Vabatahtlik tegevus Eestis

Lõputöö eesmärk on anda ülevaade vabatahtlikus töös osalemise võimalustest, takistustest, motivaatoritest ja üldistest hoiakutest vabatahtlikusse töösse. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata, seda kas isiklikel või altruistlikel põhjuselt. Aegade jooksul on vabatahtliku töö olemus muutunud ning on muutunud ka inimeste arusaam ning motivatsioon teha vabatahtlikku tööd. Alati ei ole motiivid puhtalt altruistlikud, vaid soovitakse ka ise midagi vastu saada – on see siis uued oskused, uued sõbrad, paremad väljavaated töökohale. Samuti pakub vabatahtlik tegevus palju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, vabatahtlikuna parandatakse oma elukvaliteeti ning võib-olla isegi oma tervist. Vabatahtlik tegevus annab inimestele vajalikud tööriistad, et olla õnnelikumad, tervislikumad ja rõõmsamad inimesed ning see hoiab ka noorena. Uute kogemuste saamine läbi erinevate vabatahtliku tegevusega seotud tegevuste arendab töötajate oskusi, mida on võimalik edukalt ka oma töökohal rakendada. Eestis on vabatahtlik tegevus pika ajalooga. See on alguse saanud talgutest, eriti saagikoristuse perioodil ning samuti on läbi aegade aidatud kogukonna vaesemaid. Erinevatest uuringutest on selgunud, et aastate jooksul vabatahtlike arv vähehaaval suureneb, kuid üha raskem on leida püsivabatahtlikke. Kõige levinum vabatahtlik tegevus Eestis on erinevad heategevuslikud ettevõtmised, kohaliku kogukonna areng, looduskaitse, loomade kaitse, haridus ja teadus. 2020. aasta lõpus tegutses Eestis 809 sihtasutust ning üle 22 520 mittetulundusühingu, kuhu alla koonduvad paljud vabatahtlikus tegevuses osalejad. Vabatahtliku tegevuse võimalusi on võimalik hinnata uuringu käigus kogutud andmete põhjal. Käesoleva uuringu raames viidi läbi veebipõhine ankeetküsitlus, mis saadeti erinevatele mittetulundusühingutele ning mida jagati sotsiaalmeedias. Tulemuste analüüsimisel selgus, et vabatahtlikus töös osales ligikaudu 65% küsimustikule vastanutest. Vabatahtlikus töös osales rohkem naisi ning naised olid kõrgemalt haritud, omades bakalaureuse või rakenduslikku kõrgharidust ning mehed omasid võrdselt keskeri- või kutseharidust ning keskharidust. Vabatahtlikus tegevuses olid kõige aktiivsemad naised vanuses 30-49 ning mehed 40-59. Üle 68% vabatahtlikus tegevuses osalejaid oli tööga hõivatud ning rohkem kui 58% vabatahtlikus töös osalejatest kuulus mõnda organisatsiooni. Suurem osa vabatahtlikest, kes kuulusid mõnda organisatsiooni, osalesid vabatahtlikus tegevuses vähemalt 1 kord kuus. Vähemalt 1 kord kuus osales mõnes organisatsiooni poolt korraldatud tegevuses enamus organisatsiooni liikmeid, olenemata nende kuuluvuse ajast organisatsiooni. Kõige rohkem panustasid iganädalaselt oma aega organisatsiooni tegemistesse liikmed, kes olid kuulunud organisatsiooni enam kui 10 aastat, 12 panustas vabatahtlikusse tegevusse oma aega iganädalaselt 1-3 tundi. Olenemata organisatsiooni kuulumisest või mittekuulumisest, oli vabatahtlikus tegevuses osalejate tegevus antud uuringu puhul sarnased – erinevad talgud, heakorratööd, laste ja loomadega seotud tegevused, ürituste korraldamine. Vabatahtlikke, kes ei kuulunud organisatsiooni, motiveeris vabatahtlikus tegevuses osalema ennekõike panustamine ühiskonda, isiklik rahulolu ning eneseteostus. Need vabatahtlikud, kes olid liitunud mõne organisatsiooniga, motiveeris kõige enam isiklik rahulolu, head suhted teiste organisatsiooni liikmetega ning eneseteostuse võimalused. Eelmainitud tegurid mõjutasid kõige enam ka organisatsiooniga liituma. Ükskõik, kas uuringus osaleja tegutses organisatsioonis või iseseisvalt, tundis, et panustamine erinevatesse tegevustesse motiveeris teda ning pani tundma, et tema tegevus muudab midagi. Organisatsioonid on õppinud oma liikmetele jagama tagasisidet, mis on ka üheks motivaatoriks jääma vabatahtliku tegevuse juurde pikemaajaliselt. Organisatsiooni kuulujaile on selge nende organisatisooni identiteet ning nad tunnetavad, et nende organisatsioon on ühiskonnas nähtav. Nad mõistavad oma organisatsiooni eesmärke ning rolli ühiskonnas. Ometigi saab tulemustest järeldada, et uute liikmete leidmine, värbamine ning kaasamine vajab parandamist. Uuringus osalejate tööandjad suhtusid vabatahtlikus tegevuses osalemisesse üldjuhul hästi. Samuti on toetava suhtumisega kolleegid ning paljudel vabatahtlikus töös osalejatel on õnnestunud erinevatesse tegevustesse kaasata ka oma kolleege. Uuringu raames selgus, et põhilisemaks takistuseks osalemaks vabatahtlikus tegevuses oli ajapuudus, seda nii vabatahtlikus tegevuses osalejate ja mitte osalejate puhul. Töö, pere ja kooli kõrvalt jääb aega väheks, et võtta endale veel lisakohustusi vabatahtliku tegevuse näol. Samuti võib oluliseks takistuseks pidada ka kulutusi transpordile ning võimalikke rahalisi panustamiskohustusi tegevuste läbi viimiseks. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.

SUMMARY The thesis has been compiled on the topic Volunteering in Estonia. Volunteering is increasingly seen as a new generation of people of working age entering the labor market, for whom paid employment is not the only thing that attracts them and earning a living is far from being the only reason to go to work. Generation Z (born 1995-2012) teenagers do more volunteering than anyone else, but now volunteering has taken on a whole different dimension. At a time when many countries have declared a state of emergency due to the global pandemic, the contribution of volunteers to people's lives, health and well-being is invaluable. The aim of the thesis was to provide an overview of the opportunities, obstacles, motivators and general attitudes towards volunteering. Based on the aim of the dissertation, the following research tasks are set: • identify, based on theoretical sources, the importance of volunteering, the factors for increasing participation in volunteering and the possibilities for increasing it; • map the opportunities and motivations of volunteers and the attitudes of employers; • analyze participation in volunteering and employers' attitudes and barriers to participation in volunteering; • draw conclusions about the general attitudes and motivations of volunteers. The study was conducted as a mapping study and used a quantitative survey and data collection method. A questionnaire was used as a research tool, for which a structured questionnaire was prepared. Descriptive statistics were used to analyze the quantitative data. The objects of the study were two different target groups - persons who belong to a charitable or volunteer organization and a convenience target group whose membership in different organizations was not known. The final sample of the survey was 223 respondents. The analysis of the results showed that approximately 65% of the respondents participated in volunteering. More women participated in volunteering, and women were higher educated with a bachelor's or applied higher education, and men had equal secondary vocational or vocational education and secondary education. The most active in volunteering were women aged 30-49 and men aged 40-59. More than 58% of the volunteers belonged to an organization. Regardless of whether or not they belonged to the organization, the activities of the participants in the voluntary activities were similar in this study - different workshops, maintenance work, activities related to children and animals, organization of events. Volunteers who did not belong to the organization were motivated to participate in volunteering primarily by their contribution to society, personal satisfaction and self-fulfillment. Those volunteers who had joined an organization were most motivated by personal satisfaction, good relationships with other members of the organization, and opportunities for self-fulfillment. Whether the participant acted in an organization or independently, she felt motivated to contribute to various activities and made her feel that her activities were making a difference. Employers in the survey generally had a good attitude towards volunteering. There are also supportive colleagues, and many volunteers have managed to involve their colleagues in various activities. The study found that the main obstacle to participating in volunteering was the lack of time. In addition to work, family and school, there is not enough time to take on additional responsibilities in the form of volunteering. Expenditure on transport and possible financial contributions to carrying out activities can also be considered a significant obstacle.