Dokumentatsiooni väljatöötamine BORG OÜ-le

Lõputöö ülesandeks oli kokku koguda piisavalt andmestikku dokumentatsiooni välja töötamiseks BORG OÖ-le. Töö tehnoloogilises osas on välja toodud toodete tehnilised joonised koos läbilõigetega. Et tooteid näeb ka klient seestpoolt, äärestatakse kõiki detaile enne õmblemist. Tegelikkuses ei ole vaja kõiki detaile äärestada, sest osades õmblustes jääb äärestusühendus peitu. Äärestusõmbluste vähendamine aitab vähendada ühele tootele kuluvat tööaega. Lisaks on ülevaateks välja toodud vajaminevad seadmed ning materjalid, koos tehnoloogiliste parameetritega. Töö on jagatud jagunematuteks etappideks, et neid lihtsam mõõta oleks. Igat etappi on mõõdetud ja neile on ajalised väärtused tabelis välja toodud. Et vältida suuri ülejääke on oluline, et igal tootel oleks oma kindel kulunorm. Mudelitele on leitud kõige optimaalsem laotus kolmele erinevale kangalaiusele. Lisas on olemas ka laotused, mida on nii juurdelõikajal, kui kangaste tellijal oluline oma tööd tehes jälgida. Töö korraldusliku osa peatükis on välja toodud SSD-5 programmida saadud aegade ja mõõdetud õmblusaegade erinevused. Kuna tööoperatsioonide loetelu tablisse pole sisse arvestatud abiaja lisasi, siis olen seda ka SSD-d koostamisel jälginud ja abiajaks on märgitud 1. Saadud õmblusaegade erinevused võivad tuleneda valedest töövõtetest, abilaua paiknemisest või detailide paiknemisest töölaual. Soovitan ettevõttel kasutusele võtta sisetranspordi vahendeid, et vähendada õmblejate liikumist omale töö otsimisega. Normaalaegasi on tootmises vaja, et panna paika tellimustele reaalsed tähtajad. Samuti seab see kindla piiri, mille ületamisel peaks üle vaatama, millele ja miks kulus toote valmistamiseks kaua aega. Eriti tähtis on see uute õmblejate puhul, sest valede töövõtete juures võivad need kinnistuda ja sellest tulenevalt muutuvad ka õmblusajad pikemaks. Et saada normeeritud tööaeg on läbiviidud õmblejate töö uurimiseks päevapildistamisi, mille alusel on arvutatud abiaja lisa koefitsent. Saadud abiaja koefitsent on korrutatud standariseeritud tööaegadega, et leida tootmiseks sobilik normaalaeg. Töö uuringutes selgus, et töötajad kulutavad suure osa oma tööajast omale tööd ettevalmistades ja parandusi tehes. Minu ettepanek oleks välja töötada baastoodetele täpsed vineer- ja kanga lõiked, et tagada töö kiireloomuline käik kõikides tootmisetappides – selleks tuleks olemasolevatele toodetele läbi viia tootearendused. Töö käigus olen ettevõttele teinud mitmeid ettepanekuid ja loodan, et nende kasutusele võtmisel parendab ettevõte oma töö planeerimist. Kui tootmises on olemas dokumendid tehnoloogilisest infost, sõlmedest, juurdelõikusplaanist, kangakuludest ja normaalaegadest, siis muudab see töö lihtsamaks ja peaks olema tootmise planeerimisel suureks abiks. Kui õmblejad siiski ületavad projekteeritud normaalaja, soovitan õmblejaid koolitada paremate töövõtete omandamiseks või palgata tootmisesse toomisjuht. Lõputöö autorina sooviksin tänada BORG OÜ juurdelõikajat ja minu juhendajat Marju Lilmmaad, kes jagas mulle oma erialaseid teadmisi ning aitas mind tekkinud küsimuste korral. Samuti tänan Tallinna Tehnikakõrgkooli poolset juhendajat Anu Tšistovat ning konsultanti Merje Beilmanni.

The purpose of this thesis was to collect crucial information for the documentation development. I analyzed three selected products. Thesis is separated in two main chapters. In the first chapter there are technical drawings of the products with the sewing drawings in selected parts. I advise to reduce overlocking in some parts because it turned out it was unnecessary. There are also tables giving information of the machines and fabrics used in production. Due to the need of measuring the sewing time I divided sewing scheme into the parts, which cannot be divided anymore. Then it was easier for me to take time with the stopwatch for all the sewing parts separately. Because the fabric waste is a big problem in this company I made cutting layouts for all of them in three different widths. The best solution is elected by taking into account the efficiency and meterage of each layout. The layout plan is important because it will make the production time quicker and also the ordering process will be easier. In the second chapter I paid attention in the production itself. First I did a standard time for all of the products using SSD programme. I calculated the standard time for each etappe and later I compared them with previously measured times. To have the actual sewing time I also needed to add a help time which is the time what is spent on technical maintenance of the machinery and workplace, also all the unnecessery movements which are made during the production process. For help time studies I needed to observe the workers during their whole workday. I observed two sewers for 480 minutes each. In this study I found out why the sewing process is long and on what they spend their time. There is a table with the observed times and with my recommended times for all the phases. It gives a better review of the production and an oppurtunity to develop when there is an example to follow. I also found out the additional time needed for used maschinery. For universal machine the help time addition was 31% and for overlock machine was 11%. The precentages are needed for calculating the real standard time. If the manufacturing time is still exceeded I advise to hire a production manager or to recruit operators for the better working techniques. Also the detail placing has an important role in the production and if there is an opportunity I advise to get bigger side tables and internal transport equipment. I believe if the company takes into account my recommendations and develop crucial documents for each product the flow of the work will improve. If all the workers have access for technical information the additional times will be reduced. I would like to thank my supervisor Anu Tšistova and consultant Merje Beilmann from the University of Applied Sciences. Also Marju Lillmaa from BORG OÜ for giving me a professional insight of the manufacturing.