Antibiootikumide kasutamine vesiviljeluses

Aina intensiivsemate vesiviljelusviiside kasutamine kogu maailmas on esile tõstnud keskkonnaprobleemi, kus antibiootikumidega ravimise tagajärjel on tekkinud resistentseid, ravimite toimele allumatuid bakteritüvesid. Tänu bakterite resistentsusele on antibiootikumide kasutamine bakteriaalsete kalahaiguste raviks efektiivne vaid osaliselt. Vesiviljeluses kasutatakse antibiootikume ainult terapeutiliselt, see tähendab, et kalu ravitakse antibiootikumidega vaid bakteriaalhaiguste puhangute olemasolul. Profülaktiliselt, nn igaks juhuks ei tohi antibiootikume anda ei kaladele, soojaverelistele loomadele ega ka inimestele. Proovid haigustekitaja määramiseks tuleb viia pädevasse laboratooriumi, kus tehakse ka testid uuritavate bakteritüvede ravimitundlikkuse suhtes. Antibiootikumide kasutamise mõju kalakasvandustes on uuritud mitmetes töödes, kuid tulemused on väga vastuolulised. Tõestatud on, et antibiootikumidega ravimisel on resistentsete bakterite arv suurenenud, sest bakteritel tekib vastupanuvõime antibiootikumide suhtes. Lisaks satub ravimisel keskkonda suurel hulgal antibiootikume. Hinnanguliselt 70-80% manustatud antibiootikumidest väljub kaladest koos väljaheitega keskkonda. Antibiootikumide mõju kaladele on kahjuks väga vähe uuritud. Kõrvalmõjudena on kaladel avastatud nefrotoksilisust ehk neerupuudulikkust ja immunomodulatsiooni, mis tähendab, et kalade kaitsereaktsiooni on antibiootikumid mõjutanud. Antibiootikumide kasutamise vähendamiseks on rakendatud kontrollmeetmeid ja vaktsineerimist. Samuti on kalakasvandustes oluline bioturvalisuse ja –ohje rakendamine. Kontrollmeetmeid rakendatakse paljudes riikides, kuid need võivad riigiti olla väga erinevad. Tavaliselt on reguleerivad asutused kehtestanud antibiootikumide kasutamise eeskirja, mis kehtestab lubatud antibiootikumide nimekirja, manustamisviisid, keeluajad, annused ja piirangud. Vaktsineerimine on väga hea meetod nakkushaiguste ennetamiseks. Tänapäeval on juba olemas väga tõhusaid vaktsiine mitmete haigustekitajate vastu. Bioturvalisuse ja –ohje meetmete abil on võimalik vähendada haigustekitajate kalakasvandusse sattumise riske ja piirata haiguste levikut. Bioturvalisusmeetmeteks on näiteks marja desinfitseerimine, haiguste vertikaalse leviku tõkestamine, rangete puhastuse- ja desinfitseerimisnõuete järgimine, eluskala turvaline vedu, ettevaatus ja reeglitest kinnipidamine elusmaterjali sissetoomisel teistest piirkondadest või kalakasvandustest, heitvete puhastamine, surnud kalade käitlemine, inimeste liikumise reguleerimine kalakasvanduse territooriumil jms. Töö käigus selgitati välja, milliseid antibiootikume Eesti kalakasvandustes enim kasutatakse. Ravimiameti müügiandmete analüüsi käigus selgus, et kogutakse küll andmeid kõigi veterinaarmedikamentidena loomakasvandustele müüdud antibiootikumide koguste ja toimeainete kohta, kuid eraldi kalade ravimiseks kasutatud ravimite kohta statistika puudub. Kalakasvatajate küsitlemisel selgus, et Eestis on antibiootikume kalakasvandustes väga vähe kasutatud. Enim on kasutatud oksütetratsükliini ja enrofloksatsiini. Sagedamini on antibiootikume vaja läinud pärast kalade keskkonnavahetust. Peamiselt on ravitud kalamaime. Selle teema edaspidisel uurimisel oleks tarvis välja selgitada vesiviljeluses kasutatud ravimite kogused. Samuti tuleks tähelepanu pöörata ravimijääkidele setetes ja reoveepuhastusprotsessidele, mis võimaldaksid ravimijääke efektiivsemalt eemaldada.

Antibiotics are one of the most widely prescribed medicines in the world. Routine antibiotic treatments and the presence of these active ingredients in food have led to serious and dangerous side effects, that affect health and well-being. Antibiotics are used in addition to humans, in veterinary medicine as well. The use of antibiotics to treat a wide range of diseases and using prophylactic methods can have very serious consequences. The fact that antibiotics are not only used as prescription drug, but also in food production. Farm animals and birds get antibiotic treatments, which means that all products that are made of them may contain residues of antibiotics, resistant bacteria and bacteriocins. Fish farms also use antibiotics. Only a few reports on the use of antibiotics in aquaculture has been published. Establishing the exact level of drug use and potiential dangers is difficult due to lack of data. Documentation is also lacking, beacause a large part of aquaculture production comes from developing countires where legal and illegal drug use may escape documentation. The effects of fish farming on bacterial density, biomass, and community structure and the possible connections between these factors and antibiotic resistance have been investigated in several studies; however, the overall results are still controversial. It has been proven that the number of resistant bacteria treated with antibiotics has increased since bacteria had developed resistance to antibiotics. Unfortunately, there are only a few studies that analyze the side effects of antibiotic use on fish themselves. There is evidence that some antibiotics can induce nephrotoxicity and immunomodulation. To reduce the use of antibiotics some controlling actions has been implemented. In most countries government agency have set rules for antibiotic use, including allowed antibiotics, permissible routes of delivery, withrawal times, doses and limitations. But still, the antibiotics used in aquaculture may differ significantly between countris. Vaccination offers aquaculture producers an effective way to lower both the risk of disease in their fish and their cost of production. Some vaccines have been developed for use in Aquaculture and are very effective against different pathogenes. It is also important that biosecurity and biocontainment are implemented. Biosecurity includes disinfecting the eggs, the prevention of vertical transmission of diseases, strictly controlled purification, safe transport of live fish, waste water treatment and treatment of dead fish.