Logistikajuhi tegevused ettevõtte kulujuhtimisel

Logistikakulud on üks osa ettevõtte kogukuludest ja sellepärast on logistikajuht seotud kulude juhtimisega. Kuluarvestusest saadud informatsiooni põhjal on logistikajuhil võimalik teha olulisi otsuseid, kuid see nõuab majandusteadmisi kuluarvestuse põhimõtetest. Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, milline ülevaade on logistikajuhil logistikatoimingutega seotud kuludest ja millised on logistikajuhi tegevused seoses kulujuhtimisega. Juhtimisoskused ja teised logistikajuhile vajalikud oskused ja teadmised sõltuvad sellest, milline on logistikajuhi haridus või varasem töökogemus. Uuringus osalenud logistikajuhtidest alla poolte omavad erialast kõrgharidust, mis tähendab, et ülejäänud on logistika alased teadmised saanud koolitustel või omanud töö käigus. Peale selle osales uuringus muu eriala bakalaureuse- ja magistrikraadiga logistikajuhid, kutseharidusega logistikajuhid ning gümnaasiumiharidusega logistikajuhid. Järelikult ei nõuta ettevõtetes logistikajuhtidelt erialast kõgharidust, vaid vaadatakse tema teisi omadusi. Analüüsi käigus tulid välja peamised erinevused muu erialaga kõrgharidusega, logistika erialase kõrgharidusega, kutseharidusega ja gümnaasiumiharidusega logistikajuhtide teadmiste, oskuste ja tegevuste vahel. Kõigepealt tuli erinevus välja selles, millist ülevaadet nad omavad logistikakuludest. Kõige rohkem omavad head ülevaadet kõikidest logistikakuludest bakalaureuse või magistrikraadiga logistikajuhid, kellel ei ole logistika erialast kõrgharidust ja see võib tuleneda sellest, et nad omavad ka kõige rohkem informatsiooni kulude juhtimiseks ja nad oskavad saadud informatsiooni õigesti ära kasutada. Teiseks erinevuseks on logistikajuhi teadmised kulude analüüsimiseks, mis on vajalik informatsiooni saamiseks. Kulude analüüsimiseks on kõige rohkem teadmisi logistika erialase kõrgharidusega logistikajuhtidel, mis tähendab, et kõrgkoolides pannakse logistika eriala puhul palju rõhku kuluarvestusele ja andmete analüüsimisele. Logistikajuhi kulude juhtimisega seotud teadmised ja tegevused erinevad ka sellepärast, et nad kasutavad erinevad kuluarvestussüsteeme. Uuringus selgus, et 3/4 vastanutest kasutab tegevuspõhist ja ülejäänud traditsioonilist kuluarvestusmeetodit. Traditsioonilist kuluarvestusmeetodit kasutavad tootmisettevõtted ja hulgikaubandusettevõtted ning tegevuspõhist kuluarvestusmeetodit kasutavad peale nimetatute veel jaekaubandusettevõtted. Tegevuspõhine kuluarvestusmeetod on keerukam ja annab rohkem infot ning seda kasutades saab selge pildi sellest, kus ressursse on kulutatud ja milliseid ressursse kasutatakse logistikatoiminguteks. Uuringus tuligi välja, et eelkõige tegevuspõhist kuluarvestust kasutavad logistikajuhid teavad, milliseid ettevõtte ressursse on kasutatud logistikatoiminguteks, kuid traditsioonilist kuluarvestust kasutavatest logistikajuhtidest teavad seda vähesed. Tegevuspõhine kuluarvestus nõuab ka detailsemat analüüsi ja seega kõrgemaid teadmisi annalüüsivõtetest kui traditsiooniline kuluarvestus. Sellepärast tunnevadki analüüsivõtteid heal tasemel pigem tegevuspõhist kuluarvestust kasutavad logistikajuhid. Üldiselt tundis heal tasemel analüüsivõtteid alla poolte vastanutest. Järelikult ülejäänud logistikajuhid ei saa kulude analüüsi ning juhtimisse panustada maksimaalselt ja nad ei pruugi alati kõike olulisi andmeid analüüsist kätte saada. Nii võib tekkida neil probleeme analüüsiks kõlbmatute andmetega. Siiski kõige rohkem peavad logistikajuhid kuluarvestusega seotud probleemiks erinevaid finantseesmärke ja huvisi erinevatel osakondadel. Üle poolte vastasid veel, et kulude analüüsimine on töömahukas ja võtab liiga palju aega. Viimast pidasid suurimaks probleemiks pigem tegevuspõhist kuluarvestust kasutavad logistikajuhid. Vahe tuleb kuluarvestuste vahelisest töömahu erinevusest. Traditsioonilise kuluarvestusmeetodi kasutajate hulgas on suurimaks probleemiks erinevate osakondade iseseisvaid finantseesmärgid ja huvid. Seega peaksid erinevad osakonnad tegema omavahel tihedamini koostööd, et seda probleemi vähendada. Analüüsi käigus selgus ka milline on koostöö veoteenuse pakkujaga, sest kõige olulisemaks faktoriks transpordiviisi valikul pidasid logistikajuhid veohinda. Seega soovivad logistikajuhid, et transpordihind oleks võimalikult väike. Et saavutada võimalikult väike hind hea kvaliteedi juures ja sujuv koostöö, peaksid logistikajuhid kuulama vedaja soovitusi. Siiski on veoteenuse pakkuja soovitusi nõus kuulama kõigest alla poolte logistikajuhtidest. 84% logistikajuhtidest peavad veoteenuse pakkujat oma strateegiliseks partneriks ja seejuures oleks vajalik, et nad kuulaks ka tema soovitusi ja vastavalt sellele viiks läbi muudatusi, sest muudatusi on nõus veohinna alandamise pärast läbi viima 60% logistikajuhtidest. See annaks mõlemal osapoolel võimaluse logistikakulusid optimeerida ja koostöö oleks meeldivam. Logistikajuhtidelt uuriti veel, kui tähtsaks nad peavad logistikakuludega seotud otsuseid klienditeeninduse kvaliteedis. 24% logistikajuhtide hulgast arvab, et logistikakuludega seotud otsused mõjutavad vähe klienditeeninduse kvaliteeti. Siiski 67% nende hulgast on vastanud, et klienditeeninduse taset mõjutavad logistikaga seotud otsused. Järelikult mõeldakse selliseid otsuseid, mis ei ole seotud logistikakuludega. Antud tulemus näitab, et osad logistikajuhid ei oska luua seoseid klienditeeninduse ja logistikakuludega seotud otsuste vahel ja nii võivad nad teha kulude juhtimisel otsuseid, mis muudavad klienditeeninduse kvaliteedi halvemaks. Lisaks pooled logistikajuhid, kelle tööülesannete hulka ei kuulu klienditeenindusega tegelemine, arvavad siiski, et logistikaga seotud otsused mõjutavad klienditeeninduse taset. Järelikult ei anna nad omapoolset panust, et seda taset hoida või tõsta. Seega peaks logistikajuhti kaasama klienditeeninduse eesmärkide ja klienditeenindusstrateegia väljatöötamise protsessi ja ka teistesse tegevustesse, mis on seotud klienditeenindusega. Analüüsi käigus tulid ka välja peamised logistikajuhi tegevused, mis on seotud kulude juhtimisega. Selgus, et kõige enam tegelevad logistikajuhid kuluarvestuse teostamisega, logistikaga seotud investeeringute tasuvusanalüüsiga, logistikaga seotud finantsnäitajate analüüsiga ning seejärel parandusettepanekute tegemisega. Kõige rohkem kuuluvad erinevate logistikakuludega seotud tegevused nende logistikajuhtide tööülesannete hulka, kellel on logistika erialane kõrgharidus. Järelikult tegelevad logistika erialase kõrgharidusega logistikajuhid põhjalikumalt kulude juhtimisega, sest neil on selleks vajalikud teadmised ja oskused, mis tuleb välja 23. küsimuse juures. Järelikult on eelkõige nemad valmis tegema kulude juhtimiseks õigeid otsuseid. Kõige rohkem soovivad kulude juhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi juurde saada gümnaasiumiharidusega logistikajuhid. Üldjuhul võib öelda, et logistikajuhid tegelevad aktiivselt logistikakulude juhtimisega ja enamus omavad head ülevaadet kõikidest logistikakuludest. Nende teadmised, oskused ja ülevaade kuludest sõltub palju sellest, millist kuluarvestusmeetodit nad kasutavad või milline on nende haridus või varasem töökogemus. Alla poolte logistikajuhtidest omavad logistika erialast kõrgharidust, kus on pandud kulude arvestamisele suuremat rõhku. Ülejäänud vastanute hulgas esineb rohkem neid, kellel oleks kulude arvestamiseks ja juhtimiseks teadmisi juurde vaja. Samuti saaks osasid kuluarvestuses tekkinud probleeme lahendada, kui logistikajuhil oleksid paremad oskused kulude analüüsimiseks ja sellepärast peaksid nad enda teadmisi pidevalt täiendama. Kuna uuringus osales 25 logistikajuhti, ei ole võimalik selle põhjal teha üldistavaid järeldusi.

Topic of thesis is „Logistics Manager activities in Corporation Cost managing“. The aim of the thesis was to find out how logistics manager is managing logistics costs and if their activities are enough for making right decisions. Author analysed what kind of overview logistics manager has on logistics costs and what are the main activities related on cost managing. This topic is important because logistics costs are one part of company’s total costs and if logistics manager doesn’t have enough information about logistics costs, then he can’t make well-considered and reasonable decisions to change operations more efficient. This means that logistics manager has to deal actively with logistics cost managing. The author made questionnaire for the research and send it to manufacturing companies, wholesale companies and retail companies. 25 logistics managers answered. Received data was compared with theoretical part and then analyzed. After the analyse the author made conclusions and recommendations for improvements. Research showed that knowledge, skills, and an overview of costs depend a lot on what kind of cost accounting system logistics managers use or what are their previous work experience or education. Less than half of logistics managers have Bachelor’s or Master’s degree in the field of logistics. They have more knowledge and skills for cost managing and that’s why they have more tasks which are related to cost managing. Also managers who use activity-based-costing system have better overview of logistics costs and more knowledge than those managers, who use traditional costing system. That’s because activity-based-costing is more complex and gives more information about resources that are used for logistics activities. So it is important that logistics managers have Bachelor’s or Master’s degree in the field of logistics and improve constantly their cost accounting skills. Also, they should co-operate more with firms that provide logistics services and other departments of company. This gives the opportunity to reach better solutions that can give a positive result to the company for a longer period. In addition, logistics managers should pay more attention how logistics activities and related costs of these activities impact customer service quality. These things are strongly associated, but still all the logistics managers are not dealing with activities related to customer service. Furthermore, it is recommended to use logistics manager proffessional standard because it helps to define qualification of employee, it also helps to make job descriptions and recruit new employees. Generally speaking, logistics managers deal constantly with cost managing and most of them have a good overview of all logistics costs. Still, overall conclusions can’t be made based on this thesis, because the study involved only 25 logistics managers.