Jalgrattaliikluse turvalisuse tegurid Eestis

Käesolev lõputöö käsitles jalgratturite turvalisuse taset Eestis ja analüüsis selle erinevaid tegureid. Uuriti seaduslikke vahendeid, infrastruktuuri taset ja üldist liikluskultuuri ning jalgratturite hinnanguid eelpoolnimetatud valdkondadele Vastuste saamiseks uuriti lõputöös jalgratturite turvalisusega seotud kirjalikke materjale ning viidi läbi küsitlusuuring, millele vastas 214 jalgrattakasutajat. Töös uuritud teoreetiliste ja empiiriliste meetodite abil leiti, et peamiseks murekohaks jalgratturite turvalisuse osas, on erinevate liikumisviiside teede ristumised, mis tekitavad ebaselgeid olukordi nii jalgratturitele kui ka mootorsõidukijuhtidele ja tihtilugu on ebaselgete olukordade tulemuseks liiklusõnnetus. Üldiselt ei ole uuringus osalenud jalgratturid jalgrattasõidu tingimustega Eesti teedel rahul ning ollakse arvamusel, et jalgrattataristu taseme osas on veel palju arenguruumi, et muuta jalgrattaliiklus ohutumaks ja rattakasutus meelepärasemaks. Samuti selgus uuringu tulemustest, et endiselt on problemaatiline teema jalgratturite ohutuse seisukohalt madal liikluskultuur. Sõiduteede jagamine on konfliktne asjaolu jalgratturite ja mootorsõidukite vahel ning uuring tõi välja erinevaid põhjuseid, miks see nii on. Positiivse uuringu tulemusena võib välja tuua, et küsitluses osalnud jalgratturid on üsnagi teadlikud jalgrattale kehtivate nõuete osas ja nendest peetakse ka kinni. Sealhulgas pööratakse tähelepanu ka enda nähtavaks tegemisele. Kokkuvõtlikult võiks välja tuua järgnevad ettepanekud ja soovitused: • Võtta rohkem eeskuju arenenud jalgrattaliiklusega riikidelt, seda nii linnaplaneerimisel, jalgrattakultuuri loomisel kui ka seadusandluse täiendamise/parandamise osas. • Autokoolides rakendada põhjalikumat käsitlust liikkluskultuuri ja üksteisega arvestamise osas liikluses. Samuti propageerida rohkem lugupidavamat liikluskultuuri ja jalgrattaliikust koolides ja lasteaedades ning samuti meedias. • Tagada parem liikluskorraldus erinevate liikumisviiside teede ristumisel, eraldada ehituslikult jalgrattarajad sõiduteest, ühendada kergliiklusteed ühtseks võrgustikuks, pöörata teede hoolduse juures tähelepanu ka jalgrattaradadele, et sinna ei koguneks pori, kive, prügi, lund ja jääd. Samuti hoida korras ka jalg-ja jalgrattateed – paremad jalgrattaliikluse sõidutingimused hoiavad autojuhid ja jalgratturid rohkem üksteisest lahus, mis tagab parema liiklusohutuse ja ühtlasi võib ära hoida ka halva liikluskultuuri ja suhtumise probleemid. Edasistes uuringutes võiks keskenduda järgmistele teemadele, mis käesoleva uuringu käigus välja tulid: • uurida, mis võivad olla põhjused, miks jalgratturid alati liikluseeskirju ei järgi; • uurida jalgrattaliikluse tingimusi ja turvalisuse küsimusi talvisel perioodil; • uurida, miks on jalgratturite huvi Maanteameti poolt välja pakutud nähtavust parandavatesse vahenditesse (helkurtraksid, helkuraerosool, helkurpulgad kodaratel) suhteliselt madal; • uurida detailsemalt jalgratturite hinnanguid jalgrattasõidu tingimustele erinevates Eesti piirkondades; • uurida, kas jalgratturite poolne liiklusreeglite eiramine võib olla seotud teadmatusega või on tahtlik. • uurida, millised peaksid olema Liiklusseadusesse sisse viidavad muudatused jalgratturite arvates.

This thesis "Cycling safety factors in Estonia" addressed the level of safety of cyclists in Estonia and analyzed its various factors. The legal instruments, level of infrastructure, general traffic culture and the assessments of cyclists in the aforementioned areas were investigated.In order to get answers, written materials on the safety of cyclists were examined and a survey among 214 bicycle users was conducted. The analysis of the survey showed that the main safety concern for the cyclists is traffic in the crossroads that can create unclear situations for both cyclists and motorists. In general, cyclists involved in the study were not satisfied with the conditions of cycling on Estonian roads and in their opinion there is still much room for improvement concerning the infrastructure for cycling. The survey also showed that low traffic culture is still a problem for cyclists in Estonia. At the same time, cyclists who participated in the survey were well aware of the requirements for the bicycle and the need for self-visibility and followed those requirements. The analysis of the survey revealed the need for following suggestions and recommendations for Estonian cycling legislation and development: • Examples in urban planning, creation of better bicycle culture and improving legislation should be taken from developed bicycle countries like the Netherlands and Germany. • Promoting more respectful traffic and cycling culture through driving schools, schools, kindergartens and media should be practiced; • Constructing separated bicycle tracks at crossroads in order to ensure better traffic management should be taken into consideration. Also, connecting cycling routes into a complete network and paying better attention to bicycle lanes maintenance on the streets should be considered.