana torustik, mida kasutatakse tarbijale vee edastamiseks elamusse. Uue veepuhasti näidust oli näha, et koolimaja vana veetrass reostas samuti puhast vett. Trassi vahetusega kadus koheselt ka rauaprobleem. Vanad jaamad on amortiseerunud ja investeeringuid ei planeerita. Uue veepuhasti ehitusega asendati vanad trassid kas koheselt või mõne aja möödudes uue veetrassiga ja tulemus saavutati kohe. Arutluste ja võrdluste põhjal võiks vanad veepuhastid/pumbamajad sulgeda, sest nende ekspluatatsioonis hoidmine on talvel väga kulukas. Vanad soojustamata hooned on küllaltki suured. Tühja ruumi on palju. Igas jaamas eraldi pumbad, rauaeraldusfiltrid jne. Iga asi maksab ja nii väikese asula peale nii palju veejaamasid ei ole kuidagi moodi otstarbekas. Vanade jaamade uuendamine algaks vana lammutamisega, puurkaevude rekonstrueerimisega, uute hoonete ehituse hankimisega. Probleemi lahendamiseks oleks vaja rajada ka uued trassid. Edaspidise lahendusena näeb autor Jõe tänava veepuhasti sulgemist ning teeb ettepaneku vedada alevisisese veejaama uuest torustikust uus väljavõte, ning juhtida sealt vesi Jõe tänava piirkonda. Sama ettepanek sobiks ka Poolemõisa piirkonnale. Kosenõmme veepuhastiga on olukord keerulisem, kuna asum on alevist kaugemal. Enne lõpliku otsuse tegemist on ettepanek viia läbi täiendavad uuringud. Saada vastus kas praegune uus veepuhasti suudaks ära toita ka Kosenõmme piirkonna.Nimetus Embargo Aiamajade pakkeliini efektiivsuse tõstmine ettevõttes Baltic Log Cabins OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Kunnberg, Mari; Valm, TiitLõputöö koostati aiamaju tootva ettevõtte Baltic Log Cabins OÜ põhjal kus oli probleemiks individuaaltootmise tõttu pakkeliinil vähene paindlikus tootmisplaani tõstmiseks kuna liigne käsikirjas kirjeldatud järjestikuste operatsionide arv muutis väljaõppe kuni 1 kuu pikkuseks. Kuna emafirmast tuli korraldus 2024 aasta kolmanaks kvartaliks tõsta nädala tootmismaht 750 m³ peale, tuli leida lahendus tootmisplaani täitmiseks. Emafirma poolt tuli ettepanek dubleerida olemasolevat individuaalset pakkeliini ja ehitada selleks eraldi tootmishoone. Kohalik juhtkond otsustas kulude vältimiseks vooltootmise juurutaimse kasuks, kuna selline süsteem ei eelda juurdeehitist ega lisatööjõudu, aga samas oleks eelduste kohaselt teinud asendusinimeste väljaõppe nii palju lühemaks, et see ei oleks tootmisplaani tõusule takistuseks. Seega oli lõputöö eesmärgiks pakkeliini üleviimine vooltootmisele. Vooltootmisele üleminekuks viidi kõige populaarsema toote, E10-4030TM-45, näitel läbi erinevad mõõdistusi ja vaatlusi, et jagada pakkimise protsess operatsioonideks millele sai leitud sooritusajad. Operatsioonide grupeerimiseks ja tasakaalustamiseks leiti taktaeg ja koostati tabelvormis tasakaalus pakkimisjuhend. Tasakaalustamine andis võimaluse kogu protsessi jagada 6 töökeskuse vahel ja igale töökeskusele jäi sooritada keskmiselt 7 operatsiooni, individuaalselt pakkides võis operatsioonide arv varieeruda 35-80 vahel. Kui uue pakkimisjuhendi järgi tuli õpetada asendustöötajaid komplekteerima keskmiselt 7 erinevat detaili, siis selgus, et 4.-5. tsükliks oli pakkeliini tempo taastunud. Juurutamist alustati töötajatele muudatuste eesmärgi ja uue süsteemi tutvustamisega pärast mida viidi läbi pakkimisjuhedi alusel esmajuhendamine, lepiti kokku tagasiside andmise vorm, ehk töödejuhataja sai iga partii puhul ühe ekstra pakkimisejuhendi, kuhu võis teha vajalikke märkusi ja partii lõppedes liikus parandusettepanekutega juhend kontoriss. Peamisteks parendusteks oligi detailide järjekorra kohandamine, et pakend saaks väiksem või liiniäärne materjalipaigutus oleks mugavam. Pakkeliini tulemusi monitooriti päevaraportite alusel ja kuvati igapäevaselt ja ka iganädalaselt nädala ja kuu lõpptulemusi ning analüüsiti koos töödejuhatajate ja tootmisjuhiga. 2024. aasta vooltootmise tulemusi võrreldi 2022. ja 2023 aasta efektiivsusnäitajatega. Kuu keskmine toodangu maht tõusis võrreldes 2022. aastaga 34% ja võrdluses 2023. aastaga 24%. Ühes tunnis toodetud kuupmeetri näit paranes võrreldes 2022. aastaga 23% ja võrdluses 2023. aastaga suurenes näitaja 12% võrra. Kui eelnevalt kahelt markerilt oodati tõusu, siis näitaja tööjõukulu toodetud kuupmeetri juures sooviti näha langust, et eeldada vooltootmise positiivset mõju pakkeliini efektiivsusele. 2024. aasta esimese nelja kuu keskmine langes võrreldes 2022. aastaga 21% ja 2023. aastaga võrreldes 16%. Kui puhkuste periood välja arvata on vaadeldavas perioodis töötajate kogu arv terves ettevõttes kõikunud 5-6 inimese võrra. Vastavalt töö eesmärgile sai ettevõttes Baltic Log Cabins OÜ üle mindud vooltootmisele ja selle tulemusena parandatud märkimisväärselt efektiivsusnäitajaid, millest võime ka järeldada, et asendustöötajate väljaõpe ei ole enam takistuseks tootmismahu tõstmisel. Tuleviku tarvis toodi ettepanekuna välja standardiseerida detailide paigutus paki kihis ja koostada igale kihile visuaalne plaan vähendamaks pakkimise vigu ja lühendamaks veelgi väljaõppe aega. Teise ettepanekuna sooviti visualiseerida ka iga toote liiniäärne materjalipaigutus ja ülekoormuse vähendamiseks leida võimalusi raskete detailide tõstmiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Aianditega levivad invasiivsed võõrliigid ja nende tõkestamise viisid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Einer, Johanna; Kalda, OliverInvasiivsed liigid on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suurimaks põhjustajaks. Enamjaolt seetõttu, et invasiivsed taimed pakuvad pärismaistele taimedele konkurentsi nii kasvuruumi, päikesevalguse, vee kui ka toitainete kättesaadavuse osas. Tihti ei suuda pärismaised taimed konkurentsis vastu pidada ning seepärast vähenevad pärismaiste taimede populatsioonid. Selleks, et vältida või piirata invasiivsete võõrliikide levikut, tuleb kõigepealt välja selgitada nende levikuteed. Invasiivsete liikide introduktsiooni levikuteed jagunevad kaheks – tahtmatuteks ja tahtlikeks. Tahtmatud introduktsioonide levinumaks levikuteeks on saastunud seemnepakid, kus leidub peale põhiseemne liigi ka teiste liikide seemneid. Tahtmatult võivad taimed levida ka hooletult puhastatud transpordisõidukite tõttu, saabuda jõusööda koostisosana või koos kaubaga nt. puuvillaga. Tahtmatuid levikuteid on raske või isegi pea võimatu kontrollida. Ainuke lahendus on tekitada ettevõtetele karmim kord puhtusstandardites ning teha pistelisi kontrolle. Tahtlikud introduktsioonid levivad inimeste kaasabil, näiteks introdutseeritakse mittepärismaiseid taimi uutesse piirkondadesse meditsiinilistel põhjustel ja ka toidulaua rikastamiseks. Tahtlike introduktsioonide levinuimaks levikuteeks on iluaianduse tööstus läbi dekoratiivtaimede müümise aiandites, taimelavades ja aianduspoodides. Dekoratiivtaimi kasutatakse laialdaselt koduaedades, botaanikaedades, maastikukujunduses, kust neil võib tekkida võimalus levida ettenähtud paigast edasi. Iluaiad tekkisid juba ammu. Taimedega kauplemist alustati juba 10 000 aastat tagasi. Iluaiad tekkisid kõrgklassi tekkimisega. Ilutaimed muutusid väga populaarseks Kreeka, Rooma ja Egiptuse ning teiste iidsete kultuuride õitseajal. USA-s loodi esimene iluaed 1698. aastal. Sel ajal korraldati ka rohkelt ekspeditsioone uute taimede leidmiseks. 19. sajandil hakati kirjutama mittepärismaiste taimede levikust ning nendega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest. 20. sajandi alguseks tekkis arusaam, et uute taimede introduktsioon toob kaasa ka kahjureid ning haigustekitajaid, mille tõttu suunduti tagasi pärismaisete taimede juurde. Invasiivsete taimeliikide lihtsaim, odavaim ning kõige efektiivsem tõkestamisviis on soovimatute invasioonide vältimine. Kui uued liigid kohanevad uue piirkonnaga ning saavad järk järgult ökosüsteemi osaks, siis on nende levikut keeruline peatada ning pea võimatu täielikult hävitada. Peale selle on pärast seda etappi põhimõtteliselt võimatu rakendada tõkestamise meetodeid, mis ei mõjutaks pärismaiseid liike ja kohapealse ökosüsteemi protsesse. Invasiivsete taimede leviku vältimiseks on kõigepealt vaja välja selgitada, millised taimed on potentsiaalselt invasiivsed. Kõige paremaks taimeliikide invasiivsuse ennustajaks on jälgida nende käitumist piirkondades, kus nad on juba introdutseeritud. Taimede invasiivsust identifitseeritakse ka kontrollides invasiivsetele taimedele iseloomulike tunnuste esinemist. Niisugusteks tunnusteks on näiteks võime kohaneda kohaliku kliima, ökosüsteemi ja bioloogiliste protsessidega, võime kiirelt paljuneda, kasvada ning levida ja looduslike vaenlaste vähesus ökosüsteemis, kuhu liiki introdutseerida soovitakse. Tõkestamismeetodite mõju sõltub suuresti kohapealsest olukorrast ning piirkonnast. Piirkonnas tekkinud looduslike muutuste tõttu ei pruugi piirkonnas samasugust tõkestamismeetodit kasutades olla samad tagajärjed. Selle tõttu on keeruline valida õiget tõkestamismeetodit. Iga juhtumit tuleb käsitleda põhjalikult ning ettevaatlikult. Invasiivsete mittepärismaiste taimede levikuteede tõkestamiseks on parimaks võimaluseks tõkestamine regulatsioonidega. Euroopa Liidus ei olnud kaua aega ühtset õigusliku raamistikku. Iga liikmesriik tegeles invasiivsete võõrliikide probleemiga iseseisvalt ning rakendas endale vajalikuna tunduvaid regulatsioone. Selle tõttu olid igal liikmeriigil erineva taseme ning sisuga regulatsioonid. Pikemat aega koosnesid Euroopa Liidu tegevused invasiivsete võõrliikidega tegelemiseks erinevatest tegevusjuhenditest ja regulatsioonidest, mis otseselt ei kohustanud liikmeriike juhendeid järgima vaid olid soovituslikud. Ühtse regulatsioonide võrgustiku puudus tekitas olukorra, kus invasiivsel võõrliigil ei olnud raske ühest riigist teise levida. Alles 2014. aastal tekkis siiani kõige põhjalikum, ühtsem ning enamust invasiivsete võõrliikide probleeme käsitlev regulatsioon. Euroopa Liit on eelkõige sihiks võtnud invasiivsete võõrliikide saabumise ennetamise, varajase avastamise, kiire tõrje ning haldamise. EL on oma invasiivsete võõrliikidega seotud regulatsioonides toetunud Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioonile, mis on ülemaailmne kokkulepe loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks. Lisaks sellele on koostatud tegevusjuhend, mis on suunatud Euroopa ja Vahemeremaade aianditele. Eesmärgiga koondada kõik osapooled ühise tulemi nimel tööle ning järgima tegevusjuhendis toodud häid tavasid. Headeks tavadeks on kogu tööstuse ning huvigruppide teadlikkuse tõstmine, invasiivsete võõrliikide introduktsiooni levikuteede tõkestamine ning olemasolevate invasiivsete võõrliikide invasiooni piiramine. Tegevusjuhend on mõeldud eelkõige aiandusega tegelevatele ettevõtetele. Tegevusjuhend julgustab uurima, millised müüdavatest taimedest on invasiivsed ning vältima nende levikut ja võimalusel pakkuma alternatiivseid taimi. Tegevusjuhend otseselt ei keela invasiivsete võõrliikidega kauplemist, kuid soovitab rangelt sellest hoiduda. Kui hoidumine on võimatu, siis tuleks olla ettevaatlik ja kindlasti märgistada taim sildiga, mis annab teavet taime invasiivsusest ning kuidas tuleb invasiivse taimega toimetada, et see taim ei leviks edasi. Peale tegevusjuhendi on olemas ka LIFE programm, mis on keskkonna ja kliima tegevuste rahastamisvahendiks Euroopa Liidus. LIFE programmi üks alaprogammidest on LIFE Focus programm, mis keskendub invasiivsete võõrliikide regulatsioonide probleemiga tegelemisele. Tähelepanu pööratakse eelkõige ennetusele ja varajasele avastamisele st. introduktsioonide levikuteedele. Teiseks LIFE alaprogrammiks oli AlterIAS, mille eesmärgiks oli piirata aianditest tulenevaid introduktsioone Belgias. Belgias on enamus invasiivsetest taimedest dekoratiivtaimed, mistõttu programm ka algatati. Programmi käigus teavitati erinevaid ettevõtteid invasiivsete taimede olemasolust ning nende mõjust loodusele. Selgus, et paljud ettevõtted ei olnud teadlikud, et enamus neil müüdavatest taimedest olid invasiivsed. Bioloogilise mitmekesisuse probleemiga tegeletakse ka rahvusvahelisel tasemel. Probleemi lahenduseks loodi eelnevalt mainitud bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Hetkel toimub ka ülemaailmselt IUCN-i eestvedamisel 2020. aastani kõikide invasiivsete võõrliikide ja nende levikuteede identifitseerimine ning tähtsuse järgi prioritiseerimine. Ideaalis loodetakse, et selleks ajaks oleksid ka kõik invasiivsed võõrliigid kontrolli all või hävitatud ning levikuteed oleksid tõkestatud. Regulatsioonid ja tegevusjuhendid on pigem ennetava toimega ning otseselt juba uue piirkonnaga kohastunud ning kiirelt levivat taime nendega ei see peatada. Taime levikut on võimalik piirata bioloogilise kontrolliga. Bioloogiline kontroll on tõkestamismeetodid, mis põhineb looduslikul tasakaalul ning kasutab tasakaalu loomiseks invasiivse taime looduslike vaenlasi. Looduslikud vaenlased on parasiidid, haigutekitajad, kiskjad ja konkurendid, kes kahjustavad liikide populatsioone. Looduslike vaenlaste valimine on pikk protseduur ning enne invasiivse taime juurde loodusesse laskmist läbib taim mitmeid teste, mis võivad kesta aastaid. Uue organismi introduktsiooni loodusesse võetakse väga tõsiselt, sest see on pöördumatu protsess. Välja valitud looduslik vaenlane peab olema piisavalt kahjulik invasiivsele taimele, et taime populatsiooni piirata. Samas ei tohi looduslik vaenlane kahjustada sealseid oma looduslikus levialas kasvavaid pärismaiseid taimi. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et looduslikud vaenlased ei hävita, vaid piiravad invasiivse taime populatsiooni. Nad ei hävita populatsiooni täielikult, sest nad sõltuvad populatsioonist kui toidu allikast. Kõige olulisem hetkel on identifitseerida ning pingeritta seada invasiivsed liigid ning nende introduktsiooni levikuteed. Üha enam pööratakse tähelepanu levikuteedele ehk varajasele ennetamisele, et vältida edasisi introduktsioone. Peale seda saab alles hakata tõsisemalt tegelema olemasolevate kohastunud ning levivate invasiivsete tulnuktaimedega. Suurimaks introduktsiooni levikuteeks on alati olnud iluaiandus. Paljud iluaiandusega tegelevad ettevõtted ei ole kursis oma kataloogides olevatest invasiivsetest taimeliikidest ning mõned neist ei soovigi end kurssi viia. Seepärast tuleks teha teavitustööd kõikides huvigruppides ning luua ülemaailmselt kindel reeglistik, mis nõuaks ettevõtetel kataloogides invasiivsete taimeliikide vähendamist või asendamist. Tuleks luua süsteem, kus iluaianduse ettevõtted ei näeks invasiivsete võõrliikidest loobumises vaid kasumi langust ning saaksid invasiivsete taimeliikide vähendamise eest teatud summa raha või teisi boonuseid.Nimetus Piiratud juurdepääs Ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kangur, Cornelia; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö "ajastu 1920-1940 stiilis ülikondade ja kostüümide turu-uuring lähtuvalt erinevatest subkultuuridest Eestis" eesmärgiks oli välja selgitada 1920ndate- 1940ndate stiilis ülikondade ja kostüümide eeldatava turu potentsiaal. Eeldusliku sihtgrupi põhiparameetrid on subkultuurilise identiteedi potentsiaal, vanus, sugu ja sissetulek. Subkultuurilise identiteedi potentsiaali analüüsiti antud töö raames chap, hipster ja dändi kogukonnas. Selleks, et teada saada antud töö raames turupotentsiaali, teostas töö autor turu-uuringu, mille peamisteks meetoditeks olid küsitlus ning süvaintervjuu.Nimetus Avatud juurdepääs Akende teisaldamise transpordialuse tootearendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Heinmäe, Henri; Lavin, JaakTranspordialust kasutatakse mitmetes erialades ja erinevatel otstarbetel. See aitab lihtsustada töötajate tööd ning on ka suureks abiliseks inimestel argielus. Alusega saab transportida tooteid ja materjale, alustades rasketest telliskividest lõpetades huulepulkadega. Otstarve on väga lai, kuna erinevatele erialadele on vastavalt nendele vajadustele loodud transpordialuseid, kuid puudub üks, mis neid kõiki ühendaks ja universaalsemaks muudaks. Samuti puudub akende veoks mõeldud transpordialus, mis lihtsustaks tööd akende paigaldust objektidel ja oleks kuluarvestuse suhtes odavam lahendus kui kraana tellida. Akende teisaldamise transpordialuse tootearendus jaoks oli vaja uurida turgu, millised transpordialused on juba turul. Turult valiti välja neli populaarsemat toodet: harilik transpordialus, kokkupandav transpordikäru, ratasetel glavaniseeritud transpordialus ja plaaditranspordialus. Nende hindamise jaoks püstitati kriteeriumid hinna, maastiku läbivuse, kandevõime, manööverdamis omaduse, funktsionaalsuse suhtes. Kuna turul spetsiaalselt akende veoks puudus pakutav toode, mida saaks ühendada ka teiste valdkodade jaoks, arendati selle jaoks välja tootearendus. Töös tutvustati erinevaid töötlemisvõimalusi, tootmisviise ja tootearendust. Tutvustati materjale, millest alus koosneb ja toodi välja nendele iseloomulike omadusi. Tootearenduse eesmärgiks oli välja arendada uudne akende teisaldamise jaoks mõeldud transpordialus, mis tekitaks universaalsuse teiste otstarvetega ja ühildaks teisi transpordialuseid ühes. Töötati välja uus toode, mille lisavarustusena saab endale soetada vastava varustuse, mis ühildub akende teisaldamiseks toodetud raamile. Näiteks modelleeriti akende veoks raamile laud ja plaadivedamis laud. Samuti tekitati universaalsus külgavatavusega, et saaks kasutada ka toodet kastina, kus toidupoodide töötajad saavad kauba ladustamiseks kaste sisse panna ja ka ilma kastideta tooteid. Akende veoks saab tootel eemaldada külgmised ääred ja paigutada need transpordialuse keskele tappidesse, et aken oleks alt fikseeritud ega libiseks mööda transpordialust paremale või vasakule. Lisaks, et akende keskosa toetuks raamile ning võtab kogu raskuse enda kanda. Tootele teostati tugevusarvutused kontrollimaks konstruksiooni tugevust, et need ei painduks maksimaalse koormuse all liialt läbi. Selle tarbeks leiti raamile mõjuvad jõud programmi Autodesk Inventori abil ja reaalne raami läbipaine 500kg juures oli 0,3921mm, mis rahuldas nõuet. Lõpuks leiti akende teisaldamiseks arendatud transpordialuse omahind. Omahinna arvutamisel võeti arvesse materjalihinnad, töötlemiskulud ja valmistamise kulud. Omahinnaks arvutati 273,782€.Nimetus Piiratud juurdepääs Aktiivmuda pundumise põhjuste analüüs ning vastumeetmete välja töötamine Kehra reoveepuhasti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Laaneveer, Ilona; Lember, ErkiAktiivmuda pundumine toob puhastile mitmeid probleeme. Nendeks on vahutamine aerotankis, aktiivmuda settimisomaduse halvenemine, kõrgemad opereerimiskulud ning hõljuvainete väljakandumist ja nii piirmäära ületamisi. Probleemide põhjuseks on filamentide koloonia tõus aktiivmudas. Antud töös keskenduti filamentide vohamise põhjuste uurimisele Kehra reoveepuhastis, saadud tulemuste analüüsimisele ning ettepanekute tegemisele. Saadud uuringu tulemustest selgus, et Kehra reoveepuhasti filamendi indeks on 5 ehk filamentide arvukus aktiivmudas on väga kõrge. Põhjused, mis võimendavad filamentide kasvu Kehra reoveepuhastis, on järgmised: reovesi viibib liiga kaua aerotankis, vähe toitu ja palju mikroorganisme ning madal lahustunud hapniku sisaldus. Märkimist vajab toitainete vähesuse probleem. Selline olukord puhastis annab kasvueelise filamentidele, sest flokimoodustajad bakterid on aeglasema kasvuga kui filamendid. Nii tarbivad filamendid kogu toidu ja flokimoodustajad ei suuda toitainete defitsiidis piisaval määral paljuneda. Filamentide vohamise probleemi on palju varasemalt uuritud. On leitud, et probleemi võib aidata lahendada aerotanki ette paigaldatav õhutusreaktor ehk selektor. Selektori eesmärk on tõsta orgaanilise aine kontsentratsiooni ja seeläbi stimuleerida flokimoodustajate kasvu. Tööpõhimõte seisneb selles, et tagastusmuda viiakse kokku sissevooluga, mille tulemusel tõuseb orgaanilise aine kontsentratsioon. Antud uurimuses leiti, et Kehra reoveepuhasti filamendi vohamisprobleemi võib leevendada õige selektori paigaldamine aerotanki ette. Selleks dimensioneeriti Kehra reoveepuhasti andmetel standardi ATV-DVWK-A 131E järgi sobiv selektor, mille ruumala on 17 m3 ja selles vajalik hapniku kogus on 68 kg O2/m3.Nimetus Piiratud juurdepääs Aktiivsöe filtri dimensioneerimine raskmetallide eemaldamiseks Kohtla-Järve reoveepuhastusjaama näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Neeme, Madli; Lember, ErkiKäesolev lõputöö käsitles põhjalikult aktiivsöe kasutusvõimalusi reoveepuhastusprotsessis ja uuriti tsingi ja vase adsorbeeruvuse võimekust aktiivsöega kokkupuutel. Uurimustulemusi rakendati Kohtla-Järve reoveepuhastusjaama näitel tsingi ja vase kontsentratsioonide eemaldamiseks. Töö käigus tehti ülevaade tsingi ja vase bioloogilisest tähtsusest ning toksilisest mõjust elusorganismidele. Näiteks bioakumulatsiooni kaudu võivad ohtlikud ühendid sattuda ka inimeste toidulauale. Tööst selgub, et mõlemad raskmetallid on inimestele nii kasulikud kui ka kahjulikud. Tsink ja vask on elusorganismidele vajalikud mikroelemendid, olles mitmete ensüümide koostisosadeks. Tsingi mürgistus algab alates 40 mg-st ja vasel 10 mg-st. Töö täitis oma eesmärgi, autor koostas eksperimendid, mille käigus arvutati vajalik aktiivsöe filtrite arv, lisaks valiti kõige efektiivsem meetod Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas tsingi ja vase kontsentratsioonide vähendamiseks. Katsetest selgus, et Cu on aktiivsöega paremini eemaldatav kui Zn. Tsingi eemaldamisel saadi paremad tulemused PAC-iga ning vase puhul GAC-iga. Mõlema aktiivsöe liigi puhul arvutati ka aastased söe kogused. PAC-i kogus oli väiksem ja sellest tulenevalt kujuneb PAC ka odavamaks variandiks. Vajalik aktiivsöe filtrite arv Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas on kaks, ühe filtri mahuks on 260 m3. Nii PAC-i kui ka GAC-i puhul on võimalik viia tsingi ja vase kontsentratsioonid Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas nulli. PAC-i ja GAC-i võrdluses kujunes efektiivsemaks meetodiks siiski Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas pulbrilise aktiivsöe kasutuselevõtt. Eelkõige üldkulu ja investeeringu maksumuse tõttu. Lisaks on PAC-i kasutusel mitmeid eeliseid, näiteks suure vooluhulga korral parem reageerimisvõime ja pikem kokkupuute aeg. Lõputöös saadud tulemusi ja järeldusi on võimalik rakendada Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamal edasisteks uuringuteks, lisaks on võimalik kasutada tulemusi järgmistes teadustöödes ja uurimustes, mis käsitlevad aktiivsütt ning raskmetalle. Töö käigus selgus, et PAC-i efektiivse kasutamise tagamiseks on vajalik läbi viia mõned täiendavad uuringud Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas kohapeal. Edasisi uuringuid oleks vaja teha ka PAC-i ja GAC-i puhul, suurendades raskmetallide kogust ja uurida seejärel aktiivsöe reageerimist ning mõju.